ITAALIA VABARIIK Asukoht kaardil. Itaalia ulatub 800km pikkuselt Vahemerre. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda järv, Como järv, Lago Maggiore. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia Ja Sardiinia. Üldandmed. · Pealinn : Rooma · Pindala : 301 230 km² · Riigikeel : itaalia · Rahvaarv : 58 103 000 · Rahvastikutihedus : 192,8 in/km² · Rahaühik : euro (EUR) · Iseseisvus : 17.märts 1861 Itaalia köök Itaalia söögikultuur. Road ja enam kasutatavad toiduained jagunevad selles Vahemere-äärses riigis vastavalt
Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on suhteliselt vee- ja energiarohked ning nende veetase aasta lõikes stabiilne. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb aga suviti järsult. Suurimad jõed on siin Tiber ja Arno. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse- nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. nimtegevus Itaalias Itaalia on heatasemelise põllumajanduse ja kõrgelt arenenud tööstusega riik. Kultuurtaimedest kasvatatakse siin suhkrupeeti, nisu, maisi, oliive ja puuvilju. Oluline on kindlasti ka viinamarjakasvatus kuulsate Itaalia veinide tootmiseks.
kliimaerinevused: Juura mäestik, Sveitsi kiltmaaa, Ees- lpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala. Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestk on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombodia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja- Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Sveits ekspordib ja impordib: · Sveits impordib: · Sveits ekspordib: · Masinaid · Masinaid · Mootorsõidukeid · Keemiatooteid · Keemilisi elemente · Kelli ja teisi täppisaparaate · Metalltooteid
18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. Esialgu õppis õhtuklassis joonistamist, hiljem Markovi juhendamisel maalikunsti, lõpetas akadeemia ajaloomaali alal mütoloogiaainelise teosega "Herakles toob Kerberose põrguväravast" (1855, õlimaal). Teos on Eesti Kunstimuuseumis ja selle eest pälvis Johann Köler väikese kuldmedali. 1857 täiendas end välismaal. Läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum), mis 1859. aastal sattus Rooma kunstinäitusele. Johann Köler valiti Rooma Saksa kunstiühingu liikmeks 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis
kroom, mangaan ja uraan RUMEENIA UNGARI PINNAMOOD umbes 30% riigi koosneb põhiliselt territooriumist katavad tasastest kuni lainelistest mäed. Mõned Ida- tasandikest Karpaatide mäetipud Edela-Ungaris on ulatuvad üle 2200 m üle Dunántúli mäed, merepinna. Transilvaania läänepiiri ääres on väike Alpide ja ühtlasi osa Alpidest. Riigi Rumeenia kõrgeim tipp põhjaosas on künkad ja Moldoveanu on 2544 m madalad mäed. Kõrgeim kõrgusel merepinnast. punkt on Kékes , 1014 Mägede ümber on või 1015 m üle küngaste ja kiltmaade merepinna alad, RAHVASTIK RUMEENIA UNGARI
relvad ja võitlusesse tormata. Suurriikidel on see kasulik, et neil on palju rahvast, keda sõjaväkke värvata. Samas väiksemate territooriumide ühendamisel (vähemasti sõja ajaks) tekib eelispositsioon väikeriikidel: kasutatakse erinevaid taktikaid, mis on koos tegutsedes ettearvamatult raske tõrjuda ühtse õppega armeel. Seda kasutas edukalt ära Hannibal II Puunia sõjas, kui läks oma väega üle Alpide Itaaliasse, värvates seltsi erinevaid hõime, kus oli isemoodi väljaõpe igas regioonis. See oli geniaalne idee, mis teda ka aitas. Sõda on vältimatu, kuni eksisteerib inimegoism, millest pole sugugi kerge jagu saada. Ajaloo jooksul on ikka ja jälle muutunud suurriigid agressiivseks ja naabreid rünnanud, kuid see pole tähendanud väikeriikide kindlat kaotust vastupidi, ühendades väed on suudetud lahinguid võita. Ainus, mida vaja, on tark liider ja ustavus
Põhjameri ja Läänemeri. Majandus Saksamaa oli 2009. aastal SKP suuruse poolest kuues riik maailmas. Samal aastal suurim eksportija Hiina järel Samal aastal suurim importija USA järel Rahaühik euro Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5%. SKT: 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta: 33 023 USD Pildid Pinnamood Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda: 1. Põhja-Saksa madalik 2. Kesk-Saksa hertsüünilised keskmäestikud 3. Edela-Saksa keskmäestikuline astang-maa 4. Alpide eelmäestikuala 5. Äärmises lõunaosas Alpid Maavarad Rikkalikult leidub kivisütt ja pruunsütt. Põhja- ja Lõuna-Saksamaal maagaas. Suur osa toorainest siiski ammendunud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Metallurgias pole Saksamaa küll maailma juhtivamaid riike, kuid Euroopas talle vastast ei ole. Näiteks ollakse Euroopa suurim terasetootja ja eksportija. Alumiiniumi puhul jäädakse alla vaid Norrale. Tuuleenergia Kliima
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Apenniini poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Kliima Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad
SLOVEENIA Sloveenia on unitaarne vabariik. Põhiseadus võeti vastu 23.12. 1991. Riigipea on viieks aastaks valitav president. Seadusandliku võimu esindab kahekojaline parlament, täidesaatev võim kuulub valitsusele, mida juhib valitsuse esimees, kelle valib riigikogu. LOODUS Sloveenia asub Itaalia, Austria, Ungari ja Horvaatia vahel. Rannajoont on 42 km (Aadria merel). Pinnamood on mägine või künklik. Põhjas asuvad Ida- Alpide lubjakivist ahelikud, mida liigestavad Sava ja Drava jõgede orud. Savast (mis jagab Sloveenia piltlikult kaheks) lõunas on Julia Alpid (kõrgeim tipp Triglav 2863 m.), põhjas Karvangid (2237 m.) ning Steineri Alpid (Grintovec 2558 m.). Riigi lõunaosa ulatub üle Dinaari mägede Karsti platoole. 35 % riigi pindalast on kõrgemal kui 600 meetrit ülemerepinna, madalikke esineb ainult rannikul ning Sava- Krka orundis idas ja Muri ääres
Uus-Meremaa Koostaja: Maiki Joakit Detsember 2008 Üldist Suuruselt Jaapaniga võrreldav Uus-Meremaa asub ülejäänud maailmast geograafiliselt väga kaugel.Selle esimesed asustajad olid Polüneesia maoorid.Eurooplaste saabudes 19.sajandil jäid maoorid vähemusse ja moodustavad nüüd vaid 8% kogu rahvastikust. Väikesearvuline rahvas võib nautida kodumaa mitmekesisust, nagu seda teevad ka paljud turistid. Uus- Meremaa on rikkalike maavaradega ja kõrge elatustasemega riik. See maa on moodustatud kahest suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Lõunasaare lääneosas asuv Alpi murrang on kahe tektoonilise laama vahepiiriks. Laamade vastastikune erisuunaline liikumine põhjustab piirkonnas maavärinaid. Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väike...
Uus - Meremaa Geograafiline asend Asub Okeaania edelaosas Märkimisväärne on just tema geograafiline eraldatus, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri Lähimad naabrid põhjas on Uus- Kaledoonia, Fidzi ja Tonga. Üldandmed Keel Inglise ja Maoori Pealinn Wellington Riigipea Elizabeth II Kindralkuberner Anand Satyanand Pindala 268 680 km² Rahvaarv 4 213 418 Rahaühik Dollar Looduslikud tingimused Valdavalt mägine maa Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Saarel on ka geisrid, mudavulkaanid ja kuumaveeallikad Kliima on mereline, ühtlane ja pehme Lõuna-Alpide kõrgeimaid mägesid katavad igijää ja lumi Ajalooline kujunemine · Polüneesia meresõitjad saabusid Uus- Meremaale 11. ja 13. sajandi · Esimesed eurooplased saabusid sinna 1642.a. · 1643. aastal tõestastati, et eeldatav Lõu...
hintertuxergletscher.at/uploads/tx_coodata/ml_panorama_sueden.jpg Lumelauasõit on aastatega populaarsust kogunud nii Eestis, kui ka välismaal. Seal, kus on kõrged mäed ning lumi, leidub kindlasti ka lumelaudureid. Lume olemasolust sõltub ka lumelaua nõudlus. Kui varem oli Eesti lumelaudurite lemmikuks paigaks Kuutsemäe, siis nüüd on selleks Baltikumi suurim tehismägi, Kiviõli tuhamägi. Muidugi ei saa seda võrrelda Slovakkia, Skandinaavia maade ning Alpide piirkonnaga, mistõttu käivad eestlased ka neis paikades mägesid nautimas. Lumelaua kihid ja materjalid Lumelaua tüüpe on erinevaid: freestyle, park, freeride, all-mountain, powder. Sõltuvalt sellest, millise lumelauaga on tegemist, on need ka valmistamisel kasutatavate materjalide poolest
kontrasti ning kollasest lubjakivist. Suurel määral on hoone ehitatud lubjakivist. • Esimene korrus oli n-ö sisehoov, teisel korrusel olid saalid ja köök, kolmandal korrusel olid teenindajate elutoad, neljandal korrusel aga külaliste toad ning viiendal ja kuuendal korrusel olid kuninga ruumid. • Terve lossi põrandate ruumala on kokku ligi 6000 ruutmeetrit. Lossis oli kasutusel telefon, veevärgiga tualett ning keskküttega radiaatorid. • Loss on ehitatud Alpide nõlvale. • Ühelt poolt on näha imelist vaadet tasasele järvederohkele Saksamaale ning teiselt poolt kõrguvatele alpidele. Lauljate saal Lossi suurim ruum on Lauljate saal. See oli kavandatud kaheks otstarbeks – kontsertide pidamiseks ning tantsusaaliks. See oli kujunduselt üks kuninga lemmikumaid ruume. • Lossis on mitmeski kohas inspiratsiooni saadud keskajast ning lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene
HANDO RUNNELI elu ja looming Hando Runnel sündinud 1938 Järvamaal Isa Eduard ja ema Pärja koos lastega 1946./47. aastal HARIDUSTEE 19451952 Jalgsema, Ambla ja Järva Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 19571962 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.(jäi lõpetamata) Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muu...
Loodus ● Valdav osa Itaaliast ● Põhjas asetsevad on mägine Alpid ● Lõunas asetsed ● Sageli esineb seismiliselt aktiivne maavärinaid piirkkond, sealhulgas ● Metsa on säilinud kaks tuntut vulkaani Itaalias umbes Etna ja Vesuuv viiendikul riigi pindalast Taimestik ● Itaalia mullastikku ja ● Alpide madalamatel taimestikku on nõlvadel kasvavad tugevalt mõjutanud peamiselt pöögid ja inimtegevus tammed, kõrgemal ● Lombardia madalikult kasvab kuuse- paiknevad nulumets lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad Loomastik ● Suuri metsloomi on ● Looduskaitsealadel Itaalias tiheda leidub vähesel määral
Stendhal elas lapsena Lääne-Alpide linnas Grenoble'is. Isa oli tal advokaat, veendunud rojalist. Vanaisa mõjutusel hakkas lugema valgustusaja autoreid Voldair'i ja Rousseaud. Kuna ta oli silmapaistev matemaatikas, suunati ta Pariisi kõrgemasse polütehnilisse instituuti. Tuntuimad teosed: ,,Punane ja must", ,,Parma klooster" Honore de Balzac õppis Vendõme'i kloostrikoolis ja Pariisi juriidilises koolis. Sündis Kesk- Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talu poegkonnast ning tegeles toidumoona hankimisega sõjaväele. Tuntuim teos: ,,inimlik komöödia" Gustave Flaubert sünnikoht Rouen, kus tema isa töötas haigla kirurgina. Koolishariduse sai ta sama linna kolledzis, mille lõpetamise järel siirdus Pariisi ülikooli juurat õppima, kuid see ala teda ei huvitanud ja ta katkestas teisel kursusel. Tuntuimad teosed ,,Madame Bovary", ,,Salambo", ,,Tundekasvatus" Charles Dickens Sündis sadamalinna Patsmouthi töölisagulis Landportis, k...
GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAHEL ON OSALT TASANE, OSALT KÜNKLIK MITTELLAND. PEALE SELLE ON VEEL LOMBARDIA MADALIK CHIASSO ÜMBRUSES JA PÕHJA- REINI MADALIK BASELI ÜMBRUSES, MIS ASETSEVAD SUUREMALT JAOLT VÄLJASPOOL SVEITSI...........................................................................................................................................5 PINNAMOOD 5
endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas. Kõrgeimad on lõunapiiril asuvad Baieri Alpid. Riigi kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases
talve. Ida ja lõuna pool on kliima kontinentaalsem: talv on külmem, kuid suvi see-eest soojem. Põhja- Saksa madalikul valdavad metsapruunmullad ja leetpruunmullad, keskmäestike ja Alpide eelmäestiku aladel metsapruunmullad ja mägimullad. Reini, Westfaleni ja Leipzigi piirkonnas kaugele lõunasse ulatuvatel madalikel on viljakad lössil kujunenud mullad. Geograafiliselt jaguneb Saksamaa Põhja-Saksa madalikuks, madalaks mäestikuks, Alpide eelmäestikuks ja Alpideks. Nende tingimuste tõttu on Saksamaal mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt on siin lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Saksamaal on metsi majandatud säästva majandamise põhimõtte järgi juba üle 200 aasta
wikipedia.org/wiki/Itaalia Pinnamood: http://www.fotogian.com/piemonte.html Valdav osa (üle 70%) Itaaliast on mägine, vaheldub rannikuäärsete tasandikega. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse peamiselt riisi, nisu ja maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. ENE 4 lk 8 http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia http://www.fotogian.com/piemonte.html 7 Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco Alpides, mis ulatub merepinnast 4748 m kõrgusele, madalaim punkt on Vahemeri (0m).
piirkonnad. PÕLLUMAJANDUS · Valdavalt levinud LõunaItaalias. · Nendele aladele iseloomulik tööpuudus, emigratsioon. · Peamisteks saadusteks teravili, puu ja juurviljad, oliivid, viinamarjad. · Loomadest veised, sead. · Paremad põllumaad põhjaosas. METSANDUS · Looduslikud metsad säilinud peamiselt mägedes. · Alpide madalamatel nõlvadel tammed ja pöögid, kõrgemal kuusenulumets. · Apenniinides leidub igihaljast lähistroopilist metsa ja makjat. · Korgipuud ja nende kaitsmine. MERI · Asub Vahemere ääres. · Rannajoone pikkus 7600 km. · Suure auramise ja väheste sademete tõttu on Vahemere vesi soolasem kui Atlandi ookeanis. ELEKTRIENERGEETIKA
HANDO RUNNEL ,,Maa lapsed"- esikraamat; läbivaks teemaks on töö; ilmus 1965. ,,Laulud tüdrukuga"- sarnane I koguga; ilmus 1967. PÄIKESELUULE Runneli luule algusest kuni 1960-ndate lõpuni. Piltlik luule, räägib kodukohast. Optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike. ,,Avalikud laulud"- kadusid külaelupildid; luulesse tuleb igavikulisus; tusameel; ühiskonna teema; isamaalisus. ,,Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks"- valdavalt uuemad rahvalaulud; 4 peamist valdkonda: laada-, kõrtsi-, kiriku- ja kodulaulud; eesti rahva saatus; ,,Keldrikakand". ,,Mõru ning mööduja"- aja- ning inimesekriitiline sünge teos; tajub, et on vastutav kõikide õnne eest. ,,Kodukäija"- läbilõige Runneli senisest luulest; kodu on koht, kus inimese inimesek olemine on täiuslikem; tee päikeseluulest saatuseluulesse. SAATUSELUULE Luule alates 1970-ndatest. Skepitiline, masendunud. ,,Punaste õhtute pu...
Kuna sulle väga meeldib loodus, kirjutan, metsadest,muldadest ja kliimast. Itaalia peamised mullatüübid on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. paakunud mustmullad, alluviaalmullad (mägimullad). Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Itaalia mullastikku ja taimestikku on oluliselt mõjutanud inimtegevus. Itaalia kogu riigi territooriumist moodustab 23% metsamaa. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad sinu lemmikud tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. Metsi kasutatakse tooraine saamiseks: vineer, saematerjal, kork ja puidutoodete tootmiseks. Juuli kuus, kui saabusin, sõimasin end hingepõhjani, et just sellise aja olen valinud endale reisimiseks, nüüd olen sooja kliimaga harjunud ja olen shokolaadipruun
Vulkaan on koonuse- kujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on lõõr, mis ühenduses magmakoldega. Magmakoldega on ühenduses daikid ja sillid. Vulkaani ehitus Vesuuv on kihtvulkaan. Ehitus ja liik Etna Purskega kaasnevad laavaplahvatused. Laavaplahvatused paiskavad kraatrist välja hõõguvad ained. Etna on kihtvulkaan. Etna on Alpide lõuna Kiht vulkaani läbilõige poolseim kõrgeim tipp. Purske tüüp ja ajalugu Vesuuv Vesuuv on pliinia tüüpi purse. Purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Teadaolevalt pursanud 33 korda. Vesuuvi purse Viimati purskas Vesuuv aastal 1944. Kõige kuulsam purse Purske tüüp ja ajalugu Etna Etna tekkis 500 000 aastat tagasi. Alguses eraldus
Prantsusmaa Loodus ja maastik Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Üldine info Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 63,7 miljonit Rahaühik: euro Prantsusmaa naarberriikideks on: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania
Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Po ehk Lombardia madalik on oma viljaka pinnase tõttu üks Itaalia tähtsamaid põllumajanduspiirkondi, kus kasvatatakse peamiselt riisi, nisu ja maisi. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Alpid Itaalia poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalia kõrgeim punkt on Monte Bianco (Mont Blanc pr.k) Alpides, mis ulatub merepinnast 4748 m kõrgusele, madalaim punkt on Vahemeri (0m). Mont Blanc
Jah on küll tuntud turismimaa. Eelmise kümnendi jooksul oli Ungari üks 15 kõige populaarsemast turismisihtkohast ning Ungari pealinna peetakse üheks ilusamaks terves maailmas. Riigis asub suuruselt maailma teine termaaljärv (Lake Hévíz), suurim järv Kesk- Euroopas (Balatoni järv) ja suurim looduslik rohumaa Euroopas (Hortobágy). Lisa : Geograafia: Ungari asub Euroopa keskosas, Karpaatide, Alpide ja Dinaari-Alpide poolt ümbritsetud Karpaatide basseinis. Põhjalaiuseks on 45°44'-48°35' ning idapikkuseks on 16°07'-22°54'. Territoorium: 93 030 ruutkilomeetrit, see on 1 protsent Euroopa kogupindalast. Riigi territooriumist peaaegu kolm neljandikku moodustab madal tasandik, üks viiendik on 400 meetrist madalam küngastik ning vaevat viis protsenti moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik.
tektoonilistes nõgudes on palju järvi. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Sveits vaene, leidub mineraalset ehitusmaterjali, kivisoola, veidi ka kivisütt ja rauamaaki. peamisteks rikkusteks ongi vee- energia ja ainulaadne maastik. KLIIMA S veitsi platool ja Alpide lõunajalamil Bernis on jaanuaris 0 ning juulis 19°C, Luganos vastavalt 2 ja 22°C. Mägedes on kliima külm, Davoses talvel -7°C ja suvel 12°C. Sademeid on tuulealustel nõlvul ja ja orgudes 500- 600, platool 800- 1000,
Sloveenia Jõhvi Gümnaasium Tanel Vähk 10 a Pealinn Ljubljana Pindala 20 273 km² Rahvaarv 2 011 614 (09.2006) Rahvastiku tihedus 95,5 in/km² Riigikeel sloveeni Riigikord parlamentaarne vabariik President Danilo Türk Riigihümn Zdravljica Iseseisvus 25. Juuni 1991 Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Geograafiline asend Sloveenia on riik,mis asubKesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Jõhvi asub muide autoga sõites Ljubljanast 2134 km kaugusel. Ljubljana .....on Sloveenia pealinn ning samuti ka kõige suurema pindalaga linn selles riigis (275.0 km2 ). Inimesi on Ljubljanas ligikaudu 270 000. Ljubljanat peetakse kultuuri-, teadus-, majandus-, poli...
Miks, kuidas, kus hakkasid tekkima linnad? Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. Eriti kiire areng sai alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu, sellepärast, et siis kolis siia hulganisti feodaale,rüütleid ja preestreid. Tallinn hakkas kujunema peale taanlaste linnuse rajamist, kuigi Lübecki linnaõigus, saadi alles 1248.aastal. Hiljem said linnaõiguse Rakvere (linnaõigus1302), Narva(linnaõigus 1345), Tartu (1262.a), Viljandi (esmamainimine 1283), Uus-Pärnu(1318.a.), Paide (1291a.), Vana-Pärnu, Haapsallu (1279a.). Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena ...
UUS- MEREMAA 1. Sissejuhatus Ma valisin refereerimiseks Uus-Meremaa, kuna see on tohutult huvitava looduse ja maastikuga riik, kuid selle riigi geograafilistest näitajatest ja majandusest ei teadnud ma suurt midagi peale selle, et seal kasvatatakse tohutult lambaid. Nüüd siis ma koostasingi referaadi, mis käsitleb Uus-Meremaa majandust, pinnamoodi, kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta. 2. Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglis...
Pompeiuse vastu Pompei linn L-Itaalias, mis mattus vulkaanipurske tagajärjel vulkaanilisele tuha alla, seal on säilinud hästi arhitektuur ja igasugused üisidetailid tänu millele saab hea ettekujutuse eluolust Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel I 264-241 eKr II 218-201 eKr III 146 eKr * Sitsiilia saarel ja merel * K väepealik Hannibal - * Roomlased vallutasid ja (meresõda) üle alpide elevantidega hävitasid Kartaago * Roomlaste laevastiku areng - * Rooma sv purustamine * soola külvamine orava printsiip Cannae lahingus 216 eKr * Rooma võit tugevaim riik * Zama lahing 202 eKr - Vahemere lääneosas *Kartaago kaotas latiinid Latiumi maakonna elanikud, kõnelesid ladina keelt samniidid Apenniini poolsaare mägialadel elanud itali hõim sabiinid Kesk-Itaalias elanud hõimurühm
Rooma sõjasalgal sulgesid nad tee. Põgenikke ähvardas näljasurm, kuid nad tegid endale metsviinapuu väätidest redelid ja ründasid roomlaste salka tagantpoolt ning purustasid selle totaalselt. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias nagu kulutuli ja peagi oli gladiaatoritega ühinenud kümneid tuhandeid põgenenud orje. Enamik nendest olid väljastpoolt Itaaliat lahingus võetud sõjavangid, nii et nendest sai korraliku sõjaväe. Spartacus tahtis oma armee abil viia orjad üle Alpide kodukohtadesse tagasi. Rooma konsulid said Spartacuselt lüüa.Järsku pöördus Spartacus Lõuna-Itaaliasse. Nähtavasti polnud orjad oma sihtides päris üksmeelel. Niisiis läksid Spartacus ja teised põhjast Lõuna-Itaalia tippu sooviga pääseda Sitsiilida saarele. Kuid piraadid, kes lubasi nad üle mere viia, vedasid neid alt ja need, kes põhja poole tagasi ei läinud, vaid proovisid parvedega Sitsiiliasse saada, hukkusid tormis.Vahepeal olid roomlased aga oma jõude koondanud
Itaaliale kuuluvad Sitsiila ja Sardiinia ning palju teisigi väiksemaid saari. Põhja pool moodustavad loodusliku piiri Alpid, kuid riikidest on Itaalial piir Austriaga, Prantsusmaaga, Sveitsi ja Sloveeniaga. Itaalia territooriumil asuvad ka San Marino ja Vatikani iseseisvad riigid. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevatest Alpidest lõuna poole jäävad sügavad orud, kus paiknevad riigi sügavaimad järved Garda järv, Como järv ja Lago Maggiore. Alpide järkuks kirdes on Dolomiidid ning piki poolsaart kulgevad Apenniinid. Itaalias esineb tihedasti maavärinaid ning seal asetsevad kaks kuulsat vulkaani Etna ja Vesuuv. Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik, mis kuulutati välja 2. juunil 1946 korraldatud reformiga. Põhiseadus Itaalias kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning see jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu
Otepää Referaat Kreeka Allan All 9.a Otepää Gümnaasium 2010 Sisukord: 1) Sisukord...........................................................................................................................................2 2) Sümboolika......................................................................................................................................3 3) Üldandmed.......................................................................................................................................3 4) Geograafiline asend..........................................................................................................................4 5) Loodus..............................................................................................................................................4 6) Rahvastik......................................................................
· Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Veekogud Jõed Järved · Sveits moodustab veelahkme, Tuntumad järved on Genfi järv, millest vesi jõuab Reini kaudu Bodeni järv, Neuchâteli järv,
Parempoolsed lisajõed: Inn, Drava, Sava, Velika Morava, Iskar, Isar Vasakpoolsed lisajõed: Morava jõgi, Váh, Tisza, Olti jõgi, Sireti jõgi, Prut, Hron Ülem-, kesk- ja alamjooksu iseloomustus Ülemjooksul (Austria ja Slovakkia piirini) on ta valdavalt kiirevooluline, kuni 400m laiune mäestikujõgi, Kesk-Doonau madalikul on vool rahulik ja jõe laius kuni 1000m, Rumeenia ja Serbia piiril voolab ta Transilvaania Alpide ja Stara planina vahel 117 km pikkuselt kitsas kanjonilaadses orus (Derdap), Cazane ja Raudvärava kuristikus väheneb jõe laius kuni 150 meetrini ja sügavus suurenenb kuni 82 meetrini (üks maailma sügavamaid). Alam-Doonau madalikul on jõe org lai ja suuresti soostunud. Delta moodustumine Suudmes on vool aeglane, jõevees olev peen materjal settib ja aja jooksul tekib setteid nii
lubjakivist. Loss on ise tehtud suurel osas lubjakivist. 1. korrus oli nii öelda sisehoov (paremal oleval pildil). 2. korrusel olid saalid, köök ühesõnaga kokku võtta ruumis, kus pakuti teenuseid, võeti külalisi vastu jne. 3. korrusel olid teenindajate elutoad. 4. korrusel olid aga külaliste toad ning viiendal ja kuuendal korrusel olid kuninga oma ruumid. Loss on ehitatud suurepärasele kohale – Alpide nõlvale. Ühelt poolt on näha hämmastavat vaade tasasele järvederohkele Saksamaale ning teiselt poolt kõrguvatele alpidele. Neuschwainsteini lossi ligidal on ka Hohenschwangau loss (pildil väike loss
ärkamisaja tegelasi, nn "Peterburi patriootide" liidreid, kes püüdis Vene keskvalitsusele toetudes eestlaste olukorda parandada. Maalikunstnik sündis 8. märtsil 1826 Viljandimaal Lubjasaarel. Õppis Viljandi kreiskoolis, 18391846 maalriametit, 18481855 Peterburi Kunstiakadeemias maalimist. Pärast ülikooli reisis Köler mitmel pool Euroopas enesetäiendamise eesmärgil. 1857. aastal sõitis ta Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias. Järgmisel aastal reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, kus töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandades seal täiuslikult akvarelltehnika. 1857-1859 esitles kompositsiooni Kristus ristil (õli, Eesti Kunstimuuseum), mida eksponeeris 1859. aastal Rooma kunstinäitusel. Köler valiti Rooma Saksa Kunstnike Ühingu liikmeks ning ta pälvis 1861. aastal Peterburi Kunstiakadeemia nõukogult akadeemiku tiitli. 1862
Võrdlus Pieter Brueghel ja Albrecht Dürer Graafika Albrect Dürer 21 mai 1471 6 aprill 1528 sündis Nuremburgis ja oli Saksa maalja, trükkiste tegija, matemaatik ja teoreetik. Dürer pani enda maine juba paika enda 20ndates enda trükkistega mille poolest ta on kõige rohkem tuntud. Teda peetakse põhja renesanssi parimaks kunstnikuks. Düreri tuntumad teosed on"Rüütel, surm ja saatan", "Püha Hieronymus", "Melanhoolia", ja "ninasarvik". Pieter Brueghel vanem 1525 9 septembet 1569 sündis Belgias arvatakse et Bree või Bredas. Brueghel on enamasti tuntud enda maalide poolest, kuid siin võrdluses räägime tema graafilistest töödest. Düreri trükkise hõlmavad enamasti religiooseid ja moraalseid teemasi, enamasti on tal tööd väga sügava mõttelised. Bruegheli graafilised tööd on väga jutustavad nagu tema maalid, tegelased on väga...
Baieri ja Böömi ehk Tsehhi metsamassiive. Läänes, Ardennide rohelistel kõrgustikel. sulavad Saksamaa, Belgia ja Luksemburg peaaegu märkamatult üheks. 4 1.1 Pinnamood Saksamaa pinnamoes eristub 5 suurt maastikulist piirkonda. Põhjast lõunasse järgnevad üksteisele Põhja- Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünilised keskmäestikud, Edela- Saksa keskmäestikuline astangmaa, Alpide eelmäestikuala ja äärmises lõunaosas Alpid Põhja- Saksa madalik on viimasel jääajal kujunenud lavajas, ürgorgudest ja madalatest kõrgustikest liigendatud moreentasandik. Madaliku idaosas on suuri nõmmi ja rabasid , järverikkaim piirkond on Mecklenburgi järvedelava (Helpteri mäed, 179 m). Meresetetega kattunud viljakas rannikuriba (mars) on kohati merepinnast madalamal ja üleujutuste eest tammidega kaitstud. Rannajoon on võrdlemisi liigendatud. Jõed
Mets katab Saksamaast vähem kui 30%, enamus sellest on mägedes -- looduslikult tamme-, pöögi- ja nulumetsad, istutatud on kõige rohkem männikuid. Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Alpide lõunapiiril esineb ka kõrgusvööndilisus. Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola. Põhjamere alt kaevandatakse naftat ja gaasi. KLIIMA
Klassitsism valgustajate ideoloogia, kindlad vormitunnused, eeskuju antiigist, õilis lihtsus, vaikne suurus, kord, selgus, mõõdukus. Romantism üksindust kogev inimene, omapäevane ellusuhtumine, tähtis üksikisik, imetleti keskaega, eksootiliste maadeimetlus, väljendab kahtlust/pettumust valgustajate ideaalides, tunded tähtsad, sai alguse Inglismaalt. Ühine tekivad kunstinäitused ja kunstikriitika, kunstitellijate osatähtsus väheneb, kiriku autoriteet langeb, läbi põimunud, Pompei ja Herculanumi väljakaevamised, hinnati puutumata loodust, kunstiline originaalne eneseväljendus. ROMANTISM 1830-1840/50(kõrgkeskaeg), 19. saj II veerand. Tekib kõrvuti klassitsismiga, kuid kasvab välja. *kunstivool(ei hõlma kõiki kunstiliike) kujutav kunst, graafika, muusika, kirjandus *tunnused: kunstniku omapära ja kordumatus, keskaja ülistamine(sündmuste kujutamine) *kunstivoolud: a.)sõltumatu kunst muutuvad, mässavad voolud. ,,Maha klassitsistli...
Sloveenia 10A 2009 Üldandmed Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas. Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Jaanuarist juulini 2008 on Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik. Sloveenia pindala on 20 273 km2. Pealinnaks on Ljubljana. Rahvaarv Sloveenia rahvaarv 2009 aastal on 2 040 800. Rahvastiku tihedus on 100,7 in/km2. Sloveenia on rahvaarvu poolest 145 kohal maailmas, mis tähendab, et ta on keskmise inimasutusega riik. Tihedaim on asutus jõeorgused. Aadria mere rannikul ja Panoonia tasandikul. Palju inimesi elab ka linnades, sest linnad on enamasti rohkem tsiviliseeritu...
Hiljem leegionite arv suurenes. 5.Puunia sõjad. Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks. Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda. 1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku. 2.218eKr-201eKr Hannibali juhtimisel tulid Kartaagolased koos sõjaelevantidega üle Alpide, kus paljud hukkusid. 216eKr toimus Cannae lahing kus Hannibal võitis, kuid et Roomat vallutada oli ta vägi liiga väike. 3.149eKr-146eKr Roomlased pidid vabanema Kartaagolastest ning 7 päevaga tehti kartaago maatasa. 6.Kreeka ja Makedoonia alistamine. Kreekas kehtis Makedoonia võim ning kreeklased polnud oma allasurutud olukorraga leppinud. Rooma kasutas aga selle olukorra ära ning kutsusid mitmed Kreeka linnriigid oma poolele. 168eKr toimus Põhja-Kreekas lahing
km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Etna mägi on Euroopa kõrgeim vulkaan, mis on tänini aktiivne (viimane purse 2002. A. okt.). Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme
Hiiglasliku mõõtkavaga kallis loss oli kavandatud mänguasjaks, kuhu kuningas Ludwig II saaks varjuda kui poeesia, muusika ja kujutelmade maailma. Tema surma ajaks – ta oli siis 41-aastane ja täielikult pankrotis – oli sellest hiiglaslikust hoonest valmis ainult üks kolmandik. 2 NEUSCHWANSTEINI LOSSI EHITAMISE ALGUSLUGU Neuschwansteini loss, mis seisab kaljurahnul keset Baieri Alpide metsaseid eelmägesid Lõuna – Saksamaal, on maailmas kõige tuttavlikumaid romantilisi kuvandeid. Lossi eristab see, et ta polnud ehitatud jõukuse ja võimuga uhkeldamiseks, vaid looja Ludwig II ja väheste kaaskondlaste isiklikuks otstarbeks. Ludwigi isa Maximilian II oli 1837. a ehitanud suveresidentsina ligidase Hohenschwangau lossi. See oli gooti stiilis. Ludwig kasvas seal üles ning lossi muusikatoas tutvustatigi teda helilooja Richard Wagneriga, kelle ooprid avaldasid
Itaalia vapp Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa , Sveitsi , Austria ja Sloveeniaga . Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia ja Sardiinia. Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Itaalia territooriumi piires paiknevad enklaavidena kääbusriigid San Marino ja Vatikan. Rahvastik Itaalias elab 2008. aasta seisuga 59829700 inimest. Rahvaarvu poolest on Itaalia maailmas 25. ja Euroopas 4. kohal. Rahvastiku tihedus on 192,99 in/km². Rohkem paikneb inimesi rannikualadel, kus pinnamood on tasane. Mehed elavad Itaalias keskmiselt 75 aastaseks, naised aga
sisuga.Lehed kolmnurksed,alumised kahelisulgjad, 34 lõhestunud lehekesega. Liitsarikatesse koondunud õied on kollakasrohelised. Taim õitseb juulist augustini. http://otlichnoezdorovie.ru/petrushkaogorodnajapetroselinumcrispum/ Leviala Aedpeterselli kodumaaks on Vahemere maad ja Aafrika põhjarannik (sh Kanaari saared), kus ta on tänaseni looduslikult levinud. Kuna seda taime tundsid ja hindasid juba vanad kreeklased ning roomlased, jõudis ta juba antiikajal üle Alpide põhja poole ning on nüüdseks naturaliseerunud suures osas Euroopast. Maitsetaimena kasvatatakse teda üle kogu maailma. http://freeextras.com/images/mediterranean_sea_map12019.htm Kasvatamine Kuigi petersell on pärit soojast kliimast, edeneb ta ka Eesti kliimas suurepäraselt. Seemned hakkavad idanema
autotehases. 1899 lahkus ta sealt ning asutas Kölnis omanimelise autotehase August Horch & Cie. · Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina kelles sama is Horch saksa keeles. · Audi esimeseks mudelik oli 2,6 liitrise neljasilindrilise mootoriga sõiduk · Audi mudeleid esinesid edukalt ka võidusõitudel. · Audi Typ C, hüüdnimega ,,Alpensieger"(saksa k. Alpide vallutaja),saavtus mitmeid võite Rahvusvahelisel Austria Alpide Võidusõidul aastail 1912-1914. · 1928. aastal omandas mootorrattavalmistaja DKW Audi. · 1931. aastal toodi välja mudel DKW F1, mis oli maailma esimesi esiveolisi autosid. · Auto oli väike mootorrattamootoriga, ning sellest kujunes sõjaeelse Saksamaa populaarseim auto. · 29. Juuni 1932 ühinesid Horch,DKW ja Wanderer ning moodustasid Auto Union AG
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
