(2002). Euroopa riikide etikett ja tavad. Tallinn: Ersen Fyfe, G., Fyfe N., Jõul, M & Kurm, Ü. (2005). Bite-size Britain. Tartu: Studium Publishing Graupmann, J. (1999). Tabu leksikon. Pärnu: AS Trükk Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Kirjastus Medicina Hofstede, G. J., Pedersen, P., Hofstede, G. (2004). Kultuuri uurides ehk kuidas mõista teisi kultuure. Tallinn: Väike Vanker Kallasmaa, T. (2003). Isiksus ja kohanemine. Rmt: Allik, J., Realo, A. & Konstabel, K. (Toim), Isiksuse psühholoogia (lk 139-168). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Kutsestandard. Juhiabi, tase 6. (07.06.2012). Kutsekoda: 07.06.2012. Kasutamise kuupäev 09.05.2014, allikas http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10441410/pdf/juhiabi- tase-6.4.et.pdf Kutsestandard. Sekretär, tase 5. (07.06.2012) Kutsekoda: 07.06.2012. Kasutamise
Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni juht Eiki Nestor tõdes, et Rahvaliidu otsus ei tulnud üllatusena. «Omades ühendamiste kogemust, võin öelda, et kui laual on rohkem kui üks võimalus, siis valitakse ikka sama tee jätkamine,» ütles ta. Nestor tõdes, et sotsiaaldemokraadid jäävad avatuks alati neile, kes on juba avalikult peanoogutusi nende poole teinud ja võivad olla valmis parteivahetuseks. Rahvaliidu nn kodustatud sotsiaaldemokraadid ehk Jaak Allik, Tiit Tammsaar, Jaanus Männik, Jaan Õunapuu ja Jaanus Marrandi tegid oktoobri lõpus juhatuses ettepaneku, et ühendada jõud koos sotsiaaldemokraatide ja rohelistega tugevaks vasaktsentristlikuks tiivaks. Lähiajal lahkumisteateid ei pruugi tulla, sest ära oodatakse 5. detsembril toimuv Rahvaliidu kongress. Seal antakse volikogu otsusele veel kord kinnitus ja valitakse uus esimees. Rahvaliidu esimees Karel Rüütli tõdes eile Postimehele, et mitmed
ning siis jätkata mõtlemist. Siis olete õigel teel. Kui jõuate selle skeemi automaatse kasutamiseni, olete mõtlemise endale selgemaks teinud ja paremini mõtlema õppinud. Kui te aga ei taha seda endale pähe tuupida ja tahate nö kohe mõtlema hakata, siis tähendab see seda, et jätkate vanal moel. Aga te teate siis mõtlemisest vähe ja vastavalt sellele on ka teie mõtlemisvõime selline, nagu on teie teadmised mõtlemisest (Õppida mõtlema 2005). ALLIKAD [WWW] Allik, J., Rauk, M. Ülevaade psühholoogiast. wwwpsych.ut.ee/psych/index.cgi/d&45ae15b333ca443d868ba [05.04.2007] [WWW] Auguste Comte. www.hot.ee/indrme/auguste.htm. [28.04.2007] Einon. D (2000). Meie tark laps. Maalehe raamat. Fisher, R.(2005). Õpetame lapsi mõtlema. Tartu: AS Atlex. Gopnik, A., Meltzoff, A., Kuhl, P. (2003). Kuidas beebid mõtlevad. Uurimus lapsepõlvest. Tallinn: Eesti Ekspressi Kirjastus. Grauberg, E.(1996). Loogika, keel ja mõtlemine. Tallinn : Bakalaureuse Erakool.
mudelil baseeruv notariaat. Tänu õigusloomeprotsessis osalejate suurele tööle võib väita, et üleminek riiklikult nõukogulikku tüüpi notariaadilt ladina tüüpi notariaadile on läbitud ja sõltumata probleemidest, mis seisid reformi teel, on suudetud sälitada notariaadi põhiprintsiibid: notari sõltumatus, erapooletus, ametisaladuse hoidmise kohustus, tsiviilvastutus ja ametikindlustus. 33 M. Allik. Notariamet Eesti notariaadi seaduse uue eelnõu valguses. Kinnistusraamatu- ja notaripäevad 2000. Ettekanned. Justiitsministeerium, Tallinn, 2001, lk 82-85. 34 P. Press. Mõtteid Notriaalreformist. Eesti notariaadi X aastapäev. Notarite Koda, Tallinn, 2003, lk 35. 35 K. Sepp. Eesti notariaat reformiteel. Eesti notariaadi 5. astapäev. Notarite Koda, Tallinn, 1999, lk20-21. 17
Jelena Vendelin Raja 15 - 136 620 2302 Johannes Ehala II 305 620 2109 Julia Berdnikova II 414 620 2358 Jürgo-Sören Preden II 312A 620 2117 Juri Belikov II 307 620 2116 Juri Gavšin Akad.tee 15A-111 Juri Levtšenko II 230 620 2155 Jüri Vain Akad.tee 21-B319 620 4190 Jüri Vilipõld Raja 15 - 135 620 2302 Kaarel Allik Raja 15 - 132 620 2303 Kadri Umbleja II 308A 620 2110 Kaja Kivistik Raja 15 - 110 620 2309 Kalev Rannat II 312 620 2117 Karin Rava Raja 15 - 408 620 2307 Kersti Antoi Raja 15-136 620 2302 Kristi Jõers II 301A 620 2103 Kristina Murtazin Raja 15 - 136 620 2340
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arengu...
keskkonnatingimused see on kõik, mis meilt nõutakse, sest iga laps sirgub omaenda rütmis ja küpseb omaenda eelduste kohaselt nagu taimed looduses. Kobestage mulda, kastke ja väetage ning laske päikesel hellitada - piltlikult öeldes vajab sedasama inimlapski, sest kõik vajalik on tal sünnipäraselt olemas. Sarnast loodusteaduslikku lähenemist inimesele pooldab ka nüüdisaegne eksperimentaalpsühholoogia. Jüri Allik (2009) on ühes usutluses öelnud, et teadusrahade liikumist arvestades võib väita, et psühholoogia liigub loodusteaduste suunas. Tema arvates on kasvatuse ja perekonna osa isiksuse põhisuundumuste kujunemisel kas minimaalne või lausa olematu. Peamised isiksuseomadused seadumused - on pigem mingid ajusisesed bioloogilised protsessid, mis kujunevad välja oma sisemise arenguseaduse alusel ning on kasvatuse suhtes paindumatud. Kuigi ka Liisa Keltikangas-Järvinen (2009) kinnitab, et
kõrgepalgalisele Eesti riigi esinduskohale Euroopa Liidus. Kui niisugune meelevald on seadustatud, siis pole ime, et leidub kõrgeid riigipalgalisi, kes oskavad olukorda ära kasutada muinasjutulise suurusega altkäemaksude väljapressimiseks. OMAKASU TAOTLEVAID JOKK-SKEEME ESITATAKSE ÕIGUSPÄRASENA, OTSUSTE MORAALSUS EI TULE KÜSIMUSSEGI. Teist tüüpi drastiline näide on Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhi Tõnis Alliku ümber punutud püünis. Prokuratuur (uurimine) väidab, et Tõnis Allik on käinud haiglat toitlustava firma kulul puhkusreisidel seda tõlgendatakse korruptiivse tuluna, mille eest doonorfirmale olnud tagatud konkursieelised. Tõenäoselt oli seal mingeid rikkumisi, aga kui haigla personali üldine hoiak on selline, et 400 (nelisada) arsti ja haiglatöötajat olid valmis kirjutama lahkumisvalduse Tõnis Allikule toetuse avaldamiseks, siis on uurimise poolelt tegemist ilmselt ebaproportsionaalse suhtumisega
Jelena Vendelin Raja 15 - 136 620 2302 Johannes Ehala II 305 620 2109 Julia Berdnikova II 414 620 2358 Jürgo-Sören Preden II 312A 620 2117 Juri Belikov II 307 620 2116 Juri Gavsin Akad.tee 15A-111 Juri Levtsenko II 230 620 2155 Jüri Vain Akad.tee 21-B319 620 4190 Jüri Vilipõld Raja 15 - 135 620 2302 Kaarel Allik Raja 15 - 132 620 2303 Kadri Umbleja II 308A 620 2110 Kaja Kivistik Raja 15 - 110 620 2309 Kalev Rannat II 312 620 2117 Karin Rava Raja 15 - 408 620 2307 Kersti Antoi Raja 15-136 620 2302 Kristi Jõers II 301A 620 2103 Kristina Murtazin Raja 15 - 136 620 2340 Kristina Vassiljeva II 320 620 2116
Kordamisküsimused aines IAY0520 1. Mõisted arvuti, arvutisüsteem, arvuti riistvara iseloomustavad näitajad. Arvutit võib vaadelda kui süsteemi (arvutisüsteemi), mis töötleb programmimälus masinakeelset programmi ning teisendab andmemälus olevaid andmedi vastavalt sellele programmile. Arvuti riistavara iseloomustavad näitajad: Protsessor (keskprotsessor) Aritmeetika-loogikaüksus Juhtüksus Mälusüsteem Mälussüsteemi hierarhiline korraldus Infomahutavus Kiirus Maksumus Sisend-väljundsüsteem Info läbilaskevõime (reaktsiooniaeg) Struktuurne korraldus S/V-süsteemi talitluse korraldus: - Programselt juhitav - Katkestuste süsteemi rakendav - Otsemällupöördumise rakendamine - Kanalite (selektro, multipleks) rakendamine ...
3) Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teate esitaja (margi / toote) tuntusest. 4) Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teates kasutatud kõne esitamiskiirusest. 5) Reklaamteate edastaja ja teate enda meeldivuse mõju sõltuvus osalusmäärast - mõju hedoonilise kõlje komponenti kaudu, mitte niivõrd utilitaarse / praktilise külje kaudu. 6) Reklaamteate mõjukuse sõltuvus appeleeringu põhisuunast: toode / teenuse kvaliteet, teate allik / teate enda meeldivus. 23 7) Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teates sisalduvate argumentide kvaliteedist (veenuvusest, loogilisusest, arusaadavusest). 8) Reklaamteate mõjukuse sõltuvus teates sisalduvate argumentide kvaliteedist ja reklaamteate vastuvõtja tunnetusvajadusest. 9) Läbimüügi elukutse sõltuvus turgutavate meetmete koosmõjust. 10) Reklaamteate mõjukuse sõltuvus reklaamteate vastuvõtukordadest.
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvata...
käitumine 75 Kasutatud materjal 1. K Hilborn. Ülevaade kuriteoennetuse planeerimisest. Tallinn: Justiitsministeerium. 2007. 233 lk 2. J. Saar. Kriminaalpsühholoogia. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 2007. 259 lk 3. T. Bachmann. Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn: Ilo. 2009. 440 lk 4. T. Bachmann. Psühhonoomia juriidilises kontekstis: tutvustavad loengud. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 2003. 158 lk 5. J. Allik & R. Häidkind, & J. Harro. Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikkoli Kirjastus. 2002. 280 lk 6. C. Lombroso. Introduction. In C. Lombroso – G. Ferrero. Criminal Man, According to the Classification of Cesare Lombroso. Montvlair, N.J,: Patterson Smith. 1972. 322 lk 7. E. Sagarin. Taboos in Criminology. Beverly Hills, CA: Sage. 1980. 148 lk 8. D. C. Rowe. Biology and Crime. Los Angeles, CA:Roxbury Publishing Company. 2002 .161 lk 9. A. Raine
1. SISSEJUHATUS - Kenn Konstabel · Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi isiksus ja intelligentsus (vaimsed võimed) · Vanaaegne nimetus: diferentsiaalpsühholoogia · Kuid tuleb arvestada ka, et (a) individuaalsed erinevused on olulised [ja järjest olulisemad] ka teistes psühholoogiavaldkondades, ja (b) ükski tõsine teadus ei saa tegelda ainult erinevustega, neid erinevusi tuleb ka kuidagi selgitada ja põhjendada. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon · Levinud õpikutraditsioon jagab isiksusepsühholoogia "käsitlusteks" (psühhoanalüütiline, humanistlik, biheivioristlik jne); igas peatükis on juttu ühe autori (Freud, Jung, Adler, Maslow, Rogers, Skinner, Bandura jne) teooriast. · See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nimetatud teooriatest on tühine roll. · Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, kuid õpikutradit...
kes vaidlevad asjad selgeks. Kas sind on püütud kellegi või millegi vastu üles ässitada? Ei. Vastupidi, ma tahan olla kogu aeg lepitaja rollis. See on tänamatu roll, ma tean seda, aga ma tahan, et vastuolud laheneksid. Ma tahan hästi läbi saada nii Tiina Lokiga kui Lõhmusega kui ka uute noorte tegijatega. Ma polnud ju aastaid kino juures, ma ei teadnudki, kas ma olen üldse Kinoliidu liige. Siis, kui Jaak Allik pani mind Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali esimeheks, olin ma ühtäkki jälle suur stsenarist, kelle juurde tuldi käsikirja tellima. Ma pole loomult konfliktne inimene ja püüan kõigiga läbi saada. Kraaklemine ei vii edasi, parem, kui saaks asjades kokkuleppele jõuda, mõista vastaspoolt, aga mitte kogu aeg rünnata. Aga kui ma näen, et minu omad seltsilised, näiteks poliitikas, punuvad selja taga intriige ja teevad mingeid
W. Jamesi mina teooria Peegelmina teooria (C.H.Cooley) Sotsiaalne võrdlemine Enesetaju teooria (D.Bem) Enesehinnang. Mina-esitus (E.Goffman) Avalike esinemiste analüüsimisel on üheks kõige tunnustatumaks lähenemiseks Erving Goffmani dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimes...
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
Sotsiaalpsühholoogia 1. SP kui teadus SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik ja tarbepsühholoogia. Meie - lai pilt SP-st - alus k...
145 508 Aasla Meelis Tallinn 03:06:53 M21 1226 1988 Ahven Priit Valga 04:06:51 M21 1492 2750 Aiaots Sander Tallinn 04:19:59 M21 2178 2158 Aija Ingmar Tartu 05:11:15 M21 13 90 Ainsalu Markku Tartu 02:44:48 M21 804 2337 Aksel Indrek Lääne-Viru 03:46:31 M21 948 1187 Albri Kalev Tallinn 03:53:46 M21 729 1083 Allik Ando Tallinn 03:42:30 M21 1212 543 Alttoa Risto Tallinn 04:05:42 M21 599 312 Alumaa Alar Harju 03:35:54 M21 1993 2544 Ambros Andres Tallinn 04:52:17 M21 1883 2183 Ande Artur Tallinn 04:43:36 M21 579 873 Angerma Meelis Tallinn 03:34:52 M21 1231 1215 Anier Aivo Ida-Viru 04:07:12 M21 1222 1108 Anikin Sergei Tallinn 04:06:39 M21
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuse...
Ta väidab, et Dilthey eksib, pidades elu teadmiseks koge- musest. Olemine tähendab reflektsiooni, teadmine Napoleonist ei tähenda aga Napoleon olemist. Teadmine endast. . . noh, vanasti ei olnud ju õieti peegleidki. Kas inimesed üldse teadsid, millised nad on? Tegelikult me tun- neme ikkagi huvi selle vastu, kas väited on õiged, mitte ainult selle vastu, mida üht või teist asja väites tunti. Collingwood väidab, et vaimsest ei saa olla teadust, selles ta aga ilm- selt eksib. Jüri Allik näiteks väidab, et just see ongi psühholoogia. . . Col- lingwood väidab veel, et väline psüühika kirjeldus jätab midagi ära ja ei sobi seetõttu. Ta tunnistab siiski Dilthey edusamme võrreldes Windelbandi- ga, sest ta näeb probleeme seal, kus Windelband neid veel näha ei osanud. Dilthey teeb erinevust teadmise ja vahetu kogemuse vahel indiviidist. Collin- gwood ei ole lahendusega rahul ja pakub oma asemele. Probleemi nägemine on siiski eeldus selle lahendamiseks.19
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...
Kedrov - tegemist oli suhteliselt mõistlike Moskva emissaridega. Karotamm sai nendega ka päris kenasti läbi, suuri konflikte ja probleeme ei tekkinud ja vajadusel sai neid 2. sekretäre ära kasutada, et midagi Moskvast juurde küsida jne. Kedrov oli see, kes kaasatakse Leningradi süüasja ja väidetavalt on mõned andmed, et temakaudu üritati saada kompromiteerivat materjali Karotamme kohta, aga arhiivimaterjalid ei ole seda kinnitanud. Meeskond: A. Veimer, N. Andresen, H. Kruus, H. Allik, E. Päll - olulised selles mõttes, et nad olid ka elanikkonna seas rohkem tuntud. Nendest neli esimest olid Eestis ka sõja eel. Eduard Päll oli Venemaa eestlane ja tema roll väiksem võrreldes nende teistega. Suhteliselt kitsas ring oli tinglikult Karotamme meeskonnaks - see ka teatud mõttes kindlustas teatud toetuse ühiskonnas Karotammele. 1950-1978 Ivan Käbin - 2. sekretär tema ajal oli 1950-1953 V. Kossov - see mees, kes ka Moskva poolt valmistas ette 1950
B.Brady: Predictive Astrology Peatükk 1 TÄHESTIK PLANEEDID ENNUSTAVAS ASTROLOOGIAS Järgnevad mõned märksõnad, mis ei ole kindlasti lõplikud - luminaaridele (Päike ja Kuu) ja planeetidele - mida kasutatakse dünaamilises astroloogias. PÄIKE Peamised põhimõtted: elu, elujõud, olemus, minapilt Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): umbes 1 kraad ööpäevas Kui kiiresti läbib sodiaagiringi: 1 aasta Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone Isikud: isa, igasugune autoriteet, kuulus inimene, kõrgema positsiooniga inimene Päike on kui inimolemuse alustala. Sünnikaardis kujutab see eluteed ja teekonda, mille võtab ette teadlikkust otsiv inimene. Seega on päikesemärk oluline, sest paljastab müüdi või loo, mida inimene oma elus järgib. Selle luminaariga seonduv...
laiemalt, sest kui võrkkestakohas ilmneb mingisugune liikumine, siis hakkavad reageerima just MT nägemisvälja rakud. See ei sõltu liikuva asja värvist. Väljad, mis asuvad esmastest nägemisväljadest V1 ja V2 kaugemal, reageerivad ajukoorerakud keerulisematele tunnustele. Näiteks rakud, mis asuvad peaaju oimusagarates, reageerivad ainult kujutise kindlale vormile. Need võivad reageerida näiteks ainult inimeste nägudele. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 86-87 ). Joonis 2 Nägemisalad ajus. Assotsiatiivsed areaalid ei käsitle üksikult mitte ühtegi meelt. Nad koguvad informatsiooni mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib täielik arusaam ümbritsevast maailmast ja selle detailidest. Assotsiatiivseid areaale vajatakse ilmselt ka teatud keeruliste kujutluste tekkeks. Võtame näiteks ,,hobuse" mõiste. Hobuse tervikliku kujutluse moodustab väga
laiemalt, sest kui võrkkestakohas ilmneb mingisugune liikumine, siis hakkavad reageerima just MT nägemisvälja rakud. See ei sõltu liikuva asja värvist. Väljad, mis asuvad esmastest nägemisväljadest V1 ja V2 kaugemal, reageerivad ajukoorerakud keerulisematele tunnustele. Näiteks rakud, mis asuvad peaaju oimusagarates, reageerivad ainult kujutise kindlale vormile. Need võivad reageerida näiteks ainult inimeste nägudele. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 86-87 ). 18 Joonis 2 Nägemisalad ajus. Assotsiatiivsed areaalid ei käsitle üksikult mitte ühtegi meelt. Nad koguvad informatsiooni mitmetest tunderetseptoritest ja töötlevad neid nii, et inimesel tekib täielik arusaam ümbritsevast maailmast ja selle detailidest. Assotsiatiivseid areaale vajatakse ilmselt ka teatud keeruliste kujutluste tekkeks
laiskusega. Kui aga Vilve Kalda julgeb väita, et ta tunneb personalivalikut, siis on tõepoolest tegemist faktide alatu moonutamisega. Ma ei tea, kas antud juhul on tegemist lihtsalt vale või alatu valega, kuid kolm esimest ülal toodud väidetest ei ole kindlasti müüdid, vaid psühholoogias hästi tõestatud väited: edukus sõltub inimese andekusest, mida saab üsna hästi hinnata koolihinnete ja IQ-testi tulemuste põhjal.” (Jüri Allik, 2004; http://www.director.ee/?artikkel=544) Ennustav valiidsus on IQ testide “müügiargument”. Vaimne võimekus on piisavalt stabiilne omadus, et saaksime rääkida ennustusvõimest (nt. Deary et al 2000 šoti laste uuring 11 aastased & samad inimesed 77 aastaselt) IQ-l on märkimisväärne korrelatsioon kõikvõimalike kooliedu indikaatoritega: sooritustestid (SAT, GRE), hinded, koolis
vahetult enne ja pärast. Suurepärane taju esineb väga suurepärasel keskendumisel objektile, mida tajutakse. Erinevate omaduste tajumisele on vaja aga suurt vaimset pingutust. Inimese tajusüsteemid on kohanenud toimimiseks väga mitmekesistes tingimustes. Inimeste tajuomadused on enamjaolt kaasasündinud, kuid palju õpitakse juurde ka pärast inimese sündimist. Taju üldised omadused, mida tänapäeva psühholoogia tunneb, kehtivad kõikide meelte korral ja praktiliselt kõige tajumisel. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 102 ) 2.3 Eidetism Unisoofias kirjeldatavad tajud tekivad inimese ajus vahetult. See tähendab seda, et näiteks inimese selline tajumulje ( ja selle mõju psüühikale ), mille korral on tal võimalus näha kosmosest planeet Maad, jääb täpselt samasuguseks ka siis, kui ta kosmosest planeet Maad otseselt ei näe. Selline tajumulje võib tekkida ka näiteks seda kujutledes. Inimestel, kellel esineb eidetism, on
Populatsiooni keskmine on 100. IQ väärtused jaotuvad popultsioonis normaaljaotusena. 50%-70% vaimsetest võimete varieeruvusest on determineeritud geneetiliselt. Kuid nenede avaldumiseks on tsarvis sobivaid keskkonnatingimusi. Raven'i progresseeruvad maatriksid Juhan Tork 1889-1980 Juhan Torki doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) on Eesti psühholoogia kõige väljapaistvaim saavutus kahe sõja vahelisel perioodil. Mitmed selle uurimuse ideed on uudsed veel ka tänapäeval. Jüri Allik eestlaste intelligentsus on madalam kui soomlastel. Aune Valk kommenteerib: 85 - 115 punkti saanud inimeste tulemused loetakse keskmisteks; 116 - 130 IQ punkti saanud inimesed on kõrgete vaimsete võimetega ja üle 130-punktise tulemusega inimesed aga vaimselt väga andekad. 70 - 84 punkti saanud inimestel on madalad vaimsed võimed, alla normi e. alla 70 IQ punkti arvestatakse vaimset alaarengut, mis omakorda jaotub tinglikult neljaks rühmaks: (1) IQ 55 - 69 kerge alaareng
Protokiilkiri.Valitseja kujutis.Annab riikluse tekkest, võime tast rääkida kui linnriigist ,suur linn.Oli Hegemoniaalne, ei tea kui lai see oli.4 ja 3 at tuhande piirimail tekkis muudatus, 3000 edasi mida nimetatakse varadünastiliseks.mis kesatb kuni 24 saj. Sumeri linnriigid- Uruki suhteline tähtsus vähenes..(2340- tekib Akkadi riik.) Sel ajal kujunes välja ka sumeri kiilkiri, mõistekirja ja silpkirja kombinatsioon.Silpmärgid ja mõistemärgid.Sumeri keel. Allik materjal arheoloogiline allikmaterjal , hulgaliselt kiilkirja tekste , mis on ühelt poolt kuningate raidkirjad, kuningate paraad tekstid. Lisaks sellele on säilinud ka templi arhiive, millest kõige olulisem on Lagashi linnriigi, pealinnast väljas oleva templi arhiiviga, mis on säilinud.Lisaks sellele tinglikult valgustavad seda perioodi ka hilisemad tekstid aasta tuhande lõpus või II at alguses. 21 saj eKr(3000at)viimane Sumeri hiilgeaeg, nimetasid end
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
, Taimela, S. (toimetajad) Liikumine ja meditsiin, 1998 Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. Tervise ja töövõime arendamine noorukieas, 1999 Matsin, T., Jalak, R. Sport kuumas kliimas, 2004 Palo, J. Tervise käsiraamat, 2001 SPORDIPEDAGOOGIKA Loko, J. Sporditeooria, 1996 Loko, J. Laste ja noorte spordiõpetus, 2002 SPORDIPSÜHHOLOOGIA Vadi, M. Organisatsioonikäitumine, 2004 Toimetanud Allik, J., Rauk, M. Psühholoogia gümnaasiumile, 2002 Cialdini, R. B. Mõjustamise psühholoogia: Teooria ja praktika, 2005 ÜLDTEADMISED Junior Achievment, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Majandusõpik gümnaasiumi- le, 2005 134 SPORDI ÜLDAINED I TASE ÜLESTÄHENDUSED NB! 135 ÜLESTÄHENDUSED NB! 136 SPORDI ÜLDAINED I TASE ÜLESTÄHENDUSED
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
