Õnneks jõuti Niguliste tähtsaimad kunstiteosed enne sõja puhkemist varjule viia. Tänu sellele on alles jäänud ka Niguliste kiriku endine peaaltar. Altarid jumalateenistuse pidamiseks. Enamik altareid koosneb altarilauast ja pealisehitusest altarimaalist ja kujudest. Jumalateenistuse pidamiseks piisaks ka ainult altarilauast, millele võib asetada küünlad, karika pühitsetud veiniga või ka Piibli. Aga ilusam ja meeleolukam on muidugi rohkete piltide ja kujudega ehitatud altar. Altarite pealisehitus meenutab sageli natuke kappi. Ainult et altari ,,uksi´´ nimetatakse tiibadeks. Suurematel altaritel, nagu ka Niguliste peaaltaril, on isegi kahekordsed tiivad sisemised tiivad ja välimised tiivad. Tavalistel päevadel olid altari tiivad suletud. Kirikulised nägid siis ainult neid pilte, mis olid ,, kapiukse ´´ peal. Niguliste peaaltari ühel ,, kapiuksel´´ seisid keskaja tähtsaimad naispühakud: Jumalaema oma poja Jeesuse Kristusega, Püha
Romaani kunst 12:10 1012 sajand, Euroopa killustatud. Nt arhitektuuris: Speyeri toomkirik Saksamaal. Kirikute seinad olid paksud ja tugevad,et kaitsa elanikke.Kasutati ristvõlve. · Apsiidseal on kirikus altar · Nelitisristihoone ja põikihoone kokkusaamiskoht. (Sinna hakatakse torne rajama.) · Kooriruumnelitise ja apsiidi vahel. Seal all on maaalune krüpt,kuhu matta inimesi. · Kodakirikilma löövideta kirik. Akna ja ukseavad kaeti ümarkaartega.Ehitusmaterjaliks maakivi või põletatud tellis. 12:10 12:10
Hõbedakambris on eksponeeritud gildide, tsunftide, Mustpeade vennaskonna ja kiriku hõbevara. Suurepärase akustikaga saal on armastatud kontserdipaik. Kiriku juurde kuuluvad neli kabelit: · Antoniuse kabel, ehitati 1493. aastal (algselt Püha Matteuse kabel u.1350) Kabelis asub säilinud osa Lüübekist pärit meistri Bernt Notke unikaalsest maalist "Surmatants" (15. sajandi lõpp) ning püha Antoniuse altar (16. sajand). · Bogislaus von Roseni hauakabel (ehitati 1651. aastal) · Püha Jüri kabel, peaportaali ees 14.sajandist · maanõunik Gustav Adolf von Clodti hauakabel (ehitati 1678. aastal) · Peter August von Holstein-Becki kabel kiriku põhjaküljel (ehitatud 1773. aastal) Ehitus,ümberehitused, kahjustused ja restaureerimised läbi aegade 13. sajandi lõpul lisandus neljatahulisele kooriruumile kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone.
Vana-Rooma skulptuur o Tugevalt Kreeka mõju all o Mõndade üksikute omapäraste joontega o Realistlikum kui kreeklastel o Rohkem kujutati iseend kui jumalaid Kõige tähtsam oli portreeskulptuur 3. saj. e.Kr. tehti imago´id võeti surimaske [enamasti vanadelt meestelt, need polnud väga ilusad ja neid imagosid säilitati perekondades] [Oldi naturalistlikud Caracalla portreeskulptuur [õ.lk.86]] Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema hinge kohaloleku. Keisrite portreedest valmistati palju koopiaid ja toimetati üle riigi laiali. Enamasti olid keisrite portreed väga loomutruud ja nende ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Keisririigi ajal hakati inimesi idealiseerima Tiberius [õ.lk.86] Portreed on enamasti büstina [õlavööst pealaeni] Väga palju portreesid on tehtud Lucius Julius Brutus'est. Täisfiguurid togatus'ed o Vähe o Tehti ainult eriti tähtsatest isikutest Kõ...
Ning suudeti nii ilmekaid altarimaale teha. Näoilmed on tõsised ja tardunud, kuid välja saab lugeda kannatust ja valu. Teine altarimaal mis mulle meeldis ja mida ma olekski võinud vaatama jäädagi, oli umbes 1490.aastal loodud ,,Püha hõimkonna altar". Kuigi altari autor on kahjuks teadmata, imestab mind see, et meil on olemas võimalus seda ise oma silmaga näha ja samas seda imetleda. Sest minu arvates on see vaatamist väärt. Imestan seda, kuidas on nii hästi säilinud altar, mis on üle viiesaja aasta vana. Vapustavalt kaunis. Altar tundub või paistab lihtsana. Altari üla osas on kujutatud Kristus risti lööduna kannatamas,nii nagu teda kujutati, ning allpool on altaril näha prohveteid istumas, käes kas piibel või mingi muu pühakirjast raamat, kuigi need on imepisikesed on neid võimalik silmaga eristada. Altaril kujutatud figuuridel ei ole võimalik seletada figuuride keha jooni. Näoilmed on tardunud ja tõsised
MADALMAADE KUNST Jan van Eyck Madonna kantsler Roliniga Arnolfini abielupaar Rogier van der Weyden Naise portree Kristuse ristilt võtmine Hieronymus Bosch Narrilaev Kadunud poeg Püha Antoniuse kiusamine Eedeni aed Hugo van der Goes Karjaste kummardamine Jan ja Hubert van Eyck Genti altar suletuna Genti altar avatuna SAKSA KUNST Matthias Grünewald Isenheimi altar Albrecht Dürer Püha Floriani lahkumine Neitsikarikas Püha Hieronymus Autoportree maastikuga Pattulangemine Paradiisist välja ajamine Ninasarvik Aadam ja Eeva Hans Holbein noorem Edvard VI lapsena Inglise kuninga henry VIII portree Cleve Anna MADALMAADE JA EESTI Lucas van Leyden Taavet mängib harfi kuningas Sauli ees Joachim Patinir Püha Hieronymus maastikus Quentin Massys Rahavahetaja ja ta naine Pieter Brueghel vanem Maastik Ikarose kukkumisega Jahimehed lumes Pimedad Talupoja Pulm
Niguliste kirik Üldinfo Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpead vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval.
arhitektuur maal skulptuur üldine 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3 1 2 3 4 5 6 7 8 5 6 7 8 4 5 6 5 6 7 8 9 10 11 12 9 10 11 12 8 9 10 11 12 13 14 15 16 13 14 15 16 13 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 ÕIGE!!! EDASI 15.saj.vararenessanssi keskus oli Rooma Veneetsia Firenze · Tempietto · Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri tö...
1629. aasta Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (va. Saaremaa).Umbes samal ajal algab Eestis ka barokkstiili ajastu 18. sajandi keskpaigast algab suur õitseng mõisaarhitektuuris. Parimateks näideteks on lossitüüpi esinduslikkust ja ilu taotlevad Maardu, Sagadi ja Palmse mõisahooned Barokk oli Eestis ka värvilise puuskulptuuri õitseaeg. Sellest on säilinud peamiselt näited kirikuinventarist Barokk Tallinnas Kadrioru loss Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel Niguliste kiriku tornikiiver Von Glodti kabel ja altar Von Holsten Becki kabel Maja pikal tänaval Tallinnas Kadrioru loss 1718-1723 ehitati Peeter I poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss Arhitektiks oli itaallane Niccolo Michetti. See oli määratud keisrinna Katariina I suveresidentsiks Kadrioru loss Click to edit Master text styles Second level Third level
Esimest korda on van Eyck’i mainitud 1420’ndatel Hollandi krahvi Baieri Johannese õukonnas õuemaalijana. 1450. aastast kuni oma surmani oli ta Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalija ja kammerhärra. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid. Eriti uudne oli tolle aja kohta see et Jan van Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal. Kuulsaim töö on „Genti altar“ Belgias. „Genti altar“ Jan van olemasolu on kindel, kuulsaim töö on Genti altar, mis on üks renessanssi kunsti silmapaistvamaks teoseks. Kui tiivad kinni on, siis kujutatakse van Vydti, kes kirikut finantseeris, keskel olid evangelist Johannes ja ristija Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutust altari siseküljel oli keskne pilt talle kummardamise stseen, esiplaanil oli müstiline elukaev pühakud, prohvetid ja filosoofid, tiibadel vasakul pool ratsanikud, paremal pool apostillid ja kirikuisad, ülemise rea kõige äärmistel kohtadel
sulle, sina mulle - mida rohkem suudan annetada, seda parem. rituaalse austamise kese oli ohvrite toomine - loomade tapmine jumala auks - loomad pidid verd nõretama, see oli oluline. kollektiivlselt templitest ohverdasid preestrid. ·pühamud. Heros - püha. Heno on pühapaik, jumalale pühitsetud paik. ebapüha rüve oli keelatud - surm, sünnitud, seks. tenenos - ära lõigarud - pühamu koha piir. pühamuse kese oli altar (bomos) - postament- altar on ohvri toomise paik. tempel ei olnud rituaalses seisukohas keskne. pühamu tegi pühamuks altar, templit polnud vaja. templi sees oli tavaliselt jumala kuju ja vb väiksed altarid. tüüpiline oli, et altar paiknes templist idapool, tempel avanes idasuunas ja seal paiknes altar. uhke tempel ei tähenda rituaalselt tähtsat. ·suuremate pidustuste loogika - igale tähtsama kultuskohaga oli ka pidustus. iga kuu sai nimetuse selles kuus oleva tähtsama pidustuse pidustused. väiksemaid
Ülalpool kulgeb neliksiirukujuliste nisside rida, igas nisis modelleeritud pea. Veel kõrgemal torni lääneküljel kolmkaarnissides asuvad poolfiguurid. Samuti oli kiriku sisekujunduses sadu figuure ja reljeefe kuid mis on kiriku remondi ajal ümber tehtud klassitsistliku maitse järgi. Hoone on Lõuna-Eesti tellisarhitektuuri tähelepanuväärsemaid näiteid. Kirik on ka ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati 1944-2005. Püha Antoniuse altar ehk Passiooni altar Altar asub Tallinnas Niguliste kirikus. Altar on valminud meister Adriaen Isendbrant´i töökojas umbes 1510-1515 aastatel, kuid Niguliste kirikus on ta alates 1525 aastast. Tempera puupaneelist altarile on maalitud õlivärvidega. Kolmeosaline retaabel kujutab Kristuse kannatuslugu ehk stseene passioonitsüklist. Kesktahvlil (suurusega 171 x 171) on ristilöödud Kristus, keda leinavad Neitsi Maarja, Maarja Magdaleena ja evengelist Johannes.
juunil 1441. Brügge Püha Donatuse kiriku ristimisnõu lähedale. FAKTE JAN VAN EYCKIST Ta hülgas dekoratiivse hilisgooti stiili. Tema iseärasuseks on valgusküllase ruumi kujutamine nii interjööris kui maastikul. Ta maalis inimesi, esemeid ja maastikke realistlikult ning pööras suurt tähelepanu detailidele. Erwin Panofsky on tunnustavalt öelnud: "Jan van Eycki silm oli korraga nii mikroskoop kui teleskoop." Võttis esimesena Euroopas kasutusele õlivärvid. GENTI ALTAR Ladinakeelne pealkiri altaril teatab, et seda alustas Hubert van Eyck ja lõpetas Jan van Eyck. Suur tiibaltar SintBaafsis. Inimesest kaks korda kõrgem ja avatud tiibadega viie meetri laiune. Koosneb 24 pilditahvlist, millest 12 kujundavad tiibade avamisel nähtavale tuleva sisekülje ning ülejäänud 12 suletud altari väliskülje. GENTI ALTAR Pühendatud kahele teemale: Kristuse sümboliks oleva talle kummardamine (Kristuse
Kunstis olid usulised meeleolud Inimeste hingeelu avamine 15.Sajand madalmaades Üsna sarnane tolleaegse Itaalia kunstiga (renessanss) Tahvelmaalide osatähtsus Õlivärvide kasutamine JAN VAN EYCK (1390-1441) Üks madalmaade esimesi maalikunsti suurmeister Maalis Genti altari koos oma venna Hubertiga Lõpetas selle 1432 Kasutas traditsioonili piiblistseene Realistlik ja elav Samal tasemel kui itaalased samal ajal Kasutas oma maalides värviperspektiivi Genti altar Genti altar suletud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Arnolfini abielupaar" Click to edit Master text styles Second level Third level
Seetõttu jõuti realismini kiiremini, õhuperspektiivi kasutamine professionaalsem kui Itaalias. Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse, meisterliku maalitehnika, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused on just maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäävad tahaplaanile. Tähtsad tegelased: HUBERT van EYCK (u.1370-1426) ja JAN van EYCK (u. 1390-1441) Vennad. Madalmaade maalikoolkonna loojad Nende ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn Genti altar (1420- 1432). See on madalmaade maalikunsti esimene ja suurim meistriteos. Iseloomulik Genti altarile: JAN van EYCK (u. 1390-1441) Tegutses Phillippe Hea õuemaalijana, sooritas kaugeid reise, arvatavasti seeläbi tunneb ka lõunamaa taimi ja loomi (Talle kumardamise pilt). Säilinud on ulatuslik Paele altar (1436); peenmaali meistriteos on väike ,,Kantsler Rolini madonna", mis on hämmastav oma detailides ja värvikirkuses (osasid detaile
ja Aschaffenburgis • Eluajal oli lugupeetud kunstnik, hiljem ununes • Teoseid vähe säilinud • Tema kunsti hakati hindama uuesti alles 19. sajandi lõpus GRÜNEWALDI KUNST • Tegeles peamiselt maalimisega • Pearõhk teostes värviprobleemidel ja valguse kujutamisel • Iseloomulik ilmekus, tunnete kirglik ja haarav väljendus, taagilisus • Ei lasknud end mõjutada ajale kohastest kunstivooludest TÄHTSAIMAD TEOSED • Isenheimi altar • Madonna roosiaias • Ristilöödud kristus • Altarimaal Püha Mauritiuse ja Eramusega Münchenis ISENHEIMI ALTAR MADONNA ROOSIAIAS
Rogier van der Weyden (1400 1464) v Jan van Eyc k (u. 1390 1441) v Koos oma venna Hubertiga maalis Genti altari v J an van Eycki maalid on värvide poolest säravad ja sisemiselt hõõguvad v Tsentraalperspektiivi ei pidanud nii oluliseks kui värviperspektiivi v Värvide abil lõi sügavaid illusioone, muutes toonide intensiivsust ja soojust Genti altar Belgias, Genti linna katedraalis. Altar koosneb 24-st pilditahvlist. Altar on erakordselt värvisärav, detailipeene ning loodusvormide rikas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level `'Portree punase turbaniga
keskpunktiks. Iseloomulik on veel peen ja realistlik käsituslaad, maali tehniline meisterlikus ning värvide sulavus ja intensiivsus. Kokkuvõtvalt on madalaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse ja meisterliku maalitehnikaga, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused olid maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäid tahaplaanile. HUBERT van EYCK (u.1370-1426) JAN van EYCK (u. 1390-1441) Nemad on madalmaade maalikoolkonna loojad. Nende ühine töö on suur altar Sint- Baafsi katedraalis Gentis (1420-1432). Genti altarit iseloomustab suur ühe paari tiibadega altar, figuurid on elusuurused ning imeline värvikäsitlus maalimisel . See on madalmaade maalikunsti esimene ja suurim meistriteos. Genti altar http://www.google.ee/imgres? q=Genti+altarit&hl=et&sa=X&biw=1366&bih=665&tbm=isch&prmd=imvns&tbnid=SE_5gPpDaZwjEM:&imgrefurl=http://www.paideyg.e e/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/eyck/pildileht/pilt2.html&docid=rpI97_hw4muIZM&imgurl=http://www
Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Halikarnassose Pergamoni altar Amfiteater mausoleum Epidauroses 7 maailmaimet Pergamoni altar Teatrid Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt
saj (punane tellis) terrakotafiguurid. 2) Toomkirik(13-16saj.) KLOOSTRID: Pirita klooster. Padise klooster (pole säilinud) ILMALIK ARHITEKTUUR: Linnused: Paide tornlinnus. Kuressaare, viljandi (konvendihooned) neemiklinnus, tornlinnus, kastell-linnus. Suurtükitornid (Kiek in de Kök). Linnakindlused. Ühiskondlikud hooned (Tallinna Raekoda) 13.-15.saj. Kaupmeeste majad. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal( kiriku aknad väikesed.) Tahvelmaal: Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. Surmatants. Herman Rode Niguliste kiriku altar(76 figuuri) . Puuskulptuur ( punane, sinine ja kuldne)- Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: Etikukivid. Hans Pavelsi Kenotaaf. Suure Rannavärava vapikivi. Terrakotafiguurid Jaani kirikus.
maalingud) Valjala kirik ( ainuus romaani stiilis kirik) Tallinnas Toomkirik, Niguliste ja Oleviste (Basiilikad), 2 lööviline Pühavaimukirik. Kloostritest- Pirita klooster ja Dominikaani klooster. TARTUS- Jaani kirik (terrakota figuurid), Toomkirik ( sinna ehitati hiljem historitsismi ajal 19 saj neogooti stiilis raamatukogu. Keskaja kuulsad kujutava kunsti teosed Eestis- 1. Bernt Notke Pühavaimu kiriku altar (teos) 2. Bernt Notke maal `SURMATANTS` (detail) asub Niguliste- kirik muuseumis 3. Hermen Rode Niguliste kiriku altar (teos) Niguliste kiriku peaaltar ehk nn Rode altar on Tallinnas Niguliste kirikus asuv kahe tiivaline kappaltar. Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altareid kogu Euroopas. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal
Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. See on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kiriku altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 14781481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on laiusega avatud tiibadega 6,3 m ja kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Arhitektuur ja ehitamine
poolt seatud kompositsioonis. FRESKO n seinamaaliliik ja -tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduva monumentaalmaaliga. AKT (kunstis) alasti inimkeha kujutis kujutavas kunstis. Akt võib olla maal (aktimaal), joonistus, foto (aktifoto) või skulptuur. METSEEN on kunsti ja teaduse toetamine ning selle edasiarendamine. DIPTÜHHON ehk kaksikteos on kaheosaline teos TRIPTÜHHON ehk kolmikteos on kolmeosaline kunstiteos, näiteks altar või maal, mis on valmistatud kolmes osas. TEMPERA (VÄRV) - on veega segatav pigmendist ja sideainest koosnev värv. 3. Kirjuta teose alla autor ja nimetus! AUTORID: Jan van Eyck (Madalmaade kunstnik Michelangelo (Itaalia kunstnik) Hieronymus Bosch Michelangelo Sandro Botticelli Sandro Botticelli Leonardo da Vinci Leonardo da Vinci Michel Sittow Donatello (vararenessanss) Raffael Raffael Michel Sittow Donatello Albrecht Dürer Albrecht Dürer Albrecht Dürer
HERMEN RODE JA BRENT NOTKE. Neile tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi. · 1481. Aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar Niguliste kirikusse. Rode oli eelkõige maalija ja altari keskosa värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline. Kujusid on 76 ning kesksed nende seas on Maarja Jeesus-lapse ja oma ema Annaga. Maalingud on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust. · 1483 saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist. · Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi teos 7,5m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". · Pühavaimu kirikus asub Bernt Notke altar. See on kahekordsete tiibadega triptühhon, mille keskel ja sisetiibadel on värvilised puuskulptuurid, mujal maalingud. Keskel kujutatakse Püha Vaimu väljavalamist. Maalingute teemadeks on Kristuse kannatuslugu ja Püha Eliisabeti legend. · 15
tumedemaks heledam Kunsti tellijad olid kirik ja Itaalias oli kunsti tellijaks valitsejad, ka jõukad kirik kuid ka õukond (nt inimesed Medicite perekond) Tähtis on erinevate Kangelasliku isiksuse karakterite jäädvustamine kujutamine Fantaasiaküllus, inimtüüpide Ühtsus ja voolavus valik ja tunnete usutavus Grünewaldi peateos on Isenheim´i altar Kolmar´i muuseumis, mis valmis 1511 a. Suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on tsentraalse tähtsusega pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Ristist vasakul põlvitab Maarja Magdaleena, kelle kõrval seisab punases rüüs
3. lääne-ida suunaline 4. üks asus lääne pool 5. trausept kiriku pikkiteljega risti asetsev ruum, idaseinas 6. valgmik kesklöövisein, mis kõrgus arkaadide kohal, basiilika põhiline tunnus 7. kirikud olid ilma tornita 8. kampaniil- eraldi kellatorn kiriku kõrval 9. apsiidi süvendis asus altar 10. pidulikumaks muutsid hoonet seinamaalid eriti mosaiigid, materjaliks klaaskuulid 11. valitsevad värvid heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker 12. isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti 13. rikkalik rõivastus inimestel 14. kiriku idaosa ja altar kõige rohkem kaunistatud
Ümmarguse ruumi puhul kasutati poolkerakujulist kuplit Trajanuse Foorum Sissepääs ühest suurest väravast Väljakut ümbritsesid hooned Väljaku keskel Trajanuse ratsamonument Tagaküljel asus Basilica Ulpia Trajanuse foorum Basilica Ulpia Basiilika-ehitustüüp,mida roomlased kasutasid avalike ehitiste juures Basiilikates: · Peeti kohut · tehti äritehinguid · Korraldati poliitilisi koosolekuid Basilica Ulpia Rahu Altar Osaliselt säilinud Kujutatud legendi Rooma asutamisest Altari autorid eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi Lad.nimetus- Ara Pacis Rahu Altar Pantenoni tempel Kõikidele jumalatele pühendatud Ümar siseruum Läbimõõt siseruumil 43,5m Templit kattis hiigelsuur kuppel Monumentaalskulptuur Vabariigi ajal linn ümbritsetud müüridega Keiser Aurelianuse ajal alustati võimsate müüride ehitust Need olid 6m kõrged ja 3,5m paksud Aurelianuse müüri osi ning väravaid
Hegeli järgi see ei saa nii olla, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia". Nii religiooni kui ka filosoofia ese on tõde kui Jumal. Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites. Sõna "altar" on alamsaksa laensõna 16.17. sajandist. Sõna tuleb ladina sõnast altar, mis arvatavasti on tuletis sõnast altus 'kõrge'. Altari nimetus on kreeka keeles , ladina keeles ara. Kristliku altari ladinakeelne nimi on altar, altare, altaria või altarium
looja: Borman, 16.saj keskel hakkas levima It. reness.; meister: Cornelius Floris triumfikaare kujuline vahevõre Tournai katedraalis ja hertsog Albrerti hauamon. Küningsbergis. Saksamaa: piirkondlikud erinevused suured (killustatuse tõttu); mõjud kolmest suunast Prantsusmaa, Itaalia ja Madalmaad. Oluline puuskupltuur - keskuseks Nürmberg, kuulsad skuptorid: Stoss kuulsaim töö: Maria altar Krakovi kirikus, Kraft Kristuse taganutmise stseen Nümbergis ja Riemenschneider loobus altarite värvimisest, kasutas ka kivi; tuntuim töö:Püha õhtusöömaaega kujutav Rotenburgis oleva Jakobi kiriku altar; Alam-Saksamaal oli keskuseks Lübeck, Eesti kunstiga tihedalt seotud - Bernt Notke- Surmatants; väga palju töid Rootsis, kuulsaim töö: Püha Jüri lohega Püha Nicolause kirikus Stockholmis; Hermen Rode Pühavaimu kiriku altar, Tln; isel
3 Jan van Eyck ja Hubert van Eyck Madalmaade maalikoolkonna rajasid vennad Jan van Eyck (u. 1380-1441) ning Hubert van Eyck (u. 1366/70-1426). Nende ühiseks suurtööks on praeguses Belgias Genti linnas asuv nn. Genti altar, mis näitab uudset maailma nägemist ja kujutamist. Kui avada altari tiivad, tuleb nähtavale 12 maali. Eriti huvitavad on viis vennad Eyckid. Genti altar alumist, mis kokku moodustavad ühtse terviku. Neid täidab avar, mitmekesise taimestikuga maastik, mille keskosas asuva allika poole suundub suur hulk inimesi. Maali lähemal vaatlemisel
Jõukate elanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 4. Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule? Kasutati õlivärve, need kuivavad aeglasemalt ja nende segamine ning maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmata palju värvivarjundeid. Võimalus tuua välja ülipeeneid detaile. 5. Kes olid esimesed 15. sajandi kunsti suurmeistrid Madalmaades? Jan van Eyck (Põhjas) ja Rogier van der Weyden (Flandrias). 6. Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajaid? Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud piiblistseenid käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvid säravad ja sisemiselt hõõguvad. 7. Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Värvide abill saab luua sügavusillusiooni, eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides ning tagaplaan murtud või külmemates toonides. 8. Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel? Karjaste kummardamist 9
M A D A L M A A D Genti altar Arnolfini abielupaar Madonna kantsler Roliniga Kristuse kristilt võtmine Portinari altar Selle elu naudingu aed E K Jan van Eyck Jan van Eyck Jan van Eyck Rogier van der Weyden Hugo van der Goes Hieronymus Bosch U N 1432 1432 1435 1435 1476-1478 1480-1505 S T 1
Matthias Grünewald Matthias Grünewald oli teine suurmeister Albrecht Düreri kõrval XVI sajandil.Grünewaldi tegelik nimi oli Mathis Gothart. Temast ei teatud üpris midagi enne XX sajandit, ainult 13 tema maalingutest on säilinud. Grünewald sündis ja kasvas üles Würzburg´is Nürnbergi lähedal. Aastast 1501 kuni 1521 oli ta töökoja omanik Seligenstadtis. Grünewaldi peateos on Isenheimi altar Colmari muuseumis,mis valmis u. 1511 a. See on suur tiibaltar, kolme paari tiibadega. Väliskülje keskosas on keskne pilt, mis kujutab Kristust ristil. Kristuse figuur on kujutatud hirmuäratava naturalismiga. Vastandina Dürerile ei lasknud Grünewald end mõjutada selle murranguaja vooludest, püüetest suurejoonelise, ideaalse ilu poole. Ta töödes esineb tüüpiline hilisgooti segane, kuhjatud ornamentika; riiete käsitlus on rahutu, joonistuses puudub
Pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea - valgmiku. Mis mulle kirikust meelde jäi? Hmm, kõige rohkem mäletan suurt orelit mis asus päris kõrgel. See oli võimas ning ilus. Veel mis mulle meelde jäi, oli peaaltar. Altareid oli Niguliste muuseumis välja pandud kaks Maarja altar ning peaaltar. Peaaltarist jäi meelde see, et seal oli kujutatud igasuguseid jubedaid maale. Peaaltar on selline, mis ei ole igal ajal kõigile nähtav. Altar on täielikult avatud vaid kolm korda aastas: pühakute päeval 1. novembril, püha Nikolause surmapäeval 6. detsembril ja püha Nikolause säilmete ümbermatmise päeval 9. mail. Millest meile meie giid rääkis pikemalt oli fragment Bernt Notke Surmatantsu-maalist. See maal
silmitsemiseks (3) Õlivärvide kasutamine (4) Madalmaade maalijad kasutasid kogu 15.saj. jooksul õlivärve, Itaalias levisid need alles sajandi lõpul Võimaldab saada lõpmatu arvu värvikujundeid ja hästi edasi anda ülipeeni detaile (4) Esimesed 15.sajandi maalikunstnikud (5) Jan van Eyck Rogier van der Weyden ,,Kristuse ristilt võtmine" ,,Arnolfini abielupaar" Genti altar Maalis Jan van Eyck koos venna Hubertiga Asub Belgias Genti linna katedraalis (6) Koosneb 24st pilditahvlist Piiblistseenid on peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks (6) Värviperspektiiviga saab edasi anda sügavusillusiooni (7) Portinari altar Hugo van der Goes maalis itaalia kaupmehe Portinari tellimisel Altari kesktahvel kujutab karjaste kummardamist (8) Itaallasi hämmastas see kõrgetasemelise peenmaali,
- konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Eeskirjade kohaselt pidi kirikus olema 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et igal preestril oli nö. oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu kõrvalaltarit, s.h. Püha Birgitta altar. ------ Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Nii mees- kui naiskloostrist oli kirikusse eraldi
professionaalsem kui Itaalias. Kokkuvõtvalt on madalmaade maalikunst peen, realistlikku laadi käsitluse, meisterliku maalitehnika, värvide sulavuse ja toonide intensiivsusega. Suurimad saavutused on just maalikunstis, arhitektuur ja skulptuur jäävad tahaplaanile. 2 vennad HUBERT van EYCK (u.1370-1426) JAN van EYCK (u. 1390-1441) Madalmaade maalikoolkonna loojad Nende ühine töö on suur altar Sint-Baafsi katedraalis Gentis, nn Genti altar (1420-1432). See on madalmaade maalikunsti esimene ja suurim meistriteos. Iseloomulik Genti altarile: - suur ühe paari tiibadega altar; - figuurid elusuurused; - ruumikujutus pisut abitus; pildil puudub perspektiiviline ühtsus; õhuperspektiiv samuti puudulik tagaplaanil olevad objektid on sama teravalt kujutatud kui esiplaanilgi; - imeline värvikäsitlus;
aastat( Itaalia meistrid- Cillini ja Rosso)- Fontainebleau koolkond o Goujon- ,,Süütute kaevul" Pariisis- nümfide reljeefid, võttis osa ka Louvre'i kaunitamisest o Bontemps- Francois I hauamonumendi skulptuurid o Pilon- Katarina de Medici tellimusel tehtud hauamonument Madalmaad: o Võrreldes maalikunstiga oli skulptuur tagaplaanil o Parimad näited puuskulptuurist, nikerdatud altarid o Nimekaim Borman- Georgi altar Brüsselis Saksamaa: o Tõus algas 15.saj II poolel o Püha Saksa-Rooma keisririigi koosseisus olid väikeriigid iseseisvad o Nürnberg, kus tegutsesid Stors-Krakowi jaoks Maarja altar ja Kraft- 7 reljeefi, kujutasid Kristuse ristilkandmist o Würtsburgis tegutses Riemenschneider, tegi Rottenburgi kiriku jaoks nikerdatud altari Kristuse ristilkandmisega o Lübeck oli oluline o Notke- kuulsaim töö Stockholmis praeguses Nikolai kirikus, puuskulptuur ,,Püha Jüri
Ainult Spartas tegelesid tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega.Poisid saadeti 7.a kooli, kus õpiti lugema,kirjutama(muusikat ja luulet). Rikkad õpetasid lapsi kodus pedagoogi käe all.Tähtsal kohal olid homerose eeposed.Hariduse hulka kuulus ka gümnastika.18-20.a veetsid poisid priiteenistuses ja said sõjalise ettevalmistuse.Pärast seda olid noormehed täiskasvanudHaridustase piirdus enamikel kodanikel väheste kooliaastatega.Templid:Kreeka pühamu keskpunkt oli altar.See oli madal enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid.Altar paiknes lageda taeva all.Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk tempel.Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Templis hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli.Templi sisemus oli vähemoluline kui välimus.Oraaklid:Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid.Kreekas olid ka spetsiaalsed pühamud kus võis nõu küsida jumalatelt
Nicholas' Church and the buildings surrounding it were severely damaged. The most precious art treasures survived merely thanks to their timely evacuation from the church. Hence, besides Baroque epitaphs and other masterworks of carving, a remarkable collection of Renaissance and Baroque chandeliers, as well as the 14-17th century tombstones covering the floor of the Chapel of St Matthew (later St Anthony), but also such invaluable rarities from the 1516th centuries as the high altar, the initial fragment of the famous painting Danse Macabre and the altar of St Anthony survived. The high altar of the St Nicholas' Church was made between 14781481 in the workshop of Hermen Rode, master from Lübeck. Paintings on the outer flanks of this double-winged altar depict the life of St Nicholas, the central part and the unfolded wings expose over thirty polychrome wooden sculptures forming the so-called gallery of saints.
2. arvestuse materjalid Renessanss madalmaades 15. saj Tunnused: · Kunstitellijaks linnakodanik · Kunstnik-käsitööline · Puuduvad antiikkunsti eeskujud(teemad, alasti inimkeha kujut, elurõõm · Usulised meeleolud · Sümboolika · Peenmaalitehnika- väikseimad figuurid ja detailid välja joonistatud · Piltidel õpetlik-moraliseeriv tähendus · Hingeelu avamine · Tahvelmaali osatähtsus · Õlivärvide kasutamine · Realistlikum, maalähedasem · Kujutati tavalisi inimesi Jan van Eyck 1390-1441 · Õlimaali väidetavalt esimene kasutusele võtja · ,,Genti altar" (koos venna Hubertiga)- peenmaalitehnika · ,,Kantsler Rolini madonna" · ,,Arnolfini abielupaar"- ilmalik teos, sümboolika Rogier van der Weyden 1400-1464 · Dramaatilised tunded · ,,Kristuse ristilt võtmine"- haaravalt traagilised miimika ja kehakeel. Hugo van der Goes 1440-1482 · ,,Portinari altar"- jõuavad itaaliasse madalmaade peen...
algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses.Madalmaade kunstnikud olid nähtava maailma kujutajatena tihti isegi kiiremad uuendajad kui itaallased. Madalmaades esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õiguse ideed.Inimest ei peetud maailma keskpunktiks ja kõigi asjade mõõdupuuks sel määral nagu Itaalias. 2. Kes olid Madalmaades renessansliku koolkonna loojad ja nende looming? Jan van Eyck ja Hubert van Eyck olid koolkonna rajajd. Nende mõlema suurtöö on GENTI altar. Traditsioonilised piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Nende värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järelaimamatuks. Veel on Jan van Eyck'i teos- "Abielupaar Arnolfini portree"-(maalis iseenast ka sellele -peeglil)."Madonna kantsler Roliniga". 3. Zanri ehk olustikumaal, suuna esindaja ja näiteid? Suured maalid.Sellel perioodil tekkis kunstnikel huvi jäädvustada oma kaasaegseid nende igapäevamiljöös
Linnused: 1)Neemik linnus- korrapäratult looklev, 2)Tornlinnus, 3)Kastelllinnus- 4 nurkne, müüriga piiratud ala. Konvendihoone. Kivist linnamüürid: linnamüürisasusid ka tornid. Tallinna linnamüür: Paks Margareeta, Kiek in de Kök. Ühiskondlikud hooned: Suurgildi hoone Tallinnas. KUJUTAV KUNST: kuni 15.saj. Seinamaal (kiriku aknad väikesed) Eestis on minimalistlikud ja neid on vähe. Tahvelmaal: 1)Bernt Notke: Tallinna Pühavaimu kiriku altar. 2)Hermen Rode: Niguliste kiriku altar, (Lääne-Euroopa suurim H.Rode altar), Lübeck linn- saal oli töökoda. Puuskulptuur(punane, sinine, kuld) Saksamaal kasut värvid: sinine, punane, kuld. *Raekoja pinkide puureljeefid. Kiviskulptuur: *etikukivid, *Hans Pavelsi Kenotaaf e mälestuskivi, *Suure Rannavärava vapikivi, *terrakotafiguurid Jaani kirikus.
Varakristlik kunst Nimeta basiiki KÕIK osad. Kesklööv,külglööv,transept,apsiid,narteks,aatrium,pikihoone,altar,valgmik, Mis või kes on? Apsiid poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum Altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht Valgmik basiilika kesklöövi ülemine,akendega varustatud ruumiosa Transept - põikhoone Narteks avar eesruum pühakoja välisukse ja saaliukse vahel Liseen lame eenduv püstriba lageda müüripinna elustamiseks Ikonoklast pühapiltide purustaja Mosee islamuusu pühakoda Kreml - vanavene linna kivikindlus Hagia Sophia 6.saj ehitatud Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis,mis asub Konstantinoopolis. Vladimiri Jumalaema kuulus vanavene ikoonimaal Enkaustika - vahamaal Milano edikt edikt,mille kuulutas 313 aastal välja keiser Constantinus,millega ristiusk muutus lubatuks Smalt - klaaskuubik Petik lame süvend Ikoon - pühapilt Minarett islamiusu templi, mosee torn Telkkat...
RENESANSS:*15.saj. saavutasid paljud linnad autonoomia*tekkisid linnriigid mille kultuur hakkar erinema euroopast.*vastandus keskajale*gootika ja renessanssi piir hägune*hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri*õpiti tundma antiikaega(kunst kirjandus..jne) *humanism *renessanslikmoraal-saavutati eesmark vahendeid valimata*hakati ka tegelema ilmalikusega*platon *tunnustati ehitusmeistreid,teadureid ja maalijaid kes tundsid matemaatilisi reegleid antiikkunsti,kirjandust,filosoofiat ja mütoloogiat.ARHIDEKTUUR:*15.saj-profaanarhidektuur-palazzo (medice- 4kandiline,3korrust,sisehooviga,1korrus rustikaalne)*brunellezchi-1.suurmeister ,tsentraalperspektiivi õpetus.*16.saj-michelangelo-peetri kiriku kupli kavand*palladio-villa rotonda .*eluasemed tähtsad * viimne kohtupäev-baroki algus MAALIKUNST: *vararenesans-*õlimaal*mosaccio-,,paradiisist väljaajamine" *andrea montegna-,,surnud kristus"*sandro botticelli-kõrg eliidi maitse-tegi töid medicite...
tolle aja parim puunikerdaja Tobias Heintze u.1632.a. Kantsli valmistas Tobias Heintze ja abilisena Hans Wentzel u.1632.a. (Kõlaräästa servas gooti kirjas: Hääl ütleb: ,,Kuuluta! Kõik liha on kui rohi kui lilleke wälja peal, aga Jumala sõna püsib igawesti. Seinatahvlil gooti kirjas: Jeesus ütleb: ,,Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulewad ja seda tallele panewad.") Tobias Heintze - Keila kiriku altar Tobias Heintze - Keila kiriku kantsel Kenotaaf? Näide. Kenotaaf on sümboolne hauamälestis ehk tühi haud. Oleviste kiriku kõrval asuva Maarja kabeli idapoolse välisseina kahe tugipiida vahel Hans Pawelsi kenotaaf.
–20. sajandini. Vanim, 16. sajandi I poolest pärinev rubiinsilmadega papagoi on rändauhind, mille pälvis keskajal populaarse ammulaskmisvõistluse ehk papagoilaskmise võitja. Suurima osa mustpeade kogust moodustavad pokaalid, joogikannud ja peekrid. Täiesti ainulaadsed on hirvejalgpokaalid, mida leidub vaid Tallinnas. 6. Nimeta kirikus asuvaid altareid, kirjelda niguliste pea-altarit, kelle valmistatud ja kus? Antoniuse altar Brügge meistri Adriaen Isenbrandti töökoja Kannatusaltar, Lucia legendi meistrile omistatud Tallinna Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel Brüsseli Püha Hõimkonna kappaltar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478– 1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid – laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m
Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles kuna need evakueeriti õigeaegselt. Seega säilisid peale barokiaegsete epitaafide ja paljude teiste nikerduskunsti-teoste, silmapaistva renessanss- ja barokklühtrite kogu ning Püha Matteuse (hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvate 14.-17. sajandi hauaplaatide muuhulgas ka sellised 15.-16. sajandist pärinevad rariteedid nagu peaaltar, Surmatantsu-maali algusfragment ning Püha Antoniuse altar. Alates 1953. aastast hakati restaureerima Niguliste kirikut kui ehitusmälestist, rekonstrueerides seda vanema kunsti muuseumiks, hiljem kontserdisaaliks. 4 1982. aasta oktoobris, kui põhilised sisetööd kirikus olid lõppjärgus, puhkes kirikus tulekahju, kus hävis uuesti tornkiiver ja põles ära enamik katuseid. Tänu kiirele tegutsemisele oli nii pikihoone kui ka kõik kabelid järgmise aasta lõpuks katustatud. 26
15.sajandil Madalmaades kasutusel õlivärvid. Kuivavad aeglasemalt kui keskaegne munatempera. Õlivärvide segamine ja maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmatu arvu värvivarjundeid, ülipeeni detaile. Polnud rangeid reegleid, vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. Jan van Eyck- Põhja-Madalmaade koolkonna tähtsaim esindaja. Vennad Eyckid on madalmaade maalikoolkonna rajajad (Jan ja Hubert van Eyck). Üheks tööks Madalmaade tähtsaim, suurim teos Genti altar Belgias: Valmis 1432. aastal, kui Hubert oli juba surnud. Maalisid peenmaalitehnikas, piiblistseenid reaalsed ja elavad. Tiibaltar koosneb 24- st pilditahvlist. Suletud altari välisküljel Maarja kuulutus, Ristija Johannes, apostel Johannes, põlvitav abielupaar. Siseküljes „Talle kummardamine“, kus tall on keskel altaril, ees kummardavad inglid, tagaplaanil müstiline „Elukaev“. Siseküljel lisaks trooniv Jumal-isa, Neitsi-Maarja, musitseerivad inglid, Aadam ja Eeva.
_ Meiji restauratsioon eelselt _ Shogunaadi (1192–1867) likvideerimine ja keisrivõimu _Maneki Neko taastamine Amuletid – omamori, _ 1868 – 2. maailmasõda fuda, hamaya _ Jaapani rahvuslik identiteet – SHINTO shinto _Kamidana – kami riiul/altar _ Keisrivõim ja riigishinto _Butsudana – Buddha altar SHINTO – JAAPANI MUINASUSUND? LOODUSUSUNDID/ PÕLISUSUNDID MÜTOLOOGIA _Maailmausundid, suurusundid _ 712 – Kojiki _Traditsionaalsed usundid _ Muistsetest asjadest _Pärimuslikud usundid _ 720 – Nihongi _Etnilised usundid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
