1) Arnoldi kultuurianarhia kaks põhimõistet (rahva ja kultuuri suhe romantismis?). Leavis Kultuur - teadmiste varamu (parim, mis maailmas loodud) peab kindlustama Jumala mõistuse ja tahte valitsemise. Sellest tuleb välja, et kultuuril on teatud kasulik aspekt. Sa tead, mis on parim ja sa oskad seda rakendada õige eesmärgi nimel. Mõtlemise ja lugemise kaudu saab tunda, mis parim maailmas. Mida kultuur tähendab Arnold'i jaoks: võime ära tunda, mis on parim parim ise, mis inimene on loonud parima rakendamine igapäeva elus parima poole püüdlemine (!) Need neli aspekti käivad koos Arnoldi jaoks. Anarhia on popkultuuri vastand. Kultuur juhib, suunab ja distsiplineerib. Kultuur on viis mille kaudu on võimalik valitseda. Arnoldi käsitlus on seotud Suur Britannia klassikalise korraldusega - klassid peavad olema üksteisest eraldatud Romantismi kontseptsioon on harmoonilises tasakaalus, suunab kaost ja hullumeelsust (Turg = kaos). Kunsti üle o...
Subjektiivne õigus lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid nõudmisi. Subjektiivne õigus on võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist. Juriidiline kohustus tekib ka õigusnormi alusel. Ainult siin on kõik vastupidi. Kohustatud isik on kohustatud riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määrale alluda. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõuete kohaselt. Juriidiline kohustus on kohustus täita õigustatud subjekti seaduslikke nõudmisi. 5) Õigussuhte objekt. Õigussuhte objektideks on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi
Militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. Tark kristlik kuningas peaks toetama rahu ja tegutseb rahva hüvanguks. · Mõjutas kogu järgnevay Euroopa humanismi vaimukaaslasteks Rabelais, Montaigne, Shakespeare, Cervantes. Thomas More · Erasmuse sõber, sündis Londonis. Parlamendiliige, jurist, Henry VIII ajal lordkantsleriks sai lausa. Seotus poliitikaga sai talle aga saatuslikuks (ei kiitnud kuninga ideed Rooma paavstile mitte alluda heaks). More jäi niisiis oma peast ilma peale teda sama saatus veel kahele kuninga naisele kuuest. · ,,Utoopia" ladinakeelne, 1516. aastal ilmunud; Tema võttis selle mõiste ,,utoopia" kasutusele. Kujutas endast ideaalse maailma kirjeldust. Autor kohtub Antverpenis Amerigo Vespicciga kaasas käinud maailmaränduri Raphael Hythlodayga ja siis viimane räägibki reisielamustest Utoopia saarel. 13
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
Seetõttu teame tema õpetust üksnes tema õpilaste, eeskätt Platoni ja Xenophoni vahendusel. Mõlemad idealiseerisid oma õpetajat, kujutades teda tolleks ajaks maine kaotanud sofistide otsese vastasena. Sokrates ei pooldanud Ateena demokraatlikku riigikorda, mis polnud tema meelest hüveline, sest riigivalitsemises osalesid ka need, kes voorusest midagi ei tea. Sokrates ise oli, vähemalt enda väitel, kõigest hoolimata kuulekas kodanik, kinnitades, et seadusele tuleb alluda ka siis, kui sellega nõus ei olda, sest vastasel juhul kannataks kogu riiklik ühiselu. Kuid mitmed temaga seotud aristokraadid, teiste seas oligarh Kritias, püüdsid Peloponnesose sõja aegsete ja järgsete riigipöörete käigus demokraatiat relva jõul kukutada. Seetõttu võib mõista, miks Ateenlased Sokratese 399 eKr noorsoo rikkumises süüdistatuna kohtu alla andsid. Ilmselt lootsid ateenlased, et Sokrates, kellele anti võimalus endale ise karistus valida, eelistab minna pagendusse
d) alust arvata, et võidakse määrata eluaegne 4) õigus avaldada taandusi võib esitada menetlejate suhtes. Kui alust arvata, et menetleja ei pruugi lähtuda objektiivsusest. 5) õigus esitada taotlusi ja kaebusi 6) õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel) Kahtlustatava/süüdistatava/kohtualuse kohustused 1) ilmuda kutsete peale kohale 2) alluda seaduslikele korraldustele Kannatanu isik, kellele on tehtud kuriteo läbi materiaalset, moraalset või füüsilist kahju. Kannatanu õigused 1) anda ütlusi 2) esitada omapoolseid ütlusi 3) anda taotlusi 4) tutvuda soovi korral kriminaalasja materjalidega (menetluse lõppstaadiumis) 5) õigus esitleda taandusi menetlejate vastu 6) õigus kaevata Kannatanu kohustused
millegi poolt üles kaaluda. Absolutismiga on ühist nii palju, et ka objektivismi kohaselt on moraaliprintsiipidel universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid eitab, et moraalinormid on eranditeta; iga moraalipõhimõtet tuleb vaagida teiste moraalipõhimtete taustal. 31. Mis on prima facie printsiibid ? Need on mõõduka objektivismi arusaamad moraaliprintsiipidest. Need on kehtivad tegutsemisreeglid, millele üldiselt tuleks alluda, kuid mida moraalse konflikti tingimustes võib üles kaaluda mõni teine moraaliprintsiip. Nt ehkki õiglus printsiip võib üldiselt üles kaaluda heasoovlikkus printsiibi, tuleb ette olukordi, kus saaks teha tohutu hulga head, ohverdades väikese hulga õiglust; Tõelised kohustused, mis peavad siiski võistlema teiste kohustustega ning mõnikord nende ees taanduma. Prima facie oleks küll olnud õige tegu, kuid pärast uute asjaolude arvesse võtmist enam mitte.
5) õigus esitada taotlusi ja kaebusi 22 6) õigus osaleda vahistamise toimingu juures (vahi alla võtmise arutlusel) vahistada on võimalik ainul kohtuniku poolt. Kahtlustatavana on võimalik kinni hoid 48 h. Vahistada võib maksimaalselt kuus kuud. Kahtlustatava/süüdistatava kohustused 1) ilmuda kutsete peale kohale 2) alluda seaduslikele korraldustele Kannatanu isik, kellele on tehtud kuriteo läbi materiaalset, moraalset või füüsilist kahju. Kannatanu õigused 1) anda ütlusi 2) esitada omapoolseid ütlusi 3) anda taotlusi 4) tutvuda soovi korral kriminaalasja materjalidega (menetluse lõppstaadiumis) 5) õigus esitleda taandusi menetlejate vastu 6) õigus kaevata Kannatanu kohustused
Aminohapete tüüpilised keemilised reaktsioonid. Milliste meetodite abil saab lahutada segudes olevaid aminohappeid? Üldreaktsioonid on karboksüül- ja amonirühmade reaktsioonid. Karboksüülrühmad moodustavad amiide ja estreid. Aminorühmad moodustavad Schiff'i aluseid ja amiide. Unikaalsed reaktsioonid toimuvad külgahelatega, näiteks Cys jäägid võivad moodustada disulfiide ning kergesti alluda alküleerimisele. Mõned reaktsioonid on spetsiifiliselt omased kindlatele külgahela tüüpidele. Aminohappeid lahutatakse kromatograafilistel meetoditel mis põhinevad aineosakeste korduval ümberjaotumisel liikuva ja liikumatu faasi vahel. Aminohapete segude analüüsil kasutatakse kromatograafilisi meetodeid: ioonvahetus- kromatograafia, kõrgsurve vedelik-kromatograafia ja gaaskromatograafia. 3. Aminohapete stereokeemia suhteline (D/L) ja absoluutne (S/R) konfiguratsioon ja
Locke võttis üle Hobbes'i arusaama vabadusest kui väliste piirangute puudumisest ning sidus selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: · Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus) · Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist) · Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda · Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist) 26 · Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel
"Seadus keelab toimimast lähtuvalt mistahes rikutud loomusest." Seadused peavad suunama õiget käitumist, mis lähtub üldsuse huvist. Seaduse võim on hea riigi väärtused, kuid nagu on suhteline valitsusvorm, nii on ka seadused suhtelised, halval riigil on halvad seadused ning kõik tuleneb eesmärgi täitmisest, kas hea elu saavutatakse või mitte. Hea võim on selline, mis on üldistes huvides, on seaduslik ning selle tulemusena alamad tahavad võimule alluda. Aristoteles eristab loomulikku õigust (ei sõltu inimeste arvamustest) seaduslikust õigusest (on inimlikku päritolu). Ta leiab, et inimeste kollektiivne tarkus seaduse tegemisel võib olla targem ka kõige targemast seadusandjast ning seetõttu peab tavasid on väga olulisteks, sest nende kaudu võib tõeline tarkus jõuda seadustesse. Ilma seadusteta inimene on hullem kõigist loomadest, teataval määral jõudu ja sundust on vaja igas linnas. Reziimide tüpoloogia
teisena Püha Peetrusena. Ta võttis kasutusele ka varem Roomas kasutusel olnud tiitli ,,pontifex maximus" e ,,ülempreester". Leo töötas sihikindlalt paavsti primaatsuse reaalseks muutmise eest ja lootis toetust leida ka impeeriumi lääneosa keisrilt Honoriusels, kes pidaski Rooma juhtpositsiooni läänekiriku parimaks alternatiiviks poliitilise ühtsuse tugevdamisel. Honorius väljastas 445. aastal edikti, et kõikide läänekiriku piiskoppide kohustus oli ametist vabastamise ähvardusel alluda Rooma piiskopile ja tema määrustele. Seetõttu oli Rooma primaat läänes tõsiasjaks muutunud. Pärast Leo l Surma aastal 461,kui impeeriumi lääneosa jagunes iseseisvateks germaani riikideks, muutus ka Rooma primaat Läänes olematuks. Läänekatoliku kirik jäi germaani kuningate alamaks. Paavsti primaati tunnistati küll formaalselt, kuid Rooma ei olnud praktiliselt mitte mingisuguseid sõnaõigusi kirikliku elu ja arengu osas uutes germaani maakirikutes.
eraellu, administratiivselt aeganõudev ja kulukas. 2) Vaesusega seotud indikaatorite kasutamine – sellised, mida kerge kindlaks teha (kergem kui sissetulekut) ja mis vaesusega korreleeritud. Indikaatorid: vaesusega selgelt korreleeritud, et teada abivajajate sihtgruppide täpne kindlakstegemine. Peaksid oleks kergesti jälgitavad/mõõdetavad, et teha administreerimine kergemaks. Ei tohiks alluda inimeste manipuleerimisele, selleks, et vähendada negatiivseid stiimuleid. Eelised: pole negatiivset mõju töötamisele ja säästmisele, kui indikaatorid on kergesti mõõdetavad, siis on administreerimine kergem. Probleemid: tüüp 1 viga: tahtmatu väljajätmine (kui tegelikult vaene ei kvalifitseeru toetuseks), tüüp 2 viga: tahtmatu hõlmamine (kui mittevaene saab toetust). 3) Sihtgruppide enda valikute kasutamine – hinnatoetused, tingimuslikud
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos ...
Selle kese oli Gallias, sest just sealt arenesid välja esimesed feodaaltsivilisatsiooni tunnused. Tunnused · Uute rahvaste ilmumine ajalukku (germaanlased ja slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub vahemere äärest põhjapoole (Lääne-ja Lõuna-Euroopast Kesk-Euroopasse) · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga (kogu kultuur keskajal on seotud ristiusuga) · Paavstide ja keisrite ainuvõimu taotlused (paavstid ei taha alluda keisritele ja vastupidi) · Feodalism ehk läänikord (seisuslikule hierarhiale tuginev ühiskondlik- poliitiline kord) Perioodid Keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (5-10.saj), kõrgkeskaeg ehk keskaja hiilgeaeg (11-13.saj) ja hiliskeskaeg (14-15/16.saj). Kõrg- ja hiliskeskaja vahel toimusid muutused, eelkõige katku tõttu. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine Rooma riigi aladel Lääne-Euroopas elasid hõimud, keda üldkokkuvõtlikult nimetatakse keltideks
kinnitas ordu reeglid 1204. aastal Nimi tuleneb punase risti ja mõõga kujutisest ordurüütlite valgel mantlil. Mõõgavendade ordu rajati liivi, läti, eesti alistamiseks katolikule kirikule. Eksisteeris aastatel 1202-1237. Algselt allus Mõõgavendade ordu liivimaa piiskopile, kuid kuna tegemist oli vallutajate põhijõuga, alustati varsti iseseisva poliitika ajamist. Orduvennad jagunesid mitmesse kategooriasse. Ordusse astujad pidid andma tõotuse olla sõnakuulelikud, alluda ülemustele ja pühenduda kogu oma elu võitlusele paganate vastu. Esiteks kõige tähtsamad olid rüütelvennad, kellel oli valge mantel punase risti ja mõõga märgiga. Nad pidid olema rüütliseisusest ja nende ülesanne oli sõdida. Teiseks olid preestervennad, neil oli valge mantel ainult ristiga. Nemad pidasid vaimulikke talitusi. Kolmandaks olid teenijavennad, neil olid lihtsalt pruunid või mustad rüüd. Nad olid kõige madalamad, neid oli kõige rohkem ja nende
Väärtustatakse allumist pimedale saatusele. Esindajateks näiteks Hegel, Leibniz. Voluntaristlik positsioon peab eetiliseks allumist tahtele, jagunedes kaheks eraldi suunaks: Objektiividealistlik voluntarism – Tuleks loobuda individuaalsest elutahtest ja lahustada individuaalne kosmilises maailmatahtes. Instinktiivse iseloomuga tahe on primaarne, teadvuslik tahe sekundaarne. Esindajateks Schopenhauer, Hartmann. Subjektiividealistlik voluntarism – Tuleks alluda vabale individuaalsele tahtele, juhinduda „mina“ järgi. Esindajateks Nietzsche, Stirner. 12) Eetiline relativism on moraalifilosoofiline seisukoht, mille kohaselt inimese põhitõed ja väärtushinnangud on sõltelised ajaloost ja kultuurist. 15 Pooltargumendid: * konstruktivistlik positsioon – kõik ühiskondlikud reeglid tekivad ühiskondlike praktikate
neljaks aastaks. Patricia Schaefer, USA majandusajakirjanik, toob välja seitse põhiprobleemi, miks ettevõtted põruvad: alustatakse äri valedel põhjustel, halb ettevõtte juhtimine, ebapiisav kapital, vale asukoht, vähene plaanimine, liiga kiire laienemine ja ettevõtte kodulehe puudumine. Näiteks ettevõtte alustamise eesmärgiks ei tohiks olla: soov, teenida palju raha; soov, omada rohkem aega enda jaoks; soov, mitte kellelegi alluda. Palju parem põhjus ettevõtte loomiseks on kirg ja tugev usk, mis tugineb uurimuslikel faktidel, et toodet on tegelikult turul vaja. Äriplaan on tähtis ja see peab põhinema realistlikul ja täpsel informatsioonil. (Schaefer 2010) Oma ettevõtte alustamiseks on vaja äriideed. Äriideed ei tasuks aga ületähtsustada. Nimelt hea äriidee on vaid umbes 20%-i firmade edu aluseks, ülejäänud sõltub selle teostamisest.
· Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste (piirangute) puudumine · Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: · Seadused kui vabaduse tagatis · Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus) · Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist) · Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda · Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist) 'Locke valitsuse õiguspärasusest vabariiklike ideede mõju · Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel o Rahval on kontroll valitsuse üle (rahvas on selle valitsuse ise
inimeste pead segi ajanud. Riigi ülesandeks on tagada kord, mitte vabadus. Vabadus ei saa olla mingi eraldiseisev ideaal. Locke'i käsitlus ,,Teine käsitlus valitsemisest" (1689) 'võrdne vabadus seaduste all' Hobbes käsitles seadusi kui vabaduse tagatist. Inimesed on loomupäraselt vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus kohustus teiste inimeste vabadust austada. Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisle tahtele (tema arusaam erineb siinkohal Hobbesist) Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda. Locke valitsuse õigupärasusest vabariiklike ideede mõju Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel (omandi puutumatus näiteks) Ameerika Revolutsioon (1776) ja kolm vabadusekäsitlust Ameerika kolooniate probleemid Inglise krooni kehtestatud maksudega. Kolonistid ei
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, k...
algul. See oli demokraatia taastamise oluline osa. Tänapäeval on kohalike omavalitsuste korraldus paljuski ühtlustunud ja eristada võib neid selle järgi, et kas ollakse suhteliselt iseseisvad või tegutsetakse rohkem riigiorganite funktsioonides. Mis puutub kohalike omavalitsuste funktsioonidesse, siis eri riikides võivad need erineda väga oluliselt. Nii kuuluvad nt politsei ja koolid mõnel maal kohaliku omavalitsuse kompententsi. Teises riigis võivad aga alluda riigile. Kohaliku omavalitsuse organid tegutsevad piirkonna elanike nimel ja huvides. Algul oli nende tähtsaimaks ülesandeks vaeste hoolekanne. Ajapikku on funktsioonid laienenud ja sageli vastutavad omavalitsused kogu kohaliku elukorralduse eest. Erinevus seisneb selles et valitsuse kohalikud organid(nt maavalitsused eestis) moodustatakse riigiametnikest ja ka maavanem on riigiametnik, kes nimetatakse ametisse 5 aastakse. nemad töötavad riigi järelvalve all
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
levinumate käitumismustritega, mis neid lapsi iseloomustab. Neid on kümme levinumat tunnust. 1. Nad tulevad siia maailma, tunnetades enese kuninglikkust. Tihtipeale nad ka käituvad kõrgilt ja ülbelt. 2. Nad on veendunud, et ,,väärivad siinolemist" ning neid üllatab, kui teised seda arvamust ei jaga. 3. Eneseväärtustamine ei ole neile mingi probleem. Nad räägivad tihti oma vanematele ,,kes nad on". 4. Neil on raskusi alluda vastuvaidlematult autoriteedile (sellistele, kes ei pea vajalikuks põhjendada oma nõudmisi ega tunnista valikuvabadust) 5. Teatud asju nad lihtsalt ei tee, näiteks järjekorras seismine on nende jaoks vastunäidustatud. 6. Neid muserdab see,kui nad puutuvad kokku konservatiivsete süsteemidega. Muserdab sellepärast, et loova mõtte avaldamise asemel järgitakse kindlaks kujunenud rituaale ja traditsioone. 7
Alged antiikajas, põhiideestik valgustusajastust. Riik on tekkinud kodanike ühiskondliku kokkuleppe tulemusena. Rahvas kõgeima riigivõimu allikas. Seadusandja seadused peavad tuginema põhilistele loodusseadustele ehk loomuõigusele. Riik on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Suure Prantsuse revolutsiooni järel jõuti sellise lepingu vormistamisel konstitutsioonini. Riigi tekke psühholoogilised teooriad Riigi teket seletatakse inimpsüühhika nn erilise omadusega - enamuse vajadusega alluda. Riigi tekke vägivallateooriad Tugevama poolt nõrgema allutamine, milleks moodustati eraldi organisatsioon. RIIKIDE TEKKIMISE JA LÕPPEMISE KAASAEGSED KÄSITLUSED Riikide tekkimise alused Algne ehk originaalne tekkimine: riigi tekkimine tühja maa territooriumil. Sekundaarne ehk derivatiivne tekkimine: uue riigi tekkimine mõnele teisele riigile kuulunud territooriumil eraldumisega emamaast; emariigi lagunemine e dismembratio; liitumine ehk liitriigi tekkimine. Riikide lõppemise alused
kontrollib laps madal suhtlemisoskus, sest on saanud kõik mis tahab, ei oska läbi rääkida, võivad muutuda agressiivseks (ronisõit, näts vastu otsaesist) - lubav, mittehooliv: madalad ootused, madal soojus, madal kontroll, ükskõiksus avastamistegevuse suhtes, piirid pidevalt muutuvad, laps käitub katse eksituse meetodil ta ei tea, mis tema teole järgneb; pole piisavalt motivatsioon ireeglitele alluda, otusused ja teod on ettearvamatud, kehvad suhtlemisoskused, kehv akadeemilne võimekus, (öösel hilja saabub miks sa kolistad mitte kust sa ni hilja tuled) - autoriteetne: kõrged ootused, kõrge soojus, mõistlik kontroll, toetav lapsele ohutu avastamistegevuste suhtes; head suhtlemisoskused, oskus otsuseid langetdada, oskus riske hinnata, head akadeemilised tulemused, motiiv on õppida ise ja endale Kiindumus M. Ainsworth (1913-1999) 1960ndatel tuli välja.
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...
annab meile teada, kas me oleme elu verstapostideni jõudnud õigeaegselt. Formaalselt võib täiskasvnuea jagada 3-ks: 1. varane-20-39 2 .keskmine-40-59 3. hiline- >60 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas. Täielik arenemine täiskasvanuikka eeldab meisterlikkust 4 arenguülesandes: 1. "Unelma" määratlemine- tegelikkusega algselt seostamata täiskasvanulikud saavutused ning tähtsaimaks omaduseks on inspireerida inimest tema praegusteks tegudeks. Unelm võib täitumata jääda või alluda muutustele. 2. Vanema nõuandja (mentori) leidmine- tema peamiseks ülesandeks ülemineku võimaldamine vanema-lapse suhetest täiskasvanud eakaaslaste suhetele. 3. Karjääri loomine. Super (1957) tõi välja töise elu 5 staadiumit, keskendudes inimese eneseteostumisele ja enesele kohase ameti leidmisele: 3.1. kasvustaadium 0-14 3.2. otsingustaadium 15-24 3.3. elukutse sisseseadmise staadium 25-44 3.4
Sellega astub analüütiku kõrvale võimaliku voluntarismi ja fatalismi teelt, mida Austini teooria ei välistanud. Sest juhul, kui õigus oleks tõepoolest üksnes seadusandja tahteavaldus ning seda teesi edasi ei arendataks, kujuneks 18 olukord, et seadusandja võib tahta ja käskida mida tahes (voluntarism) ning seadusele allutatul ei jää midagi muud üle, kui sellele käsundile pimesi alluda (fatalism). Harti kontseptsioon on selles mõttes kahtlemata pehmem ja sarmikam Nõnda siis eksisteerib Harti järgi kahte tüüpi õigusnorme- põhi- ehk primaarsed normid, mis kehtestavad subjektide õigused ja kohustused, teevad ettekirjutusi teatud käitumiseks või sellest hoidumiseks ning sekundaarsed normid, mis kehtestavad primaarsete õigusnormide tunnustamise, rakendamise ja muutmise korra. Nende kahesuguste normide koostöös peitubki Harti arvates nii
ebaõigsust märksa rohkem, kui seda tunnistatakse kirjanduses. Kui ohvrite ringi piiravad sellised tunnused nagu sugulus, etniline grupp, sotsiaalne klass, vanus, sugu jne, siis on alust arvata, et hälviku enda silmis pole tema käitumine sugugi laitmatu. 4. On kahtlane, kas tõepoolest enamik alaealisi õigusrikkujaid suhtuvad täiesti eitavalt nõudmisse alluda seadustele, mis lähtuvad domineerivast sotsiaalsest korrast. Üsna tõenäoliselt on alaealise õigusrikkuja perekond, isegi siis, kui ta ise tegeleb mingi ebaseadusliku tegevusega, respektaabli ühiskonnaga nõus selles, et hälbiv käitumine on negatiivne nähtus. Paljud uurijad on küüniliselt väitnud, et alaealine õigusrikkuja võib tajuda karistamist kui
Kuigi oli alanud pingelõdvendus, kestis USA ja NSVLi vastasseis edasi ka 1970ndatel -> põhjustas kannatusi Kolmanda Maailma rahvastele (püüdes mõnda riiki oma mõjule allutada, tõetasid üliriigid ka kõike verisemaid diktaatoried ja õhutasid vastuapnuliikumist tese üliriigi mõjualustesse maadesse -> laastavad kodusõjad) USA hakkas suhteid parendama Hiinaga, kelle suhted olid NSVLga 60ndatel kiiresti halvenenud o Hiina ei tahtnud alluda NSVLle enam, tahtis ajada iseseisva poliitikat o 1966 katkes side Hiina kompartei ja NLKP vahel o Vastasseisu kasutas ära USA, suhted Hiinaga paranesid Visiidil Hiinasse, leppisid riigid kokku, et kumbki ei taotl ülemvõimu Aasias ega Vaikse ookeani piirkonnas ning nad on iga riigi või riikide grupi püüde vastu seal ülemvõimu kehtestada (hoiatus NSVLle)
Lubav/ükskõikne – ootused madalad, soojus madal, kontroll madal, toetus avastusteks ükskõikne. Laps käitub katse-eksituse meetodil, piirangutest on vanematel suva (ah, mine ikka siis), ostetud armastus – seeläbi emotsionaalne heakskiit ilma tegelemiseta. Rutiini kehtestamine on ainus viis hakkamasaamise õpetamiseks, ei saa aru tegu- tagajärg seosest. Suhtlemisoskusega keeruline, aga võivad olla head manipulaatorid, ei oska alluda reeglitele. Lubav/hooliv – madal ootus, kõrge soojus, lubav avastamistegevuse suhtes, kontroll madal, kui laps piire ei taju, siis hakkab ise kontrollima, kui kaugele võib minna, suhtlemisoskused vajavad vaeva, sest kehvad läbirääkimisoskused, on saanud seda, mis tahab, ei talu pinget läbirääkimistel, pigem lõpetavad suhte, verbaalne agressiivsus kui ei saa tahetut. Kodust väljas olevad olukorrad on hirmsad, sest talle seatakse piirid ja ta peab nendega leppima
•Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse. •Vastutuse hajumine •Anonüümsus Konformsus •Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele. Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus •Konformsuse põhjused: -soov käituda õigesti -soov meeldida teistele Destruktiivne kuulekus (blind obedience) •Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus •Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse Iseloomujoonte teooria - Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas moodustavad dispositsioonilise eelduse käitumiseks sotsiaalsetes olukordades - Inimestel on loomuomane kalduvus reageerida erinevatele olukordadele sarnaselt (Epstein, 1983).
endile, vaid ka kõigile seal elavaile inimestele. Kuid täiuslik käitumine pole tagatis taassündimise vastu. Kindlad teed sansaarast vabanemiseks viisid läbi askeesi või meditatsiooni. Dharma Dharmal on budismis kaks tähendust: see tähendab nii üleüldist seadust, reeglit, kohustust kui ka Buddha õpetust. Üleüldine kogu universumis kehtiv seadmus tähendab inimese jaoks kohustust eelmiste elude tagajärgedele alluda ja halbadest tegudest hoiduda. Iga inimese dharma on tema kohustus, varasemast pärinevate arvete tasumine. Kedagi või midagi ei saa süüdistada selles, millised me praegu oleme ja millistes oludes elame, kuna oleme selle ,,väja teeninud". Dukkha Dukkha on kannatus, ahistus. Dukkha tähendab nii füüsilisi kannatusi kui südamevalu, masendust ja meeleheidet. See hõlmab ka asjaolu, et inimkogemusel on valdavalt rahuldamatuse, lõpetamatuse ja seosetuse maik
Riigipea sai seega oma võimu algselt rahvalt – rahvas kõrgeima võimu allikas!!!!. Selle teooria kaasaegsed pooldajad väidavad, et konstitutsioonid/põhiseadused ongi selliseks lepinguks. Seadusandja seadused peavad tuginema põhilistele loodusseadustele ehk loomuõigustele. Riik on inimese jaoks, mitte vastupidi. Riigi tekke psühholoogilised teooriad Riigi teket seletatakse inimpsüühika erilise omadusega – enamuse vajadusega alluda. Riik on eriline organisatsioon selleks, et väljapaistvad isiksused saaksid allumisvajaduses piinlevaid teisi isikuid valitseda. Riigi tekke vägivallateooriad Tugevama poolt nõrgema allutamine, milleks moodustati eraldi organisatsioon, et alistatut valitseda, et seal korda luua. Ühed ühiskonnad on alati teistest arenenumad, see loob eelduse nõrgemate alistamiseks. 34. ÕIGUSE REALISEERIMINE
Läike liigid tasaselt pinnalt: klaasi, teemandi, metalli ja poolmetalli läige. Ebatasaselt pinnalt: rasva ja vaigu läige. (matt) Paralleelkiudjalt agregaadilt: siidi läige. Plaatjalt, leheliselt agregaadilt: pärlmutterläige. Mineraali kõvadus vastupanu välisele deformeerivale jõule. Etalonmineraalid: suhteline kõvadus nt talk(1)...kvarts(7)...teemant(10) Mikrokõvadus(kg/mm2) Mineraalide taotavus, rabedus omadus alluda plastilistele deformatsioonidele. Ehedad metallid on taotavad, enamus mineraale rabedad. 4 Mineraalide lõhenevus omadus välisel jõul laguneda tasaste pindadega piiritletud kildudeks. Ülitäiuslik, täiuslik, selge, ebaselge, puudub. Mineraalide murre. Kristallis-ebatasane, karpjas, astmeline. Agregaadis-pinnuline, haakjas, teraline, muldjas. Maateaduste alused I (15.sept) puudu Maateaduste alused I (18.sept)
katoliiklik saksamaa jagunenud kaheks põhiliseks riigiks , kellel on tõsine mõju saksa poliitikale : Austria ja Baier. 1848 a Saksamaal toimuvate sündmuste kontekstis , kui tõuseb üles saksa ühendamise temaatika on sakslased jagunenud suursakslastega ( katoliiklikud, näevad ette saksamaa ühendamist austria e Habsburgide võimu alla. Suursakslased ilmselt ei arvesta sellega, et Baier on liiga suur ja mõjuvõimas , et üks üheselt Austriale alluda ja tunnistada vaid Austria positsiooni katoliiklaste hulgas. Kui SuurSaksa suund oleks kuidagimoodi ellu rakendunud oleks Saksamaast ilmselt saanud Austria-Baieri kaksikmonarhia. 1848 a sündmused puudutavad ka Austria Ungari sedavõrd tugevalt , et Viini tähelepanu on suunatud keisririigi kooshoidmisele eelkõige slaavi ja Ungari piirkondadele, mistõttu Austria ei saa täielikult ühendada Saksamaa rahvuslikus ühendamises
Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste (piirangute) puudumine. Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitusega: seadused hoopis tagavad vabadust, mitte ei piira seda. Inimesed on loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus). Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist). Seadused ei piira, vaid kindlustavad vabadust. Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele. (Inimese elu ei kuulu talle endale vaid Jumalale) (erinevus Hobbesist). Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel. Rahval on kontroll valitsuse üle. Valitsusel ei ole "eriõigust" piirata inimeste vabadusi.
Tapeti maha täiskasvanud elanikkond. Kuralaste vastupanu lõppenud. Muistne vabadusvõitlus lõpuks. Semgalite vastupanu kõige kauem. Ennekõike semgalidega rahuleping Albertil, sõjategevus sai alguse semgalite eneste seas konfliktid. Nende seas oluline valitseja Vesthard- Viesturs, kes üritas kõiki semgalite alasid endale vallutada. Läänepoolsetel aladel suuris kehtestada Tervete linnus, ida poolses osas sai keskuseks Mezotne, soovimatus alluda tollele sõlmisid uue kokkuleppe Albertiga. Sõjategevus algas 1219. Vesthardiga leping, et võivad tervelt tagasipöörduda. Ülejäänud semgalid allusid nüüd talle. Albert polnud rahul. 1229 talvel leidis aset piiskop Albert sõjapealikute ümberpiiramine MeŽotne. Hõivasid selle, kaitsjad langesid. Idapoolsed semgalite alad võtsid vastu uuesti ristimise. Tarvete oli Vesthardi käes. Algasid tõsisemad võitlused. 1225 sõlmiti ajutine rahu. 1228 vallandas sõjategevuse uuesti.
Üha arusaadavamaks sai, et tööpuuduse kasv ning konkurentsi suurenemine muutsid merkantilistlikud seadused ja regulatsioonid mõtetuks. Füsiokraatliku majandusmõtte tekkimine oli vastureaktsioon merkantilistlikule maailmavaatele ja feodaalsele korrale Prantsusmaal. Eeldasid, et kogu majandusliku tegevuse aluseks on nn loomulik kord, mis on seotud Jumalaga inimeste õnneks ning et sellisele loomulikule korrale tuleks alluda. Füsikraadid lähtusid oma käsitlustes loodusõigusliku koolkonna paljudest põhimõtetest. Majandusküsimustega hakkas François Quesnay (1694-1774) tegelema 1753-1756. aasta vahel, so peaaegu 60-aastaselt, millal avaldas oma esimese(d) majandusalase(d) artikli(d) Tema käsitluste alusteks olid: • Looduslik seaduspära; • Lassez-faire, lassez-passer; • Rõhk põllumajanduslikul tootmisel; • Maaomanike maksustamine; • Majanduslikud seosed Tableau Economique.
Alluvad ei pea seda õigeks Legitiimne võim/domineerimine- selline mida alluvad peavad õigeks. Michel Faucault Võim on palju üldisem nähtus, mitte vaid oma tahte peale surumine. Igasugused inimsuhted on seotud võimuga Võimu objektiks olek on: - Kellegi käsule allumine - Kellegi käsu vastuvaidlemine - Kellelegi käsu andmine Kui keegi käsib midagi teha ja me võitleme sihilikult selle vastu, siis ka see on võimule allumine. Millisel juhul on võimalik mitte alluda? Ignoreerida käsku, kuid isegi sellisel juhul me mingil moel allume, sest me peame vaeva nägema, et ignoreerida see tähendab et me teeme midagi selle vatsu. Mis tähendab et võimust ei ole pääsu. See kes käsu annab on selle võimu all, kes peab seda täitma. Sest kui see kes peab käsku täitma ei täida seda tekitab see käskijale probleeme. Ühesõnaga mingi vastastikune võimusuhe. VÕIMU STRATEEGIAD
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Võim ja kontroll ümbritseva üle võib tuua ajutise rahuldusetunde või "pingelanguse". See on lühiajaline tunne, et teid armastatakse, tuntakse vaimustust ja austatakse. Ajutiselt tuimestab see isegi valu. Kuid see tunne on lühiajaline ja te peate vastu pidama, olema veel parem, meeldivam ning kasulikum.Saage palun aru, et vaid ego arvates saate te olla meeldiv ja ebameeldiv, võtta ja anda, domineerida ja alluda. Kõik mida antakse, justkui puhtast südamest, on alateadlik soov olla armastatud, saada tähelepanu ja tunnustust. Pidevalt muretsedes või andes, varjate te vaid enda eest seda soovi. Seepärast, et mõista, mis on ego domineerimine, pole üldse mitte tarvis mõelda sellistest julmadest türannidest, nagu Hitler või Saddam Hussein. Kõik on tunduvalt lihtsam vaadelge omaenda igapäevaelu. Ego domineerimist on võimalik näha vajaduses kontrollida.
käsitletakse eraõigust ja vaatleme avalikku õigust. Esimese osa sellest moodustab riigiõigus. "Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." Kant eristab nagu Montesquieu kolme riigi võimu. "Seadusandlikku võimu võib omada vaid rahva ühendatud tahe." "Seadusandluse läbi ühendatud riigi liikmed on õiguslikud riigikodanikud ja nende olemusest lahutamatud atribuudid on seaduslik vabadus. Nad ei tohi ühelegi teisele seadusele alluda väljaarvatud sellele, mille nad ise on määratlenud." Mis saab siis, kui mingi riigi konstitutsioon ei vasta Kanti poolt antud õigusalustele? Kas on siis olemas õigust vastupanuks, õigust revolutsiooniks? Ei! "Riigi konstitutsiooni 21 (vigase) muudatus, mis võibolla vajalik - võib üksnes suverääni enda poolt reformi abil, aga mitte rahva poolt, revolutsiooni kaudu teostuda."
Mohs'i skaala: Talk - 1 Ortoklass - 6 Kips - 2 Kvarts - 7 Kaltsiit - 3 Topaas - 8 Fluoriit - 4 Korund - 9 Apatiit - 5 Teemant - 10 52. Mineraali taotavus Mineraalide taotavus, rabedus omadus alluda plastilistele deformatsioonidele. Ehedad metallid on taotavad, enamus mineraale rabedad. 53. Mineraalide lõhenevus ja lõhenevuse astmed. - lagunemine löögil tasaste pindadega kildudeks. Kui lõhenevus on halb või puudub, tekivad ebatasased purdepinnad. Näide: kvartsil lõhenevus puudub, kaltsiidil on see täiuslik. · Ülitäiuslik (laguneb kergesti õhukesteks plaatideks) · Täiuslik (laguneb paksudeks plaatideks)
Konformismi kaudu tagab grupp arvamuste ja tegutsemise üksmeele, sest liiga suur ideede, huvide ja toimimisviiside hulk takistab sageli ülesande täitmist. Konformsus kui grupi enamusest lähtuv survemehhanism. · Järeleandlikkus grupiliige annab teistele järele, kuid tegelikult ei muuda oma sisemisi arvamusi. · Normatiivne allumine grupile allumine saavutatakse sotsiaalse mõju vahendusel. Grupi liige muudab oma arvamusi, sest grupile alluda on kasulikum kui mitte alluda. Õpärase käitumise motiivideks: · sisemine veendumus õpärase käitumise motiivina õnormide õiguspärasuses ja õigluses · individuaalne vajadus seadust järgida. · Sotsiaalne vajadus seadust järgida. · Teadlik allumine seaduse nõuetele · Isiklike õiguste teadvustamine, täidab et realiseerida oma õigusi · Grupihuvide teadvustamine ja nende järgmine · Hirm juriidilise vastutuse ees. · Traditsioonide järgimine
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet se...