molekulide lõhustamine kõrgel temperatuuril. 2CH4 → CH ≡ CH + 3H2 alkeen Järelliide –een Sarnased alkaanidele, 1) Hüdrogeenimine Küllastumata ühendeid saadakse CnH2n TÜVI-(2,3)NR-(di)een hüdrofoobsed, Liitumine vesinikuga, tekivad alkaanid alkaanide Tasandiline = kaksikside CH2=CH2 + H2 → CH3-CH3 dehüdrogeenimisel: Nt. CH2=CH-CH3 2) Hüdraatimine CH3-CH3→CH2=CH2+H2 -propeen Elektrofilne liitumine veega, tekivad alkoholid 2CH4→CHºCH+H2
Sõltuvalt sordist ja kasvamiseks kasutatud jäetistest paprika võib sisaldada 5.0-40,6 mg kapsantiini 100 g-s kuiva massi. Kuna tulemus asub selles vahemikus, pean oma katset õnnestunuks. 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Tavaliselt ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustis, ainult apolaarsetes orgaanilistes lahusti, nt alkaanid, benseen, eeter, kloroform jne. Vähesel kogusel lahustuvad polaarsetes solventides nagu etanool, metanool jt. Selline omastus tingitud lipiidide hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikade süsinikahelate sisaldusest molekulis. Lipiidid on kõikides organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseksenergeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele on
Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või valmistised, mis on ette nähtud inimese keha välispinna (nahk, juuksed, näo- ja
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3,...
Aatomiks - nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma- koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate- moodustavad elektronid. Isotoobid- on elemendi teisendid,mille tuumas on erinev arv neutroneid. Aatomorbitaal- on ruumisosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. Keemiline element - kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik/kogum. Aatomnumber - Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. Tuumalaeng - aatomituuma elementaarlaengute arv, mis on võrdne prootonite arvuga tuumas. Massiarv, aatommass - Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite ja neutronite arv kokku. Elektronide väliskiht - elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. elektronoktett - Kui aatomi väliskihis on kaheksa e...
mõjul, mis reeglina viib aine lagunemisele. 60. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Elektrokeemiline rakk on seade mis suudab kas tuleneva elektri energiat keemiliste reaktsioonide või hõlbustada keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu elektrienergiaks. Potentsiomeetria korral koosneb elektrokeemiline rakk kahest elektroodist, potentsiomeetrist ja uuritavast lahusest. Orgaanilised ühendid (nimetamine, saamine, omadused, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, estrid, amiinid, aminohapped, karboksüülhapped, aldehüüdid, ketoonid, sahhariidid. 61. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! a) Küllastunud ained- on üksikside kahe süsiniku vahel, nt: alkaanid Küllastamata ained- on kaksik või kolmik side süsinike vahel, nt: alkeenid, alküünid
funktsionaalrühmi. Näiteks küllastunud alküülalkoholid või küllastumata allüülalkoholid. Rasvhapped jagatakse küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Formaalselt kuuluvad küllastumata ühendite hulka ka areenid. Kuna aga nende ühendite molekuli ehitus ja keemilised omadused on oluliselt erinevad eelnimetatud küllastumata ühenditega võrreldes, siis tavaliselt aromaatseid ühendeid vaadeldakse omaette ainete klassina. Küllastunud ühendid alkaanid. · Süsinike vahel on ainult üksiksidemed. · Tetraeedilised (molekulid on ruumilised). · Hüdrofoobsed (vees peaaegu lahustumatud). · Alkaanide molekulil puudub võime liita vesinikumolekule küllastunud. Küllastumata ühendid - alkeenid ja alküünid · saavad endale juurde liita vesiniku aatomeid küllastamata. · Süsiniku aatomite vahel esineb kaksikside või kolmikside. *Tsüklilistel ja aromaatsetel ühenditel.
********* Gümnaasium Keemilised Vooluallikad REFERAAT Koostaja (J. Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi. 2 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulut...
mereloomadest ja taimedest. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Naftapuuraukudest väljub koos naftaga naftagaas, mis koosneb gaasilistest alkaanidest. Nafta destilleerimise saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi. Kõige madalama keemistemperatuuriga saadust nimetatakse bensiiniks. Teda kasutatakse tavalise automootori kütusena. Bensiiniaurude ja õhu segu süttib automootoris elektrisädemest. Et põlemine oleks ühtlane, peavad bensiini koostises olema hargneva ahelaga alkaanid. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaanarv. Mida kõrgem see on, seda parem on bensiin. Järgmist kõrgemalt keevat naftasaadustnimetatakse petrooleumiks. Petrooleumile lähedase keemistemperatuuri ja koostisega naftasaadus on diislikütus, mida kasutatakse diiselmootorites. Diislikütus pritsitakse diiselmootorisse läbi peene ava. Väga suure rõhu all kuumeneb ta mitmesaja kraadini ja süttib. Veel kõrgema keemistemperatuuriga on määrde- ja muud õlid, masuut ja parafiin
Keemilised vooluallikad SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada ...
enamikus väävlitsisaldavad (umbes 250), lämmastikkusisaldavad (rohkem kui 30) ja hapnikkusisaldavad( ligikaudu 85), aga ka metallorgaanilisted ühendid (enamikus vanaadiumi ja nikli); ülejäänud on süsivesinikgaasid C1-C4 - 0,1 %...4 %, vesi (jälgedest kuni 10 %) ning mineraalsoolad (põhiliselt kloriidid 0,1 mg/l...400 mg/l ja enam, orgaaniliste hapete soolad, jt), mehhaanilised lisandid (saviosad, liiv, lubjakivi). Süsivesinikkoostis: põhiliselt alkaanid (tavaliselt 30 %-35 %), harvem 40 %-50 %, nafteenid (25%-75 %). Vähemal määrala aromaatse rea ühendeid (10 %-20 %, harvem 35 %) ja sega- e hübriidtüüpi, nt parafiin-nafteen, nafteen-aromaatsed. Heteroaatomilised komponendid on: väävlitsisaldavad- väävelvesinik H2S, merkaptaanid, mono- ja disulfiidid, tiofeenid, tiofaanid, aga ka polütsüklilised jt (70-90 %), millised kogunevad nafta destillatsiooni jääkproduktidesse- masuuti ja gudrooni, lämmastikkusisaldavad - ülekaalukalt
TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED A.Veevahetus Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal w võrdub vee keemilise potentsiaaliga w, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potentsiaali ow suhtes. ( w ow ) Vw w= Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud w ow Vw = + 2.3 RT log aw + zFEw + P +mwgh ow - vee standartne keemiline potentsiaal; aw - vee kontsentratsioon (aktiivsus); Ew - vee elektriline potentsiaal; R - gaasikonstant (8.3 J mool-1 K-1); F - Faraday konstant (96 kJ V-1 mool-1); Vw - vee partsiaalne molaarne ruumala; m - moolmass; g - raskuskiirendus, h - kõrgus z - aine osakese laeng w - vee tihedus Elektrokeemiline potentsiaal on töö, mida tuleb teha mooli iooni toomiseks standartsest olekust kindlasse konsentratsi...
orgaanilistest ühenditest. Joon. 2 Alifaatsed (atsüklilised) orgaanilised ühendid COOH H2N CH Küllastatud alifaatsed orgaanilised ühendid CH3 Nende hulka kuuluvad alkaanid ja nende derivaadid. Alkaanid on Alaniin süsivesinikud, milles kõik süsinik-süsinik sidemed on üksiksidemed (nt metaan, etaan, propaan jne, vt tabel 2). Metaan (CH4) on loodusliku COOH gaasi põhikomponent. Meditsiinis kasutatav vaseliin kujutab endast H2N CH kõrgemate alkaanide segu (süsinikuaatomite arv on 12…25 vahel).
( püridiini, piperdiini ja kinoliini derivaadid). Mõnes naftas on ka palju aromaatseid süsivesinikke. Süsivesinike molekulid on keeruka ehitusega. Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone. Alkaanid (parafiinid Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga. Gaasilised alkaanid on metaan, etaan, propaan, butaan. Alkaanid, millede molekulis on 5...16 süsiniku aatomit on vedelikud ning millede molekulides on üle 16 süsinikuaatomi on tahked. Tahkeid alkaane nimetatakse parafiinideks. Nii gaasilised kui ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis-
( püridiini, piperdiini ja kinoliini derivaadid). Mõnes naftas on ka palju aromaatseid süsivesinikke. Süsivesinike molekulid on keeruka ehitusega. Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone. Alkaanid (parafiinid Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga. Gaasilised alkaanid on metaan, etaan, propaan, butaan. Alkaanid, millede molekulis on 5...16 süsiniku aatomit on vedelikud ning millede molekulides on üle 16 süsinikuaatomi on tahked. Tahkeid alkaane nimetatakse parafiinideks. Nii gaasilised kui ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis-
lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte 62. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! a) Küllastunud ained- on üksikside kahe süsiniku vahel, nt: alkaanid Küllastamata ained- on kaksik või kolmik side süsinike vahel, nt: alkeenid, alküünid b) Tsükliline süsteem: suletud ring, orgaaniline ühend, nt: tsükloheksaan Aromaatne nt: benseen c) Lineaarne molekul tähendab mittehargnenud ahelaga molekuli, kuigi aatomid selles molekulis ei asetse lineaarselt ühel joonel. Kõige enam kasutatakse väljendeid lineaarne polümeer või lineaarne ahel. Tsüklilised ühendid ehk tsükkelühendid on enamasti orgaanilised ühendid, mille
N=L/V, L- õhuhulk, V- ruumi maht Haige hoone sündroom Niiskuse ja hallituskahjustus- ehitusvead, niiskuskoormus, õhuvahetuse puudulikkus, remomttööde ja hooldamise mittepiisavus, vihma ja sulavete toime, roiskvesi, pinnavesi, lekked, diffusioon, liitekohtade läbijooks, tuulutuse puudulikkus, vale materjal Kuiv õhk Ventilatsioon Polümeersed kunstkiud Arvutid Elektrooniline aparatuur Koopiamasinad- õhusaaste CO, CO2, anorgaanilised gaasid NH3, O3, orgaaniline saaste- alkaanid, ketoonid, aldehüüdid, aromaatsed süsivesikud, halogeensüsivesikud, tolmud, suitsetamine Kuuma toime vältimine Ventilatsioon Tuulutamine Ventilaatorid Kaitseekraanid Vaheseinad Puhkepausid Joogivesi Sobiv riietus Väldi Suurt kuumust Suurt külma Tuuletõmbust Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi Limiteeri aega külmas, kuumas Kanna sobivat riietust Ruumiõhust põhjustatud tervisehäired Keratokonjunktiviit Pneumoonia Bronhiaalastma Infektsioonid Nahasümptomid
..780 kg/m³. kg/ Seoses põlemisel tekkivate kahjulike gaasidega, kasutatakse autol katalüüsmuundurit, mille ülesandeks on vähendada, redutseerida, heitgaasides sisalduvate kahjulike ühendite CO, CH ja NH, hulka enne nende atmosfääri, loodusesse paiskamist. Järgi jääksid H2O, CO2 ja N, mis on üldjuhul kahjutud keskkonnale. Fraktsioonid: alkaanide homoloogilise rea liikmete heksaan, heptaan, oktaan teisendeid erinevates %-s vahekordades. Küllastunud süsivesikud: alkaanid (parafiinid), tsüklaanid (nafteenid), areenid(aro- maatsed süsivesikud) Kütused: autobensiinid NB! Kasutuse ohutus!! Ainult mootorikütuseks! Tänapäeval kasutusel ka pliivabad bensiinid. Esitatavad põhinõuded: · Bensiin ei tohi põhjustada toitesüsteemi detailide korrosiooni, tema põlemisproduktid aga kolvi- , hülsi- (silindri) grupi ja gaasijaotusmehhanismi detailide korrosiooni. · Nad peavad olema sellise koostisega, et võimalikult
Saab kogu saagist tõsta 60%ni. Hargnevus suureneb, oktaaniarv kasvab. Temilisel krakkimisel (490kraadi, 2Mpa) tekib palju alkeene, katalüütilisel(510kraadi, o,3Mpa) tekivad areenid. Et bensiinide süsinikuaheldate hargnevust suurendada, siis reformitakse katalüütiliselt 500 kraadi ja rõhu all. Pärast destilleerimist ja krakkimist peab kõrvaldama väävliühendid keemiliste ja füsikokeemiliste võtete abil mida nim rafineerimiseks. Alkeenidest saavad alkaanid hüdrogeniseerimisel(400kraadi, 2Mpa) ja ka S muutub H2Siks. Vedelkütused tuleb puhastada happepuhastus, vaikained kondenseeruvad omavahel, tekib happegudroon, adsorptsioonpuhastus- nafteenhapped, polümerisatsiooniproduktid ja vaikained adsorbeeruvad aktiivmulla kihis. Leelispuhastus- eraldatakse fenoolid, nafteenhapped, H2S ja muud S ühendid. Vedelkütuste põhiliigid Bensiinid lennuki ja auto saadakse krakkimise ja reformimise produktide kokkusegamisel. Kõige lenduvam fraktsioon
a - potentsiaali määrava iooni aktiivsus. Iooni aktiivsus a on seotud iooni kontsentratsiooniga ning lahustes, mille kontsentratsioon on alla 0,1 mol/l, võib iooni aktiivsuse ja kontsentratsiooni väärtused võrdseteks lugeda. Seega sõltub elektroodi potentsiaal E logaritmilisel kujul iooni aktiivsusest (kontsentratsioonist) lahuses. ORGAANILISED ÜHENDID (nimetamine, saamine, omadused, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, estrid, amiinid, aminohapped, karboksüülhapped, aldehüüdid, ketoonid, sahhariidid. 61. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata b. Tsüklilistel ja aromaatsetel c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel? Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! Kõigis neis on ühine on see, et C saab endale lisada 4 liidest. Põhiahel on süsinikahel, kust lähtuvad lisaahelad, mis määravad konkreetse aine omadused. a.
Kursusetöö käigus oli vajalik leida optimaalse laevatüübi toornafta vedamiseks ja teha vastavad arvutused( reisi pikkus,laeva otsesed ja kaudsed kulud jne). 4 1. LASTI TRANSPORDIISELOOMUSTUSED Nafta kujutab endast vedelate ning nendes lahustunud gaasiliste ja tahkete süsivesinike segu. Peamised naftat moodustavad ühendid on alkaanid, tsükloalkaanid. Nafta on iseloomuliku ebameeldiva lõhnaga, suitseva leegiga põlev väga tuleohtlik vedelik. Nafta ei lahustu vees. Nafta tihedus: kerge nafta vähem kui 830 kg/m3 ; keskmine nafta 830-860 kg/m3 ja raske nafta eman kui 860 kg/m3 Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning
selles. Petrooleumi fraktsioonidest koosneb põhiliselt ka reaktiivlennukite kütus, milledel kiirus helikiirusest väiksem. Petrooleumi lisatakse diislikütusele hangumistemperatuuri alandamiseks. Diislikütused Diislikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, petrooleum) segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on diislikütuses ülekaalus alkaanid. Tema tihedus on 810...860 kg/ m ³ . Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse, erinevalt bensiinist, kahte - 50 % ja 96 % kütuse väljakeemise temperatuuri. 50 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab diiselmootori käivitumise kergust, mootori töötamise pehmust ja ökonoomsust ning 96 % kütuse väljakeemise temperatuur aga põlemise täielikkust. Kui viimane temperatuur on kõrge, suureneb heitgaaside suitsusus, mootoris tekib rohkesti nõge ning suureneb kütusekulu
oksüdatsioonisaadused, vesi, jahutusvedelik; sadestub mootori külmematel pindadel nagu karter, klapimehhanismid, õlikanalid. 8. Tuhasus 9. Lenduvus 10.Vahutavus 11. Ökoloogilised omadused Nafta töötlemisel saadavad õlid jagunevad: 1. Destillaatõlid 2. Jääkõlid 3. Rafineeritud õlid Need on baasõlid, mille põhikomponentideks on : · mitmesugused tsükloalkaanid ja nende isomeerid ( 40... 80% ) · areenid ja nende isomeerid ( 15... 40% ) · alkaanid · mitmed O2, N ja S ühendid Hea mineraalõli on määrdeõlide tootmises levinuimaks tooraineks. Lisandid lahustuvad mineraalõlis hästi. Sobib hästi kokku ka tihendmaterjalidega. Tavaekspluatatsioonitingimustes on mineraalõlide määrimisomadused õige viskoossuse korral piisavad. Samas on nende baasil võimatu toota õlisid, millel oleksid ühtlaselt head määrimisomadused väga madalatel ja kõrgetel temperatuuridel.
vesinikahel ja väga polaarne (soola tüüpi) hüdrofiilne rühm. 9 11. POLÜMEERID (LK 7172) 3. Cl n CH2 CH Cl ( CH2 CH )n 4. CH2 CH CH2 CH CN 5. Polüpropeen on suure molekulmassiga alkaan. Alkaanid oksüdeeruvad raskesti, kuid põlevad küll. Alkaanide iseloomulikud reaktsioonid on radikaalreaktsioonid, kuid need lähevad edukalt vedelas, eriti gaasifaasis, polüpropeen on aga tahke. 6. Polüisopreen on kõrgmolekulaarne alkeen. Tema kaksiksidemeid saab halogeenida (tehnikas te- hakse seda kloori või vesinikkloriidiga) ja oksüdeerida (hapniku, peroksiidi või väävliga vt kautsuki vulkaniseerimine lk 63). 7. A
Vesinik –, 1s1, esimesena sai Paracelsis, uuris Cavendish ja Lavoisier, maakoores massi järgi 0,87%, leviku poolest maal 9.kohal, universumis kõige rohkem. Saamine– suurtootmises looduslikest ja tööstuslikest gaasidest sügavjahutamise või katalüütilisel töötlemisel. Om - mõõduka aktiivsusega, lihtsaim ja kergeim element (14,5Xkergem kui õhk), o-a 1, 0, -1, molekul kaheaatomiline H2 , parim gaasiline soojusjuht, keemist 20,4K sulamist 14K, difundeerud kiiresti läbi paljude materj, lah halvasti vees ja org lahustes, raskesti poleriseeritav. Kasut – keemiatööstustes, raketikütustes, tuumaenergeetikas, termotuumapommis, keevitamisel. Ühendid – 1) hüdriidid (kui H o -a on -1), 2) vesi H2O – tähtsaim ja levinuim ühend, ¾ maa pinnast on vesi, lood vesi sis alati lisandeid (mered, ookeanid – kloriidid, mageveekogud – vesinikkarbonaadid), puhatatakse – destillatsioon, ioonvahetus, jää sulamisel ruumala väh 9%, soojusmahtuvus kasvab 2X, 3) deutee...
Üldbioloogia (2.osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon kogu universumi teke pluss päikesesüsteem - Geoloogiline evolutsioon uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsioon elu teke ja ajalooline areng meie planeedil - Sotsiaalne evolutsioon uuritakse sotsiaalseid suhteid erinevates ühiskonnatüüpides Bioevolutsioon kasutab kõiki uurimismetodeid alates molekulaarbioloogilistest ja lõpetades ökoloogilistega. Omaltpoolt evolutsioon lisab ajaloolise lähenemise Elu teke: hüpoteesid - Elu on loodud (tänapäeval tõsiselt ei võeta) - Elu eksisteerib igavesti (dogmatism) - Elu on korduvalt tekkinud elutust (kreatsionism sobiva vormiga elututest asjadest soodsas keskkonnas tekivad jääkjärgud elus...
Kui tekib kahtlus, tuleb kohe minna vastava arsti juurde(antud juhul dermatoloog), kes teab kindlasti, mida tuleks teha. 5)Viimane soovitus on lihtne: kasutage kodus kummikindaid! 4.Kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained Siia kuuluvad mitmesugused alkaanide segud, mis on mineraalse päritoluga, odavad ja keemiliselt püsivad. · vedelad · poolvedelad · tahked Näiteks parafiinõli, vaseliini, mäevaha ja parafiini kasutatakse nahka puhastavate
ORGAANILINE KEEMIA II osa (Pildiallikas: http://crdp.ac-amiens.fr/edd/compression/bio/hevea.jpg ) 7.2 ALKEENID Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA JA NIMETUSTE ANDMINE Küllastumata süsivesinike homoloogilised read algavad süsiniku aatomite arvust kaks, sest mitmikside saab tekkida ainult kahe süsiniku aatomi vahel. Teades alkeenide homoloogilise rea üldvalemit, saame kirjutada selle alusel kõikide vastavate alkeenide valemid. ALKEEN ALKEENI NIMETUS ...
Veekeskkonna puhul kutsutakse neid süsteeme hüdrofiilseteks süsteemideks. Näiteks Lüofiilsest süsteemi näiteks on kõrgmolekulaarse ühendi (kmü) lahus. 38. Millised on dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõju alusel jagatavad disperssed süsteemid? Iseloomusta lühidalt! 39. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata küllastunud ühenditeks neid orgaanilisi ühendeid mille molekulis on süsiniku aatomid omavahel seotud üksiksidemetega. Näiteks alkaanid ja tsükloalkaanid. Küllastumata ühendid on need orgaanilised ühendid, mille molekulis esineb süsinik süsinik kaksikside või süsinik-süsinik kolmikside või mitu kordset sidet. Näiteks alkeenid, alküünid ja dieenid. b. Tsüklilistel ja aromaatsetel aromaatsel ühendil on ring sees, ehk kaksik või kolmiksidemed benseen tsüklilisel ühendil pole sidemeid. c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel?
tõrjutakse lahusest välja ning polaarne hüdrofiilne osa ("pea") jääb lahusesse. 87. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Kuna kolloidlahuses on pihustunud aine osakesed tunduvalt suuremad kui tõelises lahuses, siis on need osakesed nähtavad pihust läbivas valguses. Nii tekib valguse läbijuhtimisel kolloidlahuses silmaga nähtav valguskiirte tee, tõelises lahuses aga mitte Orgaanilised ühendid (saamine, omadused, ohutusnõuded kasutamisel, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, estrid, süsivesikud, amiinid, karboksüülhapped, aldehüüdid. 88. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata- Küllastunud ühenditel pole ühtegi kaksiksidet, küllastumata ühenditel võib olla mitmeid kaksiksidemeid. b. Tsüklilistel ja aromaatsetel- Mõlemad on tsüklilised ühendid, aromaatsete ühendite süsinikahelas on süsinikuaatomid ühendatud kordamööda üksik- ja kaksiksidemetega. c. Lineaarsetel ja tsüklilistel ühenditel
soovitushaavu 73. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? 74. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes? 75. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? 76. Millistel tingimustel vedelik keeb? 77. Millistel tingimustel vedelik külmub? Orgaanilised ühendid (nimetamine, saamine, omadused, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, estrid, amiinid, aminohapped, karboksüülhapped, aldehüüdid, ketoonid, sahhariidid. Analüütiline keemia 79. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine 80. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne – millised ained on uuritavas objektis sees? Kvantitatiivne – kui palju on neid ained uuritavas objektis sees? 81
59. Elektrolüüs. Redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu toimel (aine lagunemine elektrivoolu toimel). 60. Mis on elektrokeemiline rakk? Millest see koosneb? Elektrokeemiline rakk on seade mis suudab kas tuleneva elektri energiat keemiliste reaktsioonide või hõlbustada keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu elektrienergiaks. Orgaanilised ühendid (nimetamine, saamine, omadused, isomerisatsioon): alkaanid, alkeenid, alküünid, areenid, alkoholid, estrid, amiinid, aminohapped, karboksüülhapped, aldehüüdid, ketoonid, sahhariidid. 61. Mis vahe on a. Küllastunud ja küllastumata Küllastunud lahus on antud tingimustes maksimaalse kontsentratsiooniga lahus, milles rohkem pole võimalik ainet lahustada aga Küllastumata lahus on lahus, milles tingimusi muutmata saab veel lahustatavat ainet lahustada. Ühisosad: Nii küllastunud kui ka küllastumata ühendid võivad sisaldada funktsionaalrühmi
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
põlema käitub lõhkeainena, detonatsioon aga lõhub mootoreid. Väga detonatsioonikindel on 2,2,4- trimetüülpentaan(isooktaan), mille oktaaniarv on 100. Väga väikese detonatsioonikindlusega on aga heptaan, mille oktaaniarv on 0. Nii saadakse skaala, kus segades heptaani ja isooktaani erinevates vahekordades, saadakse ka vastav oktaaniarv. Oktaaniarvu saab tõsta reformimisel, mille käigus sirge ahelaga alkaanid muutuvad hargnevaks, ehk oktaaniarv sõltub komponentide hargnevusest. Veel saab oktaaniarvu tõsta mitmesuguste hapnikuühendite lisamisega, nt eetrite või nitrometaaniga, aga need on kallid. Kui me lisame antidetonaatoreid, saab ka oktaaniarvu kõrgemaks Metallide keevitamine. Materjalide ühendamisvõte(metallid ja plastmassid). Ühendatakse tavaliselt samast materjalist detailid. Keevitamisel tuleb puhtad pinnad muuta nakkuvaks liime või muid abivahendeid kasutamata
1 Teemad kordamiseks 2012 dotsent Tiina Alamäe Mikroorganismide toitumine. Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...
t teatud lainepikkusega kiirguse eriti intensiivset absorptsiooni, põhjustavad molekuli teatud struktuursete fragmentide, nn kromofooride elektronide üleminekud. Kromofoorideks on süsinikuaatomite vahelised kordsed sidemed (>C=C<; -CC-) ja paljud funktsionaalsed grupid, kus jaotumata elektronpaari omav aatom on seotud naaberaatomiga kordse sidemega (-COOH, >C=O, >C=S, >C=N, -CN). Need ühendid, mis sisaldavad ainult s-elektronide paari poolt moodustatud -sidemeid (alifaatsed alkaanid ja tsükloalkaanid), ei neela kiirgust UV/Vis-spektroskoopias üldkasutatavate seadmete tööpiirkonnas 200800 nm, mistõttu nad sobivad kasutamiseks lahustitena. 39 Absorptsioonspektroskoopia baseerub Lambert'i ja Beer'i seadustele, mida kirjeldavate võrrandite kombineerimisel on saadud järgmine võrrand: I = Io 10 - cl , kus I proovi läbinud valguse intensiivsus, Io langeva valguse intensiivsus
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii element (...
10-7 K2 = 5·10-11 äärmiselt väike osakaal Kuid tuntud on süsihappe soolad (karbonaadid): CaCO 3, CaCO3.MgCO3, Na2CO3, NaHCO3 jpt. Vesinikühendid – äärmiselt “rikas” C-ühendite klass C vesinikühendid: arv ületab kaugelt kõigi teiste elementide vesinikühendite arvu ühtekokku Süsivesinikud: võib jaotada 5 suurde klassi: 1) alkaanid (ainult üksiksidemed, “küllastatud” CnH2n+2 2) alkeenid (molekulis üks kaksikside) CnH2n 3) mitme kaksiksidemega ühendid (alkadieenid jne.) 4) alküünid (sisaldavad ühte kolmiksidet) CnH2n-2 5) tsüklilised ühendid: - tsükloalkaanid - areenid Need on ainult suured põhiklassid (lihtsustatud mudelid); olemas nende kõikvõimalikud kombinatsioonid. Teoreetiliselt: lõpmatu arv süsivesinikke, praktil. - palju tuhandeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
