Luuleraamat Hando Runnel Sisukord Elulugu 3 Ei mullast sul olegi enam suurt lugu 4 Lapse palve Paide pärast 5 Angerjaid ja põngerjad 6 Umbluu 6 Rong 7 Jaam 7 Tütarlaps läks jalutama 8 Kui pruudid Tapalt tulivad 9 Viraksaare 10 Talvine pühapäev 10 Rumala lapse hommikupalve 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Elulugu Hando Runnel sündis 24.novembril aastal 1938. Ta sündis Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis 1945, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl. koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Seejärel töötas kodup...
hoopis kuskilt mujalt. Etruskide etniline päritolu, keel, sotsiaalne kord, nende ilmumise aeg ja osa Itaalia varajasemas ajaloos jne. -- need küsimused kuuluvad kõige keerulisemate ning vassitumate hulka kogu ajalooteaduses, mis tegeleb antiikmaailmaga. (Etruskid asustasid kaardil siniselt märgitud ala.) PÄRITOLU: Suurim küsimus, mis ajaloolasi painab ongi etruskide päritolu. Selle kohta on olemas kolm teooriat: · nad tulid Itaaliasse Alpide tagant · kõige usutavam teooria - etruskid jõudsid Itaaliasse idast, täpsemalt -- Väike- Aasiast või nad jõudsid Itaaliasse mööda mereteed · etruskid olid Itaalia põhiselanikud, autohtoonid KEEL: Teine mure on etruski keelega. Seda osatakse lugeda üsna kerge vaevaga, sest etruski tähestik on tekkinud vanakreeka omast, kuid mõistmisega on raskusi. Keeruline on ka kindlaks määrata, missugusesse keelkonda etruski keel kuulub.
räägitaksegi 26 kantonist · Vanuse struktuur: 0-14 aastat: 15.6%, 15-64 aastat: 68.1%, 65 aastat ja rohkem: 16.3% Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga. Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni).
moodustavad Ida-Euroopa lauskmaa jätku. Neist lõuna pool on laialdane keskmäestike vööde, mis ulatud Briti saarteni, hõlmates Tsehhi massiivi, Harzi, Reini Kiltkivimäestiku, Schwarzwaldi, Vogeesid ja Prantsuse Keskmassiivi. Tugevasti kulunud mäestike vahel asub madalaid kuestade ahelikke, alanguid ja nõgusid. Kesk- Euroopa lõunapiiril asub Euroopa kõrgeim mäestik Alpid, mille jätku moodustavad Karpaadid. Alpide ja Karpaatidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud Lombardia , Kesk- ja Alam-Doonau madalik. (5 lk 634) 9 Sademete hulk väheneb ida suunas, idaosas võib suvel esineda põuda ja taimed vajavad siin niisutamist. Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600 800 mm/a. (13)
liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Valimised · 2006. aasta Itaalia parlamendivalimised · 2008. aasta Itaalia parlamendivalimised Loodus Itaalia on Euroopa mandriosast kaugele Vahemerre ulatuv poolsaar. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Enamik tasasest asub Po orus piki idarannikut. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad
H.Runnel ISEL: 1) Päikeseluule *piltlik luule, mis räägib kodukohast *optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike 2)Saatuseluule *skeptiline ja masendunud 3)Laululisus-enim viisistatud luuletaja 4)maalaulik 5)kodumaa teema 6)sõnamäng 7)lootuse ja tõe kuulutaja 8)on lastele kirjutanud LK: *,,Maa lapsed" *Laulud tüdrukuga (töö teema) *Avalikud laulud *Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks *Kodukäija *Punaste õhtute purpur *Üle alpide *Mõistatused V.Luik ISEL: *elamusvärske ja siiras loodusluule *inimeseluule, eneseotsing *hingemaastikud ja mõtterännak *ühiskonna ja maailmakeskne luule *sotsiaalsed eksistentsiaalsed probleemid LK: *Taevaste tuul *Lauludemüüja *Pildi sisse minek *Põliskevad *Maapäälsed asjad *Rängast rõõmust III periood: (1970ndad; 1980ndad) Üldisel: *stagnatsioon-venestamine *tugevneb tsensuur *paljud luuletajad tõmbuvad tagasi *70ndate II poolel levis seisak kultuurielus *80ndate
8. Aletschhorn 4195 m Berni Alpid 9. Jungfrau 4158 m Berni Alpid 10. Mönchi mägi 4099 m Berni Alpid Geoloogia Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja PõhjaReini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Jõed Sveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre. Järved
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Itaalia mesilane Referaat Õppeaines ,,Mesindus" Juhendaja: Tartu 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on kesksel kohal Itaalia mesilane ning selle mesilasliigi omadused ja iseärasused. Referaadi eesmärgiks on anda lühiülevaade Itaalia mesilase välimikust ja anatoomilistest eripäradest, mis eristavad neid teistest mesilasliikidest, kirjeldada ja selgitada Itaalia mesilase käitumist ning põhilisi levikupiirkondi. Infoallikatena on referaadi koostamisel kasutatud wikipediat, anastasia foorumit ja maamajandusteabe lehte pikk.ee. 1. Välimus ja anatoomia Foto: www.pikk.ee Itaalia mesilane (apis mellifera ligustica) on keskmise suurusega, pika keha ja saledate jalgadega. Nende karvkate on kollane. Karvavööd on keskmise laiusega või laiad, karvastik on viiendal seljalookel lü...
pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse; 1560. aastal tellis Prantsusmaa kuningas Charles IX Andrea Amatilt 24 viiulit, 6 vioolat ja 8 tsellot. Tuntuim prantsuse viiulimeister oli Jean Babtiste Vuillaume. Esimene viiulite valmistamise manufaktuur loodigi Prantsusmaal XVIII sajandi lõpul Mirecourt'is. Alpide, nn Tirooli koolkonna tuntuim meister oli Jacob Stainer. Saksamaalt teatakse Mittenwaldi koolkonda, mille keskseks dünastiaks olid Klotz'id.Prantsuse revolutsiooni ajal levima hakanud antiigi- ihalus tõi kaasa ka huvi vanade muusikariistade vastu ning peagi avastasid XIX sajandi muusikud nende pillide võlu ja vahepeal kõigi vanade asjade saatust jaganud pillid muutusid nõutud kaubaks. Vanad pillid ehitati uue, romantilise muusika nõuetele vastavalt
Nt lennuvõimetud linnud L-Am Tinamou, Rhea; Aafrikas Jaanalind; Indoneesias Kiwi; Austraalias Emu ja Cassowary. · Kliima muutused suhteliselt lühiajalised. Tänapäeva liikide levik on ka minevikus toimunud kliima muutustega seotud. Nt pleistotseeni (jää aja ajastu) 1,8 mln aastat tagasi kliimamuutus. Madalate temp kohastumus kõrgmägede isoleeritud taskud (arktiline alpide tasku), seal kasvab sageli vaid üks liik. · Lokaalsed kk-d e habitaat (kasvuala) pakub unikaalseid tingimusi liigilevikuks. Nt on olemas sellised seeneliigid, mis kasvavad vaid kriidipaljandikud. · Kunagiste populatsioonide lausleviklate jäänukid ehk reliktid. Nt nunataktid alpi rododendorn kasvab jääst vabaks jäänud mägede tippudel ehk munataktidel.
Muutused riigis rahuga" Puunia sõjad kartaagolaste ja roomlaste vahel 264-146 keisririigi ajal: polnud rahvakoosolekuid, keisril mitu ametit, eKr.1.)peale esimest Puunia sõda sai R-st tugevaim riik senaatorite ning kodanikkonna arv kasvas, kodanike eesõiguste Vahemeremaade idaosas. 2.)Kartaago väepealik Hannibal tugis vähenemine, kodakondsuse tähtsuse vähenemine, elukutseline sõjaväega üle Alpide It-sse ja purustas R sõjaväe Cannae lahingus, sõjavägi, kodakondsust jagati nii eraisikutele kui ka linnadele Pol teise sõja lõpuks said kartaagolased Põhja-Aafrikas lahingus luau alistatud maades: läbirääkimised ühekaupa ning kokkulepped 3.) roomlased vallut ja hävit Kartaago. Etruskid ja rooma igaühega eraldi, kehtestati erinevad sõltumistingimused, et vältida
Reini jõgi ning maaliline väikelinn tema kaldal Mets katab Saksamaast vähem kui 30%, enamus sellest on mägedes -- looduslikult tamme-, pöögi- ja nulumetsad, istutatud on kõige rohkem männikuid. Saksamaa sega- ja lehtmets 10 Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Alpide lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. Saksamaa raba 11 MAJANDUS Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev must metallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja
Lachlan algab Suure Veelahkmeaheliku läänenõlvult. Tasandikule laskunud, voolab rahulikult läände, seejärel edelasse. Suubub paremalt Murrumbidgeesse. Molonglo algab Suurest Veelehkmeahelikust, voolab ülemjooksul põhja, seejärel pöördub loodesse ja läände, suubub paremalt Murrumbidgeesse. Murray on Austraalia suurim jõgi mille pikkus on 2570 km, koos Darlingiga 3490 km, valgla 1,06 miljonit km², keskmine vooluhulk 330 m³/s. Murray algab Austraalia Alpide läänenõlvult Lumemägedest, kesk- ja alamjooksul voolab tasandikul. Suubub Encounteri lahest liivakünnistega eraldatud Alexandrina järve. Murrumbidgee (kohalikus keeles 'suur jõgi') on jõgi Austraalias Uus-Lõuna-Walesis ja Austraalia pealinna alal. Ta on Murray jõe parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 2172 km. Kokkuvõte Uurimustöö käsitles Austraalia pinnamoodi, majandust, kliimat ja veekogusid. Sain palju uut teada, mida enne polnud kuulnudki.
Itaalia varajasemas ajaloos jne. -- need on küsimused, mis kuuluvad kõige komplitseeritumate ning vassitumate küsimuste hulka kogu ajalooteaduses, mis tegeleb antiikmaailmaga. Arheoloogid väidavad, et etruskide jäljed olid olemas Itaalias juba 10. sajandil eKr. Nende tekkimiseks on välja toodud põhiliselt kolm teooriat: esimene etruskid olid Itaalia põhiselanikud, autohtoonid. Teine -- nad tulid Itaaliasse Alpide tagant (KeskEuroopast?). Kolmas, kõige levinum teooria: etruskid jõudsid Itaaliasse idast. Täpsemalt -- VäikeAasiast; nad jõudsid Itaaliasse mööda mereteed ja asusid elama Türreeni mere kaldale. Aga ei ole selge, kas Foiniikiast või VäikeAasia Egeuse mere rannikust. Herodotes kirjutas, et nad tulid Lüüdiast. Raske on kindlaks määrata, missugusesse keelkonda kuulub etruski keel, mille vormid on sarnased kaukaasia keelte omaga
Väike-Maarja Gümnaasium HANDO RUNNEL Koostanud: Jaanika Vilgelm Juhendaja: Ülle Lääne November 2011 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 7 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise mõte sündis mul üsna varakult, olin seitsme- kaheksa-aastane, käisin teises klassis, juba siis mõtlesin sellest tõsi...
Millised on valitsevad tuuled? Läänetuuled. Kuidas mõjutab kliimat asend merede suhtes ja mäestikud? Kuna seal merd ei ole on seal maismaa kliima. Talved külmad, suved soojad. Mäestike tõttu on ilmad muutlikud ning mõnes kohas sajab rohkem kui mujal. Millised keskkonnaprobleemid esinevad valitud riigis? Mõnel pool on õhusaaste liiklse tõttu. Väga suur probleem on tööstusreostus ja suusatamine ning matkamine kahjustab Alpide loomastikku ja taimestikku. 4. Millised suuremad jõed voolavad valitud riigis? Doonau (2850 km), Drava (725 km), Inn (510 km). Millised jõed on laevatatavad? Doonau. Kas on ka suuri jõesadamaid? Ei ole. Millise ookeani äravoolualal riik asub või on siseäravoolualal? Atlandi ookeani siseäravoolualal. Milline võib olla jõgede peamine toiteallikas? Mägiliustike sulamisvesi ja lumi
talle ustav olema. PROLETAARID olid vaene rahvas, kes olid ilma maata. RAHVATRIBUUNID olid spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjusat plebeide huve. 12 SEADUST olid esimesed seadused, mida nõudsid plebeid ja mis kirjutati pronkstahvlile. Rooma kandis oma vallutused ps välja ja sõdis Kartaago vastu 100 a. nn ,,PUUNIA SÕDADES", milledest tähtsaim oli 2 sõda, kus Kartaago vägesid juhtis HANNIBAL, kes reisis oma sõjaväega üle ALPIDE. Kindlat riigikorraldust ei olnud, osa võttis peaaegu kogu rahvas. Riigikord oli siiski aristokraatlik, riiki juhtisid MAGISTRAADID ja SENAT. Sinna pääsesid ainult jõukamad, poliitiliste elu kogemustega ja avalikkuse ees tuntud kodanikud. KONSULID Kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. PREETORID Võisid vajaduse korral konsuleid asendad, õigusemõistjad. Neid oli 8. TSENSORID Valiti endiste konsulite hulgast 5-ks aastaks
Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela-Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid. Maa põhjaosale on omane männimets (enamasti istutatud), Kesk- ja Lõuna- Saksa mägialadel valdab pöögimets. Alpides kasvab madalamal ka kuuse- ja nulumetsa, 1600 m-st kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit.
Loodus Itaalia asub välja venitatud piklikul saapakujulisel poolsaarel, millest lõunas on Türreeni meri ja idas Aadria meri. See on piiratud Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveenia poolt põhjast. Valdav osa Itaaliast on mägine, poolsaare selgrool Apenniini mäed ja Alpid tema põhjapoolsel piirjoonel. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud kus asuvad Itaalia kõige suuremad järved Garda järv, Como järv ja Lago Maggiore. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb Seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb ka maavärinaid. Kõrgeim mägi on Mont Blanc, mis asub Alpides Prantsuse ja Itaalia piiril. Selle tipp ulatub 4800 meetrit üle merepinna. Apenniinide kõrgeim mäetipp on Corno mägi (2914 m). Liikudes Apenniinide loodeserva poole (kuni ühinemiskohani Alpidega, mis on justkui Itaalia sulgemiskoht
Referaat Hando Runnel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010. Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................. . Elulugu....................................................................................... ..... Perekond.................................................................................... .... Looming.................................................................................. Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"...................................
HANDO RUNNEL Hando Runnel sündis 24. novembril 1938. a Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas(vaata!) talupidaja pojana, õppis Jalgsema algkoolis, Järva-Jaani ja Ambla 7-kl koolis, Tartu 1. ja Paide keskkoolis. Töötas kodupaiga kolhoosis ja õppis EPA kaugõppeteaduskonnas agronoomiat 1957-62, stuudiumit lõpetamata. Pärast esikteoste avaldamist kutsuti Runnel Tallinna, kus ta 1966-71 oli Loomingu toimetuses publitsistikaosakonna juhataja. Hiljem kutseline kirjanik Tartus, abielus Katre Ligiga. Kirjanike Liidu liige 1969. Eesti taasiseseisvumise ajal lülitus aktiivselt poliitilisse ellu: oli Eesti Kongressi liige ja kuulus Põhiseaduse Assambleesse. Oli lähedane ERSP-le ja Isamaale ning on suhelnud aktiivselt Reformierakonnaga. Oli üks kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992 ning raamatusarja “Eesti mõttelugu” idee algatajaid. Hiljem Ilmamaa peatoi...
Kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis tuntakse neid sõdu Puunia sõdade nime all. · Esimene Puunia sõda(264-241 eKr) sõjategevus toimus merel ning hea laevastiku puudumisel, olid ülekaalus kartaagolased , kuid hiljem rajanud parema laevastiku ja võitnud mitu lahingut, panid roomlased kartaagolased rahu paluma. · Teine Puunia sõda(218-201 eKr) Hannibal liikus oma vägedega üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Siiski suutsid roomlased sundida Hannibali Põhja-Aafrikasse, kus toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. · Kolmas Puunia sõda(201-146 eKr) Kartaago oli kaotanud kogu oma laevastiku, valdused ja sõjalise tähtsuse. Siiski oli Roomal soov ta lõplikult purustada ning Kartaago vallutati ja hävitati 146. aastal eKr. 149. aastal eKr langes roomlaste kätte Makedoonia ning 133. aastal eKr Pergamon ja
Hando Runnel Luuleanalüüs Koostaja: Juhendaja: Kuressaare Gümnaasium 12B ELU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Aastail 1957-1962 õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. 1971. aastast vabakutseline kirjanik. ELU Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis. Oli Eesti Kongressi liige. Kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. Iseloomustused "Ilma Hando Runnelita ei oleks üldse olnud laulvat revolutsiooni. Ta pole ainult luuletaja, vaid ka ...
Elulugu Mozart, täisnimega Wolfgang Amadeus Mozart [m'ootsart] (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolgangus Theophilus Mozart). sündis 27. jaanuaril 1756. aastal ühes kaunis Austria linnakeses, Alpide lähedal, Salzburgis ja suri 5. detsembril aastal 1791 Viinis, elades vaid 35- aastaseks. Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini perre, vanematel oli 7 last, kellest Wolfgang oli noorim. Kuid vaid tema õde Maria Anna, kes oli Wolfgangist 5 aastat vanem, ja ta ise elasid lapseeast vanemaks. Juba varajases eas märgati, et lastel on annet muusikale. Kui õde kodus oma palasid harjutas, siis väike Mozart
Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja Hiina4,44% (2009) Kokkuvõte Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia
ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust. Kaupmees pidi olema julge ja ettevõtlik. Kaubandus Vahemerel Lääne-Euroopale oli kõige tähtsamaks kauplemine Idamaadega. Kaubatee sinna kulges mööda Vahemerd. Araabiamaadest tulid täislastis laevad Itaaliasse, sealt edasi viidi kaup mööda maismaad üöe Alpide Lääne- Euroopasse. Erilise õitsengu saavutasid tänu Vahemerel peetavale kaubavahendusele Idamaadega just Itaalia linnad, eelkõige Veneetsia ja Geonova. Enamik peamisi kaubateid oli nende kontrolli all, kuid seiklushimulised Itaalia kaupmehed jõudsin oma rännakutel Araabiast tunduvalt kaugemale. Veneetsia reisisid koguni Mongooliasse ja sealt edasi Hiinasse. Idamaadest toodud kaubad olid niisugused, mida Euroopas ei leidunud.
lubatud, põhjuseks on kalapüüdja enda tervis ja ohutus kui ka looduse rikkumine. Kala söömine ning kalandus on vägagi populaarsed tegevused Saksamaal. Saksamaal töötab üle 46 000 inimese kalandusega seotud tööalal. Kalanduse hooaeg kestab alates 1.01 kuni 30.05. 5 1.3 Metsandus Saksamaa kuulub valdavalt parasvöötmesse. Geograafiliselt jaguneb Saksamaa Põhja- Saksa madalikuks, madalaks mäestikuks, Alpide eelmäestikuks ja Alpideks. Nende tingimuste tõttu on Saksamaal mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt oli Saksamaal lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik
Mõisa ajastus, arhidektuuri stiil ja iseloomulikud elemendid: Mooste mõisa uhkuseks on Eesti üks suurejoonelisim historitsistlikus stiilis kõrvalhoonete kompleks. Tegemist on Peipsi aarest pärit meistrite laitmatu tööga. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid. Kõrge sokliga hoone on rohkelt liigendatud, arvukalt on ärkleid, karniise ning kaunistusi. Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas.
Iseseisev töö "Põllumajandus" Prantsusmaa Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni ning kus elab umbes 65 000 000 inimest. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – näiteks Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt. Prantsusmaa tasandikke seevastu ilmestavad neli jõge – Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire. Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis?
a kuni (germaanlased) lossid, templid ja pöetud hekid, metallist linnud, linnadest. Kiriklik askees. viljapuud, ravimtaimed, Ameerika pargid-aiad. Kloostrites viljapuud, loomakujud (vt Bütsants). Aiad Kloostriaiad. Roos ja liilia maitsetaimed, puukoolid. avastamiseni 1492. köögiviljad, ilupuud-põõsad, lilled müüride sees. (neitsi Maarja pilt roosiaias, a, reformatsioon toodi üle Alpide mandri-Euroopasse käes roos või liiliaoks 1517. a kloostritesse. Karl Suur (768-814) sümboolika). võtab eeskujusid Idamaadest. Renessanss, Reljeefne maastik, tahe väljuda Regulaarne kompositsioon, Aed eraldatud kõrge hekiga. Lõunamaa taimede levik põhja ,,ärkamine" 14.-16. kaitsvast linnast looduslikku ümbrusse
AUSTRIA Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................................2 Austria ajalugu...............................................................................................................3 Austria kultuur Muusika........................................................................................4 Kirjandus.......................................................................................4 Arhitektuur....................................................................................5 Kunst...........................................................................................5 Turism...........
Faktid Viimast kahte miljonit aastat maa ajaloos kutsutakse Kvaternaariks (e. Antropogeeniks) Selle vanemat osa Pleistotseeniks e. Jääajaks, kuna siis katsid suured mandrijäälaamad suure osa maismaast. Eriti tugev ookeani pinnakihtide jahenemine algas ligikaudu 1,7 1,5 miljonit aastat tagasi. 2. milj. aastat tagasi moodustus Antarktika jääkilp 1 250 000 aastat tagasi tungisid esimesed mandriliustikud Alpide esistele tsandikele. Liustikud sundisid loomi taanduma lõunasse ja seal tugevnes olelusvõitlus vanade asukate ja uusmigrantide vahel. Kasutatud kirjandus http://www.dismuse.com/2010/10/elephantfootglacier/ "Horisont" 4/2008 juuli http://elementaryteacher.wordpress.com/2007/11/07/somephotosof iceland/ http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.uv.es/jgpausas/he/heHomo_sapiens_sapiens_avatariensi s.png&imgrefurl=http://www.uv.es/jgpausas/he
Kuressaare Gümnaasium HANDO RUNNEL Luulereferaat Koostanud: Silvar Vahkal Juhendaja: Maret Laurson Klass: 12c Jaanuar 2009 SISUKORD 1. Sisukord 2 2. Elulugu 3 3. Looming 4 4. Teosed 4 5. Luuletusi 6 6. Kasutatud materjalid 10 2 ELULUGU Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal Liutsalu külas. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Esimesi luulekatsetusi tegi juba algkooli ajal, tõsisem harrastus jääb 1950ndate lõpupoole. Ise on Runnel enese kohta öelnud: "Kirjanikuks saamise ...
parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föönd, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara 5 kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm.(Vaata Lisa 2,foto 3)
Märkimisväärne osa üldisest veekasutusest kulutatakse niisutuseks Hispaanias (ca 66%), Itaalias (ca 57%) ja Prantsusmaal (ca 10%). · Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Igal pool ei ole võimalik, sest puuduvad põllumajanduslikult vajalikud tingimused. Itaalias tegeldakse põllumajandusega peamiselt Lombardia madalikul ja Apenniini poolsaarel. Alpide orgudes on põhiline aiandus. 2. Millised on majanduslikud eeldused? · Kapitali olemasolu. Kuna Itaalia kuulub kõrgelt arenenud maade hulka on tal piisavalt kapitali põllumajandusega tegelemiseks ja sellesse investeerimiseks. · Tööjõud (kui suur osa rahvastikust on hõivatud põllumajandusega). Põllumajanduses on hõivatud 5% kogu rahvastikust, kuid oskustöölisi on piisavalt ja põllumajandustootmine on suhteliselt suur.
aastal kinnitavad Laterani kokkulepped paavsti ja Mussolini vahel), asub Itaalia pealinna keskmes ning San Marino, mis asub Emiglia Romania ja Marche maakondade piiril. 3.Looduslikud tingimused 3.1 Pinnamood Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid (kõrgeim punkt Monte Rosa 4 634 m), nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda, Como, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid; mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas ka kaks kuulsat vulkaani Vesuuv (l 277 m) ja Etna (3 340 m). Esineb maavärinaid. Itaalia suuremad jõed - Po, Tiber, Arno jt. Seda saapakujulist maad ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Ta asub Euroopa lõuna osas. Itaalia on üpris mägine maa
Etruskide katsed oma alasid laiendada tõid kaasa konfliktid naabritega. 540. aasta paiku e.Kr. lõid etruskid liidu kartaagolastega, et purustada Korsika vetes Kreeka laevastik. 519. aastal e.Kr. aga ajas Rooma oma viimase etruski valitseja minema ning rajas vabariigi, kus kehtis Kreeka eeskujul demokraatlik võim. Seejärel asus Rooma etruskidele ja teistele rahvastele kuulunud alade arvel oma maid väevõimuga laiendama. 400. aasta paiku e.Kr. tungisid üle Alpide Itaaliasse keldid (gallialased) ja vallutasid hulga etruski linnu. Hõivamata jäänud linnad langesid peagi roomlaste kätte. Linnades elavatest etruskidest said Rooma kodanikud ja nende eripärane kultuur suuremas osas kadus ning sulandus rooma kultuuri ja eripäraga ühte. Kunsti seisukohalt oli etruskidel küllaltki suur roll. Nad võtsid kasutusele võlvi, mida kasutatakse ka tänapäeval. Metallitöödes ja pronksivalamises võib neid pidada nende vormide rajajateks
Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze (2964m). Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*.Juulis rannikul 16*, Ülem-Reini madalikul 20*, ida-osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle
põhjavesi Põhjavesi Ei ulatu Ulatub mulla Ulatub maapinnale mullaprofiili alumistesse horisontidesse Orgaanilise aine Huumushorisont Toorhuumus Turbahorisont horisont A AT T Reljeef Vaike Rootsmaa foto Alpide lõunanõlvadel on piisavalt soojust viinamarjakasvatuseks Miks on mägedes mullateke aeglane? Vaike Rootsmaa foto Kuidas mõjutab mullateket kõrgus merepinnast? Digermuleni mägi Norras Kuidas mõjutab mullateket nõlvade kallakus? Milleks sellised hekid? Assoori saared 2010 Raul Kivimäe foto Kuidas mõjutab taimkate mulla teket? Millest tekib huumus? Miks on okasmetsade mullad happelised?
kaetud. Lima eritavad lehe pinnal leiduvad väikesed näärmekarvakesed. Nii jääbki loomake limasse kinni. Edasi algab aeglane lehe serva kokkurullumine. Võipätaka lehe serv on alati veidi ülespoole kaardunud, valmis kokku rulluma. Lõpuks surub lehe serv putuka tihedalt vastu lehe pinda ja algabki putuka seedimine. Kogu see töö võtab aega ühe kuni kaks ööpäeva. Alpi võipätaka õied on kreemikasvalged nagu Alpide lumised mäetipud. Nad asetsevad ühekaupa peenikestel õisikuvarbadel, mida on ühel taimel vaid paar-kolm tükki. Alpi võipätakas on harilikust võipätakast tunduvalt haruldasem ja vaid Saaremaal kasvava liigina kuulub ka looduskaitse alla. Nimi- võipätakas- tuleb sellest, et varemalt korjati võipätakate lehti ja anti lehmadele. Seepeale muutus lehmade piim kollakamaks. Räägiti, et "lehmad annavad seepeale rohkem võid". Neid muutusi põhjustab jälle lehtedel olev lima
Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze (2964m). Kliima Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*.Juulis rannikul 16*, Ülem-Reini madalikul 20*, ida-osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle
Idaosa ümbritsevad Karpaadid. Põhjast ja kirdest piirneb riik Ukrainaga, kirdest Moldovaga, läänest Ungari ning Serbiaga ja lõunast Bulgaariaga. Põhjapoolne Rumeenia on mägine maa, samal ajal kui lõunas laiub Doonau org. Reljeef on peaaegu võrdselt jagatud mäestikuliseks (31%), kõrgendikeks and lavamaadeks (36%) ja tasaseks maaks (31%). Peamised ahelikud on Ida-Karpaadid ja Transilvaania Alpid. Mõned Ida-Karpaatide mäetipud ulatuvad rohkem kui 2200 m üle merepinna. Transilvaania Alpide ja ühtlasi Rumeenia kõrgeim tipp Moldoveanu on 2544 m kõrgusel merepinnast. Läänes on väiksem mägede piirkond Lääne- Rumeenia mäed, mille kõrgus ületab 1800 m merepinnast. Mägede ümber on küngaste ja kiltmaade alad. Ida-Karpaatidest ida pool on Moldova kõrgustik, lääne pool on suur Transilvaania platoo. Idas ulatub Doonau jõest Musta mereni Dobrudza platoo. Eelmäestikest ja kiltmaadest lõuna pool laiub suur Valahhia madalik. Lääne-
Kuid sõja kestel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Rajanud tugeva laevastiku ja omandanud merelahingute kogemusi, saavutasid roomlased mitu tähtsat võitu ja sundisid vaenlase rahu paluma. Kartaagol tuli osa oma valdusi roomlastele loovutada. Teises Puunia sõjas (218-201 eKr) püüdsid kartaagolased oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal tungis hästi väljaõpetatud sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia (tänapäeval Prantsusmaa) ja üle Alpide Itaaliasse ja purustas Rooma väe Cannae lahingus. Kuid ta ei suutnud oma edu ära kasutada. Roomlased seadsid võitlusvalmis uued väekoondised, viisid oma armee Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibaligi kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas asetleidnud otsustavas lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. Roomlaste võimu alla langes sõja käigus ka kreeklaste Sürakuusa riik Sitsiilias. Teise Puunia sõja
) moodustavad ulatusliku kaare lõunasse. Kaare sees asub ulatuslik jõesetete ja lössiga kaetud Kesk- Doonau e. Pannoonia madalik. Alpi-Karpaadi mäestikest lõunas Pürenee, Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid (tugev karsistumine, rannajoonega paralleelsete piklike ps, ja s. rohke nn. dalmaatsia tüüpi rannik), Krimmi mäestik (kuestareljeef, põhjanõlvad lauged, lõunanõlvad järsud ja astangulised, vaid põhjaosa alles). Lõuna-Karpaatide ja Stara Planina vahel asub Alam-Doonau madalik, Alpide ja Apenniinide vahel aga Po- Veneto e. Lombardia madalik. Islandis 10% territooriumist mägiliustikud ja mandrijääkilbid (kaugel põhjas, sademeterohke), aktiivseim vulkanismipiirkond (Atlandi o. keskmäestiku kohal). Euroopa asub arktilise (Teravmäed, Franz Josephi maa; polaaröö/päev; 200...400 mm/a, lumena; jaan. 8...-20ºC, juul. 0...5ºC), lähisarktilise (Island, Skandinaavia ja Koola ps, I-Euroopa põhjapolaarjoone tagused alad;
Loo Keskkool ITAALIA VABARIIK Referaat Autor: Klass: Juhendaja: Sisukord: Sissejuhatus ...........................................................................................lk 3 Loodusgeograafia ....................................................................................lk 4 Rahvastik ...............................................................................................lk 5 Majandus ...............................................................................................lk 6 Kokkuvõte ..............................................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk 9 2 Sissejuhatus Itaalia Vaba...
ainulaadne maastik. Sveitsis asub ka maailma pikim autotunnel Sankt Gotthard, mille pikkus on 16 kilomeetrit. 4 1.2. Kliima Sveitsi kliima sõltub põhiliselt sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb aga mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on ligikaudu 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Näiteks platool ja Alpide lõunajalamil Bernis on jaanuaris 0 ning juulis 19°C, Luganos vastavalt 2 ja 22°C. Mägedes Davoses talvel -7°C ja suvel 12°C. Sademeid on tuulealustel nõlvul ja orgudes 500- 600, platool 800- 1000, kõrgemal tuulepealsetel nõlvadel aga 2400- 4000 mm/a. Sveitsis sajab kogu aasta, eriti veel kevadeti. Talvel esinevad ka tugevad lumesajud, mis soodustavad ohtlike laviinide teket. Põhja- Alpides puhuvad ka kevadeti soojad föönid ning talvel on sageli udu. Sveitsis on
Võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Kuna sõja puhkedes polnud roomlastel laevastikku, olid esialgu ülekaalus kartaagolased, kuid sõja keskel suutis Rooma jõudude vahekorda muuta. Roomlased saavutasid mitu tähtsat võitu, kartaagolased palusid rahu ning loovutasid osa oma valdustest. II Puunia sõjas (218-201 eKr) püüdsid kartaagolased oma positsioone taastada. Hannibali eestvedamisel tungiti Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse, kus purustati roomlased Cannae lahingus. Kuid siiski ei suudetud edu ära kasutada. Rooma viis oma väed Põhja- Aafrikasse ja sundis nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased hävitavalt lüüa. Roomlaste võimu alla langes kreeklaste Sürakuusa Sitsiilias. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ühtlasi oma sõjalise tähtsuse.
Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist kui ka majanduselu.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele.Tähtsamad keskaegsed kaubandusteed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega,See kulges Vahemere idarannikult merd möda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne- Euroopasse. Gregorius 7-mes(1073-1085)oli kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas.Tema otsene tüli keisriga puhkes sellest, et paavst kui ka keiser nõudis endale õigust piiskoppe ametisse määrata.See tüli on ajaloos tuntud investituuritüli nime all, sest seda ametisse määramist nim. investuuriks.Innocentius 3-as:tema ajal jõudis kätte paavstivõimu kõrgaeg
kuhjusid mereloomade ja -taimede jäänused, mis hiljem kaeti settekivimite paksude lademetega. Sageli leidub naftat tasandike äärealadel, praeguste merede rannikul, mõnikord ka merepõhja all. Teise naftaleiukohtade ala moodustavad mäestikueelsed sügavad vaondid, mis kunagi varem olid samuti mere all, hiljem aga täitusid settekivimitega. Euroopas on naftat Ida-Euroopa lauskmaal (peamiselt Volga ja Uraali vahel), Karpaadide mäestikueelsetes nõgudes, Karpaadide ja Alpide vahel, samuti Põhjamere rannikul. Maagaas esineb sageli koos naftaga, kuid mõnikord ka omaette leiukohtades. Suured maagaasi varud peituvad Karpaatide eelmäestikes, Põhjamere ääres, mitmetes paikades Ida-Euroopa lauskmaad. 7 Kliima Peaaegu kogu Euroopa asub parasvöötmes. Põhjarannik ja Põhja-Jäämere saared kuuluvad külmvöötmesse, Lõuna-Euroopa, peamiselt Vahemere ja Musta mere ümbrus lähistroopilisse
Hispaanias on kombeks panna kingadesse õlgi, mida söövad kolme kuninga kaamelid. Vastutasuks jätavad nad kingadesse kingitusi. itaalia v Itaalias jagatakse kingitusi purgis ehk saatuseurnis. Lastele öeldakse, et korstna kaudu tuleb haldjakuninganna ja täidab purgid kingitustega. Kingitusi jagatakse kolmekuningapäeval, mitte jõulude ajal. Itaaliast levisid jõulupühad üle Alpide, kust Saksa maadeavastajad selle tava lõpuks USAsse viisid. prantsusmaa v Prantsusmaal pannakse jõululaupäeval kingad trepile või kamina äärde. Lastele öeldakse, et Jeesuslaps tuleb öösel ja paneb neisse kingitused. HOLLAND v Seal pannakse ööl enne Saint Nicholase päeva kingadesse suhkrut ja heina. Saint Nicholase hobune sööb maja juures
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
