12 sajandi Lääne-Euroopa rüütlikultuuris oli kesksel kohal daamikultus. Kirjanduses ei kirjutatud enam rüütli võitlusest isamaast ja usust, vaid kõige eelkõige südamedaami eest. Rüütli armastatu oli tavaliselt abielunaine. Rüütel seadis end pidevalt ohtu, osaledes turniiiridel, võideldes hiiglaste ja nõidadega, selleks et pälvida südamedaami tähelepanu. Rüütlikirjandusega tuli kultuuri austus naise vastu. Rüütel pidi olema vapper, õiglane ja helde, alluma läänihärrale, kaitsma nõrgemaid, võitlema paganate vastu, olema seltskonna hingeks lossis ja olema mitmekülgne. Lossides oli paazhide seltskondlik õpetus, mis kuulus rüütliks saamise ettevalmistuste juurde. Rüütlid elasid enamasti maal lossides, mitte linnas. Kuigi algselt polnud rüütlid just väga haritud inimesed. Rüütel pidi valdama seitset rüütlivoorust: ratsutamine, ujumine, vehklemine, oda ja vibu käsitlemine, maadlemine, kabemäng ning luuletamine.
Õpilane Lapsevanemad Õpilase ja vanemate suhted on nagu peresuhted ikka. Kui koolis korralikult ei käi ja rahuldavatele hinnetele ei õpi, siis ei saa ka kõike, mida hing ihaldab. Ja kui õpilane tahab väga midagi, siis ta ka üritab õppida, et jõuda oma eesmärgini. Nii saavad vanemad oma võsukesi kergelt kontrolli all hoida., kuni lõpus pubekal närv üle viskab ja üldse kodust ära jookseb, arvates, et ta pole mingi ori ja ei pea kellegile alluma. Aga kui see kõik välja kannatada, ja oma vanemate tahmise järgi tegutseda, mis pole tegelikult üldse nii hull, ollakse kõige viimases koolistaadiumis üliõnnelikud ja tänulikud oma vanematele. Õpetaja Õpetaja Pedagoogid võimutsevad omavahel selle abil, kes on kõrgemal positsioonil. Samal ametikohal olevad õpetajate suhtes mängib rolli ka see, kaua ollakse ühes koolis õpetaja olnud
mida ei tee?milline ei ole? Peategelane-Isabella(Isabella Swanist)&Edward(Edward Cullen),kuid räägin Isabellast ,kui enda arust peategelasest. Mida hindab? Hindab oma isa,kuid ka ema ning Edwardit. Mida teeb ? Kolis oma ema juurest isa juurde,ning tutvub oma uue kooliga,mis on talle võõras ja uue poisiga ,kes talle meeldima hakkas (Edwardiga). Milline on ? Isabella on n.ö uurja tüdruk,kuna tahtis teada saada ,kes ikkagi Edward on ja miks ta teda pidevalt tõrjub. Mida ei hinda ? Ei hinda alluma alluvustele. Mida ei tee ? Ei tee,nagu seda,mida enamus inimesi peaksid õigeks,kuulab oma südant vms. Milline ei ole ? Isabella ple,nagu teised,ta on uudishimilik tüdruk ning tahab teada seda ,mida teised ei taha teada. 3.Millest teos räägib ?(ühesõnaline vastus koos vähemalt lõigu pikkuse põhjendusega) Armastusest,pmst sellest,kuidas kaks erinevat olendit (vampiir&inimene) üksteisesse armuvad ja kuidas nad sellega toime tulevad. 4.Mõtteid,mida teos sinus tekitas.Hinnang
avalikel töödel ja maksude kogumine. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Seejärel tuli preesterkond. Neile järgnesid sõdurid ja neile talupojad ja orjad. Mitu perekonda moodustasid eraldi kogukonna. Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast. Kogukond oli peamine identifitseerimise allikas. Isadel oli türannlik autoriteet. Nad kohtlesid oma lapsi kui orje. Polügaamia oli Pärsias populaarne. Lapsed pidid alluma isadele ja neid võis müüa. Peale abikaasa surma oli pikk leinaaeg. Lahutus oli peaaegu kuuldamatu toiming. Kunigad: 1. Kyros II (6sajand) (u 559 530), Tema ajal oli neli riiki: Uus-Pärsia, Egiptus, Lüüdia ja Babüloonia. Kyros II teeb Lüüdiaga algust, kelle vallutab ta ajal, mil oli tava mitte sõdida.550529 eKr Kyros hukkub sõjakäigul Kesk-Aasiasse Tema haud on siiani säilinud. 2. Kambyses II (530522) Tema ajal riik laieneb ja võim suureneb
avalikel töödel ja maksude kogumine. Riigi eesotsas seisis suurkuningas. Seejärel tuli preesterkond. Neile järgnesid sõdurid ja neile talupojad ja orjad. Mitu perekonda moodustasid eraldi kogukonna. Mitu kogukonda moodustasid hõimu. Abielluti inimestega samast kogukonnast. Kogukond oli peamine identifitseerimise allikas. Isadel oli türannlik autoriteet. Nad kohtlesid oma lapsi kui orje. Polügaamia oli Pärsias populaarne. Lapsed pidid alluma isadele ja neid võis müüa. Peale abikaasa surma oli pikk leinaaeg. Lahutus oli peaaegu kuuldamatu toiming. Kunigad: 1. Kyros II (6sajand) (u 559 530), Tema ajal oli neli riiki: Uus-Pärsia, Egiptus, Lüüdia ja Babüloonia. Kyros II teeb Lüüdiaga algust, kelle vallutab ta ajal, mil oli tava mitte sõdida.550529 eKr Kyros hukkub sõjakäigul Kesk-Aasiasse Tema haud on siiani säilinud. 2. Kambyses II (530522) Tema ajal riik laieneb ja võim suureneb
ülesmärkimine mingil kindlal viisil. Tööleping: on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töötaja: isik, kes kohustub vastavalt lepingule (tööleping) tegema tööandjale tööd ning alluma tema juhtimisele ja kontrollile kusjuures tööandja kohustub maksma selle eest palka ning kindlustama töötaja kokkulepitud töötingimustega. Puhkus: Puhkus tähendab töölepingu peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. Puhkuse liikideks on põhipuhkus (sealhulgas pikendatud puhkus) ja lisapuhkus. Puhkeaeg: Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi
Vaid Indiat ei õnnestunud tal vallutada. Aleksander vallutas kokku 21 riiki, millest moodustati suur ja võimas impeerium. Peale Aleksandri surma lagunes enneolematu impeerium väepealike vahel puhkenud sõdade tõttu laiali ning tekkisid kolm riiki: Egiptus; Babüloonia, Süüria ning Pärsia; Makedoonia. Hellenismiajastul toimusid mitmed suuremad ja väiksemad muutused pea igas eluvallas. Varem iseseisvad linnriigid kaotasid sõltumatuse ning hakkasid alluma suurriigi eesotsas olevale monarhile; samuti sattusid talupojad suure surumise alla. Sõjavägi ei koosnenud enam vabadest kodanikest, vaid need asendati palgasõduritega. Selle tõttu tõusis armeede professionaalsus märgatavalt, samuti tõusis ratsaväe osatähtsus. Täiustati ning arendati edasi ka sõjatehnikat. Hellenismiajastu mõjutas ka kultuuri ning religiooni. Filosoofias hakati arutlema selle üle, kuidas saavutada hingerahu ning olla õnnelik. Kirjanduses tõusis tähtsaimale
kodulehtedele, SMS-petturlus, interneti loteriid, rahalised püramiidskeemid, võltsviirusetõrje. Ikkagi petterluse juhul ei ole süüdi ainult tehnoloogia. Minu arvates, absoluutne enamus inimesi ohustavad ise ennast petislikke intsidente. Nad unustavad anonüümsusest ja laiendavad oma isiklikuid andmeid. Mulle tundub, et on olemas mõned asju, mida peaks teadma iga internetikasutaja. Inimene peab olema valvsad ja tähelepanelik. Veel ei pea alluma provokatsioonidele, ega ei kasuta piraattarkvara. Muidugi iga inimene peab oskama, kuidas kaitsta oma virtuaalset identiteeti. Selle ennetamiseks on vaja, esiteks, ühiskonda rohkem informeerida tehnoloogia ohutusest ja lisaks võiks veel pikendada ja ägestada karistust petturluse kuriteo jaoks.
ja peaksime kuulama ning järgima üht ja ainust diktaatorit. Rahval on õigus sellele, et tema arvamusi ei tallataks maha vaid võetakse kuulda, sellele, et kõik on võrdväärsed, ning sellele, et ta julgeb olla tema ise. Kui vaadata nüüd ajast tagasi, mil näiteks Taani üritas üha enam ja enam juurutada enesesse demokraatlikke põhimõtteid- mõttevabadus, rahvaharidus, kokkuhoidvus- vallutas Hitler Teise maailmasõja ajal Taani ning üritas hakata riigi diktaatoriks, kus kõik temale alluma peavad. Ent see oli ebaõnnestumise äärel, kui ühtekuuluvustunde säilitanud taanlased näitasid oma tugevust, kuigi see oli nende endi jaoks riskantne. Demokraatia säilitamiseks on vaja poliitilist valmisolekut kriisiolukordade jaoks kui ka kodanike endi tahet. Kui demokraatias on kõik võrdsed seaduse ees, siis nii paraku inimesed ennast tihtilugu ei tunne. Olenemata meie tahtest, pooldab demokraatia kapitalismi ehk majandust. Sellise nurga
tööõiguse küsimused. Väärteod on mitmesugused korrarikkumised nt. avaliku korra rikkumine. Haldusasjad on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine nt. ametniku tegevus ja kriminaalasjad on nt. röövimised, tapmised, vargused ning uue seadusandluse järgi on ka alkoholijoobes auto juhtimine, kui see ületab teatud promillid. Kohtunikuna saab töötada väga tasakaalukas ning otsekohene inimene. Oma otsustes ning toimingutes peab olema kohtunik täiesti erapooletu ning omakasupüüdmatu, alluma ainult seadustele ning lähtuma faktidest. Kohtumenetluse käigus peab kohtunik kindlustama kõigi osapoolte õiglase ärakuulamise. Kohtumenetluse käigus kuulatakse ära süüdistava ja kaitsja poolsed tunnistused ning kuulatakse ära ka süüdistava enda ütlus.Õigusemõistja peab igapäevaelus järgima rangelt seadust ning arvestama alati nii raskendavaid kui kergendavaid asjaolusid. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem: I astme kohtud - maakohtud ja
3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine 7) vaimulike ametisse pühitsemine 5. Nimeta Benedictuse kloostri elu reegleid. 1) Munk pidi loobuma kõigest isiklikust 2) Munk pidi alluma vastuvaidlematult abtile (abtsissile) 3) Mungad pidid töötama kloostri majapidamises ning end harima raamatuid lugedes 4) Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin 6. Mis on klooster? Miks neid loodi? Klooster on hoonete (kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite) kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi.
Senaatoritest ja ratsanikest moodustus rooma ühiskonna ülemkiht. Neist madalamal seisid linnade käsitöölised ning maal elavad vabad talupojad ja rentnikud, keda oli väga palju. Kõige vaesema kihi moodustasid proletaarid. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ratsaniku või senaatori kliendid, kes said oma patroonidelt abi nii materjaalselt kui ka kohtuasjades. Kodanikkond jagunes sugukondadeks ja perekondadeks. Kõige tähtsam pereliige oli pereisa. Temale pidid alluma kõik pereliikmed (naine, lapsed, orjad, täiskasvanud pojad ja nende perekond) ja kogu nende varandus kuulus seaduse järgi isale. Isa võis oma pereliikmeid karistada ja isegi surma mõista. Naistel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu sõlmiti tavaliselt 20-40aastates mehe ning vaevalt murdeeast väljunud neiu vahel. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Tema ülesandeks oli tegeleda koduse majapidamisega. Ometi polnud nad avalikust
hindas tsensuur. Esimesi variante ei võetud trükki, nõuti parandusi. Nikolai I tahtis olla ideoloog, ta mõistis, et inimesi mõjutab eelkõige ideoloogia. Ta toetus Sergei Uvarovi ideoloogiale ,,Ametliku rahvusluse teooria" Kolm põhialget: 1) Õigeusk (Vene tsaar Jumala asemik) 2) Isevalitsus 3) Rahvuslus Nikolai I arvas, et riik peaks sarnanema patriarhaalsele perekonnale. Riiki juhib, valitseb tsaar, Rahvas on suure perekonna liikmed, kes peavad kuuletuma ja alluma. Avalikku arvamust kui sellist ei eksisteerinud. Suur ideoloogiline ja poliitiline pinge. Välispoliitika Nikolai I ajal Nikolai I tahtis territooriumi laiendada. 2 sõda Pärsia ja Türgiga. Tulemusena sai juurde territooriumi. 1830/31 jäid sõjad katki, sest algas tormiline ülestõus Poolas, mis kuulus Venemaa koosseisu. Aleksander I kingitud konstitutsioon. Verine mäss. Nikolai I näitas, nii sise- kui välispoliitikas, et on väga range valitseja ja võitleb revolutsiooni vastu.
selle kuu eest miinimum palga.Aga üldjuhul ei taheta seda teha .Firma üritab sellest koguaeg kõrvale hiilida et mitte maksta . Miinimum palga tund on 1.90 eurot. Ja kuus teeb kokku see 320 eurot. Kui firma määrab trahvid nt.hilinemise eest ,siis seadusega pole see lubatud .Et sellega võib kohe vaidlema minna. Aga kui töötaja on nõus sellega siis peab paberi peal selle kokku leppima .Kuna suu sõnaline leping pole mitte mingi leping. Töötaja peab alluma tööandjale.Ei tohi talle vastu vaielda ja olema taga ühel meelel .et ei tekiks lahk arvamusi. Töötaja kohustused 1) peab tegema kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel;
Hinda kardinal Richelieu rolli Prantsusmaa ajaloos.Põhjenda. Kuningas Louis XIII ei huvitunud valitsemise asjadest ja jättis need oma esimese ministri Armand Jean de Richelieu hooleks Richelieu asendas senised kõrgaadli hulgast pärit ametnikud uutega(väikeaadlike ja linnakodanike hulgast väljavalitutega) Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaad pärast "Õig. dekl." vastuvõtmist? Kuningas oli riigipea(valis minstrid ja kohtunikud), kuid parlament piiras ta võimu.Ta pidi alluma õigustele,seadustele nagu iga teine kodanik LouisXIII: (Ajal pääses absolutistlik valitsemisviis mõjule) 1614. a saatis kuningas generaalstaadid laiali. LouisXIV: Kuningas asub ise valitsema(Oma seadusi võis ta muuta). Tema valitsemis aega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Louis XIV õukond kolib Versailles`sse. Charles I: 1629. aastal saatis kuningas parlamendi laiali ning 1640.kutsus uuesti kokku 12ks aastaks(Pikk parl.)
nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast, Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. Rahvakookoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant vajadusel ka sagedamini, et otsustada tähtsamaid riigiasju. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500- liikmekine nõukogu ja rohked riigiametnikud kelle hulgast olid tähtsamad 10 strateegi (väejuhti). Nad kõik pidid alluma rahvakoosoleku otsusele. Igal aastal pandi ka 6000 kohtunikku. Nende seast nimetati omakorda igaks kohtupäevaks paarisaja liikmeline kohtu koosseis. Nii nõukogu liikmed, kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud paljude kandidaatide seast. Erandi moodustasid vaid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul kõigi kodanike hulgast. Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ametiajal riigikassast ka väikest palka
Kodanikust algab riik Rahvas on riigi üks põhiomadustest ja tunnustest. Rahvas üldtähenduses on mingi maaala või riigi elanikkond. Rahva töö ja tegevus tagab ühiskonna arengu ,see teeb kodanikud riigile loomulikult väga tähtsaks. Rahvas kujuneb koosklasside ja riigitekkega. Et riik toimiks ja tehakse tööd, selleks on vaja kodanikke kes selle saaks täide viia. Riigis peavad olema kodanikud ,muidu pole kedagi juhtida. Iga inimene on sünnilt mingi riigi elanik, see teeb temast oma sünnimaa kodaniku. Igal riigil on kindel kodanikkond. Kodanikud on seaduse ees võrdsed ning saavad riigi juhtimisest osa võtta rahvaesindajate valimiste ,rahvahääletuste kaudu kuid selleks peab kodanik olema vähemalt kaheksateis aastane. Kodanikud on ühe õiguslikud soost, rahvusest ja rassist sõltumata. Põhiseadus annab kodanikule loomingivabaduse, õiguse osa võtta riigi ja ühiskonna juhtimisest , sõna ,trüki ja ...
Kirg aga paneb liikuma, andes energiat, ja väljendub seksuaalses köitvuses. Pühendumine - väljendub partnerite otsuses jääda kokku nii halvas kui heas, kusjuures nad on motiveeritud tegelema aktiivselt suhtepropleemidega. Kontroltöö : Tunnet, Armastus,Kehkeel. Sotsiaalne küpsus Inimese sotsiaalne küpsus tähendab , et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama j tegutsem täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele. Sotsialsuset küpsusest mõõta on raske, selle puudumine ilmneb eluga toimetulematuses. Tänapäeval tõendavad sotsiaalset küpsust teatud psüühilised näitajad: Inimest iseloomustab positiivne ellusuhtumine Tal on adekvaatne enesehinnang Tal on adekvaatne hinnang ka teistele inimestele Ei manipuleeri teistega Ei süüdista teist Reageerib vastavalt situatsioonile Ksutab oma aega otstarbekalt
Vaatamata sellele, et polis kaotas oma tähtsuse ja võimule sai monarh, tegutsesid hellenismiperioodil edasi linnanõukogud, valiti iga-aastaseid ametnikke ja tehti rahvakoosolekuid nagu ka klassikalisel ajastul. Erinevus seisnes aga selles, et kui klassikalisel perioodil oli rahvakoosolek kõrgeim võimuorgan, siis hellenistlikul ajastul piirdus nende võim vaid kohalikku igapäeva elu puudutavate küsimustega. Kõigis tähtsamates küsimustes pidid linnad alluma valitseja tahtele. Leian, et hellenistlikul perioodil oli võimul auahne ja võimukas valitseja, kes tegi kõik, et temale jääks viimane sõna ja et tema saaks otsustada riigi tuleviku üle. Hellenismi ajastul kaotas teater oma senise tähenduse. Klassikalisel ajajärgul käsitleti seal kodanikele olulisi poliitika- ning moraaliküsimusi, nüüd aga olid nii kodakondsus, linnriik kui ka nendega seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiaid kirjutati jätkuvalt. Nii
ja mida ma tahan enda vanematega. Vahest ma tahaksin minna uisutama enda vanematega aga ma ei saa , sest võibolla see ,et mu vanemad ei saa. Sest neil võivad olla enda plaanid mida nad tahavad või isegi peavad tegema. Ütleme näiteks ,et ma tahaksin nädalavahetusel enda ema ja isaga jäähokit mängima minna , kuid me ei saa , sest emal on palju tööd või isa on kuskil Tallinnas. Minu praegused plaanid on hästi õppida , tarkusi saada ja kooli lõpetada. Need on minu plaanid. Ma pean alluma enda vanemate , vanavanemate ja õpetajate sõnade alla. Nad on minust vanemad ja nad teavad paremini mida ma pean tegema ja kuidas paremini teha. Kuid vahest mulle ei meeldi nende pakkumised ja õpetused. Vahest koolis on raske või üldsegi igav aga ma tean ,et ma pean õppima ja koolis käima. Kui ma käitun hästi , õpin korralikult ja olen pai poiss , siis ma saan suvevaheajal Tallinna inglise keele õpimis laagrisse . Seal on mul palju sõpru . Minu praegune plaan on ikkagi seda
demokraatlikult toimiv. Riik, milles milles puuduvad inimõigused või mis ei suuda neid rakendada, ei saa ennast loetleda demokraatliku riigina. Inimõiguste üleüldine kehtimine on tagatud maailma riikide poolt normide, tavade ning isegi rahvusvaheliste lepingutega. Need riigid jälgivad etteantuid juhendeid ja nendega kooskõlas koostatakse ka kodaniku õigused, mis näiteks Eestis on sätestatud põhiseaduses. Seetõttu peavad kõik riigis välja antavad seadused alluma ka inimõigustele ning inimõigust saab lugeda kui riigi kõige kõrgemat seadust. Vabadus on saanud maailmas enesest mõistetavaks, kuid ikka leidub maailmas selliseid riike, kus inimõigused täielikult puuduvad. Tavaliselt on sellises riigis valitsemiskorraks diktatuur, kus võim on ühe isiku või grupi käes ning mis ei esinda rahva huve. Üheks selliseks näiteks on Põhja- Korea, kus üks inimene kontrollib riiki ja inimesed on tema ,,orjad". Nendel
Eesti rahva õigusliku korra muutumine erivalitsejate ajal 13.-18. saj. Eesti ala oli 13.-18. sajandi jooksul erinevate maade ja valitsejate võimu all. Kõigil neil valitsejate olid omad põhjused, miks nad Eesti alasid soovisid valitseda ja omad eesmärgid meie rahva ja maaga. Sellega seoses pidi meie rahvas läbima erinevaid muutusi. 1343-1345. aastatel kestnud Jüriöö ülestõusu järel halvenes eestlaste õiguslik seisund. Tugevnes läänimeeste võim talupoegade üle ja suurens voli nende üle. Mis tähendas ka seda, talupojad pidid taluma ka füüsilist vägivalda. Eesti vili oli Euroopas väga tuntud ja hinnatud. Mis aga tekitas suuremat nõudlust selle järgi. Mis tähendas lisa tööd talurahvale, sest lisaks senistele koormistele hakkasid mõisnikud nõudma tööd viljapõldudel, et suurendada viljapõldudelt saadavat tulu. Sellest tingituna kujuneski välja teoorjus. Liivi sõja ajal oli talurahva olukord ahastama panev. Niigi pidi talura...
Alates puunia sõjatest oli nende laevastik väga võimas,nad olid oma aja parimad kindlusepiirajad,kasutades katapulte,müürilõhkujajid ja piiramistorne. Iga leegion kontrollis kindlat piirilõiku,rajati kindald piirkindlustused,sõtta värvati ka provintitest elanike,leegion raskerelvastusega jalamees. Rooma õigus,roomariik toimis seaduslikul alusel,kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitseall,neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista,ega karistada,ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitteisiklikes vaid riiklike huvedest. Roomariik oli õigusriik.suurt tähelepanu pöörati protsessi korekts ,juurdlusepõhimõte oli et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetundejärgi,rangelt järgima seadusesätteid,roomlased vältisid karme karistusi,sel ajal tekkisid ka esile seadusetundjad-juristid. Enamik roomariigi elanikest olid talupojad,nende seas oli rentnike kui ka maaomanike. Ülemkohi rikkus põhines suurtel maavaldustel-latinfundiumid
Tööõigus kodune töö VÕS võlaõigusseadus TLS töölepingu seadus TLSE töölepingu seaduse seletuskiri 299 TsÜS Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Isikuga sõlmiti töövõtuleping, mille alusel ta kohustus tegema puusepa töid. Talle kehtestati 8-tunnine tööpäev ja ta pidi alluma meistri korraldustel, töötasu maksti talle igakuuliselt teatud tööoperatsioonide lõppedes. Töötajaga juhtus tööajal õnnetus ja tööandja lõpetas ühepoolselt nüüd lepingu. Töötajale haigusraha keelduti maksmast. Töötaja leidis, et temaga toimiti ebaõigesti. Kuidas vaidlus lahendada? Kaasuse alusel sõlmiti isikuga töövõtuleping, kuid töö tunnused ja tingimused vastavad töölepingu omadele. Väited, miks on tegemist töölepinguga: 1
NSV väed Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi, kus hukkus 14 relvitut meeleavaldajat. Riia siseministeeriumi hoonet kaitsnud inimestest 5 hukkus. Eestini rünnakud peaaegu ei jõudnudki täna EU ja USA ähvardustele lõpetada NSV-le majandusabi andmine, kui sõjalised aktsioonid jätkuvad. Gorbatsovi vastu astus Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel, kutsudes ühtlasi üles Baltimaades teenivaid NSV sõdureid mitte alluma kuritegelikele korraldustele. 8. dets. 1991 allkirjastasid venemaa, ukraina ja valgevene juhid avalduse nsvl laialisaatmise ja sõltumatute riikide ühenduse loomise kohta, 25. okt 1991 loovus gorba võimust ja andis selle jeltsinile üle eluolu mässajad maha rahunenud, kainemad meeleolud, uus teotahe ja lootus, pintsaklipslased (yuppie'd) kontorites, keeruline arvutite ja mobiilside maailm, individualism süvenes. Eesmärgiks sai rikas ja ilus, sõiduvahendid, riided, kodud jne
Nikolai kasutas Venemaad valitsemas hiiglaslikku sõjaväekarmust hoolimata inimestest või sõdurite olukorrast. Ta pööras peaaegu kõik tähelepanu vaid riigi sõjalise ja valise võimsuse kasvatamisele. Selles oli tal ja mõnevõrra edu. Ta uskus, et sai oma võimu Jumala poolt, ainukese riigi valitsejana. Nagu näiteks, ta võttis teiste heaolu ja igaühe teemasid enda hoolitseda. Nikolai arutas, et temal olevat piiramatu kontroll ja võim ja ta uskus, et ta peab alluma vaid Jumalale ja ta ei vastuta kellegi ees. See oli tema arvamus, et selline peaks olema kõigi suhtumine ja seda on hakatus nimetama Nikolai süsteemiks. 6 Pilte 7 Kasutatud kirjandus http://russia.rin.ru/guides_e/3127.html http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_I http://ru.wikipedia.org/wiki/_I http://en.wikipedia.org/wiki/Nicholas_I_of_Russia 8
järgi valvata. Tal olid Timo elukoha kõik võtmed, isegi kirjutuslaua, tänu millele oli tal kontroll isegi selle üle mida naisevend kirja pani. Peeter tundis end väga tähtsana, ei kujutanud ennast Timo olukorras ettegi. Peetrit ja Timo võib võrrelda, kui halba ja head. Mõlemad hoidsid kinni oma uskumustest ning mõlemal oli erinev elukäsitus. Võiks küll arvata, et mõlemad aadlikud peaksid siiski endast kõrgemale alluma ehk keisrile, leidus siiski Timo, kes vastu astudes uskus, et suudab olukorra riigis paremaks muuta, satub hoopis vangi ning saab karistuse. Peeter, kes on väga ustav keisrile, jääb truuks oma maailmapildile, samas olles kahepalgeline ja õel. Timo trumbiks võib asetada ja julguse vastu astuda niivõrd suurele paika pandud süsteemile.
ühiskonda ,mispole küll produktiivne,aga see töötab.Kui inimesed näevad teisitimõtlejaid näitavad nad paraku näpuga selle peale ,sest nad tahavad temas loovust allasuruda ja on kadeda,et ise ei suuda erinevad olla.Ja kui isegi tahetakse muutusi,siis alati rahvas tahab ,et keegi need tema eest teeks ning nemad ei peaks midagi tegema ja kui midagi on valest,siis ainult nurisetake.Sellist käitumist oli NSV näha,kui kõik pidid alluma käskudele ja kõik loov ning erinev suruti maha kuna see oleks riigiga vastuolus.Praegu on asi õnneks parem kui NSV-s ja tahetakse produktiivset loovust. Palju inimesi on loovad,kuid nad kasutavad seda valesti ära.Nad toodavad midagi ebaproduktiivset,mis ei mõjuta kedagi ja säilitab tegelikult vana. Loovuse põhimõte on,et See pole korra säilitamine,vaid millegi muutmine. Turgudel ja laatadel teevad loovad tädid koguaeg pitsist linikuid ja lappe mida keegi ei
Lapsevanemad on esimesed, kes kujundavad oma laste arusaamisi ja veendumusi maailma asjadest. Kui lapsevanem jätab mulje, et on asju, mida ühest soost isik võib teha ja mida mitte, võib see mõjutada lapse hilisemat elu. Täpsemalt tööelu ja ka suhteid teiste inimestega. Lisaks kodusele kasvatusele avaldab suurt mõju ühiskond. Teatud kultuurides on siiani naine mehest madalam ja mitte midagi muud kui sünnitusmasin ja majapidaja. Naine peab alluma oma abikaasale igas olukorras ja mees võib naist tahtmise korral füüsiliselt karistada. Nii uskumatu kui see ka pole, elavad ligikaudu 600 miljonit naist riikides, kus koduvägivalda ei peeta kuriteoks. Positiivsed muutused on ühiskonnas toimunud ning seda ka üsnagi lühikese aja jooksul, kuid kui üldist pilti vaadata, siis võib öelda, et arenguruumi veel on. Kuid peab tõdema, et naiste ebavõrdne kohtlemine on probleem, mis ei saa kunagi täielikult kaduda.
ole hea ega isegi mitte neutraalse väärtusega, vaid selgelt taunitav nähtus. 2) Me peaksime taotlema nii oma era- kui avalikus elus, et kõik vastaks mitte meie mõistuse, vaid tunnete ja loomulike instinktide nõuetele. Teiste sõnadega elu peab mõistuse asemel juhtima süda. 3) Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend, mis on täiesti erinev ühiskonna üksikliikmete tahete summast. Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. · 18.saj Voltaire'i sajand. Teosed, ideed Teosed: 1),,Zadig" Maailm on täis inimkurjust 2),,Mikromegas" Tähtsustab teadust kui kultuuri osa. 3),,Candide" Inimesed peavad ennast harima. Voltaire'i filosoofia - 1)kõik usud on võrdsed. 2)Jumal kui Maailma mõistus. 3)Ei olnud kristluse pooldaja, kristlus kui vaimupimedus. 4)Inimese olemus on tema meelte ja mõistuse harimise saadus
aasta 28. septembril sõlmiti baaside leping, mis sätestas, et Eesti on sõltumatu riik, kuigi Eestis on NVS Liidu sõjaväebaasid. Kas sellele lepingule oleks olnud võimalik vastu hakata? Arvan, et kui olekski, siis oleks NSV Liit alustanud suurt sõda Eesti vastu. Lepingu sõlmimine oli tol hetkel kahest halvast variandist parim. Samal ajal kui Baltikumile sunniti liituma baaside sisselaskmisega oma maale, esitas NSV Liit sama lepingu ka Soomele. Soome oli põhimõtteliselt nõus alluma lepingu tingimustele. Oma heakskiidu andis ka marssal Mannerheim. Et Soome oli demokraatlik riik,ei olnud rahvas nõus lihtsalt alla andma. Soome otsustas läbirääkimistega venitada, lootes, et NSV Liit teda ei ründa. NSVL ei kartnud Soomet ja ründas riiki 30. novembril 1939. Sellega algas nn ,,Talvesõda". Soome ostuas vaenlasele suurt vastupanu. Sõjlist abi osutasid ka Inglismaa ning Prantsusmaa. Soome kaotas vaid marginaalse osa oma territooriumist, kuid säilitas iseseisvuse
Reformatsioon Sveitsis: Zwingli ja Calvin Riiklikult oli Sveitsis kujunenud elanikkonna omavalitsusel põhinev kantonite süsteem. Sveitsis polnud feodaalsuhted täielikult välja kujunenud, mistõttu oli säilinud külakogukond ja küllaltki arvukas vabatalupoegadekiht. Loodusolude järgi olid metsakantonid ja linnakantonid. Metsakantonid asusid raskesti ligipääsetavates mägedes. Ühendusteede paranedes ja kaubanduse arenedes ei tasunud teraviljakasvatus seal ära . Põhitoodanguks kujunes juust, mis leidis oma kvaliteedi pärast turgu paljudes maades. Linnakantonites jäi peamiseks maaviljelus. Suur tähtusus oli viinamarja kasvatusel ja veinitootmisel. Oluline koht oli ka käsitööl ja kaubandusel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted. Edu alusena nähti töökust. Niisuguste eluväärtustega inimeste silmis muutusid üha talumatumaks katoliku vaimulike ilmalikud naudingud ja kombelõtvus. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks p...
Ameerika Ühendriikides põhineb vabameelsus inimõigustel, tähtis on, et kõikidel inimestel oleksid võrdsed õigused. Euroopas on liberalism pigem majandusvabadus, ei pooldata piiranguid ( näiteks: tollipiirangud ). Inimestele on kõige tähtsam olla vaba nii vaimselt kui füüsiliselt. Keegi ei salli piiranguid ja võimu peale surumist. Näitena võib tuua aja, mil venelased üritasid Eesitit venestada. Eestlased ei talunud mõtet sellest, et neil pole oma riiki ja ,et nad peavad alluma võõrale võimule. Nende võitlus vabaduse nimel näitas, milleks on võimeline üks rahvus, kes on rahavaarvult väike, aga vaimult suur. Kindlasti ei tähenda vabadus seda, et inimesed võivad käituda nagu ise heaks arvavad. Vabadus tähendab allumist seadustele. Ja see omakorda seda, et kõik on seaduste ees võrdsed ka rikkastele kehtivad seadused. Jõukad inimesed arvavad, et võivad seadustest üle astuda ja rahaga kõik kinni mätsida, seni on see võimalik, kuni leidub
Järjest tugevamaks muutusid Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused. I Maailmasõda algas 28.juulil 1914, ajendiks Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsioonide poolt. Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale. Sõtta kaasati järk-järgult teisedki riigid. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid, kes soovisid oma positsioone laiendada ja kindlustada. Sõjakeeristesse olid kaasatud ka väikeriigid, kes ootamatult pidid alluma suuremate ja sõjaliselt võimsamate riikide otsustele. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks, sõjategevus toimus ida-ja läänerindel. Kummalgi liidul olid omad huvid ja tehti vastavaid plaane. Sõja alguses olid nimesed sõjavaimustuses. Arvati, et olukord lahendatakse suhteliselt kiiresti. Kuid sõda haaras kaasa üha rokem riike ja hakkas venima.Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Nii
Eesti aga põrus. Punaarmee vallutas järjest Eesti piirkondi, jõuti aina lähemale Tallinnale ja teistele suurematele linnadele. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses, otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis. Aastavahetusel punavägede edasitung aeglustus, üha raskem oli uute asulate vallutamine. Eestlased hakkasid alluma sõjavägede ülemjuhatajale kindlamajor Johan Laidonerile, sõjaväe varustatus paranes, suurenes sõdurite arv, Eesti sai välisabi-asi paranes. Lahinguid oli mitmeid, kuid samal ajal tuli korraldada ka riigielu. Esmatähtsaks kujunes Eesti Vabariigi majandusliku olukorra tervendamine. Esialgu oli raskusi, kuid majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas vaid valitsuse autoriteeti. Oli väga raske, lahinguid oli ju palju. Viimane lahing toimus 1919
Vaimulike elu keskajal Feodaalide ja talupoegade kõrval moodustasid kirikuteenrid vaimulikud keskaegses ühiskonnas omaette seisuse, kes olid vahemeheks maapealse elu ja taevariigi vahel. Vaimuliku seisuse esindajad olid paavst piiskopid ,kardinalid, diakonid,preestrid ja mungad/nunnad. Vaimulik seisus ja ,katoliku kirkik olid nagu riik riigis. Nende suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus, mis esitas vaimulikele mitmeid kohustusi ja kitsendus, nii ei tohtinud vaimulikku seisusse kuuluvad mehed abielluda ega omada perekonda. Seda nimetati tsölibaadi nõudeks, see kehtis esialgu ainult kõrgvaimulike ja munkade suhtes, aga XI sajandist laienes aga ka kihelkonnapreestritele ja teistele alamvaimulikele. Oma seisusest järglaste puudumise tõttu tuli uusi vaimulikke värvata ja koolitada teiste sisuste esindajate hulgast. Feodaalide poegadest tulid enamuses kõrgvaimulikud, talurahva lapsed pidid leppima alamvaimulike kohta...
võimule allutada ning nii saigi Urist umbes sajaks aastaks Sumeri pealinn. Linnade keskel oli tsikuraad, linnasüdant ümbritsesid ühe ja kahekorruselised elumajad. Tänavad olid kitsad ja käänulised.Tänavate ääres paiknesid poekesed. Igal perel oli tavaliselt omaette maja. Majades või sageli elada mitu põlvkonda koos oma naiste ja lastega. Perepea oli vanaisa, kes vastutas kodakondsete eest ning pereliikmed pidid omakorda alluma vanaisale. Rikkamates perekondads peeti ka orje. Mesopotaamia jumalad Mesopotaamia jumalad olid inimeste arvates inimestega sarnased, kuid vägevamad.Jumalaid peeti surematuks.Mesopotaamlased uskusid, et jumalad on nii taevas, maa pea kui ka allmaailmas ja inimesed saavad nendega ühendust pidada preestrite vahendusel.Tähtsamatele jumalatele oli pühendatud mitu templit. Kasks kõige tähtsamat jumalat oli Marduk ja Ištar. Marduk käsutas tuult ja tormi, ta oli peajumal. Ta kaitse
a. tööstuse kutseühing. b. oskustööliste kutseühing. c. tootmisharu kutseühing. d. kohalik kutseühing. __d_ 10. Töösuhteid reguleerivad seadused Eesti Vabariigis on a. töölepinguseadus. b. usaldusisikuseadus. c. kollektiivlepinguseadus. d. kõik eelnimetatud seadused. _b__ 11. Töötülide lahendamise rühmad a. koosnevad juhtkonna liikmetest, kes tegelevad töötajate kaebustega. b. on juht- ja töötajaskonna esindajate rühmad, kes tegelevad töötajate kaebustega. c. peavad alluma juhtkonna otsustele kaebuste suhtes. d. on tööliste rühmad, kes pakuvad välja tööprobleemide lahendusi. _d__ 12. Miks on mõned inimesed vastu minimaalpalkade tõstmisele? a. Nad kardavad, et sellega võib kaasneda tööpuuduse suurenemine. b. See lisab ettevõtluskulusid. c. Minimaalpalkade tõus toob kaasa kõrgema hinnatõusu. d. Kõige ülaltoodu tõttu. 2
Vaimulike muutumine feodaalisandateks tekitas kirikuvastaseid meeleolusid ning lõi soodsa pinnase ketserlikele liikumistele. Linnades tugevnesid patriitside ja tsehhidest linnaelanike vastuolud. Jan Hus ründas katoliku kiriku majanduskorraldust (pidas kuritarvituseks simooniat e. Kirikuametite müüki), pidas ebaõiglaseks võtta tasu ristimise, matmise ja laulatuse eest. Astus välja kiriku eriseisundi vastu ja leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Talle ei meeldinud , et armulaual tehti vahet vaimulikel ja ilmikutel ( leiba said mõlemad kuid veini ainult vaimulikud). Kaitses ja toetas tsehhi keelt ( nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas lastele koolis õpetada emakeelt). Tahtis, et Praha ülikool muudetakse Tsehhi Ülikooliks. 1412.a teatas Hus, et indulgentside müük ei ole kooskõlas Kristuse õpetusega. Jan Hus jäi
avaldusi, mis protokollitakse. Tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega. Võtta osa kohtulikust arutamisest. KANNATANUL ON ÕIGUS (3): Anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta. KANNATANU KOHUSTUSED: Ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel. Osaleme menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON: Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. KAHTLUSTATAV (1): Isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni
Johann Calvin: avaldas teose "Ristiusu õpetus". Seal olid reformatsiooni põhitõed. Kõige tähtsam oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Rõhutas töö austusväärtust ja vajalikkust. Jumalateenistus pidi olema lihtne, vähendati pühade arvu. Pühapäeval oli keelatud laulud, mängud, meelelahutus, pidi käima kirikus, lugema pühakirja. Tuli loobuda erksavärvilistest riietest. Jan Hus: oli kiriku eriseisundi vastu, arvas, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Anglikaani kirik: Inglise kiriku peaks oli kuningas. Lahkuti Rooma katoliku kiriku alluvusest. Jäädi truuks katoliikluse dogmadele ning senisele jumalateenistuse korrale. Inglise keelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük, vähendati kirikupühade arvu. Suleti kõik kloostrid, konfiskeeriti maad ja varad. Kõik tulu läks kuningale. Generaalstaadid: seisuse esindus kogud. Notaablite kogud: kuninga määratud isikute kitsas ring. Pragmaatiline Sanktsioon:
Aasiast ka Balkani ps, piirasid Konstantinoopoli. ! 1253. a vallutati Konsta ja Bütsantsi riigile tuli LÕPP. Riigikorraldus · Keiser e basileus piiramatu võimuga. Pidas end kogu Rooma impeeriumi valitsejaks. * Algul tiitel mittepäritav, al 11.saj muutus päritavaks. * Keisrile allus ristiusu kirik, nimetas ametisse Konstantinoopoli patriatrhi, kinnitas ametisse piiskopi. * Konflikt: Bütsantsi keiser arvas ka, et Rooma paavst peaks talle alluma. · Senat keisrile nõu andmiseks, aristoraatlik nõukogu · Ametkonnad mitmesuguseid riigielu valdkondi korraldavad, keisrile alluvad · Sõjavägi 7. saj asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega. 11. saj asendati see omakorda feodaalide ratsaväega. · Kolleegiumid Konstantinoopoli kaupmehed ja käsitöölised koondusid ära- ja ametiühingutesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele.
aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni polnud eestlased näinud vajadust ühtsele riigile, kuna ümberringi polnud ühtegi tugevat riiki, kes oleks neid ohustanud. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi, kuid sidemed polnud nii head
Saksamaal likvideeriti SA. Nõukogude Liidus aga hävitati neid, kes oleksid võinud Stalini võimult kõrvaldada ning ka liiga haritud visati valitsevast parteist välja. Mõlemas riigis oli loodud hirmuõhkkond ja rikuti inimõigusi. Saksamaal tegutses salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse, massiliselt kiusati taga juute.Nõukogude Liidus kui ka Saksamaal saadeti koonduslaagri vüi hukati. Nõukogude Liidus sunniti inimesi alluma võimule, muidu saadeti inimesi GULAG-i asumisele või lasti maha. Saksamaal saadeti vangilaagri. Nõukogude Liidu ning Saksamaa ühidkond olid küllaltki erinevad. Nõukogude Liidus olid naised ja mehed võrdsed, kuid Saksamaal pidi naine olema koduperenaine ja hoolitsema laste ja kodu eest. Saksamaal käsitletakse elanikke rahvusena. Toodi saksa rahvust esile. Kuid Nõukogude Liidus oli tähtis kuuluda töölisklassi. Saksamaaal taastati väeteenistuse kohustus ning noorteühendused olid
Seitsme aastaselt anti ja võeti poiss teenima kõrgemasse aadliperekonda, kus õpetati talle seltskonnas käitumist ja häid kombeid. Viieteist aastaselt sai neist rüütli kannupoiss, kes täitis rüütli relvakandja rolli retkedel ning õppis nendel rännakautel ja turniiridel ka ise võitlusvõtteid. Rüütliklöömine rüütliseisusessevastuvõtuks toimus umbes 20 aastaselt. Rüütel pidi alluma oma feodaalile, aidates teda sõjaliselt, andes talle nõu ja vajadusel maksma isanda eest lunaraha. Rüütlieetika lähtus kolmest põhimõttest, milles esiteks oli ustavus. See jagunes kolmeks peamiseks osaks: kogukondlikus, feodaalseks ja poliitiliseks. Teiseks põhimõtteks oli heldekäelisus. Rüütelliku seisuse tuumaks oli tema perekond, mida hoiti koos ja laiendati. Kolmandaks omas tõeline rüütel vahvust. Ta võitles vastavalt reeglitele,
valesti. See on vale. Kas tõesti arvatakse,et inimene ei saa sõnadest aru? Tegelikult on just need, kes teiste füüsilist tervist vigastavad, vaimse puudega. Näiteks mul sõber käis politseis tunnistust andmas. Ta tunnistas Tallinna suure maffia pealiku vastu. Ja mis see talle kaasa tõi? Ta peksti sõrgkangiga läbi, õnneks ei tabatud mitte midagi eluohtlikku, kuid sellegipoolest oli ta kaks peäva valudega haiglas. On see normaalsus ? Ühiskonnas kehtib kirjutamata seadus, et alluma peab sellele, kes on kõige sõgedam. See tähendab siis seda, et kuuletutakse sellele, kes läheb teise inimese juurde ning täiesti teadlikult ja ilma põhjuseta peksab ta läbi. See on haiglane. Nii uskumatu kui see ka poleks, on väljaspool paljude inimeste roosat vahulossi väga julmad ning kalgid inimesed. See, et inimene isiklikult pole seda kogenud, ei tähenda, et seda ei eksisteeriks.
aastal, kui sakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Väiksemaid kokkupõrkeid eestlaste ning sakslaste ja taanlaste vahel oli toimunud varemgi, kuid alates 1208. aastast algas eestlaste võitlus vabaduse eest. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine, mis võeti Eestisse tungimisel ettekäändeks. Mõõgavendade ordu oli juba ristiusustanud latgalid ja liivlased ning viimasena võeti ette eestlaste ristiusustamine. Eestlased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid pidid alluma sakslastele ning võtma vastu ristiusu. Sellest hetkest algas eestlastel periood, mida kirjanduses on nimetatud 700- aastaseks orjapõlveks ning mille mõju on siiani tunda. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse? Eestlastel puudus ühtne riik ja sõjaväe juhtimine. Seni polnud eestlased näinud vajadust ühtsele riigile, kuna ümberringi polnud ühtegi tugevat riiki, kes oleks neid ohustanud. Maakonnad said küll omavahel hästi läbi, kuid sidemed polnud nii head
püsimajäämiseks. Oluline põhjus oli kapitalistlike riikide võidukäik. See, milles kapitalistlik majandussüsteem parem oli, paistis hästi silma. See, milles sotsialistlik majandussüsteem parem oli, jäi seevastu varjatuks. Sotsialistlikud riigid ei suutnud juhtiva läänega võistelda, võrreldes sotsialistliku süsteemiga oli läänemaailmas rahva elu parem. Neil ei piiratud isikuvabadusi, neid ei represseeritud, nad ei pidanud alluma jäigale võimule jms. Sotsialistlikud riigid püüdsid seda kõike oma rahva eest varjata, et ei tekiks kahtlusi valitsevas võimus. Selline varjamine aga just kasvatas rahva uudishimu välismaailma, lääne järgi ning umbusaldust oma valitsuse suunas. 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes hakkas riiki ümber korraldama, lootes seda tõhustada. Seda aega tuntakse nime all perestroika. Vajaduse
Esineb ka fraseologisme, nt ainult aeg voolab veel piiramatult aega ei saa keegi käskida ega käsutada.. Leidub ka unarsõnu, nt vedelvorst laiskvorst; laiskur. On ka ebatavalisi liitsõnu, nt vaimuvarakuhjad tarkuse ja vaimutoidu virnad. On ka epiteete, nt mõistus ei tantsi ja kopitanud seltskond. On veel parentees,nt ,,---, kuid kadunud Vilde(rahu olgu tema põrmule!)---". Epilemmasid esineb päris palju, nt "Milleks oma mehed ja seadused, kui pead ikkagi kuulama sõna ja alluma võimule." Esineb vastandusi, nt ,,Igatahes usume kindlast, et rootslane muretses meie eest paremini , kui teeb seda oma eesti mees." Sissejuhatuses räägib õnnelikest ja õnnetuist aegadest, mida kõik maailma inimesed taga igatsevad ja üritavad leida ravi. Lõppsõnas leiab vastused,miks inimesed on kurjad ja kadedad ning esitab küsimusi. Autori essee oli mõtlema panev ja huvitav, nõustun autoriga kindlasti, et kõik ei ole nii kerge tulema. Hindeks paneksin 9 punkti.
Kuidas muuta koolisüsteemi paremaks Tänapäeva maailmas võib kohata erinevaid koolisüsteeme. Mõned toimivad rohkem ja mõned vähem. Kahjuks tundub mulle, et meie oleme sattunud just sellisesse süsteemi, kus hästi toimimisest rääkida ei saa. Kool ei tohiks olla koht, kuhu õpilane läheb mõttega, et ta annaks ükskõik mida, et olla praegu ikka veel oma soojas voodis ja mitte kõndida selle kohutava kandilise maja poole. Juba kooli fuajees võib kohata ühte juhtkonna liiget, keda õpilane näeb siiski esimese inimesena koolis, ning juba tema hakkab hariduse omandaja peale karjuma. Kogu olukord jätab militaarse korra mulje, kuigi ma kaldun arvama, et isegi militaarne kord oleks parem. Küsitakse õpilase klassi ja seda, miks ta alles nüüd kooli saabuda on otsustanud. Üsna paljudel õpilastel on ikka väga mõjuvaid põhjuseid ka, kuid juhtkonna liige on võtnud endale juba nii üleoleva hoiaku, et ükskõik mida ka õpilane ka ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
