soovitushaavu 73. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? 74. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes? 75. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? 76. Millistel tingimustel vedelik keeb? 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Orgaanilised ühendid (nimetamine, saamine, omadused, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, estrid, amiinid, aminohapped, karboksüülhapped, aldehüüdid, ketoonid, sahhariidid. Analüütiline keemia 79. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine 80. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne – millised ained on uuritavas objektis sees? Kvantitatiivne – kui palju on neid ained uuritavas objektis sees? 81. Analüüsiobjekt ja proov.
a - potentsiaali määrava iooni aktiivsus. Iooni aktiivsus a on seotud iooni kontsentratsiooniga ning lahustes, mille kontsentratsioon on alla 0,1 mol/l, võib iooni aktiivsuse ja kontsentratsiooni väärtused võrdseteks lugeda. Seega sõltub elektroodi potentsiaal E logaritmilisel kujul iooni aktiivsusest (kontsentratsioonist) lahuses. ORGAANILISED ÜHENDID (nimetamine, saamine, omadused, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, estrid, amiinid, aminohapped, karboksüülhapped, aldehüüdid, ketoonid, sahhariidid. 61. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! Kõigis neis on ühine on see, et C saab endale lisada 4 liidest. Põhiahel on süsinikahel, kust lähtuvad lisaahelad, mis määravad konkreetse aine omadused. a.
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. _ Homogeensetes sulamites on erinevate elementide aatomid jaotunud ühtlaselt. _ Heterogeensed sulamid koosnevad eri koostisega kristalsetest faasidest. Sulamite eelised võrreldes puhas...
Redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel). 60. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Elektrokeemiline rakk on seade mis suudab kas tuleneva elektri energiat keemiliste reaktsioonide või hõlbustada keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu elektrienergiaks. Orgaanilised ühendid (nimetamine, saamine, omadused, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, estrid, amiinid, aminohapped, karboksüülhapped, aldehüüdid, ketoonid, sahhariidid. 61. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata Küllastunud lahus on antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada aga Küllastumata lahus on lahus, milles tingimusi muutmata saab veel lahustatavat ainet lahustada. Ühisosad: Nii küllastunud kui ka küllastumata ühendid võivad sisaldada funktsionaalrühmi
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
Jo o n . 3 Sisaldavad vähemalt ühte kaksiksidet (-C=C-) või kolmiksidet. Kaksiksidet sisaldavaid süsivesinikke nimeta- COOH H3C takse alkeenideks (nt eteen), kolmiksideme puhul on nime- tuseks alküünid (nt etüün ehk atsetüleen, NB! Inimorganis- P alm ith ap e (16:0 ) mis leiduvates ühendites väga haruldane, võib esineda ravi- COOH mite struktuurides). H3C Kaksiksideme sisseviimine molekuli võib oluliselt muuta S tea rh ap e (18:0 )
MgCO3, Na2CO3, NaHCO3 jpt. Vesinikühendid – äärmiselt “rikas” C-ühendite klass C vesinikühendid: arv ületab kaugelt kõigi teiste elementide vesinikühendite arvu ühtekokku Süsivesinikud: võib jaotada 5 suurde klassi: 1) alkaanid (ainult üksiksidemed, “küllastatud” CnH2n+2 2) alkeenid (molekulis üks kaksikside) CnH2n 3) mitme kaksiksidemega ühendid (alkadieenid jne.) 4) alküünid (sisaldavad ühte kolmiksidet) CnH2n-2 5) tsüklilised ühendid: - tsükloalkaanid - areenid Need on ainult suured põhiklassid (lihtsustatud mudelid); olemas nende kõikvõimalikud kombinatsioonid. Teoreetiliselt: lõpmatu arv süsivesinikke, praktil. - palju tuhandeid Väävliühendid - tuntud mitu lihtühendit (ainult C ja S) + väga palju org. ühendeid, kus esineb väävel Lihtühenditest tähtsaim CS2 - süsinikdisulfiid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
