allegoorilised seletused põhinesid loodusnähtustele ja vaimsetele väärtustele. Müüdid olid preestrite, seadusetegijate ja valitsejate pettus. Kesk- ja uusaja Euroopas võeti müüte kasutusse lugudesse (Boccaccio), Koloniaalajastuga lisandus palju uut materjali hakati võrdlema indiaani-ja antiikaja kultuuri. Romantismi iseloomustab müüdilembus, nende abil mõtestati inimkonna ajalugu. 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline. Theagenes väitis esimesena, et müüt võib olla sümboolne, st mitte sõnasõnaline vaid mõistutõde, täheldamaks loodusnähtusi või kõlbluspõhimõtteid. Euhemeristlik. Herodes - Müüt kui riknenud ajalugu või pärimuslik nurisünnitus. Oletades jumalate algupärana erakordseid surelikke nagu kuningaid või kangelasi, kelle aupaiste on järelpõlvedes paisunud jumaldamiseks. Tautegooriline
esimesed juhtnöörid. Lossi ehitamisel tegutses kirju rahvusvaheline seltskond. Oma arhitektuuriloogikalt on loss äärmiselt ratsionaalne, kavandatud sümmeetrilisena. Kadriorus võeti eeskuju Itaalia villadest. Hoone kulminatsiooniks on saal, kus väljendub Euroopa dekadentlik iluarmastus. Michetti nõudel on saali lakke maalitud süzeed valitud ajastu kõige populaarsemast ,,õpikust", Ovidiuse teosest ,,Metamorfoosid", kus jutustuse igal episoodil on kanda allegooriline tähendus. Peateljelt lähtus kogu aia malelauamuster. Kadriorus oli võim saavutatud vaimu mudelisse surumise kaudu ning ilu ja võõramaise eksootika abil oli tekitatud illusioon kogu planeedi valitsemise võimalikkusest. Peeter I surmaga vajus Kadriorg unustusehõlma, kuid peaaegu kõik Venemaa keisrid peale teda on hoonet siiski külastanud. Eesti mõisad 18. sajandil: 18. sajandi kunsti ja arhitektuuri mõjutas eelkõige Peterburi lähedus
et tema on sürrealist. 12. SOTSREALISM TAUST: 1930. aastate alguseks väljakujunenud ametlikult soositud kunst. TUNNUSJOONED: 1. maalikunst sarnanes vene realistide töödega 19. sajandil 2. teosed olid looduslähedased ja tagasihoidlike värvidega 3. ülekaalus ühiskondlikud ja revolutsioonilised kujundid: revolutsioonisündmused, töötavad inimesed, uusehitised, Punaarmee, sport ja perekond. 4. allegooriline, konventsionaalne ja ülespuhutud stiil on suunatud rahvamassidele 5. 1960. aastatest muutus kunstnike väljenduslaad mitmekesisemaks, mõjutusi saadi 20. saj Euroopas ja Ameerikas toimunud kunstiuuendustest KUNSTNIKUD: Aleksandr Ivanovits Gerassimov (18811963) lõi riigijuhtide ja kultuuritegelaste portreid ning ajalooainelisi maale TÖÖLEHT 2. 20. SAJANDI KUNST 1. NONFIGURATIIVNE KUNSTfiguurideta kunst, ainult värvid ja laigud USA kunsti algus TAUST
17. Kuidas suhestusid hilisantiikajal paganlik ja kristlik kirjandus? Hilisantiigis esinesid paganlik ja kristlik kirjandus paralleelselt, kuid hakkas toimuma teatav kristliku kirjanduse tõus. 18. Loetlege barokk-kirjanduse voolude nimetusi eri maades, iseloomustage neid lühidalt. Marinism – Itaalias, reaktsioon klassitsismi vastu, ekstravagantsed metafoorid, liialdused, fantastiline sõnamäng originaalmüütides. Eesmärgiks jahmatada. Süžeed olid antiigiainelised ning stiil allegooriline ja keeruline. kulteranism ehk gongorism – Hispaanias, värsistiil, mille leiutas 17. Saj luuletaja Luis de Góngora y Argote. Seda iseloomustab õpitud ebaselgus, ladina keele terminite ja süntaksi rõhutamine, vihjed müütidele ning ülemäärane metafooride, liialduste, paradokside, uudissõnade ja antiteeside kasutus. eufuism – Inglismaal, elegantne Elizabethi-aegne kirjandusstiil, mille tunnusteks on
(ateenas akropoli lähedal asuv küngas, kuhu kogunesid eliidi esindajad) liikmele. Avaldas teoseid Dionysiose nime alt. Ta mainib ka, et kohtus isiklikult piiblitegelastega. On kindlaks tehtud, et ei saanud kuidagi tuttav olla nendega. Identiteet ei ole tal siiani kindel. Ta on kirja pannud mõtted, mis on mõjutanud hilisemaid arenguid: võib kokku võtta sõnadega ,,Jumal on valgus". Esimesed teoreetilised tööd, mis omistavad ilu jumalale. · Ilu mõiste on allegooriline Jumal on valgus · Maapealsed nähtavad asjad on Jumala nähtamatu täiusliku ja tõese ilu ,,ebaõnnestunult sarnased" koopiad; maine ilu on Jumala ülima ilu analoogia · Jumalik ilu põhiline väljendusviis on kaunis valguskiir. Ilus on kõik see, mis toob valguse erilised omadused esile erksad värvid, säravad materjalid, klaas, kuld, kristall, vääriskivid jms ka harmoonilised ja heade proportsioonidega figuurid
sissetoomine), siis läbib näidendit moodne psühholoogia (freudism). "Juuditis" on liikuvaid massistseene ja uhkeid pidusööke, piiblikeele vägevat kõma ja efektseid stiliseeringuid. Näidendis võib ära tunda osasid ekspressionismi mõjusid (massid, üldnimed). Petuulia piiramise hädad kajastavad kaudselt muidugi maailmasõja koledusi. Lavalaudadel on teost lavastatud harva ning tavaliselt erinevate rõhuasetustega (sotsiaalne, armastus, filosoofiline). Tammsaare teiseks näidendiks on allegooriline draama "Kuningal on külm" (1936), kus muinasjutuliseses süzees kritiseeritakse Euroopa ja Eesti kaasaegseid suundumusi (fasism, totalitarism). 21. Hugo Raudsepp näitekirjanikuna (,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst"). Vabariigi kõige populaarsem näitekirjanik oli Hugo Raudsepp (18831952), kes alguses oli tegutsenud ajakirjanikuna (vesteautor, kirjandus- ja teatrikriitik). Ta oli ainus elukutseline näitekirjanik, kellelt ilmus peaaegu igal hooajal uuslavatükk. Raudsepp
Watteau maalid olid õhulised ja värvirikkad, ta arvestas õrnu ja läbipaistvaid värvitoone. Ta tööd olid põhiliselt elurõõmsad, tihti segunes see lüürilisuse ja melanhooliaga. Maalidel kujutas lõbusaid seltskondi kuid ise ei pidanud end selle vääriliseks. Ta kujutas ka palju teatrinäitlejaid. ,,Gilles". Tüüpilisem esindja oli Francois Boucher, kes oli Louis XV favoriit Madame de Pompadouri soosik. Tänu soosingule sai temast ka kunstiakadeemia rektor. Temaatika on allegooriline. Rokokoo maalikunstnikke peetakse tehniliselt väga andekateks. Palju kunstnikud loobusid eluvaatlusest ja maalisid kõike mälu järgi, mitmed maalid muutusid läägeks ja imalaks. Chardini peetakse väga tähtsaks kunstnikuks, tema oli rokokooliku realismi esindaja, tema maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia
tarbimisühiskonna ja massikultuuri kiirele arengule Prioriteedid: Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus Keele ja vormi perfektsus Teksti mitmetähenduslikkus, ambivalentsus,poeetiliste konnotatsioonide rohkus Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest Allen Tate "Three Types of Poetry" (1934) Allegooriline Romantilis-irooniline Loomevaimu kunst M.C. Beardsley, W.K. Wimsatt Intentional Fallacy (intentsionaalne eksitus) Affective Fallacy (tundmuslik eksitus) John Crowe Ransom "Uuskriitika" (New Criticism, 1941) Kunstiteose tajumise kolm tasandit: meeleline, praktiline (pragmaatiline), sümboolne Struktuur VS. tekstuur 10.Vene vormikoolkond 1910-20.aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Selts (J. Tõnjanov, V. Sklovski, B. Eichenbaum)
rahvuslased iseseisvumise taastamise algusaegadel. Amandus Adamson(1855-1929)-eemaldus oma loomingus idealiseerivast,tundekülmast ja staatilisest klassitsismist.Tema stiili nimetatakse enamasti realistlikuks(,tegelikult on midagi neobaroki laadset).Adamsoni stiil küpses Pariisis,kuhu ta siirdus 1886 mitmeks aastaks varsti pärast Kunstide Akadeemia lõpetamist.Adamsoni parimad teosed on väikesed naisfiguurid,millele on tihti antud mõni tundeküllane allegooriline nimetus,põhisisu on aga kehavormide ilu ja vähevarjatud erootika.Laeva viimne ohe;Laine ainuke suudlus.Antiigi teemat lahendas ilusate kuid kaasaegsete ja realistlike inimtüüpidega.Amor ja Psyhe.Adamsoni stiil on voolav,maliline,elegantne.Peterburis kujunes tunnustatud portretistiks ja monumentalistiks.Tsaarivalitsus tellis temalt mitmeid ausambaid,eriti sõjaväeosadele ja laevadele.Russalka-1906 püstitatud samanimelise sõjalaeva mälestusmärgiks,mis uppus Soome lahte
Siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe.Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil". Kodumaistel teemadel on tehtud "Kunstniku sünnipaik", eesti neiu kujutis "Ketraja". Ühiskondlikult tähtsad olid 1864.a. maalitud F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon ,,Ärkamine nõidusunest". Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. 13. Kes rajas Eesti rahvusliku skulptuuri? Näited August Weizenberg rajas Eesti rahvusliku skulptuuri. Peetakse veel lisaks rajajaks Amandus Adamsoni. Weizenbergi teosed "Koit", "Hämarik"(mõlemad marmorist), "Linda"(marmor ja pronks). Käsitles rahvusromantilist ainest, loonud ka portreid, hauamonumente
Ta kõneleb milliseid mõtteid, tundeid tekitas. Emotsionaalne pool tugevalt sisse toodud. Peategelaseks on šeik, kelle silmade ja hääle läbi edastab Exupéry oma mõtteid. N: „Sandarmile on omane laeva ehitades püüda merd likvideerida.“ – olla kõikvõimas; risti vastupidi tegemine; eesmärgi poole vahendeid valimata püüdlemine(Napoleon tahtis vallutada kogu Euroopat); tegude läbimõtlematus. „Väike prints“ –1943.a ilmunud allegooriline muinasjutt. Kajastab nii laste kui ka täiskasvanute jaoks üldinimlikke kõlbelisis arusaami. Sahara kõrbes kohtuvad lendur ja väike prints. Printsi maailma on ühteaegu lapsemeelne, kuid eetiliselt avar ja hingelisele puhastumisele kutsuv. Lendur saab sellest maailmast osa, sest temas on säilinud veel siirust ja muinasjutulise maailma mõistmise oskust. Mitte sugugi kõik täiskasvanud ei suuda seda võimet lapsepõlvest kaasa tuua ja hoida. Lendur on vastandlik.
karile, sest Rudolf ei ole võimeline last seotama. Irmale tuleb tema maapeigmees järele, kes laseb Rudolfi maha. Psühholoogilisem ja põnevam oma "Ma armastasin sakslast" pihtiv romaan Oskarist, kelle käsikirjast on koostatud. Oskar armub kenasse Erikasse, aga kui selgb, et Erika on paruness, siis ei ole mees enam võimeline teda aramstama nagu mees naist, vaid näeb temas parunessi, välja lööb orjameelsus. Erika tahab põgeneda, aga Oskar ei tule temaga kaasa. "Kuningal on külm" on allegooriline ja satiiriline komöödia, mis pilab tema kaasaega. Vana kuningas, kellel on kogu aeg külm. Suvel laseb ajusid kütta ja käib kogu aeg kastukaga. Tuleb kokku nõunike kogu, et arutada, mis temaga teha. Leiavad, et on vaja tüdrukut, kes meestest miskit ei tea, et see kuninga kaissu võtaks. Leitakse mägedest Angela, aga tal on oma talupoeg Carlo. Keegi tahab aga paleepööret ning narr annab kuningale head nõu.
Paragrammid näivad teisiti- või väärkirjutused Need on aluseks kõlaluulele ähmane piir luule ja muusika vahel häälutus Salmid stroofid, kuhu on koondunud sarnase ehitusega värsid Näivsalmid värsside arv või ehitus muutub korrapäratult Kinnisvormid Luuletused jagunevad zanriteks kas sisu ja temaatika või värsimõõdu ja salmide järgi. Poeem lüüriline või eepiline jutustav luuletus Ballaad dramaatiline lüroeepiline luuletus Valm allegooriline ja õpetuslik luuletus Ood ülistuslaul Pastoraal karjaselaul Epigramm - pilkelaul --- eristus käib sisu järgi. Samas võib neid luua mis tahes värsimõõdu järgi Kinnisvormideks on kujunenud romanssid, gaseelid, tankad, haikud, sonetid Dramaatika Näidend teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst Draama võib tähistada zanri (tragöödia, draama, komöödia), põhiliiki (lüürika, eepika, dramaatika). Täpne tähendus selgub kontekstis.
üles mägedele") · Priius- ja isamaalaulud. Kodukohalaulud saksa luule mõjuväljas, kuid talupoeglikult mõjuvad. Looduslaulud. Armastuslaulud. Ado Reinvald: · Kogumikud ,,Villandi laulik", ,,Öitsi Ööpik" · Süüdistas eestlaste orjastajaid, kurdab isamaa saatuse üle. Emakeel, kodukant. Jakob Liiv: · kogumikud ,,Viru kannel", ,,Leina-lilled". Lugulaulud ,,Kõrbelõvi", ,,Püha kuju", ,,Revolutsioon". · Kaine aja kaine luuletaja. Väga allegooriline, vormikindel, ,,eesti soneti isa". Jakob Tamm: · Luulekogu ,,Ärganud hääled". · Rahvaluulele tuginevad lugulaulud. Karl Eduard Sööt: · Kogud ,,Aasa õied", ,,Rõõm ja mure", ,,Saatus", ,,Mälestused ja lootused", ,,Kodu", ,,Kuusirbi õsu", ,,Kogutud luuletused", ,,Lapsepõlve Kungla". · Romantismile omased ideaalid, ärkamisaja järelkaja, kuid põhihoiak juba realistlik. Ballaadides kasutab rahvaluule ja ajaloo ainest. Anna Haava:
kindlate negatiivsete tegelaskujudega, kellest ükski polnud sümpaatne (veiderdaja, õgard, küürakas, tobu jne). Atellaanidest võetud joon on ka arvukate peaaegu lahendamatute süzeeliinide põimimine Rooma komöödias ning traagiliste müütide käsitlemine koomilises võtmes 103. Mis on proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid? Kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või anonüümne kuju. Publikule anti põhiandmed näidendi kohta ja eesmärgiks viia publik tegelaste suhtes kõrgemasse positsiooni meelelahutusefekt tegelaste eksituste läbinägemisest. 104. Miks kujunesid Plautuse komöödiad antiikajal nii populaarseks? Nimeta vähemalt 5 põhjust. 1) kõnetab mõlemast soost publikut, 2) mängimine zanripiiridega: samast ainesest saab teha nii tragöödia kui komöödia, 3) pole konkreetset tegevusaega, saab paigutada eri ajastutesse, 4)
Üsna üldine tundub olevat, et kasutatakse võõraid suuri tekste, eriti mütoloogilist või piibli ainest. Piibliainelisi seotud tekste on rohkem nt Raudsepal, Tassal. Ja on ka rahvalikku mütoloogilist ainest (Kitzberg, Särgava, Reiman). Ka Oskar Lutsi puhul võib öelda, et mingit kokkukõla sümbolistliku kallakuga on. Võime öelda, et draamas on väga palju erinevaid näiteid. 20ndate algupool viibib uusromantilises hämaruses. Suurte alustekstidega seoses rõhutus ka allegooriline alge (ütlen üht, aga mõtlen muud). Alasti elu kujutlemise taotlust väga ei näe. Ekspressiunimi mõju võib näha umbes aastast 1923-1930(algused). 20ndatel aastatel on välja tuua paar üksikut teost. August Kitzberg Ajastu juhtautor, kuid pole, sest ta ei kirjuta näidendeid. A. H. Tammsaare · 1921 Juudit (palju ajastuomaseid tunnuseid piibliainelisus, armuloo pahumpidi pööratud ekspressiivsus, ühiskondliku teema allegooriline käsitlemine,
kontekstist. Ambivalentsuse puhul võime valida nii ühe kui teise lugemisviisi ja kontekst ei lahenda vastuolu. Tsiteerib Greimasi: keeles ei ole saladusi. De Man pole muidugi nõus, väidab, et tekstil puudub terviklik tähendus, alati mingi teine võimalus. Kirjanduse puhul ei saa rakendada dekodeerimise mõistet, mille tulemuseks peaks olema kindel tähendus. Interpreteerimine Peirce’i mõistes pole dekodeerimine vaid lugemine. Allegooriline vastuoluline tegevus, mis ei jõua kunagi välja üheste tähendusteni. 6. P.de Man. dekonstrueerimise näited. De Man pühendab oma “Lugemise allegooriate” 1 ptk Proustile. Pealkiri on “Lugemine”. De Man analüüsib üht stseeni, milles peategelane on välismaailmast (suvi) eraldatud ja loeb oma toas, hämaras, vaikuses ja jaheduses. Kirjeldus on väga metafooriline, figuraalne ning samas metafiguraalne. Proust kirjeldab ka lugemist, metafooridesse süvenemist.
Jumalate kujutamine: inimlik maine joon tõrjub välja endise pühaliku, piduliku ja rahuliku laadi. Doidalsese kükitav Aphrodite. Reljeefkunsti iseloomustab kalduvus esitada figuure ja sündmusi tõelises ruumis, kujutada ka maastikulisi ja arhitektoonilisi tagaplaane, eelistatakse idüllilist laadi stseene. Portreekunst suurepäraste jõuliste valitsejaportreede kõrval esinesid ka mitmesuguste õpetlaste ja luuletajate pead. Aleksandrias asus kuulus Niiluse allegooriline marmorgrupp Niilust kehastab kolossaalne atleetlik mees, kelle kallal askeldab 16 pisikest poissi. Pergamoni koolkonna kuulsaim ja suurepäraseim teos on vägev Zeusi altari friis Pergamoni akropolil, sellel on kujutatud jumalate võitlus gigantidega. See reljeef on väga kõrge, teostus väga julge ja jõuline, friis täis paatost ja rahutust, taltsutamata kirge ja dramaatilisust. Rhodose koolkonda kuulub Milose Veenus ehk Melose Aphrodite
=Pak Amis -Saksa vagantidel -Preester, kes tegi sulitempe =Kaval-Ants ja Vanapagan Eestis =Robin Hood Inglismaal Keskaja lõpul tekkis narrikirjandus, kus naerdi inimlikku rumalust ="Narruse kiitus" - Erasmus Roterdamist =Eestis kilplased, aga palju hiljem -"Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad jutud ja teud" Kõige populaarsem oli Reinuvader Rebane =Tekib allegooriline loomalugude kirjutamine =Loomade all mõeldud inimesi Tekivad roosiromaanid, mis on tundelised =Isiksustatud tunded nt. armastus, häbi jms =Sellest tekkis valm Kuulus autor on F. Villon Pilet 8 F. Villoni elu ja looming; Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus 1. F. Villoni elu ja looming 1431 1465 (?) Prantslane Elust pole palju andmeid =Tõenäoliselt sündis 1431 =Madalast soost, aga sai siiski ülikoolihariduse
Selle tule musel levib il me kas, realistlik käsitluslaad. Ka ju malaid kujutatakse väga ini mlike, maistena. * Milose Veenus ilu ja ar mastuseju malanna kujuke leiti 1820 Milose saarelt. Praegu Louvre `is. Käed hävinud. * Laokoon skulptuurigrupp, kus keskne tegelane on Trooja preester Laokoon, kes vihastas jumal Apollonit. Karistuseks saadeti maod sur ma ma Laokooni ja ta kahte poe ga. V äga dramaatiline, rõhutatud kannatust. * Niiluse allegooriline grupp Niiluse jõge sü mboliseerib lamav m e e s, kes toetub sfinksile. Te ma ümber on 16 poisikest Maalikunst Kreeka maalikunsti säilinud on vähe, kuigi kreeklased ise hindasid seda k õrge malt kui o ma skulptuuri. Etruski ja Roo ma seinamaalid osalt jäljendasid Kreeka o mi, sealtkaudu saame veidi sellest ettekujutust. Maaliti te mpera ja vahavärvidega puule ja mar m orile. Hilje m tuli ka fresko maali mine niiskele seinale. Pare mini on tuntud kreeklaste vaasimaal
("Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine", "Kaks paari ja üksainus", "Tähtis päev", "Vanad ja noored", "Raha-auk" ). Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit ja romaanist "Kõrboja peremees." Keskse tähtsusega on 5-köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" ja näidend ,,Kuningal on külm." Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas on ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. 19
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
saab siin teise sisu, teistsuguse näo. Kirjutab ümber Vilde või tüüpilise 19. sajandi külajutu pöörab ümber kõik olulised teemad ja suhted. Nt on siin sakslased need, keda eestlased lollitavad ja madaldavad, sisulised valitsevad eesti soost mõisateenijad nende üle, tööd siin ei tehta. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" 2007. Lugu kultuuri kadumisest, ühe ajastu lõpust. Mõõdukalt pessimistlik ja kurb raamat. Fantastiline muinasaeg + allegooriline kaasaja kirjeldus (väikekultuuri kadumine suure pealetungi eest). Naeruvääristab nii ristiusku kui ka eestlaste muinasusku. Üsna erakordne, kuna hiieusku on tavaliselt ikka soosivalt suhtutud. Lasteraamatud päris revolutsioonilised. ,,Kaelkirjak" poisil on sõbraks paeluss. ,,Kaka ja kevad" tegelased Näts, Sünnitavad Sokid, Kaka jne. 11. Sajandilõpu prosaistide ,,teine laine" (Heinsaar, Vadi, Barker jt). Mehis Heinsaar. 2001 esimene novellikogu ,,Vanameeste näppaja"
· Vähemalt miljon sinist kassi ainuke raamat, mis on eesti keelde tõlgitud · Kaasaja mõjukamaid lastelüürikaid 25. G. Rodari (1920 - 1980) muinasjuttud sotsiaalne suunitlus, allegooria ja kujundlikkus. Cipollino seiklused 1951. Ebavõrdsus( juurviljade-aedviljade maailmas.) Sibulad odavad, viinamarjad kallid. Laps peab algusest peale teadma tegelikku elu. 1980 - ,,Telefonilood" . Cipolliino tegelased ning kogu teos on tegelikult allegooriline jutustus ebavõrdsusest klassiühiskonnas (valitsejateks rikkad sidrunid). Peamiseks teemaks ongi ülemklassi võimukate ning alamklassi võitlus (headus vs. kursjus), mis viitab kahtlemata Rodari enda kommunistlikele vaadetele (sotsiaalne suunitlus); olulisel kohal on ka sõpruse püsima jäämine raskustega silmitsi seismisel. 26. O. Wilde'i Õnnelik prins ja A. de Saint-Exuperi Väike prints. O. Wilde`i "Õnnelik Prints"
fastsinatsioon (sõnumite enda mõju) kõne tämber, tugevus. Hõivaja mitte sanktsioneeritud vastuvõtja; võib olla ka saatja. Aisopose keel 9OY. Euroopa valmide süzeede looja. Aisopos oli ori, tema peremees oli andetu filosoof. Aisopos töötas välja uutmoodi keele keele kaitsmehhanism (jutt on ühest, aga tegelikult hoopis teisest asjast). Ta kasutab levinumaid metafoore. Kalju nutab +konkreetne -e.o + e.o Aisopose keel on allegooriline keel; räägitakse loomadest, aga peetakse silmas inimesi. Aisopose keel oli laialt levinud, kuna selle puhul tekkis kummaline olukord saatja ja vastuvõtja vahel. Sõnum peab vastama tõele. Aisopose keel oli selline keel, millel on topelttähendus. Puskini kirju naisele loetakse; seejärel muudab ta hõivaja (Vene riigi) vastuvõtjateks, s.t. kirjutab naisele seda, mida Vene riigis teha tuleks. On olemas erinevaid kommunikatsioone, mis on seotud saatja ja vastuvõjaga. J
odiaid ja oma tehtud laule. Vagantide (rändüliõpilased) luule muutus 13. saj rahvuskeelseks, Rutebeuf hakkaskirjutama pihtimusluuletusi oma hasartmängu sõltuvusest. Fablioo ja svank- satiirilise ja anekdootliku sisuga jutustused, mis liikusid rahvasuus, kohati õpetlikud, sarjavad naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal, hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7. Keskaegne draama sai alguse 6. sajandil, kõrgtase 14, 15 sajand, eeskuju antiigist, aga antiikdraama kiriku jaoks liiga patune, draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada ladinakeelset jumalateenistust)- · Liturgiline draama (ladinakeelne) näiteks jõulude ajal.
Hõivaja mitte sanktsioneeritud vastuvõtja; võib olla ka saatja. Aisopose keel 9OY. Euroopa valmide süzeede looja. Aisopos oli ori, tema peremees oli andetu filosoof. Aisopos töötas välja uutmoodi keele keele kaitsmehhanism (jutt on ühest, aga tegelikult hoopis teisest asjast). Ta kasutab levinumaid metafoore. Kalju nutab +konkreetne -e.o + e.o Aisopose keel on allegooriline keel; räägitakse loomadest, aga peetakse silmas inimesi. Aisopose keel oli laialt levinud, kuna selle puhul tekkis kummaline olukord saatja ja vastuvõtja vahel. Sõnum peab vastama tõele. Aisopose keel oli selline keel, millel on topelttähendus. Puskini kirju naisele loetakse; seejärel muudab ta hõivaja (Vene riigi) vastuvõtjateks, s.t. kirjutab naisele seda, mida Vene riigis teha tuleks. On olemas erinevaid kommunikatsioone, mis on seotud saatja ja vastuvõjaga. J
,,Tõde ja õigus" on epopöa, viieköiteline. I 1926, II 1929, III 1931, IV 1932, V 1933. 1933 on Euroopas võimul Hitler, Pätsi vaikiv ajastu ja tsenseerimine. 1934 ,,Elu ja armastus" - psühholoogiline armastusromaan. Lugu Ruudolfist ja Irmast. Suur armastus ja selle purunemine 1935 ,,Ma armastasin sakslast" - psühholoogiline armastusromaan. Lugu eesti rahva rahvuslikust alaväärsusest. Päevikuvormis. 1936 ,,Kuningal on külm", teine näidend elus. Pilav allegooriline näidend. Vanad vs noored, valeväärtused, lihtsameelsus. 1938 ,,Hiina ja hiinlane" 1939 ,,Põrgupõhja uus vanapagan" - Iiobi lugu Piiblist, Kuradi ja Jumala kihlvedu. Pilet 12: Anton Hansen Tammsaare ,,Juuditi" lähivaatlus Mõjutused Piiblist, põhiloona. Lisaks saksa kirjaniku Hebbeli näidend ,,Juudit", kust on pärit motiiv. Oscar Wilde ,,Salome". Tammsaare tegi uue tegelase Nimetu. Tammsaare Juudit erineb Piibli Juuditist, ta ei ole kangelane, vaid on armastav naine. Kas ta on
Kirjutatakse palju novellilaadseid teosed, nii et see on samm novelližanri kujunemise teel. Reisimine ja rändamine on romantikute jaoks ka olulised teemad. Ka muinasjutuline ränd. Adelbert von Chamisso – kirjutanud palju. Pärit Prantsusmaalt, seotud Berliiniga. Tema kirjutas teose „Peter Schlemini“ – lugu mehest, kes müüs oma varju. E.T.A. Hoffmann – omapärane autor. Temaga saksa romantismi võrdsustada küll ei saa. Tal on romantilised romaanid, aga samas on ta irooniliselt allegooriline, satiirik. Ta on ühtaegu andekas kirjanik kui ma muusik (kirjutanud esimese saksa romantilise ooperi „Undine“). Nooruses oli perekonnaga vastuolus. Kasvas kasuvanemate juures. Võttis sealt kaasa teadmised muusikast. Tegeles juuraga. Tema elav vaim sundis teda joonistama karikatuuri oma ülemusest ja seetõttu saadeti ta Poola. Sattus kunstnike seltskonda. Töötas teatris. Napoleoni väed tungisid Poola ja Hoffmann jäi tööst ilma ning suundus Berliini, kust andis muusikatunde. 1809
matkiti). · Siiski arenes proosa jõuliselt, eelkõige kelmiromaani ja Cervantese mõjul. · Barokis oli keskseks allegoorilisus ja sümbolism. Fantastiliste kujundite põimimine ajaloolise reaalsusega. · Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. Baltasar Gracian · Hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. · Mahukas allegooriline romaan ,,Criticon". Looduselapse ja mõistuseinimese rännak · Paradoksid, kontseptid, vaimukad võrdlused jne. · Nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust. · Filosoofiliste miniatuuride kogu ,,Käsioraakel ja arukuse kunst"; 300 miniatuuri lähtuvad kõik mingist motost seejärel arendab seda paradoksidest ja vaimuteravusest kubisev keel.
,,Märtritele", ,,Abikaasale", ,,Naiste riietusest, ,,Monogaamiast", ,,Paastust". Aurelius Prudentius Clemens (348pärast 405). Tuntuim kristlik poeet. Prudentius õppis nooruses kõnekunsti ja tegutses kohtukõnemehena, veetis oma elu põhiliselt Hispaanias, oli kahel korral provintsi asehaldur.Theodosius kutsus ta oma nõunike ringi. Vanemas eas pühendus Prudentius riigiteenistusest taandudes täielikult kristlikule luulele. Prudentiuse korpuse keskmes paikneb heksameetriline allegooriline poeem ,,Psychomachia", milles personifitseeritud voorused ja pahed võitlevad omavahel Aurelius Augustinus (354430 pKr) Augustinus oli antiikaja lääne suurim teoloog.Augustinus sündis Numiidias Tageste linnakeses.Sai hea retoorilise hariduse. Augustinuse noorus oli väga tormiline, tõsisemale teele juhtis ta Cicero teose ,,Hortensius" uurimine. Ta tegutseb mõnda aega retoorikaõpetajana Kartaagos, siirdub aga edasi Rooma ja Mediolanumisse (Milaanosse)
Psühholoogiline realism Mõjutanud põhjamaade autorid. Paralleelid Knut Hanseniga. näidend 1921 "Juudit" Piiblilegendile tuginev lugu. Peategelane on ühe linna valitsejanna. Võtab ette ohtliku käigu läheb vaenlaste leeri, et võrgutada väepealik Olovernes. See õnnestub. Lõpuks meelitab lõksu. Raiub pea maha, toob rahvale kandikul ette. Tegelikult kiindus mehesse. Probleemid: Tunded ja kohusetunne, ei tulnud rahvalt loodetud kiitust. 1936 näidend "Kuningal on külm" Allegooriline, palju mõistukõnet, kriitika fasismi aadressil. Pealtnäha muinasjutuline. Kuningas kogu aeg külmetab, aga keegi ei suuda midagi teha. Tark ütles, et ta pääseb sellest kui , kui lossi tuleb neid, kes ei tea kuningast midagi, see lubatakse Angela. Läheb kaasa noormees, kellele Angela meeldib, ei anna alla. Noormees läheb kahe peaga vasikaga linna. Karlast ja vasikast saab libakuningas. 1922 "Kõrboja peremees" 2 probleemiliini armastuskolmnurk ( Eeva, villu, Anna)
Püüti antiiki kõiges matkida. Proosa arenes siiski jõuliselt, eelkõige kelmiromaani ja Cervantese mõjul. Barokis oli keskseks allegoorilisus ja sümbolism. Põimiti fantastilisi kujundeid ajaloolise reaalsusega. Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. B. Garcian oli hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. Tema peateos on mahukas allegooriline romaan ,,Criticon", kus käsitleb looduslapse ja mõistuseinimese rännakut. Seal leidub paradokse, kontsepte, vaimukaid võrdlusi. Garcian nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust. Tema ,,Käsioraakel ja arukuse kunst" on filosoofiliste miniatuuride kogu 300 miniatuuri lähtuvad kõik mingist motost seejärel arendab seda paradoksidest ja vaimuteravusest kubisev keel
kirikuaasta lõikes, mida üldistavalt kutsuti maarjapäevadeks (paastumaarjapäev, heinamaarjapäev, rukkimaarjapäev ja ussimaarjapäev). Sirvilauad Muistne eesti kalender puulauakestel. Tegemist oli ruunikalendriga, mida on tarvitanud eri rahvad kogu Põhja-Euroopas. Sirvikalendris vastab igale päevale kahe horisontaalse joone vahel olev vertikaalne kriips või ruunimärk. Valm - Õpetliku või pilkava sisuga allegooriline lühiteos (värssides või proosas). Tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane- kaval, jänes-arg, hunt-kuri). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Asehalduskord - Katariina II korraldusel kehtestati Venemaal 1775 aastal uus haldukorraldus, mis Eesti alal hakkas kehtima 1783 aastani. Korra nimeks sai
säilitamiseks on vajalik teatav distants ühiskonnast. Sellepärast on kunst oluline. Kunst pole võõrdunud ega ühiskonna osa. Kapitalismis tekib võõrdumise või kunsti angazeerimise oht provintsialiseerumine, kirjandus illustreerib käibetõdesid. Kapitalistlik ühiskond allutab endale kunsti. Kirjanikule tuleb USA ühiskonnas eraldada teatav niss, samas on ohtlik täielik isoleeritus ühiskonnast (romantism), sellest kirjutab A. Tate: poeesia 3 tüüpi: 1) allegooriline poeesia praktiline 2 Kogu kultuur on taandatav mängulisele tegevusele. Mäng loob teatud võõrandumise tunde. See on eneseküllane, autonoomne tegevus, mis allub reeglitele. Mängus on oluline protsess, mitte võit. 32 luulevorm, mis vastab ühiskonna vajadustele/ideaalidele. Selline poeesia on primitiivne; 2) romantiline iroonia on ühiskonnaelust distantseeritud luulevorm. Kuid
Saftleven noorema juures. Koos hakati maalima tallide interj��re, mis oli talupoegade �anris uueks teemaks. 1637. aastal asus Cornelis Rotterdami, kus temast sai 1667. aastal P�ha Luuka gildi dekaan. Saftleveni k�ige isiklikum panus hollandi maalikunsti oli p�rguteemade kujutamine. Kunstniku satiirilised ja allegoorilised teosed olid ��rmiselt innovatiivsed. Eriti meisterlik oli Saftleven loomade maalimises. Ta kujutas neid tihti toimekate tegelastena, kellel oli varjatud allegooriline roll. H�sti tuntud on ka Saftleveni musta kriidiga tehtud joonistused �ksikute figuuridega, enamasti noorte meestega, v�i sket�id loomadest, kus ilmnevad Savery m�jutused. Temalt on kokku s�ilinud umbes kakssada �limaali ja viissada joonistust. Cornelis Saftleveni maale v�ib leida mitmetest muuseumitest ja erakollektsioonidest �le maailma. Tema parimad t��d on hoiul sellistes muuseumites nagu Dallas Museum of Art, Texas, USA; J
u. 25 e.Kr. 50 p.Kr · Poeetika · Helleniseerunud juut · Tragöödia on kõige väärtuslikum kirjandusliik. Selle · Uskus, et kreeka targad olid ka Moosese raamatute olemuseks ja eesmärgiks on "teatud sündmuste sisuga tuttavad. järeleaimamine kunstiliste vahenditega, kutsudes hirmu ja · Allegooriline Piibli tõlgendus kaastunde kaudu esile puhastumist kirgedest." · Valgustus kui tõe allikas. · KATARSIS - puhastumine · Philon'i jumalakujutlus · Platoni ja Aristotelese võrdlus · Ta võtab Jumalalt kõik antropomorfsed jooned. 2
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid...
kuuluda. Räägib masinavärgist, kuidas masinlikud printsiibid on end kehtestanud. Tema käsitluses ka protsetuurid tehnoloogia. Kogu ratsionaalne maailmakäsitlus kuni keelekasutuseni välja. Kafka käsitles seda, milline on süsteemi loogika, kuidas need töötavad ja milline on inimese osa selles. Süsteem mida inimesed kujutavad ette et kontrollivad -tegelikult ei kontrolli. Butler kirjutas ühe romaani - utoopiline ja allegooriline, rääkis ühest impeeriumist, kujutletav paik kandis nime Erewhon. - Nowhere. Book of Machines. Arutab seal selle üle, kuidas masinad võtavad üle inimestelt maailma. Arvati, et irvitab Darwini üle. Aga ta ise väidetavalt seda ei teinud. Tema loogika oli see, et inmesed paljunevad inimeste maailmas. Paljunevad nagu taimed. Putukad paljundavad. Inimesed on masinate paljundamisorganid. Inimesed on sunnitud neid paljundama kuni võtavad maailma üle inimestelt. Arvasime et oleme
,,Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse" (2016) viimane suur romaan. 23. Ene Mihkelsoni looming (,,Ahasveeruse uni", ,,Katkuhaud" jm). Pakub silmapaistva näide isikliku luulekeele võimalikkusest. Luules vabavärss, mis liigub rangema ja vabama rütmistatuse piiril. Mängib väga palju siirdega. Luules enesekesksus, luule-mina otsiks nagu kogu aeg pidepunkte. Fragmentariseeritud mõtlemine, palju krüptilist kujundlikkust. Poeetika on allegooriline varemete-poeetika, kõik otse öeldu tähendab siin alati veel midagi muud, pinna all tungleb ajalugu, mille surve ja jõud muudab teksti ruumiliseks. Esimene luulekogu ,,Selle talve laused" (1978). 1980ndatel II poolel muutused, mis on varasema edasiarendus: ,,Tulek on su saatus" (1987). Proosa: Sotsiaalne mäluteraapia 1980ndatel, vaadatakse Eesti lähiminevikku (1940-50ndad), tollast mentaliteeti ja atmosfääri. Stalinismi ängistusest välja kirjutamine
tekitas protesti ja nostalgiat (üks romantismi tunnuseid ongi minevikuihalus). Prerafaeliidid püüdlesid Rafaeli eelse kunsti poole, rajasid oma loomingu sellele (hilisgootika;hiliskeskaeg;vararenessanslik laad ; väga literatuurne jne) Dante Gabriel Rossetti. Beata Beatrix. Jutustava sisu toonitamine, allegooriate kasutamine; lill-süütus; aja kulg päikesekell jne palju allegooriline, vihjelise tähendusega detaile Dante Gabriel Rossetti. Ecce Ancilla Domini; Ruumikujutluse tinglikkus, tumedatest varjudest loobumine; toetumine vararenessansi ideaalidele. Edward Burne-Jones. Kuldne trepp; stiliseeritud, meeleolutsevad ilmed,. Prerafaeliitide eesmärk polnud mitte ainult maalikunstile uut allikat leida, vaid kogu
Atellaanidest on Rooma komöödiasse tulnud obstsöönsed teemad seoses armastusega ja moraalidefitsiit. Plautuse komöödia ,,Amphitruo" on tegelikult moraalitu tükk just atellaanlike elementide pärast, sest jumalad teevad selles inimestega inetuid tegusid ja kannatajate tunnete vastu ei tunne keegi huvi. 103. Mis on proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid? Proloog on lavastuse osa, mil kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või anonüümne kuju. Ta esitab publikule põhiandmed näidendi kohta: toimumiskoht, kreeka eeskujutekst ja selle autor, ladinakeel pealkiri, samuti lavastuse süzee eelloo, viited intriigidele tegelaste vahel ja lõpplahendusele. 104. Miks kujunesid Plautuse komöödiad antiikajal nii populaarseks? Nimeta vähemalt 5 põhjust. Plautuse komöödiates esinevad universaalsed ja üldinimlikud teemad: armastus, truudus, petmine, kõrgemate jõudude roll inimese elus.
idüllilist laadi stseene. Portreekunst – suurepäraste jõuliste valitsejaportreede kõrval esinesid ka mitmesuguste õpetlaste ja luuletajate pead – suur ilmekus ja elulisus. Aleksandria oli tähtis keskus, Ptolemaiose arvates hellenistliku ajasti tähtsaim kultuurikeskus. paralleelselt arenesid vanaegiptuse kunsti laad ja puhtkreekapärane kunst. Aleksandrias asus kuulus Niiluse allegooriline marmorgrupp – Niilust kehastab kolossaalne atleetlik mees, kes toetub sfinksi figuurile, tema kallal askeldab 16 pisikest poissi. Hulgaliselt leitud seal ka realitlikke pronkskujusid, mis kujutavad selle linna elanikke. Pergamonist leitud rohkem kunstimälestisi. Skulptuurile iseloomulik atika kunsti eeskujude jälgimine – jõuline ja pateetiline. Surev gallialane – kuningas Attalos I püstitatud monument gallialaste üle saadud võidu
Algklasside õpetaja diplomiga. Kompartei liige. Töötas õpetaja ja ajakirjanikuna. Cipollino seiklused – 1951. Ebavõrdsus juurviljade-aedviljade maailmas. Sibulad odavad, viinamarjad kallid. Laps peab algusest peale teadma tegelikku elu. „Mulle meeldib rääkida muinasjutte, sest muinasjuttude kaudu saan ma rääkida kõikidest maailmavalu probleemidest lastele arusaadavas keeles.“ 1980 - „Telefonilood“ . Cipolliino tegelased ning kogu teos on tegelikult allegooriline jutustus ebavõrdsusest klassiühiskonnas (valitsejateks rikkad sidrunid). Peamiseks teemaks ongi ülemklassi võimukate ning alamklassi võitlus (headus vs. kursjus), mis viitab kahtlemata Rodari enda kommunistlikele vaadetele (sotsiaalne suunitlus); olulisel kohal on ka sõpruse püsima jäämine raskustega silmitsi seismisel. 26. O. Wilde’i Õnnelik prints ja A. de Saint-Exuperi Väike prints. O. Wilde`i “Õnnelik Prints”
Egiptuses ja Mesopotaamias arhiivid, kus säilitati valitsejate dokumente. Vana-Kreeka raamatukogud, nt. Teeba raamatukogu (u 1250 eKr) - 20 000 papüürusrulli, Aleksandria ja Pergamoni raamatukogud - käsikirjade uurimine ja ümber kirjutamine Aleksandria koolkond - kreeka kirjanduspärandi kokkukogumine, arvustamine, katalogiseerimine Analoogmeetod - reeglid, mis iseloomustasid ühe autori stiili, nt. Homerose stiil, hilisema päritoluga laulude eristamine Pergamoni koolkond - tekstide allegooriline tõlgendamine, teksti erinevad tähendustasandid. Keskaeg: Augustinus, Jerome - lähtudes kristluse positsioonilt, taaselustasid Platoni argumendid luule vastu, sh kirjandusliku kujutlusvõime kriitika. Antiigi kultuuripärand mängis keskaja kultuuris olulist rolli, põhiliselt teoloogiliselt allegoriseeritud vormis Uuriti kristluse-eelsete teoste ja Vana Testamendi kristlikku mõõdet. Renesanss:
Egiptuses ja Mesopotaamias arhiivid, kus säilitati valitsejate dokumente. Vana-Kreeka raamatukogud, nt. Teeba raamatukogu (u 1250 eKr) - 20 000 papüürusrulli, Aleksandria ja Pergamoni raamatukogud - käsikirjade uurimine ja ümber kirjutamine Aleksandria koolkond - kreeka kirjanduspärandi kokkukogumine, arvustamine, katalogiseerimine Analoogmeetod - reeglid, mis iseloomustasid ühe autori stiili, nt. Homerose stiil, hilisema päritoluga laulude eristamine Pergamoni koolkond - tekstide allegooriline tõlgendamine, teksti erinevad tähendustasandid. Keskaeg: Augustinus, Jerome - lähtudes kristluse positsioonilt, taaselustasid Platoni argumendid luule vastu, sh kirjandusliku kujutlusvõime kriitika. Antiigi kultuuripärand mängis keskaja kultuuris olulist rolli, põhiliselt teoloogiliselt allegoriseeritud vormis Uuriti kristluse-eelsete teoste ja Vana Testamendi kristlikku mõõdet. Renesanss:
järel võõraks.Hermeneutika üleminekud on : 1.müüdilt logosele, 2. Vanalt testamendilt uuele, 3.renessanss, 4.reformatsioon, 5. 20. Saj.püsivate tõdede ja väärtuste kadumine. Spetsiaalhermeneutilised vaidlused ulatuvad antiiki ja keskaega ja renessanssi. • Aleksandria ja Pergamoni koolkonna vaidlus — viimased rõhutasid meelelise tõlgenduse kõrval allegoorilist. • Keskajal 4-astmeline tõlgendus: JERUUSALEMM Tähttäheline linn Allegooriline kirik Moraalne (tegutsemisjuhis) hinge päästmine Anagoogiline (ettekuulutus) Taevane riik • Reformatsioonis oluline Flacius, kes toob printsiibi , et üksikut hämarust tuleb tõlgitseda lähtuvalt kogu teose kavast ja ülesehitusest • Dannhauer 1630. a. teeb hermeneutikast mitte enam piibli, vaid üldise tekstiseletusmeetodi ars critica, poetica, juridica jne. • Karl Ast ja romantism toovad pöörde hermeneutikasse
Tammsaare viimased loominguaastad toovad eesti kirjandusse veelgi suurepäraseid teoseid. Peale ,,Tõe ja õiguse" kirjutamise lõppu, ei lubanud kirjanik endale pikemat puhkust, vaid jätkas loomingulist tööd juba väljakujunenud rütmis. Ta kirjutas kaks psühholoogilise kirjutamislaadiga armastusromaani ,, Elu ja armastus" ja ,,Ma armastasin sakslast". Samuti sai kirjanik hakkama ühe näidendiga. ,,Kuningal on külm" on allegooriline, vaimukalt satiiriline ja mõningate fantastilistre motiividega. ,,Kuningal on külm" on eesti draama tippteos. Viimaste loominguaastate meisterlikem ja ühiskondlikult tähendusrikkaim teos on romaan" Põrgupõhja uus Vanapagan". See romaan on eesti kriitilise realismi teravaim seisukohavõtt kodanliku ühiskonna elukorralduse ja moraali suhtes. Siin on inimese ekspluateerimise teema viidud valdavale kohale; sellel on allutatud kõik teised teose ideelised ja sisulised liinid.
Indrek Hirv (,,Hingekiri" (2013). 90ndatel oli kõige järjekindlam vormimotiveerija, rangest vormist kinnipidaja luules). Tõnu Õnnepalu alguses loodussõbralik luuletaja. 1980-90ndate vahetusel hakkas silma midagi enamat. Hirv ja Õnnepalu estetiseeriv joon. Olulisem kirjanduslooliselt mõlemad lähtuvad 19.saj lõpu ja 20.saj alguse sümbolistlikust traditsioonist. Doris Kareva, Rein Raud, Mats Traat, Eeva Park, Andres Ehin, Ene Mihkelson (Mihkelsoni poeetika on allegooriline varemete- poeetika, öeldu pinna all tungleb ajalugu, mille surve ja jõud muudab teksti ruumiliseks), Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Toomas Raudam, Jüri Talvet, Reet Sool, Katrin Väli (Katrin Hallas), Karl Martin Sinijärv, Jaan Malin, (:) kivisildnik, Hasso Krull (Kaasaegset Eesti luulet määraval viisil mõjutanud. Jätkanud kaasaegse luule mõeldavas keskpunktis. Paljusid nooremaid autoreid mõjutanud. Krulli luule: lihtne, kordused, tsiteerimine
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
