) 5. Loeng: bürokraatia Max Weber, 'Legaalne domineerimine koos bürokraatliku administratiivpersonaliga', raamatus Wolfgang Drechsler (toim.), Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 103- 112:http://hum.ttu.ee/failid/oppematerjalid/AHintro/AHA_Weber.pdf Legaalne domineerimine põhineb kokkulepetel, reeglite süsteemidel, seadustel. Alludes ülemusele tuleb tegelikult alluda süsteemile, mille järelvalvet teostab ülemus ise. Seega on kuuletumine kohustuslik, kuid vaid teatud kompetentsi piirides, mis on ratsionaalselt teostatud. Domineerimise põhikategooriad on pidev reeglitega seotud asjaajamine, mis toimub kompetentsi piires, see omakorda tähendab tööjaotuse kaudu piiratud kohustusi, selle juurde kuuluvat allumiskohustust ülemusele, võimalike aksepteeritavate sunnivahendite defineerimist
kui tema suhtes ei kehti muud kohtualluvust reguleerivad sätted või kokkulepped, ja kui isik on seda teinud, peab Eesti kohus asja lahendama ega saa keelduda esitatud nõuete menetlemisest otstarbekuse kaalutlustel e kohus on kohustatud asja lahendama. Valikuline Seadus võimaldab hagejal valida asja lahendava kohtu selliselt, et lisaks üldisele kohtualluvusele on võimalik vaidluse lahendamine hageja poolt määratud kohtus. Kui alternatiivne alluvus on lubatud ja asi võib alluda mitmele kohtule, siis on see hageja õigus valida kohut. Lepinguline Kohtualluvuse kokkulepe on võimalik vaid juhul, kui see on sõlmitud vaidluste lahendamiseks, mis tõusetuvad mõlema poolt majandus- või kutsetegevusest. Kohtualluvuse kokkulepe ei ole õiguslikult siduva, kui see on sõlmitud konkretiseerimata õigussuhte kohta, hagi esemeks on mittevaraline nõue, pool on ilma jäetud Eesti kohtualluvusest. Erandlik kohtualluvus
(üleminekuaeg). Tema isamaalised tekstid on kesksed ärkamisaja tekstid. 13. Romaniline ajalookujutus E. Bornhöhe ja A. Saali teoste näitel Romantism eesti kultuuris 18. saj keskpaik 19. saj keskpaik. Inimese seksuaalsuse kujutamine, avastamine. Inimloomuse tumedm külg. Romantistliku teksti kangelane on pigem Göethe näidenditegelane Götz von Berlichinger või ,,Wertheri kannatustest" Wether. Hakkab vastu teda piiravatele seadustele, ei taha alluda autoriteedile, anarhiline tegutseja. Püüdleb isiksuse vabanemise poole. Wertherlikkus seisneb ülitundlikkuses, intellektuaalsuses, melanhoolsuses, selgetes ideaalides, mille nimel tasub surra. Sellised tüübid on nt Jaanus ,,Tasujast" ning Saali ,,Vambola". Romantilises kirjanduses eksisteerib keegi teine, kes vastandub minale. Võib võtta ka vaenlase kuju. Kannatava rahva idee märterlus. Reeturi v äraandja kuju. Teema on ka
Kuna viimane eeldab päris kindlasti kognitiivset valmisolekut, on oht, et koolivalmiduses nähaksegi põhiliselt kognitiivseid oskusi, mis peegelduvad selles, kuivõrd oskab laps lugeda, arvutada või kirjutada. Siiski ei ole need oskused ainsad, mida koolis vaja läheb ja nii on väga oluline lapse tervis ja füüsiline suutlikkus pikalt pingis istuda ja kooliteed käia nagu ka lapse sotsiaalsed oskused - teha koostööd võõra täiskasvanuga, alluda juhistele, mida jagatakse tervele klassile, suhelda klassitäe võõraste lastega jne. Mänguoskused: Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6–7aastane laps: 1) tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma; 2) rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast; 3) algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu; 4) täidab mängudes erinevaid rolle; 5) järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;
Sama teema Mongoolias 80ndate aastatel, sotsialismileeri kuulus ka Hiina, Põhja-Korea, Vietnam. Kuuba ka, aga seal NSVL mõju kõige väiksem, seal olid enda kohalikud, kes võimu haarasid. Sotsialismileeri saab juurde arvata 14 riiki. Sotsialismileer ei olnud NSVL alati 100% kuuletuv. Neid riike, mis olid täiesti kuulekad, nimetati Sotsialistlikuks Sõprusühenduseks. Siit jäävad välja Jugoslaavia, Albaania, Hiina ja Põhja-Korea. Soovimatus alluda NSVL, mis tuli välja juba seoses Marshalli plaaniga. Hiina puhul, eriti just 50ndate lõpul tuli ilmsiks soovimatus alluda NSVL, nimelt Hiina arvates siiski tema oleks pidanud Aasias olema see juhtriik, aga mitte NSVL. Hiina puhul hakkas oma rolli mängima destailiniseerimine, mille üheks osaks oli Staili isikukultuse hukkamõistmine, Hiina jaoks oli vastuvõtmatu, sest Hiinas oli tegemist Mao Zedungi isikukultusega.
Kahe partei süsteemi maa: Vabariiklik partei(põhja osariigid) ja Demokraatlik partei( lõuna osariigid). Pilet 7 *Kloostrid. Kerjusmungaordud. Kloostrite teke: Kloostrid tekkisid suuresti tänu sellele, et mungad ja nunnad moodustasid, kes tegelesid eremiitlusega, moodustasid kogukondi. Neid oli kõikjal Vahemere maades. Benedictuse reegel: · Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin. · Isekusest tuli täiesti lahti öelda. · Loobuda kõigest isiklikust. · Alluda vastuvaidlematult kloostriülemale. · Kloostrit ei tohtinud vahetada. Elu kloostris: Kloostrielu ei pidanud olema karm. Päevaplaani järgi pidid mungad osalema öisel ja päevasel jumalateenistusel, töötama kogukonna ülalpidamiseks kloostri majapidamises ja harima end raamatuid lugedes. Tsitertslased: Nende ordu tekkis 11. sajandi lõpul . Oma nime said nad oma kloostri Citeaux'i järgi, mis asub Prantsusmaal. Järgisid Benedictuse reegleid, ehitasid kloostreid asustamatta aladele.
kokkulepe sisuliselt seda Tsehhoslovakkia reetmiseks. Hitler esines ''rahu kaitsjana''. 1939 aasta sündmused Euroopas (Poola, MRP) Nähti, et Hitlerile ei piisa juba vallutatud aladest ning ta soovis ka Poolat oma võimu alla saada. Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid Poolat vajaduse korral kaitsta. Ka Nõukogude Liit oli huvitatud Poola aladest ja lubas selle oma kaitse alla võtta, kui poolakad lubavad oma aladele Punaarmee väed. Poolakad aga ei tahtnud alluda ei Hitlerile ega Stalinile ning üritasid saavutada kahe suurriigi vahel iseseisvust. Kuni Saksamaa ja Nõukogude Liit olid vaenujalal, osutus see võimalikuks. 1939. aastal kirjutati alla Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelisele Molotovi-Ribbentropi paktile. Sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mingi kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti mõlema osapoole huvipiirkonnad idas ja kagus
6. Õiguse subjekt - subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest. 7. Õiguse objekt - hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused. Õiguse objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 8. Subjektiivne õigus - Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud
6. Õiguse subjekt - subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjad. Füüsiline ja juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Juriidiline isik on õiguslik fiktsioon, kes hoolimata oma kehatusest saab olla seaduse regulatsiooni adressaadiks ning evida sellest tulenevalt nii õigusi kui ka kohustusi ning kes seaduses sätestatud juhtudel ka vastutab kohustuse täitmatajätmise eest. 7. Õiguse objekt - hüve , mis võib alluda õiguslikule valitsemisele isiku poolt. Nt asjad, mittematerjaalsed hüved, õigused. Õiguse objekt on materiaalne ese, vaimne või muu sotsiaalne hüve, mis rahuldab üksikisiku või organisatsiooni huve ja vajadusi ning millega seoses õiguse subjektid astuvad õigussuhtesse ja teostavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi. 8. Subjektiivne õigus - Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud
Neljal mehel tekivad treeningutel ja võistlustel sageli vigastused, viiel mehel vigastusi ei teki sageli. Saab öelda, et enamikel meestest vigastusi ei teki. 6.Millised vigastused alluvad ravile kõige halvemini? Joonis 17. Millised vigastused alluvad ravile kõige halvemini? Kahe mehe arvates alluvad ravile kõige halvemini lihase venitus ja rebend, ülejäänud vastasid, et erinevad põletikud, peavigastused, kerged lihase väänamised ei taha ravile hästi alluda. Jooniselt näeme, et kõige halvemini alluvad ravile lihase venitus ja rebend. 7.Milliste tegevustega on võimalik vigastusi ära hoida? Joonis 18. Milliste tegevustega on võimalik vigastusi ära hoida. Neli vastanutest arvasid, et vigastusi aitavad venitused ära hoida, kolm vastasid, et toitumine ja soojendus on olulised, kaks, et õige treening ja puhkus on vajalikud ning üks mees arvas, et on lõdvestus oluline. Võib öelda, et meeste arvates saab vigastusi ära hoida venitustega.
ajades seemne maapinnale ja sellest kasvasid esimene mees ja naine, Brahma lõi inimesed oma kehaosade kaudu- peast, käsivartest, puusadest ja jalgadest Hiina: Jumalanna Nuwa tunneb end üksi, voolib savist inimesi, annab sigismisvõime · Probleemistik: Raamatus räägitakse suhteliselt aktuaalsetest noorte probleemidest. Õpiraskustest ja vanusega kaasnevatest tujutsemistest, valetamisest, kuidas noored tahavad juua ja pidutseda, mitte alluda sellele maailmale, mis paneb neid tegema midagi, mida ise ei soovi. Holdeni probleemid olid küll vist veidi raskemate killast, aga kindlasti on ka tegelikult selliseid inimesi olemas. Holden: tasakaalutu, närviline, pikka kasvu, nägi vanem välja kui oli, egoistlik, arg, hoolimatu, hoolivus õe vastu, huumorimeel, jõi, suitsetas, ei viitsinud õppid, hea fantaasia. IV PILET 1
Riik ja Ühiskond Ühiskonna toimimise õiguslikud raamid. Ühiskonnakorraldus jagunes kolmeks: vaimulikud, sõjamehed ja töötegijad/talupojad(laboratores) . Teoorias pidi igaüks teineteist täiendama, ent reaalselt poleks saanud sõjameeste ja vaimulike klassid ilma töötegijateta eksiteerida. Talupojad hoidsid oma tööga üleval nii vaimulikke kui sõjamehi, sõjamehed kaitsesid talupoegi ning kirikut ning vaimulikud pidid palvetama mõlemate eest, et nad pääseksid taevariiki. Laborator oli see, kelle majanduslik jõud oli küllaldane, et toota rohkem, kui teised. . Keskaeg ignoreeris täielikult tööd ja töölisi. Tööd peeti põlastusväärseks. Umbes 1000. aasta paiku ilmub ka funktsionaalne kolmikjaotus: religioosne, sõjaline ja majanduslik. Selle skeemi eesmärgiks oli hoida töölisi majanduslikku klassi ülejäänud kahe klassi alluvuses. Kolmeosaline skeem oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Räägitakse küll klassidest, ent tegelikult kutsuti neid too...
süsteem kanda kinnitas, nimetati rahvademokraatiamaadeks. 5. Saavutanud kogu võimutäiuse, viisid kommunistid lõpule nn sotsialistlikud ümberkorraldused: natsionaliseeriti täielikult tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus, likvideeriti peaaegu täielikult erakaubandus. Enamasti likvideeriti samal ajal ka opositsioon kommunistide endi ridades ning represseeriti kõik, kes ei nõustunud täielikult kopeerima Nõukogude süsteemi ega tahtnud alluda Moskvale. Kommunistide võimuletuleku peamiseks eelduseks oli Nõukogude Liidu kohalolek, kuid mõningat mõju avaldasid ka ühiskonnas valitsevad meeleolud Raudne eesriie · Väljend tuleb W. Churchilli Fultonis 1946. a. peetud kõnest, kus ta ütles ,, Stettinist Läänemere ääres kuni Triesteni Aadria mere ääres sirutub üle mandri raudne eesriie"
käsutada oma vara jne. 5) John Locke'i liberaalne vabadusekäsitlus ja selle rakendused poliitikas Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste (piirangute) puudumine. Seob selle oma (teistsuguse) loomuõiguse käsitlusega. Inimesed loomupäraselt võrdsed ja vabad, nende vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele (loomuvabadust piirab ainult loomuseadus). Riigi ja seaduste ülesanne on see vabadus tagada, vabastades inimesed vajadusest alluda teise inimese omavolilisele tahtele (erinevus Hobbesist). Seadused seega mitte ei piira vabadust, vaid kindlustavad seda. Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alatine õigus astuda vastu orjastamisele (erinevus Hobbesist). Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel: rahval on kontroll valitsuse üle (on ise selle ametisse seadnud); valitsusel ei ole ,,eriõigust" piirata inimeste vabadusi; omandi puutumatus 6) Montesquieu vabariigist
Loomulik seadus pidi olema igavesti ühesugusena üldkehtiv, sest inimese loomus on muutumata. Positiivne õigus on loomuõigussüsteemis sobiv vahend inimeste täiustumiseesmärgi saavutamiseks. Loomuõigus säilitab oma kehtivuse ka pärast riigi rajamist. Riik saab toetuda üksnes lepingule. Riigi eesmärk kindlustama piisava ülalpidamise, rahu ja turvalisuse nautimises. Kui loomulik seadus on kohustuslik ka seadusandjale, siis ei olevat ka kellegi kohustust alluda ,,ülemvõimule, kes käsib midagi, mis on vastuolus loomuliku seaduse keelu või käsuga" [Luts 1997, lk 108]. Immanuel Kant (1724-1804) tuletas kõlbluse a priori puhast mõistusest mitte inimese loomusest. Kõlblusseadus ei ole mingi empiiriline seadus, vaid puhta mõistuse ainus, mis 12 sellega osutub algupäraselt seaduslikuks. Praktiline mõistus aga haarab endasse kõlbluse ehk
aidata rasva, valgu ja süsivesikute ainevahetust. Erinevaid kortisooli sünteetilisi vorme kasutatakse erinevate haiguste raviks 54. Hüpnoos. Animaalne magnetism (Mesmer). Erksate kujutluste kogemine; reaalsuse taju vähenemine. Sisendatakse kujutlusi. Ei ole alateadvuslik, vaid kõrgendatud tähelepanu ja sisendatavus. Franz Mesmer. Animaalne magnetism. Komisjon leidis, et usk, valmidus alluda sisendusele tekitab hüpnootilise seisundi, mitte magnetism. 55. Hüpnoosi teooriad. James Braid: ratsionaalne, ei ole üleloomulikku. Charcot: hüsteerikud alluvad hüpnoosile, anormaalne nähtus. Pierre Janet: dissotsiatsioon, lõhestatus. Freud: loobus hüpnoosist psühhoanalüüsi kasuks Hull: hüpnoos tingrefleksid, kujundatud nagu muu käitumine. Hilgard: neodissotsiatsionism. Varjatud vaatleja. Sisendas, et ei tunne külma vett.
Sõltuvalt suveräänist on kolm riigivõimu vormi: 1. Monarhia (suverääniks on üks inimene), mida Hobbes pidas parimaks valitsemisvormiks. 2. Demokraatia (suverääniks on kõik kodanikud). 3. Aristokraatia (suverääniks on kodanike kogu). Kui enamik inimesi on kuulutanud kellegi suverääniks, siis vähemusse jäänud peavad alluma enamuse otsusele. Põhjendus on niisugune: suverääni määramiseks tulid inimesed kokku vabatahtlikult ning juba sellega andsid nõusoleku alluda enamusele. Kui nüüd keegi protestib enamuse otsuse vastu, siis rikub ta lepingut ning toimib ebaõiglaselt. Kui ta ei nõustu, siis ei kehti tema kohta riigi seadused ning tema suhtes pole seega miski ei õiglane ega ebaõiglane. Seadusandja saab olla vaid suverään ning ainult tema saab seadusi ka tühistada. Suverään ise ei allu riigi seadustele, sest kuna tal on õigus seadusi välja anda ja tühistada, on tal võimalus teda takistav seadus tühistada ning anda välja uus
rahvusvahelise õigusega. Kodaniku õigused ja kohustused kehtivad riigi kodanikele ja on määratud riikide põhiseadusega. Eesti Vabariigi põhiseadus tagab õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused (valida, olla valitud ning moodustada erakondi). Kodanikul (aga ka kodakondsuseta isikul või välismaalasel) on kohustus alluda põhiseaduslikule korrale, võtta osa riigikaitsest, hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest ja säästa elu- ja looduskeskonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Kui inimõigused on võõrandamatud (e neid ei tohi ära võtta), siis Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 21
6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Nii täiendasid järeltulijad Zenoni vormelit – elusihiks peaks olema elu kooskõlas physis`ega. Ühelt poolt peaks see tähendama seda, et on mõtet elada kooskõlas asjade paratamatu käiguga. Stoikutelt on pärit ütlus, et tarka saatus juhib, rumalat veab kaasa. Perspektiiv alluda passiivselt saatusele ei paista küll väga roosiline, kuid lohutuseks võib endale kinnitada, et see ettemääratus ei ole mitte pime, vaid mõistuslik, logos`lik, ettemääratus. Tõsi küll, sellest ei muutu too ettemääratus muidugi vähem vääramatuks. Peamine tõlgitsus ongi kätketud sellesse stoa õpetusse, et maailm on valitsetud mõistuspärase logos`e poolt ning seesama logos on ka inimese enda juhtiv jagu. Selle arusaama alusel võiks “elu kooskõlas”
4 Paraleelselt turkeemide sõjalise tegevusega muutus ka nende asuala. 1030ndate alguseks elasid turkeenid tänapäeva Turkmeenia põhjaosas Karakumi kõrbe lõunapiiril.otseselt seld´de riigi sünnile tekkinud sündmused algasid 1030ndate keskpaiku. Ghaznaviidide troonipretendent Mesud sai ghaznaviidide trooni sultaniks. Turkmeenid olid ikka tema sõjaväes, kes ei tahtud hästi alluda. Mesud lasi karistuseks mõned hõimupealikud tappa. Seepeale algas turkmeenide ülestõus turkmeenide vastu sõjaretked triumf turkmeenidel. 1035 Nec,a lahing, Serashi lahig 1038. pärast Serashi lahingut võeti vastu otsus oma riigi asutamise kohta. Seld´de riigi moodustamisel oli otsustavaks 1039- 1040 Dandanakani lahing võitsid turkmeenid, ghaznaviidide sultan aga tapeti põgenemisel enda lähikonna poolt. Selle lahingu lõppu peetakse seld impeeriumi sünniks.
millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. · On alati väär teha halb tegu, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Mõõdukas moraalne objektivism · William Ross eristas prima facie printsiipe on kehtivad tegutsemisreeglid, millele tuleb alluda. Kui aga tekib olukord, kus üldkehtiv reegel satub konflikti mõne teisega, siis võib teine olulisem moraaliprintsiip üldkehtiva üles kaaluda. Mõõdukas objektivism · On olemas mõningad absoluutsed üleskaalumatud printsiibid. Nt on väär inimesi lõbu pärast piinata. · Kui leidub isikuid ja kogukondi, kes seda printsiipi ei tunnista, jääb see ikkagi kehtivaks. Too isik või kogukond on aga moraalselt ekslik ja väär.
Pilet 7 *Kloostrid. Kerjusmungaordud Kloostrite teke; Benediktuse reegel; elu kloostris; tsitserslased; kerjusmungaordud(frantsiisklased, dominiiklased) Kloostrid tekkisid V-VI sajandil. Neid oli kõikjal vahemere maades. Tähtsaimaks kloostriks tõusis 529. aasta paiku rajatud Monte Cassino. Benedictuse reeglite järgi oli munkade jaoks peamine alandlikus ja distsipliin. Tuli isekusest täiesti lahti öelda, loobuda kõigest isiklikust, nii omandist kui ka omaenda tahtest ja alluda kõiges vastuvaidlematult kloostriülemale ehk abtile. Tsitsertslaste ordu tekkis XI sajandi lõpul ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal. Ordu lähtus Benedictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. Et ilmaelust eemale tõmbuda, rajasid tsitsertslased kloostrid asustamata paikadesse, kus harisid oma kätega maad ja ehitasid kloostrihooneid.
seadused. 5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. Võtab üle Hobbesi arusaama, et vabadus on väliste takistuste puudumine. Seob selle oma loomuõiguse käsitusega. Inimesed on loomupäraselt vabad, vabadust piirab ainult teiste inimeste samasugune õigus vabadusele. (Loomuvabadust piirab ainult loomuseadus.) Riigi ülesanne on vabadus tagada, seadused kindlustavad vabadust. Need vabastavad inimesed vajadusest alluda kellegi omavolilisele tahtele. Vabadus on inimese loomulik õigus, mida ei saa võõrandada isegi inimene ise alaline õigus astuda vastu orjastamisele. Rahvas kuuletub valitsusele vaid teatud tingimustel: rahval on kontroll valitsuse üle (on selle ise ametisse seadnud); valitsusel ei ole eriõigust piirata inimeste vabadusi; omandi puutumatus erinevus vabariiklastest: otsene osalus poliitikas pole oluline, piisab esindajate valimisest.
Tema arvates võime kõikide meid ümbritsevate nähtuste esmast põhjust tunnetada mõistusega. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 155-163) 14 Renessanss Renessanssi ajastul toonitati üha enam, et Jumalale ei saa läheneda mõistusega, sest Jumal pole niikuinii mõtlemise abil haaratav. Inimese jaoks polnud kõige olulisem kristlikust müsteeriumist aru saada, vaid Jumala tahtmisele alluda. Selle ajastuga kaasnes uus inimesekäsitlus. Renessansihumanistid said inimesse ja inimese väärtusesse täiesti uue usu, mis vastandus teravalt keskaja ühekülgsele inimese patuse loomuse rõhutamisele. Inimest peeti millekski lõputult suureks ja väärtuslikuks. Seega lähtepunktiks sai inimene. Ideaaliks sai renessansinimene, kelle all mõeldakse inimest, kes lööb kaasa kõikidel elualadel, kunsti ja teaduse põllul. Huvituti ka inimkeha anatoomia vastu.
on tagatud rahvusvahelise õigusega. Kodaniku õigused ja kohustused kehtivad riigi kodanikele ja on määratud riikide põhiseadusega. Eesti Vabariigi põhiseadus tagab õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused (valida, olla valitud ning moodustada erakondi). Kodanikul (aga ka kodakondsuseta isikul või välismaalasel) on kohustus alluda põhiseaduslikule korrale, võtta osa riigikaitsest, hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest ja säästa elu- ja looduskeskonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. Kui inimõigused on võõrandamatud (e neid ei tohi ära võtta), siis kodakondsusest saab igaüks ise loobuda ja taotleda mõne teise riigi kodakondsust. 10.2. Poliitilised õigused ja vabadused, sotsiaal-majanduslikud ja kultuurilised õigused:
Kõrge PCL-R näitudega kurjategijatel arenevad tõenäoliselt välja alatus ja düsinhibeerimine. Need omadused väljendavad endas kalki ja eemalehoidvat käitumist, mille tõttu paljud arstid ravivad neid väga vastumeelselt, kuna neid tõukab eemale eriti raske ravimisprotsess. Vastupidiselt peaks kõrgete näitudega indiviide just kõige põhjalikumalt abistama. Seda sellepärast, et tekib aina rohkem tõendeid, et psühhopaatsed noorukid ja täiskasvanud võivad tõepoolest alluda ravile, vähendades oma kriminaalset ja vägivaldset käitumist. Mõjutused ennetamise valdkonnale. Kuigi olukord võib tulevikus veel muutuda, siis on praegustel teadmistel psühhopaatia kohta vähe mõjutusi eesmärgipärasele ennetamisele. Esiteks pole kindel, kas psühhopaatiat saab üldse väikeste laste ja imikute seas identifitseerida. Arvestades noores eas esinevate isiksuseomaduste ebastabiilsust, siis on
Nemad saavad kätte oma Vabadusristid, mis on igati tõepärane. Vabadusrist oli asutatud küll 24. veebruaril 1919, kuid nende kättejagamine toimus peamiselt sõja järel. Statistika näitab, et kui Eesti sõjaväes tervikuna sai Vabadusristi iga viiekümnes sõdur, siis õppursõdureist iga kaheksas. Mõnegi kooli ajalugu näitab, et äsjaste õppursõduritega tekkis ka probleeme. Sõjas käinud ja surma näinud poisid ei suutnud enam olla «lapsed» ega alluda toonasele küllalt rangele koolikorrale. Selle loo kangelased lõpetavad oma koolitee siiski igati kombekalt ja esimene naps klassiruumis, mis võetakse pealegi koos õpetajaga, on ühtlasi ka viimane. Algab iseseisev elu iseseisvas Eestis. 5. osa: Südameasjad, dzäss ja salapiiritus 1925. aastaks oli Vabadussõda mitme aasta taha vajunud ja majanduses esimene buumiaeg koos sellele vältimatult järgnenud kriisiga üle elatud. Eesti riik ehitas ennast järk-järgult üles.
16. Rakutuuma osised. ...?! 17. Kromosoomide struktuur. Eukarüoodi DNA on jaotunud mitmeks individuaalseks elemendiks e. kromosoomiks - seda tõenäoliselt selleks, et genoom oleks rakus lihtsamini ja efektiivsemalt manipuleeritav. Kromosoomis on DNA püsivalt seotud valkudega, mis pakivad DNA kaksikahela ning loovad rakupõlvkondades säilivaid struktuurseid seisundeid, kus geenid on kas püsivalt inaktiveeritud, püsivalt ekspresseeruvad või saavad alluda jooksvale regulatsioonile. Kromosoomide spetsialiseerunud piirkonnad nagu näiteks tsentromeer, telomeerid, satelliidid või kromomeerid on naaberaladest visuaalselt eristatavad ja täidavad erinevaid funktsioone. Taolise lineaarse diferentseerituse taga on unikaalse ja kordus-DNA alade paiknemine kromosoomis ning eu- ja heterokromatiini erinev kokkupakkimine, mida saab in situ hübridisatsiooni ja diferentsiaalvärvimise meetodite abil kromosoomitasandil nähtavale tuua.
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
esteetilise hoiaku sissevõtmist, ent siiski on kindel, kõigil nimetatud puhkudel kaotab vähemasti füsioloogiline etteheide suure osa oma jõust. 7. Selgitage füüsi(ka)lise ja loogilise võimatuse erinevust. O-universalism võib hume'ilikult väita, et loodusseadused (sh vomitiivne ,,loodusseadus", nö okseseadus) ei ole loogilises mõttes paratamatud. Kuna loodusseadused võiksid olla teistsugused ja meie füsioloogia alluda hoopis teistsuguste seadustele, kui ta just meie maailmas parasjagu teeb, võime ette kujutleda olukorda, kus laibamürkidega kokkupuutumine ei tekitaks mitte mingisuguseid vomitiivseid reaktsioone, ning mis kõige tähtsam, vomitiivsed objektid (nt raibe) võiks vabalt olla esteetilise hoiaku objektiks. Veidi üldistades võime siis öelda, et isegi kui sotsiaalkonstruktivisti meelehärmiks õnnestub näidata, et teatud objektide
▪ avalik-õiguslikke asutusi- ei rajane liikmeskonnal, kuid on avalik-õiguslike teenuste kasutajad, ntks Rahvusraamatukogu, ERR, Eesti Pank ▪ avalik-õiguslikud sihtasutused- fondid, instituitsioon, kes täidab avalik- õiguslikke ülesandeid, mis on seaotud varaga Objekt Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks Ese on hüve, mis võib alluda õiguslikule valitsemisele inimese poolt Asi on kehaline ese- meeltega tajutavus, ruumiline piiritletus, võimalus teostada faktilist võimu Mittekehaliste hüvede osas kehtivad subjektiivsed õigused (autoriõigus, patendiõigus jne), õigus peab olema käsutatav ehk üleantav Muud hüved- elektrienergia, arvutiprogrammid Õiguse realiseerimine Õigusrikkumised Realiseerimine saab olla:
Seetõttu on sääraste organisatsioomide juhtimisel, kus töötab suutemaid ja väiksemaid proffide rühmi, oluline eeltoodud omadusi tunda. Just nimelt profid, nende iseloomuomadused ja nende sisepinged otsustavad, kuidas toimib proffidest toimiv organisatsioon kui seda õigesti ei juhita. Asjatundjat iseloomustavad veel kõrge haridustase, enesekindlus, vaimne erksus, rohkesti kontakte, tööind, ebalojaalne suhtumine oma organisatsiooni, tahtmatus alluda ühelegi võimukandjale, kõrged nõudmised. Tähtis on, mida juht suudab ja peab tegema organisatsioonis kus on palju niisuguseid isiksusi. On ettevõtteid, mis on neist tulvil ja seetõttu peaksid nende organisatsioonide juhid neid tundma õppima. 1.2. Valitseja ehk ülemus Valitseja on profi vastand. Ta on suhteliselt tavaline kuju tööstuses ja haldusaparaadis. Valitsejad on inimesed, kellel on head administratiivsed ja organisatoorsed võimed,
jätmine või valeandmete esitamine - üldkoosoleku kokku kutsumata jätmine (teatud juhtudel) - raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine - maksualased kuriteod · Tänan tähelepanu eest! · Raja Õnnik · [email protected] TÖÖÕIGUSE ALUSED TÖÖSUHTED · TÖÖLEPING · MUU VÕLAÕIGUSLIK LEPING TÖÖVÕTULEPING KÄSUNDUSLEPING · AMETISSE NIMETAMINE AMETNIKUD TÖÖLEPINGU OLEMUS · Töötaja kohustus: teha tööd tööandja kasuks alluda tööandja juhtimisele ja kontrollile · Tööandja kohustus: maksta töötajale tasu TÖÖLEPINGU TUNNUSED · allumine tööandja juhistele ja kontrollile · kindlaksmääratud tööaeg või/ja töökoht · töö tegemise kestev ja jätkuv iseloom · tööandja töövahendid · töötaja kättesaadavus ja kohalolek · töötajale makstakse perioodiliselt tasu · puhkus · töötajapoolse finantsilise riski puudumine Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata :
enda kogemust sõja eelsest perioodist. Teine osa räägib töölisklassi ohust, et rahvas on ohus seistes silmitsi massidele mõeldud meelelahutuses. Tegemist on allakäigu looga. Aga oli tähtis see, et Hoggart ei süüdista töölisklassi allakäigu osas, vaid ta on nõutu ja pahane, et tööliklassi hulgas, kus ta ka ise on kavanud, et miks töölisklassile/lihtravahale pakutaks enii madagalt meelelahutust. Ja rahva saatus pole alluda sellisele rünnauke vaid tuleks sellele vastu seista. Loeng 3 Hoggart - The Uses of Literacy Hoggard nägi ohtlikuna Ameerikast: · Kirjandus · Hollywood · Ajaviide · muusika kuulamine juke-box'dest o Milk-bar (kokteilibaarid) seal toimusi muusika kuulamine 50.ndate keskel ja lõpus. · Öeldi, et tarbimisobjektiks oli Ameerika ise.
LEEDU SUURVÜRSTIRIIK Millised riigid mõjutasid peamiselt. Vana-venemaa ja Poola. Vene riik tekkis 9. saj lõpul keskusega Kiievis. Nagu ilmneb vene Letopissidest 10.saj lõpul 11.saj algul ulatusid Kiievi vürsti valutusretked Leedu aladeni. 983 a. Korraldas ta sõjakäigu japiidide vastu, rahvusrühm, kellest suur osa sulas hiljem leedu rahva hulka. 988 võttis Kiievi Vladimir Konstantinoopolist vastu ristiusu ja üritas Konstantinoopolist lähtuvalt laiendada oma piire. 950 Kiievi kroonikates juttu kahest leedu hõimust, kui suurvürsti maksukohuslastest. 11. saj lõpul hakkas Kiievi keskuse võim vähenema ja Leedule said olulisemaks väiksed Vene vürstiriigid naabruses. Juba 12. saj aga nõrgenes aga Kiievi keskvõim sedavõrd, et leedulased hakkasid ise Vana-Vene riigile ohtu kujutama samas aga ka muutus ta Venemaale oluliseks liitlaseks ühiste vaenlaste vastu. Leedulaste sõjakäigud ulatusid Pihkva alla ja Liivimaale. Küll aga osutusid leedulased V...
soovide absolutiseerimist, temas on omamoodi mässu kõike nivelleeriva determineerituse vastu. Jakobi näol võiks tegu olla isiksuse eneseteostusega, mida sellisena ei koge ei Ruuben Iilime ega Aarne, kui Jakob poleks autori poolt nii naeruväärsena ja kohtlasena antud, et ka tema kuulutatud ideed omandavad ebatõsise värvingu. Ent sisuliselt on tal ju mõneski asjas õigus. Ajastu hullusele katsub ta vastu panna oma ilusa maailma, püüab mitte alluda nivelleerivale üleüldisusele, Ruuben ja Aarne aga alluvad, olgugi et vastutahtmist. Kuid autor kujutab teda rumalakesena, kes puhtast kohtlusest ignoreerib logos't ja püüab maailma muuta suvast lähtudes. Pealegi on tema subjektiivselt hästikavatsetud tegevus objektiivselt võttes lausa hukatuslik -- autor kujutab teda Heiki surmas kaassüüdlasena. Jakobi ideoloogia kuulutatakse naiivseks ning lastakse sel kokkupuutes reaalse eluga rängalt lüüa saada.
2) Glükosidaasse aktiivsusega lõhub ta hüdrolüütiliselt 1,6-sideme, kõrvaldades hargnemispunkti. Nii kõrvaldub peale transferaasset toimet alles jäänud üksikjääk hargnemispunktist ja eraldub vaba glükoosina. Nüüd on ahel glükogeeni fosforülaasi toimel edasilõhustatav kuni järgmise hargnemispunktini. 3. Glükoos-1-P konversioon glükoos-6-P-ks Glükogenolüüsil tekkiv glükoos-1-P muteerub fosfoglükomutaasi toimel glükoos-6-P- ks. See keskne metaboliit võib alluda erinevatele muutustele. Maksas toimuva glükogenolüüsi puhul vabaneb glükoos-1-P-st glükoos, mis normaliseerib veresuhkru taseme. Lihastes allub glükoos-6-P aga lõhustumisel, saamaks energiat lihastööks. 36. Käärimised. Sahhariidide ainevahetuse eripära mäletsejalistel. Glükoosist laktaadi teke on piimhappeline käärimine. 1) Glc-6-P teke Ensüümiks heksoosi kinaas, regulatoorne ensüüm 2) Glc-6-P isomeriseerub Fru-6-P-ks Ensüümiks fosfoglükoosi isomeraas
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukoge...
puiduga puud, mida on kahjustanud mädanikud. Eriti kannatava tormimurru all haavataelikuga nakatunud haavad ja männipessuga nakatunud männid (mädanikega kuusk samuti). Tormiheidet soodustavad juuremädanikud (juurepess) ja mulla läbiligunemine kestvate sadude korral (sügistormid!). Tormiheite kindlad puuliigid on tamm, saar, lehis, jalakas ja mänd, sest neil moodustub heades kasvukohtades sügavale tungiv peajuur. Mänd võib kehvadel kasvukohtadel (loo- ja soomullad) alluda tormiheitele, sest seal on tal pindmine juurestik. Kuusk moodustab heades kasvutingimustes üsna sügava juurestiku ja on siis tormikindlam. Üldiselt on kõvad lehtpuud tormikindlamad. Orkaan aga heidab ja murrab kõiki puuliike. Eestis ka väikse ulatusega keeristormid. Kestvamad tormid esinevad kevadel ja sügisel. Siis on kahjustuste oht suurem, sest puud on raagus ja tuul pääseb metsa. Talvel on maapind külmunud ja puud tormiheitekindlamad. Märja mulla korral on heite oht suurem
seisundist. Kautsjoni miinimumsuurus on viissada päevapalka. Kautsjon tagastatakse, kui: 1) kahtlustatav või süüdistatav ei riku kautsjoni tingimusi; 2) kriminaalmenetlus lõpetatakse; 3) süüdistatav mõistetakse õigeks. Vahistamise asendamine elektroonilise valvega (§ 1371) – kahtlustatava, süüdistatava või prokuröri taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus vahistatu nõusolekul asendada vahistamise kohustusega alluda karistusseadustikus sätestatud elektroonilisele järelvalvele. Elektrooniline valve on süüdlasele kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute või narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi tarvitamise keelu täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdlase keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks teha süüdlase asukoht või alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamine
kohtud, riigipea, valitsus, ministeeriumid, ametid. Sekundaarsed on kohalikud omavalitsused, riigikaitselised organisatsioonid, erakonnad, kultuurautonoomia organisatsioonid jne. Riigitekke teooriad 1. patriarhaalsed Aristotelese isavõimu käsitlusest (perekond>asundus>riik) 2. teoloogilised maapealne riik on taevariigi peegeldus, Jumala asemik/volinik 3. ühiskondliku lepingu teooria Spinoza, Hobbes, Locke, Rousseau 4. psühholoogiline teooria nn.enamuse vajadus alluda ehk kari otsib juhti 5. vägivallateooria sõjalis-poliitilised tegurid Mis on riik ? · Liberaalid vahekohtunik, reguleerija ja vahendaja reguleerimaks ühiskonnas eksisteerivaid konfliktseid huve · Marksistid valitseva klassi 'instrument' · Küünilised realistid manipulaatorite ja/või parasiitide organisatsioon mis kasutab 'poliitilisi vormeleid' selleks et lihtkodanikke lollitada
Saksamaa - oht Poolale Pärast Tsehhoslovakkiat mõisteti, et järeleandmised ei rahusta Saksamaad ning sellest poliitikast loobuti; Poolale lubati osutada igakülgset abi Saksamaa rünnaku korral. Sakslased üritasid aga Poolalt saada mitte ainult Gdaski, vaid ka neid piirkondi, kus elasid sakslased. Olukorra muutis keeruliseks ka Nõukogude Liidu surve Poolale. Jossif Stalin lubas Poolale kaitset, nõudes vastutasuks luba viia Punaarmee Poola aladele. Poolakad ei tahtnud aga kummalegi alluda, vaid säilitada iseseisvust ning tänu Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaenutsemisele oli see ka võimalik. Kuid kõik muutus ootamatult. 30. augustil 1939 tegi Adolf Hitler Poolale viimase pakkumise, korraldada "Poola koridoris" järgmise 24 kuu jooksul rahvusvahelise kontrolli all rahvahääletus. Poola ei vastanud sellele ja kuulutas välja üldmobilisatsiooni. Nii muutus sõda möödapääsmatuks. Molotovi-Ribbentropi pakt
Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jutuvestjad ja lauljad ehk fil'id. Eepika jaguneb saagadeks. ,,Ossiani laulud"- koosneb üksikutest ballaadidest, keskne on kangelasteema, kuid ka armastus ning fantaasiamaailm. 2. Islandi eepika, Vanem Edda (kenning) 885 lahkusid Lä- Norrast osad mõjukad ülikud, et mitte alluda kuningas Harald Kaunisjuuksele, ja jõudsid Islandile. Islandlased võtsid ise vastu ristiusu 1000. aastal. Hoogne kirjandustegevus. Skaldilaulud- viikingite kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Proosa saaga: 12. saj kirja pandud. Jagunevad: mütoloogilised, ajaloolised kirjutised- 9.-11. saj sündmused ,,Norra kuningate raamat" ja müütilised teosed. ,,Vanem Edda" on islandi eepos, mis sisaldab kõigi germaanalaste ja põhjamaalaste muistendeid, värsivormis
Asutati poliitiline politsei – OVRA Loodi erakorraline tribunal julgeoleku kaitseks A/ü-de asemele korporatsioonid 1929.a. konkordaat paavstiga Tugev riigi sekkumine majandusellu – riiklikud tellimused sõjatööstusele Loodi noorsooorganisatsioonide võrk, mille deviisiks “Uskuda, alluda, võidelda!” Kujundati välja Mussolini isikukultus 132. 133. 134. Totalitaarse riigi tunnuste avaldumine Itaalias Loodi salaoranisatsioonid Mussolini iskukultuse kujundamine ühe partei süsteem üks ideoloogia riigi tugev sekkumine majandusellu 135. 136. 137. 17
Taani kuningas juba varem planeeritud müügitehingut müüa Põhja-Eesti valdus Saksa ordu kõrgmeistrile. Kes omakorda andis selle ala valitseda Liiviordu meistrile. Feodaalriikide arv vähened 4st 3le. Võimusuhted: Sagedased olid konfliktid juhtiva rolli pärast. Liivi ordu vallutas Taanile kuuluvad Põhja-Eesti alad. Tüli lahendati 1238.a sõlmitud Stensby lepinguga. Liivi ordumeistri ja Riia peapiiskopi konflikti põhjuseks oli ordumeistri soovimatus alluda Riia peapiiskopile. Kodusõjad sel põhjusel kestsid kuni Eesti keskaja lõpuni. 14.saj hakkasid toimuma igaaastased Vana-Liivimaa neljaseisusliku grupi e. Kuuria nõupidamised( Riia piiskopid, Liivi ordumeister+orduametnikud, Vasallise esindajad ning linnade esindajas Riiast, Tallinnast ja Tartust) Eesmärk oli lahendada maahärrade vahelisi konflikte, et vältida kodusõdu. Maapäevade algus- iga aastased nõupidamised, mille eesmärkideks olid 1
Iga probleemi lahendus tekitab aina sügavamaid uusi probleeme – kasvab meie teadmatus. Inimeste teadmised on inimlikud, pole autoriteetset ainuteadmist. Vastuolu võib kaduda, kui teeme muudatuse kusagil oma süsteemis (?) Kriitiline ratsionalism – vea kõrvaldamiseks on ainus võimalus olemasolevaid teooriaid, oletusi kritiseerida. See suund lähtub Kandti eetikast, viimane sõna jääb meile endile. Tulen ise kriitiliselt otsustada, kas alluda autoriteedile. Kesksel kohal argumentatsioon. Kriitika+tõendite vaagimine kriitika valguses. Popperi teoorias teadmiste kasv (tuleb vahet teha empirismiga) – jätame kogu aeg vigaseid teooriaid kõrvale ja valime paremaid nende asemele. Avastades vigu, liigume tõe poole. Tõde jääb kättesaamatuks, tõde on üle inimliku võime. Ükski meetod pole lõpuni usaldusväärne. Inimene ei suuda luua selliseid kriteeriume, millega tuvastada, kas tema teoreeriline hüpotees vastab tõele,
vallas Koluvere külas Risti-Virtsu maantee ääres. Tänapäeval on võimalik rentida erinevaid saale ja sauna, tegutseb ka restoran. 2017. aasta juuni seisuga on linnuse seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „rahuldav“.5 7 Koluvere linnuse kunagine asendiplaan. Allikas: ? 6 Koluvere linnus tänapäeval. Foto: Eero Kangor 2017 Linnus rajati aastatel 1234-1238, kuna tollase stiftifoogti Lode pojad ei soovinud uue määhärra (Saare-Lääne piiskop Heinrich I) võimule alluda. 13. sajandi teisel poolel puhkes uus konflikt Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. Ordu vallutas paavsti legaadi palvel tagasi kihelkonna ja Koluvere linnuse. Sisetülide käigus hävitati linnus täielikult. Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi lõpus. Peahoone pärineb piiskop Winrich von Kniprode valitsusajast 1383–1419. Esialgu oli Koluvere ilmselt nelinurkne tornlinnus, külgede pikkusega 9,2 ja 9,8 meetrit, ning tugines
loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põhjendamata usule eesmärgiga luua seoste süsteem, mille elemendid ei pea olema põh- juslikult seotud. Seda süsteemi rakendatakse uute teadmiste saamisel. Mütoloogilise mõtlemisviisi kohaselt võib sündmuste käik maailmas alluda mingitele kõrgematele jõududele. Infot selle kohta võib saada nende jõududega suhtlevatelt autoriteetidelt, kaasa arvatud meediumid, astroloogid ja imearstid. Mütoloogiline mõtlemisviis on sageli inimkesksem ja emotsionaalsem kui teaduslik. See mõtteviis lubab loodust kirjeldada, seletada ja ennustada, kuid tõestusvahendiks pole eksperiment, vaid põhjendamata usk. Mütoloogilise mõtteviisi korral on võimalik jõuda nähtuste lõplike algpõhjusteni, st. Loojani
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja ...
* Teoism selle õpetuse rajajaks oli 6 saj. e.Kr Lao-Zi. Tema õpetus on kirja pandud raamatus Daodejjing (e. keeles ,,Kulgemise väe raamat"). Taoismi keskseks mõisteks on tao, mille all mõeldakse ,,kulgemist", ,,toimimisviisi", ,,maailmakorda". Inimese tao peab olema kooskõlas taeva taoga. Taoisimis on tähtis isiklik harmoonia ja müstika. Arvatakse, et inimese tegevus peab olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailma kõiksus ning tuleb alluda ,,Wu-wei" põhimõttele (toimi toimimuta või aktiivne passiivsus). Eitatakse vägivalda ja usutakse, et on võimalik saavutada surematus, kui elada loodusega harmoonias. Oli ka lühiksest aega Hiina riigiusuks. Kasutusel on yin-yangi sümbol. * Hiina budismi peetakse õnneliku maa koolkonnaks ja usutakse, et taassündisest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud buddhat. Usutatakse, et on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb üks buddhadest. * Tiibeti budism ehk lamaism
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
