Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"alküünid" - 114 õppematerjali

alküünid –  süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH ≡ C–CH3  (propüün). ·  Kaksikside – üks σ­side + üks π­side. ·  Kolmikside ­ üks σ­side + kaks π­sidet. ·  Kaksiksidet  moodustavad  süsiniku  aatomid  ja  nendega  seotud  muud  aatomid  asuvad kõik ühes tasapinnas. Nad on planaarsed (      C = ).
thumbnail
5
doc

Orgaaniliste ühendite nomenklatuur

Küllastunud süsivesinikud ALKAANID · Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 . · Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu ­aan abil (5 ­ pentaan, 6 ­ heksaan jne). · Ühevalentse radikaali ­ alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu ­aan asendamisel lõpuga ­ üül (alkaan ­ alküül, etaan ­ etüül, pentaan ­ pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan C2H5 etüül C3H8 propaan C3H7 propüül C4H10 butaan C4H9 butüül C5H12 pentaan C5H11...

Keemia
69 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia konspekt

Alkeenid ­ küllastumata süsivesinikud(kaksikside), - een, füüsikalised omadused: moodustavad homoloogilise rea, 3 esimest gaasid järgmised vedelikud, hüdrofoobsed, sulamis- ja keemistemperatuur suureneb homoloogilises reas molekulmassi kasvuga. Keemilised omadused: HÜDROGEENIMINE e. liitumine vesinikuga CH2 = CH2 + H2 -> CH3 ­ CH3 alkeen alkaan HALOGEENIMINE CH2 = CH2 + Br2 -> CH2Br ­ CH2Br alkeen dibromoetaan LIITUMINE VESINIKHALOGENIIDIDEGA CH2 = CH2 + HCl -> CH2Cl ­ CH3 kloroetaan HÜDRAATIMINE e. liitumine veega CH2 = CH2 + H2O -> CH3 ­ CH2 ­ OH etanool (alkohol, -ool) Leidumine: naftarakk-gaasid, küpsed puuviljad eritavad eteeni ning teised puuviljad valmivad kiiremini, looduslikukautsuki koosluses. Kasutusalad: eteeni kasutatakse etanooli, polüeteeni, kloroetaani tootmi...

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

11 Alkoholid..............................................................................................................................11 Eetrid.................................................................................................................................... 11 Amiinid.................................................................................................................................12 Alkeenid ja alküünid ................................................................................................................13 Alkeenid................................................................................................................................13 Alküünid...............................................................................................................................13 Alkeenide ja alküünide isomeeria...

Keemia
43 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

51. Mis vahe on: *Küllastunud ja küllastumata ühenditel. Keemias nimetatakse küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid, mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsinik­süsinik-kaksikside või süsinik­süsinik-kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. Orgaanilise materjali küllastumatust näitab joodarv. Nii küllastunud kui ka küllastumata ühendid võivad sisaldada funktsionaalrühmi. Näiteks küllastunud alküülalkoholid või küllastumata allüülalkoholid. Rasvhapped jagatakse küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Formaalselt kuuluvad küllastumata ühendite hulka ka areenid. Kuna aga nende ühendite molekuli ehitus ja keemilised omadused on oluliselt erinevad...

Keemia
60 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Alkaanid

mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ­ ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4. alkaanid ­ küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid. Tsükloalkaanid ­ tsüklised ühendid alkaanid vahel alkeenid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kaksikside alküünid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kolmikside 5. triviaalne nimetus ­ käibelolevad tavanimetused, mis on pandud ainetele kas nende päritolu, saamisallika, mõne omaduse või tehnilise rakenduse järgi süstemaatiline nimetus ­ kajastavad ühendi keemilist struktuuri nomenklatuur ­ teaduslike nimetuste süsteem, ehk aine struktuuri ja nimetust siduv reeglite kogum 6...

Keemia
19 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Keemia töö küsimused ( vastatud )

Mis on alkeenid ning nende üldvalem? V: Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ­EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n 2.Mis on alküünid ning nende üldvalem? V: Alküünideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ­ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alküünide üldvalem on CnH2n-2. 3.Kus kasutatakse alkeene ja alküüne? V: 4.Mis iseloomustab polümeeri? V: Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest...

Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
41
ppt

Orgaaniline keemia - Orgaaniline keemia

t. reageerib vesinikuga C2H4 + H2 = C2H6 4) oksüdeerub 5) polümeerub · Saamine 1) nafta krakkimisel 2) kivisöe gaasistamisel 3) põlevkivi kuumutamisel · Kasutamine: eteeni kasutatakse piirituse sünteetilise kautsuki, mootorikütuse, plastmasside, lahustite, mürkkemikaalide ja külmakindlate vedelike tootmisel. Alküünid · Alküünid on küllastumata · Homoloogiline rida süsivesinikud, mille 1) - molekulis esineb süsiniku 2) C2H2 - etüün aatomite vahel lisaks 3) C3H4 - propüün üksiksidemetele ka üks kovalentne kolmikside. 4) C4H6 - butüün · Üldvalem CnH2n-2 5) C5H8 - pentüün · Nimetuse lõpp -üün 6) C6H10 - heksüün 7) C7H12 - heptüün 8) C8H14 - oktüün...

Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keemia alused KT4

Ahelad ei saa üksteisele piisavalt läheneda. Madalam sulamistemp. Alkeenide erinevus alkaanidest tuleneb ka sellest, et kaksikside (-side) põhjustab negatiivse laengu koondumise sidemele, st nukelofiilset tsentrit, mida saab atakeerida elektrofiil. Alkeenidele on omased elektrofiilsed liitumisreaktsioonid kaksiksidemele, kus -sideme asemel moodustub kaks -sidet. (Markovnikovi reegel, ebasümmeetrilise korral). Alküünid ­ C-C side on kolmekordne. Alküünidele on alkeenidega sarnaselt omased liitumisreakstioonid kordsele sidemele: H2 liitumine ehk hüdrigeenimine; halogeenimine; vesinikhalogeniidi liitumine; vee molekuli liitumine ehk hüdratsioon. Areenid ­ areenid ehk aromaatsed süsivesinikud, sisaldavad vähemalt 1 benseenituuma. Areenid võivad sisaldada lisaks eraldi paiknevatele benseenituumadele ka kondenseeritud benseenituumasid, mis jagavad ühte või enamat sidet...

Keemia alused
27 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Orgaaniline keemia

Orgaaniline keemia Põhimõisted · Valents ­ Mitu keemilist sidet elelemendid moodustavad (NB! AATOMI EHITUS!) · Süsiniku valents on 4 []1s[]2s[]2p[][] · Vesinikul on 1 · Hapnikul on 2 · Lämmastikul on 3 Valemite tüübid · Molekulvalem ­ näitab molekuli elemendilise koostise · Struktuurvalem ­ näitab molekuli ehituse e. Aatomite paigutuse · Lihtustatud struktuurvalem ­ Näitab süsiniku aatomite paigutuse · Graafiline struktuur ­ Näitab süsiniku aatomite vahelisi sidemeid ja nende asendeid Ainete koostis: C2H6O 78,4 C -23.7C Struktuuriteooria · Igal ühendil on kindel koostis ja temale omane ehitus · Ühendi omadused sõltuvad molekuli koostisest ja aatomite paigutusest e. Ehitusest · Aatomite paigutuse muutmine muudab järslult ainete omadusi Süsivesinikud C x+ Hy Alkaa...

Orgaaniline keemia
13 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse

c) funktsiooniisomeeria - sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi 2) stereoisomeeria - aatomi järjestus on sama, erinev on ruumiline paiknemine a) geomeetriline isomeeria e cis-trans-isomeeria - kaksikside, erinevad elemendid b) optiline isomeeria - peegelpildid 12. Mis on funktsionaalne rühm? spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. 13.Mis on: süsivesinikud (küllastumata, küllastunud), alkaanid, alkeenid, alküünid , halogenoühendid? Ained, mis koosnevad süsinikest ja vesinikest. Üksiksidemega on alkaanid, kaksiksidemega alkeenid, kolmiksidemega alküünid. Küllastunud süsivesinikud sisaldavad ainult ühekordseid sidemeid, küllastumata sisaldavad ka teisi ühendeid. Halogeenühendid on orgaanilised ühendid, milles süsivesinikrühm (alküülrühm) on seotud halogeeni aatomiga. (VII A rühm) 14. Millised on nimetatud aineklasside üldvalemid? 15...

Orgaaniline keemia
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused

Keemia - Orgaanilised ühendid ja nende omadused 1) Selgita mõisted: alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid, alkoholid, eetrid, amiinid, alkaloidid, küllastumata ühendid, alkeen, alküünid , aldehüüd, ketoon, karboksüülhapped, areenid, vesinikside. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid ­ süsinik-halogeen sidet sisaldav orgaaniline ühend. · Alkohol ­ lämmastikaluste hulka kuuluvad keerulise struktuuriga looduslikud ühendid. · Eetrid ­ orgaaniline ühend üldnimega R - O - R. · Amiinid ­ ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline rühm või rühmad. · Alkaloidid ­ lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud aluseliste omadustega ained...

Keemia
62 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4...

Orgaaniline keemia
108 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

· Amiini reageerimine happega: R­NH2 + HCl R­NH3 + Cl . 3. Füüsikalised omadused · Amiinidel on N peal olev väiksem kui Ol ja sellepärast on amiinidel H sidemed nõrgemad. · Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). · Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti. KÜLLASTUMATA ÜHENDID 1. Alkeenid ja alküünid · Küllastumata ühend ­ alkaanid on küllastunud ühendid. Alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Küllastumata ühenditel on lisaks sidemele ka üks või kaks sidet. · Alkeenid ­ süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CH­CH3 (propeen). 17 · Alküünid ­ süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH C­CH3 (propüün)....

Keemia
38 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Orgaanikatabel

S vähemalt üks C-C lõppliide but-2-een CH3CH=CHCH3 seda kõrgem on aine keemis- ja -een sulamistemperatuur I kaksikside buta-1,3-dieen (molekulide vahelised jõud on N CH2=CHCH=CH2 tugevamad) I Alküünid CnH2n-2 etüün CHCH K * mida hargnenum U vähemalt üks C- lõppliide pent-1-üün süsivesinikahel, seda madalam -üün keemistemperatuur D C kolmikside CHCCH2CH2CH3 (molekulidevaheliste jõudude...

Orgaaniline keemia i
71 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Küllastumata süsivesinikud. Benseen.

Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti ­ lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid. Mis on alkeenid ja alküünid ? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid ­ süsinikevahelise kaksiksidemega ühendid Alküünid ­ süsinikevahelise kolmiksidemega ühendid Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatne ühend ­ orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri....

Keemia
22 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Üldkeemia

Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Uriin tuleb jätta paariks päevaks seisma ning seejärel kuumutada. Kuumutamisel tekkiv aur tuleb suunata läbi vee. Selle tulemusena tekib valge vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH­ 3. Keda peetaks...

Üldkeemia
69 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia kordamine: halogeeniühendid, küllastumata ühendid, aldehüüdid

Süsiniku arvu suurenedes aineklasside sees Kt suureneb (C arvu kasvades muutub aine raskemaks). Amiinid, alkoholid, karboksüülhapped annavad vesiniksidet nii omavahel kui veega. Aldehüüd, eeter ja ketoon annavad vesiniksidet ainult veega. Mida väiksem molekul, seda tihedamini saab neid kokku pakkida. Mida rohkem karboksüülrühmi 1C kohta, seda parem lahustuvus. Seda rohkem vesiniksidemeid saab moodustada. 3. Reaktsioonivõrrandid 1) Alkeenid ­ alküünid Mida kõrgema energia side, seda lihtsam on neid lõhkuda. Markovnikovi reegel: vesinik läheb sinna, kus enne rohkem vesinikke on. Jälgida ainult neid, kus on kaksikside vahel. Alkeen + H2 > alkaan CH2=CH2 + H2> CH3CH3 CH2=CH-CH3 + HCl > CH3CHClCH3 CH2=CH-CH3 + Cl2> ClCH2CHClCH3 CH2=CH2 + H2O > CH3CH2OH CH2=CH-CH >(-H2) CH=-C-CH3 + H2 CH2=CH2 + 3O2 > 2CO2 + 2H2O 2) Karboksüülhapped...

Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
34
pdf

Füüsikaline ja kolloidkeemia

Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte Orgaanilised ühendid (saamine, omadused, ohutusnõuded kasutamisel, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid , areenid, alkoholid, estrid, süsivesikud, amiinid, karboksüülhapped, aldehüüdid. 88. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata- Küllastunud ühenditel pole ühtegi kaksiksidet, küllastumata ühenditel võib olla mitmeid kaksiksidemeid. b. Tsüklilistel ja aromaatsetel- Mõlemad on tsüklilised ühendid, aromaatsete ühendite süsinikahelas on süsinikuaatomid ühendatud kordamööda üksik- ja kaksiksidemetega. c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel...

Füüsikaline ja kolloidkeemia
58 allalaadimist
thumbnail
24
docx

KEEMIA: Halogeenid, kloor, väävel

Mis on metaani valemid Kus leidub metaani Mitu % metaani leidub maagaasis Mis on metaani molaarmass Metaani füüsikalised omadused Metaani keemilised oomadused Metaani kasutamine Mis on meetaanile isloomulikuks keemilisek s omadusedks Metaani sulamis ja keemis temp Süsivesinikud Koosnevad C ja H 1. Alkaanid molekulis on kõigi süsiniku aatomite vahel üksiksidemed 2. Alkeenid molekulis on süsiniku aatomite vahel vähemalt üks kaksikside 3. Alküünid mille molekulis on süsiniku aatomite vahel vähemalt 1 kolmikside 4. Tsüklilised ühendid moodustavad ringühenduse Alkaanid Radikaalid Struktuuri Summaarn Nimetus c-aatomite c-aatomite ˇvalem nimetus valem e valem arv arvu nimetus CH 4 Metaan 1 -met-  CH 3 -metüül-...

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

• Amiini reageerimine happega: R–NH2 + HCl → R–NH3 + Cl • Lühikese ahelaga amiinid lahustuvad vees hästi (vesiniksidemed). • Pikema ahelaga amiinid lahustuvad väga halvasti. Küllastumata ühendid • Alkeenid ja alküünid on küllastumata, σ- sidemele ka üks või kaks π-sidet. • Alkeenid – süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid. Näiteks: CH2=CH–CH3 (propeen) • Alküünid – süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid. Näiteks: CH ≡ C– CH3 (propüün) • π-side on palju nõrgem kui σ-side => alkeenid ja alküünid on väga reaktsioonivõimelised. Keemilised omadused • Kaksik või kolmikside on nukleofiilne tsenter. • Markovnikovi reegel – elektrofiilne...

Orgaaniline keemia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun