Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"alkaanid" - 234 õppematerjali

alkaanid on redutseerijad Alkaanid põlevad (täielik oksüdeerimine) C6H14 +19/2 O2 = 6CO2 + 7H2O Katalüsaatorite abil saab neid oksüdeerida alkoholideks, aldehüüdideks ja hapeteks (pikem süsinikahel kipub seejuures katkema) C2H6 + 1/2O2 == C2H5OH Ka vesiniku ära võtmine (dehüdreerimine) on oksüdeerimine C2H6 à C2H4 + H2 seda protsessi on võimalik läbi viia ka õhuhapniku abil eritingimustel ( nn oksüdeeriv dehüdreerimine) CH3CH3 + 1/2O2 à CH2==CH2 + H2O
thumbnail
8
docx

Orgaanilise keemia praktikumi KT2

· süsivesinikud ja mittepolaarsed ühendid vees EI lahustu · vees lahustumist soodustavad ­OH, -NH2, ja ­COOH rühmad (molekuli hüdrofiilsed osad) kui hüdrofiilne osa alkaanid ­ CnH2n+2 b. küllastumata süsivesinikud e alkeenid (CnH2n) ja alküünid (CnH2n-2) c. Aromaatsed süsivesinikud e areenid (sisaldavad benseenituuma) 2. funktsionaalrühmi sisaldavad ained a. halogeeniühendid, R-Hal b. Alkoholid, R-OH c. Eetrid, R-O-R d. Karboksüülhapped, R-COOH e. Estrid, R-COO-R f. Amiinid, R-NH2 g. Amiidid, R-CO-NH2 h. Nitroühendid, R-NO2 (CH CH NO -nitroetaan) 3 2 2 i. Karbonüülühendid:...

Orgaaniline keemia
75 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mõisteid keemiast

-side(sigmaside)- on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. tetraeedriline süsinik-süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat alkaanid -süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult -sidemeid. triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele. nomenklatuur-reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend-süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- on aatom või...

Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
35
docx

Mikrobio II eksamiks kordamine

Mikroobide eripind ja kuju, nende seos toitumisega. Toitumisprobleemid väga suurtel bakteritel. Võimalused eripinna suurendamiseks. Pelagibacter ubique. Mikroorganismid toituvad osmootselt ­ kasutavad lahustunud aineid, mis jõuavad nende rakku läbi pinna, läbides kapsli, kesta ja membraani. Peamiseks takistuseks on rakumembraan, mida ained läbivad kas difusiooniga või kanaleid ja valgulisi transportereid kasutades. GN bakteritel tuleb täiendava barjäärina juurde rakukesta välismembraan. Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks r...

Mikrobioloogia
121 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Küllastunud ühend , Küllastumata ühend ja ained

· Küllastunud ühend- ühend, kus kõik süsiniku aatomid on ruumilised, üksiksidemetega (sp3 olekus) - alkaanid ! · Küllastumata ühend- ühend, mis sisaldab tasapinnalisi, sp1,sp2 olekus süsiniku aatomeid - alkeenid ja alküünid!; iseloomulikud liitumisreaktsioonid; küllastumatust saab tõestada kahe reaktsiooni abil, kas broomivee või kaaliumbermanganaadi lahusega-nende värvused kaovad, kui uuritavas ühendis on tegemist kordse sidemega; küllastumata ühendid on keemiliselt aktiivsemad, kui küllastunud; nad on reaktsiooni...

Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Hapnikku sisaldavad orgaanilised ained

butanaal H H H CH 3 CH 2 CH 2 CHO 5 Aldehüüdi ja happe R saame CH 3 CH 2 CH 2 COOH C 6 H 14 alkaanist 1C ja 3H lahut- C 3 H 7 COOH butaanhape mise teel. 5+1 Sirge ahelaga alkaanid võivad moodustada C 5 H 11 CHO kahe karboksüülrühmaga happeid, neid nimetatakse dihapeteks. HOOC CH 2 COOH propaandihape Etaanhape e. äädikhape o CH 3 COOH o HOOC CH 3 Füüsikalised omadused Värvuseta iseloomuliku lõhnaga vees lahustuv vedelik. Veevaba etaanhape (100%) muutub alates -16°C ja alla jääga sarnanevaks tahkeks aineks ­ seda nim...

Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Allotroobid

2) Võivad ühineda mitmesuguste teiste elementide aatomitega, võivad tekkida väga pikad ja mitmesuguse kujuga ahelad, mis sisaldavad peale süsiniku aatomite veel näiteks lämmastiku aatomeid või hapniku aatomeid. 3) Muutes sama koostise ja suurusega molekulides aatomite järjestust, saame jällegi uued ühendid. 4.Mis on süsivesinikud? Mis on alkaanid ? Millistes agregaatolekutes nad esinevad? Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Esinevad gaasilises agregaat olekus. 5. Süsivesinike omadused. Vees lahustuv, vett-tõrjuvad ja ei märgu,madalamad temperatuuril keevad alkaanid on laialdaselt levinud kasutusel...

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24...

Keemia
44 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Närimistubakas - referaat

Ühe toote koostisest leidub erinevate tubakataime sorte.(Altosaar, T. (2004). Närimistubakas. Hammas, 3 ­ 2004, 23, 24). Närimistubakas ­ nagu nimigi ütleb, seda näritakse. Närimistubakas sisaldab vähemalt üle 2500 erineva kemikaali (nendest suurem osa leidub tubakataimedes). Närimistubaka koostisesse kuuluvad lisaks mürgistele ja ärritavatele ainetele ka vähki tekitavad ained (näiteks alkaanid , nitraadid jm). Närimistubakas nagu kõik teisedki tubakatooted, sisaldab nikotiini. Närimistubakas saadud nikotiini kogus on suur, kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib ulatuda isegi 10 tunnini. Nuusktubakaga on oht, et sinna on ostja teadmata segatud muid kahjulikke aineid või isegi mingeid narkootilisi aineid, mis samuti tekitavad sõltuvust.(Tervise Arengu Instituut. (2010). Suitsuvabad tubakatooted. [Brosüür]....

Terviseõpetus
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Alkoholid ja karboksüülhapped

etaanhape- toiduvalmistamine *Ohtlikkus: metanool- surmavalt mürgine etanool- mürgine suurtes kogustes metaanhape- mõnevõrra mürgine etaanhape- pole mürgine 2) Milleks kasutatakse etaandiooli ja glütserooli *etaandiool- jahutusvedelikes *glütserool- kosmeetikas 3) Too kaks näidet igapäevaelust leiduvatest karboksüülhapetest *sidrunhape (sidrunites) *oblikhape (rabarberis) 4) Alkaanid *metaan- CH4 *etaan- C2H6 *propaan- C3H8 *butaan- C4H10 Juergen Guido *pentaan- C5H12 *heksaan- C6H14 *heptaan- C7H16 *oktaan- C8H18 *nonaan- C9H20 *dekaan- C10H22 5) Süsiniku oksüdatsiooniastme arvutamine ühendis *C-H =-1 *C-C =0 *C-O =+1 *C=O =+2 6) Alkoholide ja karboksüülhapete valemite äratundmine CH3OH- metanool C2H5OH- etanool...

Keemia
58 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Mootori kütused keemia

Mootori kütused (keemia) Omadused: - Nafta on õlitaoline põlev vedelik, värvusega helepruunist kuni mustani. - Vees ei lahustu ja veest kergem, seega tuleb pinnale - Vette sattudes katab pinna väga õhukese kihina- oht veeloomadele ! Koostis : - Koostiselt keerukas süsivesinike segu - Alkaanid - Erinevaid ühendeid on ca 1000 - Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostsega Koostis. Töötlemine : - Puudub kindel keemistemperatuur, miks? - Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest - Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras - Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. - Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit) - Ligroiin ­ (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus...

Rekursiooni- ja...
10 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Orgaaniline keemia

- Termiline püsivus on orgaanilistel ühenditel madal, ja anorgaanilistel ühenditel kõrge. - VALENTS ­ mitu keemilist sidet elemendid moodustavad. Süsiniku valents on 4. - Molekuli valem ­ näitab molekuli elemendilise koostise. - Struktuurvalem - näitab molekuli ehituse e. Aatomite paigutuse. Orgaaniliste ühendite struktuuri teooria: - Igal ühendil on kindel koostis ja temale omane ehitus. SÜSIVESINIKUD Koostis: - C;H Liigid: - Alkaanid ­ nafta; maagaas ­ mootorikütused; lahustid. - Alkeenid ­ nafta; maagaas ­ plastmass; lahustid. - Alküünid ­ nafta;maagaas ­ plastmass. - Alkadeenid ­ nafta; kautsuk ­ plastmass; kumm. SÜSIVESINIKE HOMOLOOGILINE RIDA OMADUS S Ü S I V E S I N I K U D ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID...

Rekursiooni- ja...
21 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Kütused ja määrdeained - I arvestuse kordamisküsimuste vastused

Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse ühikud. m2/s; Pa*s 13. Kuidas kinemaatilist viskoossust laboratooriumis määratakse? Esitage valem arvutamiseks. lastakse voolata piirist piirini ja võetaske aeg. V= c*t 14. Kinemaatilise ja dünaamilise viskoossuse vaheline seos. 15. Esitage nafta süsivesinikkoostis. alkaanid , nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 16. Nimetage nafta põhifraktsioonid. bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut 17. Nimetage nafta süsivesinikkoostise komponendid. alkaanid, nafteenid(tsükloalkaan), vähem aromaatseid ühendeid 18. Milliste protsesside abil on võimalik suurendada naftast saadavate bensiini- ja diislikütuse fraktsiooni? krakkimise 19. Mis eesmärgil kasutatakse bensiini tootmisel hüdrogeenivat desulfureerimist? manuste eemaldamine 20...

Kütuse ja põlemisteooria
157 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia referaat - Nafta

Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Omadused: Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Naft...

Keemia
22 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Keemia mõisted

Tuumalaeng ­ Elektronkate ­ aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. See jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronide väliskiht ­ ehk valentselektronkiht on suurima peakvantarvuga elektronkiht. Keemiline element ­ kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. Molekul ­ molekulaarse aine väikseim osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus. Aatommass ­ aatomi mass, mis on väljendatud aatommassiühikutes; tähis Ar. Mool ­ ainehulga ühik, mis sisaldab Avogadro arvu aineosakesi; tähis n, ühik mol. Molaarmass ­ ühe mooli aineosakeste mass grammides; arvuliselt võrdne molekulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Ainehulk ­ aine kogus moolides; tähis n. Avogadro arv ­ aineosakeste arv 1-moolises ainehulgas; tähis NA...

Keemia
37 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Orgaaniline keemia

või aatomrühmad: Cl Cl Cl H / / C=C C=C / / H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on ­aan. H...

Analüütiline keemia
68 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Orgaaniliste ühendite nomenklatuur

Orgaaniliste ühendite nomenklatuur 1. Küllastunud süsivesinikud ALKAANID · Alkaanide homoloogilise rea üldvalem: CnH2n+2 . · Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu ­aan abil (5 ­ pentaan, 6 ­ heksaan jne). · Ühevalentse radikaali ­ alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks...

Keemia
69 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keemia - orgaaniline keemia ja ühendid

-) Lisa harud võib kirjutada sulgudesse keskmise C(+H) järgi. *) Kui harud on erinevad, pannakse need eraldi sulgudesse. 4. Ruumiline struktuuri valem. 5. Graafiline valem ehk molekuli graafiline kujutlus. -) Kriips tähistab sidet kahe aatomi vahel; -) Süsinike ja temaga seotud vesinikke ei märgita; -) Teised elemendid ja nendega seotud H-aatomid märgitakse sümboliga. Alkaanid * Alkaanid on süsivesinikud, mille molekulid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest, süsiniku aatomite vahel on ainult üksiksidemed. -) Alkaanides on ruumiline ehk tetraeedriline süsinik. * Süsivesinik ­ aine, milles on süsinku ja vesiniku aatomid. * Küllastunud ühend ­ sisaldab ainult üksiksidemeid. * Alkaanide üldvalem: CnH2*n+2 * Alkaanide homoloogiline (ühetaoline) rida ­ iga järgnev valem suureneb ühe süsiniku ja kahe vesiniku võrra. * Alkaane saab toornaftast....

Keemia
43 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Keemia alused KT 4

6. Kuidas saab ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare keemiliselt eristada? ?? 10. Kirjeldage alkaanide , alkeenide, alküünide ja areenide struktuuri ning nende reageerimisvõimet. Alkaanid (CnH2n+2) on küllastunud süsivesinikud, s.t sisaldavad ainult üksiksidemeid. Võivad olla hargnemata ahelaga (butaan), hargnenud ahelaga (metüülpropaan), tsüklilised (tsüklobutaan). Süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsused on praktiliselt võrdsed, seega on alkaanid mittepolaarsed. Alkaani molekulide vahel on valdavalt Londoni ehk dispersioonijõud. ­ Dispersioonijõud kasvab elektronide arvu kasvuga ja seega on tugevam suurema molekulmassiga alkaanides. Alkaanide korral alates butaanist C4H10 tuleb arvestada isomeeride esinemise võimalusega. Hargnemata ahelaga alkaanide keemis- ja sulamistemperatuurid ning aurustumisentalpiad on kõrgemad kui hargnenud ahelaga alkaanidel. ­ Londoni jõud....

Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Polümeerid

SÜSIVESINIKE SAAMINE, OMADUSED JA KASUTAMINE · Suurem osa süsivesinikke on alkaanid ­ süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult üksiksidemeid. · Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. (maagaas koosneb metaanist ning nafta on süsivesinike segu. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Nafta destilleerimisel saadavaid saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi ning madalaim neist on bensiin. · Naftasaadusteks on naftagaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut, määrdeõlid, parafiin ja bituumen....

Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

Näiteks küllastunud alküülalkoholid või küllastumata allüülalkoholid. Rasvhapped jagatakse küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Formaalselt kuuluvad küllastumata ühendite hulka ka areenid. Kuna aga nende ühendite molekuli ehitus ja keemilised omadused on oluliselt erinevad eelnimetatud küllastumata ühenditega võrreldes, siis tavaliselt aromaatseid ühendeid vaadeldakse omaette ainete klassina. Küllastunud ühendid ­ alkaanid . · Süsinike vahel on ainult üksiksidemed. · Tetraeedilised (molekulid on ruumilised). · Hüdrofoobsed (vees peaaegu lahustumatud). · Alkaanide molekulil puudub võime liita vesinikumolekule ­ küllastunud. Küllastumata ühendid - alkeenid ja alküünid · saavad endale juurde liita vesiniku aatomeid ­küllastamata. · Süsiniku aatomite vahel esineb kaksikside või kolmikside. *Tsüklilistel ja aromaatsetel ühenditel....

Keemia
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun