ja leelisega tekib sool (fenolaat): Kasutamine Haiglas: desinfitseeriva vahendina kuni selgus et see tekitab üpris raskeid põletushaavu Asendamatu toorme paljudele ravimitele: Aspiriin Ibuprofeen Paratsetamool Happelisus Hüdroksübenseen (C6H5OH) on tuntud ka nime all fenool. Fenoollahused oma happelisuse poolest küll mineraalhapetega võistelda ei saa, ent alkoholidest ja veest on nad ikka tugevamad happed Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Fenoolide mõju inimesele ja loodusele Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja, pinna ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1g/l.
pestiitsidena. Hübrofoobsete ainetena lahustavad hübrofoobseid aineid, kasutatakse keemilises puhastuses. Freoonid on madala molekulmassiga fluoro-, kloroalkaanid-, külmkappides soojuskandjad. Nukleofiilne asendusreaktsioon: Alkoholide saamine R - Cl + NaOH = R-OH + NaCl (R süsivesinikrühm) Reagentide eristamine: Radikaalne CH4 + Cl2 = CH3 Cl + HCl tekib klorometaan CH3 Cl + Cl2 = CH2 Cl2 + HCl tekib diklorometaan Nukleofiil R OH alkoholid Elektrofiil CH3 C CH3
sool (fenolaat): Kasutamine Haiglas: desinfitseeriva vahendina kuni selgus et see tekitab üpris raskeid põletushaavu Asendamatu toorme paljudele ravimitele: Aspiriin Ibuprofeen Paratsetamool Happelisus Hüdroksübenseen (C6H5OH) on tuntud ka nime all fenool. Fenoollahused oma happelisuse poolest küll mineraalhapetega võistelda ei saa, ent alkoholidest ja veest on nad ikka tugevamad happed Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Fenoolide mõju inimesele ja loodusele Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja, pinna ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fe noole olla üle 1g/l.
Küllastumata ühendid on orgaanilised ained, mis sisaldavad kordset sidet. Võivad olla süsivesinikud, küllastumata alkoholid jne. Liigitus: Alkeenid een lõpuga. Alküünid üün lõpuga. Kui aines on nii kaksik-, kui ka kolmikside siis nimetuses tuleb kõigepealt kaksiksideme tunnus ja seejärel kolmiksideme tunnus. Küllastumata ühendid on omega3 rasvhapped (alkeenid) Kui nimetuses on ees di, tri.. siis ei ole üüni/eeni ees heks vaid heksA. Küllastumata ühendite isomeerid: Alkeenidel eristatakse Cis- ja transisomeere. Cisisomeeridel on asendusrühmad ühelpool tasapinda
C2H5 OHetanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool ehk butaan-2-ool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool ehk butaan-2,3-diool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool ehk 3-metüülbutaan-2-ool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole
Elektrofiilne tsenter Nukleofiilne Veel tugevam nukleofiil on alkoksiidioon (alkoholaat) Alkoksiidi (alkoholaadi) saab leelismetalli reageerimisel alkoholiga ja ta on tugev alus RONa RO:- + Na+ CH3-C (CH3)2 - CH2-Br + CH3ONa CH3-C (CH3)2 - CH2-O-CH3 + NaBr 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 6 Alkoholid Metanooli molekuli mudel ... on ühendid, milles hüdroksüülrühm on seotud 1. valentsolekus süsiniku aatomiga. Püsivatel alkoholidel ei ole ühe süsiniku aatomi juures mitut hüdroksüülrühma. Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus
Füüsikalised omadused:ei lahustu vees, veest kergemad, vesiniksidemed puuduvad, C1-C4=gaasid, -14=vedelad, 15- =tahked, lõhnatu, värvitu(mitte kõik), mürgised, mõjub knsile, kergesti lenduvad. Alkeenide omadused: Põlemine[C2H4+ 302->2O2+2O2 2 C5H10+ O2- >10CO2+10H20]Hüdrogeenimine (H2 liitmine) Halogeenimine(VIIA rühma liitmine) Vesinikhalogeenimine(HF,HBr,HI,HCl) Vee liitmine Ei lahustu vees, veest kergemad. Alkoholid, aldeh. Ketoonid.Füsioloogilised omad:narkootilise toimega, kahjustab knsi, ald. Mürgisemad kui ketoonid, nahale sattudes tekitavad põletikke, organismist eraldub aeglaselt. Metanaal e. formaldehüüd.terava lõhnaga, mürgine gaas. Lahustub vees, metaani vesilahus-formaliin, kas. Desinfitseerimisvahendina, säilitatakse preparaate.Etanaal e. atseetaldehüüd.toatemp. keev vedelik, tekib etanooli oksüdeerimisel.Bensaldehüüd mandlilõhnaline vedelik,kas. maitse ja lõhnainena. Propenaal e
Ka igapäevaelus laialt kasutatavad ained võivad olla kokku puutunud teiste mürgisemate kemikaalidega. 9. Pärast katset korrasta töökoht ja pese käed. Küsi õpetajalt, kuhu asetada jäägid. 2. Ohumärgid mürgine aine tuleohtlik aine plahvatusohtlik keskkonnaohtlik söövitav kahjulik Söövitavad ained on näiteks happed, aga ka leelised. Tuleohtlike ainete seas on kütused (bensiin) ja mitmed alkoholid (etanool ja metanool) 3. Olulisemad katsevahendeid Katseklaas – peamiselt lihtsamate katsete tegemiseks. Katseklaasi ei tohi täita üle veerandi kogu tema mahust. Keeduklaas – lahuste valmistamiseks ja kuumutamiseks. Samuti mitmesuguste katsete tegemiseks. Ei tohi vahetult leegis kuumutada. Kolb (kooniline kolb ja ümarseisukolb) – lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks, suletavad korgiga.
joob. Nagu öeldakse, õlu on vedel leib. Sama moodi, kui tavalised inimesed tahavad juua, siis nad leiavad selle jaoks odavamaid mooduseid, näiteks Lätis joogi järgi käimine või kruiisilaevalt maksudeta poest ostmine. Ostes Eesti poest alkoholi, ostab inimene siiski selle järgi, kui palju ta tahab tarvitada (kui purju jääda), mitte selle järgi, kui palju raha joogi jaoks läheb. Maksude pideval suurendamisel hakkavad levima samuti ka kahtlased salaviinad ning muud alkoholid, mis seavad potentsiaalselt ohtu Eesti tervise ning alkoholi turu. Alkohol ei ole esmavajadus, kuid siiki ei paigutaks ma teda ka luksuskaupade kategooriasse. Viina hinna tõstmine ei tee seda jooki kuidagi kvaliitetsemaks ega paremaks, vaid pigem vähendab selle väärtust. Kui aktsiiside tõus samamoodi jätkub, ei ole enam võimalik osta erilisteks puhkudeks pudelit kallist konjakit, mis aastaid valminud, vaid peab piirduma lauaviinaga.
suhkrud on tavaliselt paremakäelised (D-konfiguratsiooniga) ning aminohapped tavaliselt vasakukäelised (L-konfiguratsiooniga). Süsiniku aatom nelja asendajaga loob kõige tavalisema kiraalse tsentri. Struktuuriisomeerid ehk funktsionaalsed isomeerid on seotud erinevate partneritega. Struktuuriisomeerid erinevad teineteisest aatomite järjestuse poolest. Struktuuriisomeeriaasse kuuluvatel isomeeridel on erinev funktsionaalne rühm. Näiteks eetrid ja alkoholid: butaan-1-ool ja dietüüleeter OH O Stereoisomeeridel on molekulides samad aatomid ning aatomid seotud samade partneritega, kuid paiknevad ruumis erinevalt. Keerilisema struktuuriga molekulides esineb mitmeid kiraalseid tsentreid, tänu millele võib stereoisomeeride arv suureneda oluliselt. Näiteks kolesterooli võimalike stereoisomeeride arv on 256, sest selle molekulis on 8 kitaalset tsentrit.
orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32
orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32
orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32
CH 3 H HH H H H H | | | H - C - C - C - C = C -H | | | | | CH 3 H H H H 2-metüül 1- penteen CH 3 H H H | | | | H - C - C - C - C - H | | | | CH 3 H H H 2,2-dimetüülbutaan Alkoholid 1. Nimetuse lõpp on –ool 2. Üldvalem R-OH 3. 5 esimese alkoholi valemid ja nimetused CH 3 OH metanool Oh funktsionaalne rühm e tunnusrühm C2H5-OH etanool C3 H 7 OH propanool C 4 H 9 OH butanool C5H11-OH pentanool H H H | | | H - C - C - C - OH | | | CH 3 H H 2metüül propanool Metanool
- tundlikud keskkonna mõjude suhtes - väga aktiivsed - nii aluste kui ka hapete omadused · Valgud on elusorganismides kõige tähtsamad ühendid. Nad võtavad vahetult osa organismi kasvamisest ja paljunemisest, on organismis ehitusmaterjaliks ja panevad organismi liikuma. · Valgud (küüned ja juuksed) kõrvetades kärssavad. · Tselluloos (paber ja puuvill) põlevad leegiga. · Tänapäeval nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks: süsivesikud, alkoholid, karboksüülhaped, sahhariidid, rasvad, valgud. Orgaanilised on nad sellepärast, kuna suurem osa nendest on nii või teisiti seotud elusorganismidega nad tekkivad organismide elutegevuse käigus, on eluprotsesside jaoks hädatarvilikud või on tekkinud elusorganismide jäänustest(nt. Nafta)
veeauru. Etanooli leek on kahvatusinine ning etanooliaurud ja õhk moodustuvad plahvatava segu. CH3 CH2 OH + 3O2 = 2CO2 +3 H2O Reageerib leelismetallidega: 2C2H5OH+2Na=2 C2H5ONa + H2 Organismis oksüdeerub alkohol vastavaks aldehüüdiks C2H5OH + 0,5 O2=CH3CHO+ H2O Dehüdraatuvad kuumutamisel: C2H5OH= CH2=CH2+ H2O Reageerib karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi: C2H5OH+HCOOH=HCOOC2H5+ H2O Reageerib vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl=C2H5Cl+ H2O Nii alkoholid kui ka nende vesilahused ei juhi elektrivoolu, nad on mitteelektrolüüdid. Teatud reaktsioonides võivad aga alkoholid avaldada väga nõrgalt happelisi omadusi. Naatriumi ja alkoholi reageerimissaadust nimetatakse alkoholaadiks. Etanoolist tekkivat alkoholaati nimetatakse naatriumetanolaadiks. Sel reaktsioonil eraldub vesinikku hüdroksüülrühma koostisest. Naatriumetanolaat on tahke kristalne aine, mis reageerin kergesti veega, andes taas etanooli. CH3 CH2 ONa + H2O = CH3 CH2 OH + NaOH
Need on tavaliselt kuidagi ohtliku või alandava sisuga ning põhjustavad inimese ärkamist, mille järel mäletatakse unenägu üldiselt väga detailselt. Sageli võib sama või sarnane unenägu korduda. Tavaliselt ärgatakse une teisel poolel, kuigi ärgata võib kogu öö jooksul. Ärgatakse kiiresti, ei esine segasust või desorienteeritust. Tüüpilised on ärevuse vegetatiivsed nähud - südamekloppimine, hingamissageduse tõus, higistamine, värisemine, jms. Mõned alkoholid on siiski ka kasulikud kuid samas ka kahjulikud, nt õlu. Õlu on küllalt kõrge energeetilise väärtusega ning rohkel tarbimisel võib põhjustada ülekaalulisust. õlles on B-rühma vitamiine, mis on head nahale ning närvisüsteemile ning aitavad vältida akne teket
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Mirjam Talts Lahused Referaat 2014 Sisukord Sisu Sisukord......................................................................................................................................2 Lahus...........................................................................................................................................3 Lahuste valmistamine.................................................................................................................4 Lahuste kontsentratsioonid.........................................................................................................5 2 ...
CH3 CH CH2 CH3 CH3 C = C CH2 CH3 3 bromo 4 etüül 3 metüül 1 hekseen CH2 = CH2 C C CH2 CH3 Keemia 2012 Keemia 2012 ANNA NIMETUS CH3 CH CH2 CH2 CH3 ALKOHOLID Alkoholid on orgaanilised ühendid mille molekulis asuvad hüdroüksüül rühmad. Nimetuse tunnuseks on ool. Alkoholid tekivad kui alkaani molekulis asendada 1 või mitu vesiniku aatomit hüdroksüül rühmaga. · Metanool metüülalkoholid rahvakeeles puu piiritus, füüsikalised omadused: värvusetta, iseloomuliku alkoholi lõhnaga vedelik, ülimürgine, põleb, on väga hea lahusti.Süütevedelik,kütus. Lahusti kasutamine, puhastusvahendid, kütuse lisandid. · Etanool etüülalkoholid Värvusetu, iseloomuliku alkoholi lõhnaga vedelik, põleb ,
Tähtaeg on 27 nov, nii puhtand kui mustand Orgaaniline keemia See on süsinike ühendite keemia, peale süsinike esinevad seal enamasti hapnik, vesinik, lämmastik, väävel, halogeenid, harvem metallid. Kokkuleppeliselt lihtsad ained nagu H2O3, CO2, CO ei ole orgaanilsed ained. Orgaanilised ained on algselt pärist elusast loodusest. (Nafta, orgaanilised happed nagu äädikhape, alkoholid jne. Esimesena sünteesiti 19. Sajandi lõpus orgaaniline aine kusiaine. Tänapäeval tuntakse üle 9 miljoni orgaanilise aine, anorgaanisi on tuhandetes. Orgaaniliste aintete 5 tunnust 1.Sisaldavad süsinikku ja nende molekul mass on suur (üle tuhande) 2.Vesilahused ei juhi elektrivoolu, st ei ole elektrolüüdid. Keemilised reaktsioonid kulgevad aeglasemalt. Lagunevad juba madalamatel temperatuuridel, orgaanilised ained põlevad. Orgaaniline või anorgaaniline aine
Karbkatioon-pos ioon kus pos laeng on süsinikul. Foraalne laeg-iseloomustab laengu jaotust molekulis. Elektronegatiivsus-elemendi võime hoida kinni elektrone kovalentses sidemes. Polaarne side- elek paar küll ühine kuid ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt. Iooniline side-laeg on täielikult ühel elem. Dipoolmoment- iseloomustab sideme ioonilisuse mahtu, mis on arvuliselt võrdne elementaarlaengu sajakordse väärtusega. Induktsioon-elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine piki sigmasidet. Isoeerija- sama mol mass ja valem erinev struktuur. Asendisomeer-erinevad paigutuse poolest. Radikaalne reaktsioon- toimub sümmeetriline sidemete katkemine(homolüütiline prot)ja moodustumine (homogeenne protsess). Polaarne reakts-mittesümmeetriline sidemete katkemine (heterolüütiline) ja tekkimine (heterogeenne). BRONSTEDI def: Hape-aine mis loovutab prootoneid.saab neg laengu muutub konj alusex Alus-aine mis seob prootoneid. LEWISE def: Hape-aine mis on...
tähendab, et aine ei saa moodustada vesiniksidemeid. Hüdrofoobsed ained on näiteks paljud metallid ja ka teatud orgaanilised ained (molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi). EE 6. köide, 1995. Nad ei saa moodustada vesiniksidemeid, sest nende molekulid on mittepolaarsed (koosnevad C-st ja H-st, võivad sisaldada ka O-d, mis pole otseselt seotud H-ga). Nt süsivesinikud, halogeeniühendid, rasvad, eetrid (praktiliselt vesiniksidemeid vee molekulidega ei anna), suurema süsinike arvuga alkoholid, karboksüülhapped (neil pikk hüdrofoobne „saba”). Hüdrofoobsed ained lahustuvad hästi mittepolaarsetes lahustites (nt eeter, bensiin, benseen). Eelnevate aastate riigieksamite vastused, http://goo.gl/5jg4Yo, 17.02.2014. Apolaarsed ehk hüdrofoobsed aminohapped, mis ei sisalda laetud rühmi ja on seega hüdrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Need aminohapped on sageli valgu ruumilises struktuuris sisemuses, olles üksteise läheduses ja tõrjudes vett eemale. B
Enamkasutatavad lahustid on: Süsivesinikud- puhastusvahendites kasutatavad süsivesinikud on tavaliselt naftaproduktid ja nende segud. Süsivesinikud on kergestilenduvad ja veeslahustamatud vedelikud, mis eemaldavad õli- ja rasvamustust. Lahustid on ohtlikud, kui need puutuvad kokku nahaga ning ka aurudena sisse hingates. Lahustid imenduvad organismi suhteliselt kergesti läbi naha, mis võib põhjustada allergiat. Alkoholid- need on universaalse toimega. Tänu OH-rühmale lahustavad alkoholid polaarseid ühendeid, tänu süsivesinikuosale aga mittepolaarseid ühendeid. Nõudepesuvahendis on samuti alkoholi, mis suurendab rasva lahustamist. Etanoolil on lisaks desifitseeriv ja kuivatav toime. Etanooli molekul seob palju vett, et muudab mikroobid teovõimetuks. Haihtudes viib alkohol kaasa vee ning tänu sellele hakkab pinnas kiiremini kuivama. 9
funktsionaalderivaat, laengu delokalisatsioon, hüdrolüüs, happeline katalüüs, leeliseline katalüüs. 2. Miks karboksüülhappel on happelised omadused? Kirjutada dissotsiatsioonivõrrand ja selgitada. R-COOH = R-COO- + H+ Karboksüülhappel on happelised omadused, sest tal on võime dissotseeruda ja anda lahusesse vesinikkatioone. 3. Võrrelda alkoholi ja karboksüülhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Karboksüülhapped on miljardeid kordi happelisemad kui alkoholid, sest alkoholi happeline dissotsiatsioon on tugevalt vasakule nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus. R-COOH + H2O R-COO- + H3O+ R-OH + H2O RO- + H3O+ 4. Võrrelda süsihappe ja etaanhappe happelisust. Põhjendada erinevust. Etaanhape on happelisemate omadustega kui süsihape, sest süsihape on äärmiselt ebapüsiv hape (happeanioon laguneb dissotsatsiooni käigus). 5. Võrrelda etaanhappe ja vesinikkloriidhappe happelisust. Põhjendada erinevust
Radikaal - vaba elektroniga osakesed Hüdrofiil aine, millel on väga tugev vastastikmõju veega Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid O-H või N-H sidemeid Hüdrofoobsed ained ained, millel puudub vastastikmõju veega , nad ei märgu veega, samuti ei lahustu ega pundu vees. Hüdrofoobsed on nt: süsivesinikud, eetrid, rasvad, suurema süsinike arvuga alkoholid ja karboksüülhapped Pindaktiivsed ained sisaldavad pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset rühma. Teatud määral lahustuvaid pindaktiivseid aineid kasutatakse pesemisvahendite ehk detergentidena Ründav osake reaktsiooni alustav osake Reaktsioonitsenter nukleofiilsustsenter, elektrofiilsustsenter või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake Lahkuv rühm asendusreaktiooni korral väljatõrjutav osake
*Anaeroobidest märgitakse klostriide nagu Clostridium sporogenes, Cl. perfringens jt. *Hallitusseentest osalevad valkude lõhustamisel Aspergillus spp., Penicillium spp., Mucor spp. jt. Valkude lõhustumine toimub proteolüütiliste ensüümide toimel. Hüdrolüüs toimub järk-järgult: valgudpolüpeptiididaminohapped. *Aminohapped desamineeritakse, mille tulemusel moodustuvad NH3 ja vastavad orgaanilised ained (happed: sipelghape, äädikhape, propioonhape, võihape; alkoholid: propüül-, amüül- jt alkoholid). *Aromaatse rea amiinohapete lõhustamise vahesaadusena moodustuvad fenool, skatool, indool ja teised mürgised ning ebameeldiva lõhnaga ühendid. *Väävlit sisaldavate aminohapete lõhustumisel moodustub H2S või merkaptaanid, mis lõhnavad samuti ebameeldivalt. *Valgulagundajad mikroobid on looduses ainete ringe seisukohalt vajalikud, kuna nad mineraliseerivad valgulisi ühendeid. Moodustub NH3, mis rikastab mulda taimedele vajaliku lämmastikuga.
Keemiline valem: C4H10O Kasutatakse värvide, lakkide ja lahustite koostisainena; floteerimisreagendina Butanooli keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 74.12 g/mol Tihedus: 0.81 g/cm3 Keemistemperatuur: 118 °C Sulamistemperatuur: -90 °C Värvuseta Iseloomuliku lõhnaga vedelik Kergesti süttiv Tervisele ohtlik Etanool Teised nimetused: etüülalkohol, viinapiiritus, piiritus, metüülkarbinool Keemiline valem: CH3CH2OH Aineklass: alkoholid Etanooli saadakse suhkru kääritamisel pärmiseente abil või eteeni hüdreerimisel. Etanooli kasutatakse alkohoolsete jookide tootmisel, autokütusena (puhtalt kui ka segus bensiiniga), lahustina. Etanooli keemilised ja füüsikalised omadused: Molaarmass: 46.07 g/mol Tihedus: 0.789 g/cm3 Keemistemperatuur: 78 °C Sulamistemperatuur: -114 °C Seguneb veega, moodustades negatiivse aseotroobi. Iseloomuliku lõhnaga Kergesti lenduv Tuleohtlik
Halogeeniühendite, alkoholide, amiinide ja eetrite omadused
Halgeeniühendite omadused:
1. Füüsikalised omadused:
• Lineaarse ahela puhul tugevad omavahelised sidemed, kõrge keemis ja madal
sulamistemperatuur, hargnenud ahela puhul vastupidi.
• Veest raskemad.
2. Füsioloogilised:
• Kõik halogeeniühendid on mürgised, kahjustavad kesknärvisüsteemi.
• Mürgisuse järjestus: RF
Kordamine kontrolltööks: Alkaanid 1. Keemiliste sidemete arv koos põhjendusega. C- 4, sest viimasel kihil 4 vaba elektroni. P- 5, sest tal on tal on viimasel kihil 3 vaba elektroni > saab moodustada 5 sidet. 2. Hüdrofoobsus vett tõrjuvad ained (Nt. Rasvad, alkaanid, eeter) Hüdrofiilsus vett armastavad ained (Nt. Alkoholid, suhkrud, soolad) 3. Isomeeria. Joonistada! Põhjendada keemistemperatuuri ja tihedust! Mida suurem on alkaani molekulmass, seda kõrgem on tema sulamis- ja keemistemperatuur. Isomeeride puhul on keemistemperatuur seda kõrgem ja tihedus seda suurem, mida vähem hargnenud on ahel. On ju hargnemata ahelaga molekulidel omavaheline
Termin eeterlikud õlid koondab suure hulga erinevaid ühendeid (enamasti terpenoidid, on ka aromaatseid ühendeid jm) nende looduslikust materjalist, reeglina taimedest, saamise meetodi alusel. Eeterlikud õlid eraldatakse taimmaterjalist veeaurudestillatsioonil, harvem ka ekstraktsioonil orgaaniliste solventidega. Mitmetele eeterlike õlide klassi kuuluvatele väärtuslikele ühenditele on välja töötatud ka keemilise sünteesi meetodid, näiteks terpenoidide klassi kuuluvad alkoholid, aldehüüdid ja estrid. Mitmed neist on ka lähteaineks edasisele sünteesile. 2.1 Alkohol Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) ( OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga.
Lahuste koostise arvutused lahuste lahjendamisel ja segamisel (ka lahuste tiheduse arvestamisega ja kristallhüdraatide korral). 6. SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Süsinikahel, isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Süsinikuühendite omaduste ja struktuuri vaheline seos. Orgaaniliste ainete oksüdeerumine. Radikaalmehhanismiga reaktsioonid. Alkaanid olmes ja tehnikas. 7. POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (HALOGEENID, ALKOHOLID, AMIINID): Asendusrühm; polaarne side, osalaengud, polaarse sideme katkemine; nukleofiil, elektrofiil; reaktsiooni mehhanismi analüüs; nukleofiilne asendusreaktsioon; halogeenühenditega seotud keskkonnaprobleemid; alkoholide struktuur ja omadused; funktsionaalrühm; struktuuri- ja asendiisomeeria; alkohol kui hape; vesinikside; eetrite määratlemine; alküülamiinide struktuur ja omadused; amiin kui alus. 8
Keemiline süntees (dietüüleeter, kloroform, etaanhape, estrid jt) Piiritustermomeetrid Kütus (kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse reaktiivmootorites, rakettides, sisepõlemismootorite kütuste koostisosa, kuna tõstab mootori võimsust) Konserveerimisvahendid ETANOOLI BIOTOIME: EI OLE ÜHTEGI RAKKU EGA ORGANIT, MIDA ALKOHOL EI KAHJUSTAKS. Seega on etanooli mõju organismile pigem kahjulik. Organismi sattunud alkoholid oksüdeeritakse maksas leiduva ensüümi (alkoholdehüdrogenaas) toimel väga mürgisteks aldehüüdideks ja sealt edasi karboksüül-hapeteks ning pärast veel mitmeid vahereakt-sioone lõpuks süsihappegaasiks ja veeks. Etanooli toime inimorganismis avaldub koheselt. 4- 5 minuti pärast leidub veres juba alkoholi. Kõige suurem on alkoholisisaldus umbes üks tund peale etanooli tarbimist. Inimorganismi sattunud alkohol avaldab tugevat toimet kesknärvi-süsteemile ja põhjustab mitmeid
hüdroksühapped): HOCH2CH2CH2CH2OH, NH2(CH3), HOOCCH2CH2COOH, C6H6; H2N(CH2)4NH2, CH3CH(NH2)COOH, HOOC(CH2)3COOH, CH3OH, CH4 ; CH3CHOHCOOH; (leidke amiidide tekkeks vajalikud diamiinid, aminohapped, dihapped)- amiidide jaoks on oluline NH2 Polüestrid tekivad alkoholist, karboks.happest. 3. Loodusliku loomse kiuga sarnane on oma keemiliselt ehituselt polüamiidkiud. Valige antud loetelust, millised ained neist võiksid olla toorained polüamiidkiu valmistamisel: Alkoholid, karboksüülhapped, dihapped, küllastamata süsivesinikud, diamiinid, aminohapped? 4. Looduslikud taimsed kiud on tsellulooskiud . Oma keemiliselt ehituselt on nad (valige õige) polüestrid, polüeetrid, polümeeritud süsivesinikud. 5. Defineerige kiu(tekstiilikiu) mõiste: Suure läbimööduga ja pikad, painduvad ja tugevad moodustised, mida kasutatakse tekstiilitööstuses. 6. Milliseid kiudude liike Te teate? 1. Looduslikudkiud ( Taimsed ja loomsed) 2
koosseisu ning peatab kõik raku sees toimuvad protsessid. Perme(a?)biliseerimine on rakumembraani muutmine läbilaskvamaks, et värvid ja antikehad pääseksid rakku sisse. Värvimine on raku värvi muutmine, et rakku oleks võimalik kergemini mikroskoobis tuvastada. Eri rakuosi on võimalik erinevalt värvida ja nii saame eristada rakuosi kergemini. a. Mis on erinevus formaldehüüd- ja alkohoolsete fiksaatorite vahel? Tänu oma hüdrofiilsele OH rühmale, alkoholid katkestavad vesiniksidemeid ja hävitavad valkude tertsiaarset struktuuri denatureerides ja sadestades neid. Etanooli molekuli hüdrofoobne osa võib aga ka lipiididega seostuda, tõmmates neid raku membraanist välja ehk lahustades neid. Seega lisaks fikseerimisele alkoholid tekitavad auke plasmamembraanis ehk permeabiliseerivad rakke. b. Kuidas detergendid toimivad? Detergendid kergelt polaarsed molekulid, mis tõmbavad lipiidid plasmamembraanist välja
karboksüülrühmast COOH, mis on hüdrofiilne. · Hambapasta koosneb kriidist, kaltsiumfosfaadist ja ränioksiidist. · Desodorandid võivad pidurdada higi eraldumist või takistada higi lagunemist. · Puudrid on mitmest ainest koosnevad segud ( talk, kaoliin, tsinkoksiid, tärklis, diraudtrioksiid, kriit, tsinkstearaat, värvained, parfüümid ).Neist tsinkoksiid ja rasvhappesool on desinfitseeriva toimega ja seovad puudrit nahaga. · Kreemide koostisesse kuuluvad alkoholid, rasvhapped, mandliõli, lanoliin, mesilasvaha.Lanoliin on villa pesemisel saadav villavaha, mis hoiab naha pehme. · Liimid on vedelad materjalid, millel on hea nakkumisvõime.Liimi kuivamisel toimuvad keemilised reaktsioonid ja lahusti aurustumine, mille tulemusena jäänad liimitavad pinnad tugevasti kokku.Liimide põhiaineks on kõrgmolekulaarne ühend. · Tärklis on tselluloosi töötlemissaadus, kummiliimi saadakse kautsuki lahustamisel bensiinis.
vedelkütustes, odekolonnides jm. Alkohol on ka joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Sellest on saanud maailmas üks väga tõsine probleem, kuna selle tarvitamine läheb tihtipeale liiale ja selle narkootilise aine toime all tehakse palju lollusi ning see rikub ka inimeste tervist. Looduses esineb alkoholi vähesel määral ,kuna see lendub kergesti madala keemistemperatuuri tõttu. Sellepärast hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis on tekkinud nii, et süsivesiniku molekulis on üks või mitu vesinikuaatomit asendunud hüdroksüülrühmaga. Nende üldvalem on ROH. Alkoholi tootmine sai alguse Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Etüülalkohol võib tekkida anaeroobse käärimise pärmseente toimel jääkproduktina. Lähtematerjalina võidakse kasutada nii tööstuslikult toodetud suhkru lahust, kui ka tärklist, mida saadakse teraviljadest ja kartulimugulatest ja ka tselluloosi, mida saadakse nt
Seentes on ka hulgaliselt aineid, mida inimese seedekulgla ensüümid ei suuda lagundada, näiteks kitiin. Seetõttu võiks seeni pidada raskesti seeditavaks toiduaineks, eriti raskeks teeb nende seedimise alkohol. Mõnede seente (nt tindik) puhul võib tekkida koos alkoholiga mürgistus. Taim Taime keemiline koostis : vesi , mineraained , süsivesikud , aminohapped ja valgud , lipiidid , nuklehapped , alkaloidid , fenoolsed ühendid , orgaanilised happed , aldehüüdid , alkoholid , estrid jne , Taimede ja loomade normaalseks elutegevuseks ei piisa makroelementidest, on vaja veel rida elemente:As, Al, B, Ba, Br, Cd, Cr, Co, Cu, F, Fe, I, Mn, Mo, Nb, Ni, Pb, Rb Se, Si, Sn, Sr, V, W, Zn jt -mida tarbitakse vähe, mõnest mg kuni kümnete mikrogrammideni (g) päevas. Nende peamiseks ülesandeks on elutegevuse reguleerimine. Osa neist, Si, Fe, Zn, Sr, Br, B, Al, Ba ja Rb, kontsentreeruvad taimedes ja loomsetes organismides, teisi on vaja nii väikesel hulgal, et tavalise
· :OH Alusiinioonid · :OR Alkoksiinioonid · :CN Tsüniidioonid · :NH2 Amiinid Nõrgemad nuklefiinid on: · COO2 Karboksüülhape anioonid · Cl Halogeenioonid · H2O Vesi · Alkoholid · Tugevate haoete anioonid Sarnaselt toimub ka elekrofiilne asendusreaktsioon. Kõik vastupidi, ainult et elektrofiil ühineb selle süsiniku aatomiga millel on rohkem vesiniku aatomeid. Kuidas analüüsida reaktsiooni võrrandeid: · Selgita välja elektrofiilsus või nukelfiidsus tsenter · Leia ründav osake · Leia lahkunud rühm HALOGEENÜHENDID TEHNIKAS JA KESKKONNAS 1. Milleks kasutatakse halogeen ühendeid?
Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüüdid ja lhaus ei juhi elektrit(erandiks on happed, mis on küll molekulaarsed, kuid tekivad ioonid) gaasid ja vees lahustuvad vedelikud, põhjuseks vesiniksidemete teke vee molekuli ja molekulaarse aine vahel. Lahustuvad alkoholid, sahariidid, karboksüülhapped, amiinid Hüdrofiilsed ained-veesõbralikud, nt nahk, puit Hüdrofoobsed ained-tõrjuvad vett, nt rasv Elektrolüüdid-ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon-aine jagunemine lahustumisel ioonideks Elektrolüüdid jagunevad: (ioonideks jagunemise ulatuse järgi) ● Tugevad eletrolüüdid: £>30%: HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3, leelised, vees lahustuvad soolad
hoiduvad kokku nagu puuviljakobarad. Nad erinevad teistest taimedest seetõttu, et nad ei ole ümbritsetud tsellulooskestaga, mida peab lagundama, enne kui rakk muutub kasulikuks toiduks. Pärmi-rakud alluvad kergelt seedemahlade toimele ja imenduvad kergesti. Toores pärm on rikas B-grupi vitamiinidest ja aluselistest elementidest. Pärmi ei tohi kasutada koos mahladega, sest siis toode¬takse maos õlut, mis sisaldab puskariõlisid. Toksilised alkoholid ja happed on kahjulikud maksale. Värsket pärmi tohiks võtta ainult tühja maoga. Teda peaks sööma ilma lisanditeta, lastes aegla¬selt suus sulada, või siis segama sooja vee või toore piimaga mitte kunagi millegi muuga. Parimad ajad värske pärmi võtmiseks on hommikul vara, üks tund enne õhtusööki või vahetult enne magamaminekut. Pärmi võib võtta ka öösel. Pärmi võib süüa ka peale suhkru- ja tärklisevaba toidu-korda.
Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid kaksiksidet sisaldavad CnH2n 2) Alküünid kolmiksidet sisaldavad CnH2n-2. c) Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid -Sisaldavad benseenituuma 2. Funktsinaalrühma sisaldavad ained R alküülrühm Ar arüülrühm 1. Halogeeniühendid R Hal (F-, Cl-, Br- või I-) 2. Alkoholid R OH (hüdroksüülrühm) 3. Fenoolid Ar OH (hüdroksüülrühm) 4. Eetrid R O R` (Alkoksürühm) 5. Karbonüülühendid (karbonüülrühm) a) Aldehüüdid) R CHO (aldehüüdrühm) b) Ketoonid R CO -R´( Ketorühm) 6. Karboksüülhapped RCOOH (karboksüülrühm) 7. Estrid R COO R´ (Esterrühm) Rasvad on glütserooli segaestrid rasvhapetega. Rasvhapped on üle 10 paarisarvu C-ga karboksüülhapped. 8
2)alkoholaadiga 3)ammoniaagiga 4)tsüaniiidiga 5)amiiniga. Seal reaktsioonis 1)ründav osake on nukleofiil. 2) Tugevam nukleofiil tõrjub nõrgema nukleofiili välja. 3) Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina. Tugevad nukleofiilid ( :OH-, :OR- alkoholaad, :CN- tsüaniid, :NH2 ) Nõrgad nukleofiilid ( :RCOO- , :Hal- , H2O, POH Alkoholid on orgaanilised ained , mis sisaldavad hüdroksüülrühma (OH), kui alkoholis on mitu OH rühma , siis on mitme hüdroksüülsed alkoholid. Alkoholide üldvalem on CnH2n+1OH , lõppliide ool. Alkoholile nime andmisel antakse OH rühmale väiksem koha number. Isomeeria- võid muuta OH asukohta, tuua sisse metüülrühma. Alkoholide keemilised omadused a) Põlemine 2C3H7OH+ 902 = 6CO2+ 8H2O b)reaktsioon aktiivse metalliga 2C3H7OH+ Na = 2C3H7ONa+ H2 , tekib alkoholaat rühm. (naatriumpropanolaat). c) Alkoholid oksüdeeruvad aldehüüdiks CH3CH2OH +O2 = 2CH3CHO + 2H2O ehk C2H5OH + O2 = CH3CHO + H2O
idividuaalsed sfingolipiidid. LIPIIDIDE AGREGAADID - Polaarses keskkonnas moodustavad lipiidid monomolekulaarse kihi (õlid), kaksikkihi: (fosfolipiidid, sfingolipiidid) või mitselli (detergendid). VAHAD - Vahad on apolaarsed, seebistuvad lipiidid, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete ja pika süsinikuahelaga alkoholide (nn rasvalkoholide) estrid. Kuna vahade koostisse kuuluvad pika süsinikuahelaga, valdavalt küllastunud rasvhapped ja küllastunud või küllastumata alkoholid, siis iseloomustab neid: suur vastupidavus mikroobide lagundava toime (hüdrolüüsi, oksüdatsiooni) suhtes.; kõrge sulamistemperatuur.; madal joodiarv. Looduses omavad vahad reeglina kaitsefunktsiooni - tingivad loomanahkade, taimelehtede ja veelindude sulgede märgumatuse (hüdrofoobsuse). STEROIDID - Lipiidide klassi kuuluv ühendite rühm, mille struktuurseks aluseks on nn steroidtuum, mis moodustub omavahel seostunud kolmest tsükloheksaani tsüklist (nn A, B ja C tsükkel) ja ühest
Põleb: C2H4+3O22CO2+2H2O. Liitumisreaktsioonid - hüdrogeenimine = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan C2H4+H2C2H6(Alkeenide saamine pöördreaktsioon, ilma katalüsaatorita toimub ainult kõrgetel temp). Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C 2H4+H2OC2H5OH(See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Mehhanism on sarnane vesinikhalogeniidi liitumisega. Ka produktide jaotus toimub samamoodi, Markovnikovi reegli järgi). Alküünidel - Kuna alkoholid, milles OH on seotud kaksiksideme juures oleva süsiniku aatomiga, pole püsivad ja isomeeruvad vastavaks aldehüüdiks või ketooniks- on saaduseks etanaal. Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. C2H4+Br2C2H4Br2(elektrofiil tekib siin halogeeni molekuli polarisatsiooni tulemusena. Teine halogeeniaatom liitub reeglina trans-asendisse); C 2H4+HClC2H5Cl(Markovnikovi reegel). 19. Kirjutage alkeenide saamisreaktsioonid. CH3CH3CH2=CH2+H2; CH3CH2CHBrCH3+CH3CH2O-
Üldvalem: R-Hal (kus R on süsinikuahel) Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. 2,4-dikloropentaan 1,1-dikloro-3,3-dimetüülbutaan 3. Hapnikku sisaldavad orgaanilised ühendid 3.1. Alkoholid Orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (--OH). Alkoholidel on järelliide ool. Kasutada võib ka hüdroksüülrühma puhul eesliidet hüdroksü. Üldvalem: R-OH, CnH2n+1OH OH rühm ei pruugi olla süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas. Nimetuste andmisel kehtivad üldised printsiibid: mitme hüdroksüülrühma kordust näidatakse
Jääkainete maksimaalne sisaldus: Üldhappesus väljendatuna äädikhappe grammides 100- mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 1,5 Estrid väljendatuna etüülatsetaadina grammides 100- mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 1,3 Aldehüüdid väljendatuna atseetaldehüüdina grammides 100- mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 0,5 Kõrgemad alkoholid väljendatuna(isobutüülalkoholi) metüül-2- propanool-1 grammides 0,5 Metanooli grammides 50 Kuivaine grammides 1,5 Lenduvad aluselised lämmastikühendid väljendatuna lämmasiku grammides 0,1 Furfurool ei ole lubatud Fermentpreparaadid
ruumide õhupuhastussüsteemides. Kemikaalide toime: 1. Tugevad bakteriotsiidid – hävitavad endospoorid, võivad olla sterilandid. 2. Mõõdukad bakteriotsiidid – hävitavad seenespoorid (mitte endospoore), tuberkuloosikepikesed ja viirused. 3. Nõrgatoimelised bakteriotsiidid – elimineerivad vegetatiivsed bakterid, vegetatiivsed seenerakud ja mõned viirused. Bakteritsiidsed vahendid: halogeenid, fenoolid, kloorheksidiin, alkoholid, vesinikperoksiid, detergendid ja seebid, raskemetallid, aldehüüdid, gaasid, värvid. Дополнительно о каждом в loeng8, стр. 21. Antimikroobsete ainete märklauad mikroobidel. Rakusein – sein muutub hapraks ja sell lüüsub. Osad antimikroobsed ravimid, detergendid ja alkohol. Rakumembraan – kaotab terviklikkuse. Detergentide pindaktiivsed ained. Rakusünteesi protsessid (DNA, RNA) – replikatsiooni ja transkriptsiooni ärahoidmine
näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks. Saadused: autobensiinid lennukibensiinid tsiviilreaktiivkütused diislikütused kerged kütteõlid rasked kütteõlid 5.Autokütused Peamised naftast saadud kütused on bensiin ja diiselkütus. Bensiin: Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini koostises hapnikuühendid nagu eetrid, alkoholid jt.. Bensiinide keemistemperatuur on vahemikus 30...200 oC. Peamised süsivesinikud: alkaanid: normaal- ja isoalkaanid tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised areenid: C6H6 alküülderivaadid alkeenid ja tsükloalkeenid Bensiinide oktaaniarvud: *Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) * Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) * Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80)
Aldehüüdid on keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (CHO). Tähistus -CHO rõhutab, et hapniku ja vesiniku aatom pole omavahel seotud (erinevalt alkoholist (R OH)). Lihtsaim aldehüüd on metanaal, mille 37-protsendine vesilahus on formaliin. Kaks kõige levinumat aldehüüdi on metanaal HCHO ja etanaal CH3CHO. Sõna "aldehüüd" leiutas Justus von Liebig lühendina ladina sõnadest "alcohol dehydrogenatus" ('alkohol, millest on vesinik eemaldatud'). Nimi viitab sellele, et vastava alkoholiga võrreldes on aldehüüdi molekulis üks vesiniku aatom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. Kuid looduslikes "ehituskivides" (aminohapetes, nukleiinhapetes ja l...
vesiniku aatomeid RHC+ == C-H2 RHC+--- :C-H2 Polaarsete molekulide liitumisel kaksiksidemele on kaksiksideme polaarsus oluline ja määrab kuhu liitub positiivne ja kuhu negatiivne osa Hüdraatimine tulemuseks on alkohol R-C+H == C-H2 + H OH RCH(OH) - CH3 CH3-CH = CH2 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 tekib 2-propanool Alküünide hüdraatimisel ei teki püsivat alkoholi , sest kaksiksideme juures ei või OH rühm olla, sellised alkoholid pole püsivad ja isomeeruvad edasi vastavaks aldehüüdiks või ketooniks CH:::CH + HOH CH2=CHOH CH3CHO etanaal CH3-C:::CH + HOH CH3- C(OH) = CH2 CH3-CO-CH3 propanoon e atsetoon Reageerimine vesinikhalogeniididega R-CH == CH2 + H+Cl- R-CHCl- CH3 CH3-CH = CH2 + HCl CH3-CH(Cl)-CH3 tekib 2-kloropropaan Redoksomadused Võrreldes küllastunud ühenditega on nad mõnevõrra rohkem oksüdeerunud, kuid siiski eeskätt redutseerijad. Nad põlevad C3H6 + 9/2O2 = 3CO2 + 3H2O. Etüüniga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
