NB! Orgaaniline aine saab kuuluda korraga mitmesse aineklassi! Selleks, et orgaaniliste ühendite nimetusi anda, kasutatakse eesliiteid, mis tähistavad süsinike arvu. Met C1 et C2 prop C3 but C4 pent C5 heks C6 hept C7 okt C8 non C9 dek C10 mono 1 di 2 tri 3 tetra 4 pent 5 heks 6 hept 7 okt 8 non 9 dek 10 Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mis tähendab, et süsinike aatomite vahel on ainule kovalentsed üksiksidemed. Alkaan koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Küllastunud -C-C-C- üksiksidemed Küllastumata -C=C-C- kaksiksidemed Propaan CH3-CH2-CH3 lihtsustatud struktuurivalem C3H8 molekulvalem 8 Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on süsinike aatomite vahel vähemalt üks kaksikside. Buteen Alküünid (ÜÜN) on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kolmikside. Pent-2-üün
1. Aatom - väikseim aineosake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi omadused. Koosneb: elektronkattest ja tuumast 2. tuumalaeng - suurus, milles väljendatakse prootonite arvu 3. elektronkate - aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum 4. elektronide väliskiht - aatomituumast kõige kaugemal olev elektronkiht, milles võib paikneda kuni 8 elektroni 5. keemiline element - aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (sama aatomnumbriga) aatomite klass 6. isotoop - mingi elemendi teisend, neutronite arv tuumas erineb prootonite arvust 7. allotroop - lihtaine 8. ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng 9. molekul - (molekulaarse) aine väikseim osake, millel on ainele iseloomulik koostis, koosneb aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) ...
H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H Kui alkaani molekulist kõrvaldada üks vesiniku aatom, saadakse alküülradikaal. Nimetus lõpeb lõpuga üül. CH4 metaan CH3 metüül C2H6 ehk CH3 CH3 etaan C2H5 ehk CH3 CH2 etüül Hargnenud ahelaga küllastunud süsivesiniku nimetus saadakse kõrvalahela (radikaali)
H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H Kui alkaani molekulist kõrvaldada üks vesiniku aatom, saadakse alküülradikaal. Nimetus lõpeb lõpuga üül. CH4 metaan CH3 metüül C2H6 ehk CH3 CH3 etaan C2H5 ehk CH3 CH2 etüül Hargnenud ahelaga küllastunud süsivesiniku nimetus saadakse kõrvalahela (radikaali)
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
.................................15 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................16 Sissejuhatus Antud eelprojekti koostamise eesmärgiks on projekteerida torukimp-tüüpi soojusvaheti. Soojusvahetiga peab olema võimalik jahutada oktaan keemistemperatuurilt 126 lõpptemperatuurini 30. [1] Sealjuures, soojusagensiseks on vesi algtemperatuuriga 10. Oktaan - keemiliseks valemiks C8H18 ehk CH3(CH2)6CH3 - on alkaan, mille sulamistemperaruur -57,1...-56,6 ja keemistemperatuur 125,1... 126,1. Oktaanil on palju struktuurseid isomeere, mille karbonüül rühmad paiknevad eri kohtades. Näiteks 2,2,4- trimetüülpentaani (isooktaan) kasutatakse kui ühte standard väärtusena oktaaniarvuna. [2] Oktaan on üheks komponendiks bensiinis ja nagu ka kõik teised madalmolekulaarsed (molaarmass 114,23 g/mol) süsivesikud, on ka oktaan lenduv ja kergesti süttiv. [2]
o detergendiks sobivad ained on b, c ja e, sest neil on pikk hüdrofoobne süsi- vesinikahel ja väga polaarne (soola tüüpi) hüdrofiilne rühm. 9 11. POLÜMEERID (LK 7172) 3. Cl n CH2 CH Cl ( CH2 CH )n 4. CH2 CH CH2 CH CN 5. Polüpropeen on suure molekulmassiga alkaan. Alkaanid oksüdeeruvad raskesti, kuid põlevad küll. Alkaanide iseloomulikud reaktsioonid on radikaalreaktsioonid, kuid need lähevad edukalt vedelas, eriti gaasifaasis, polüpropeen on aga tahke. 6. Polüisopreen on kõrgmolekulaarne alkeen. Tema kaksiksidemeid saab halogeenida (tehnikas te- hakse seda kloori või vesinikkloriidiga) ja oksüdeerida (hapniku, peroksiidi või väävliga vt kautsuki vulkaniseerimine lk 63). 7. A
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
1. Valniin 2. Türosiin 3. Glutamiinhape 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. H2N-C(R,H)=O(-OH) 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin Vaatan kõrvalahelat, kui on COOH, kaob ära H ning tekib negatiivne laeng. Kui on =NH3+, siis kaob üks H ära. Kuna algselt on pluss laeng, siis see käitub aluselisena. 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan! Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Kõik aluselised aminohapped on tugevalt polaarsed ja seega hüdrofiilsed. Arginiin, lüsiin, seriin, treoniin, asparagiin. 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? (kolm aminohapet 20 hulgast). Mitte arvestada pildil olevat ioniseerituse vormi, lähtuge pKa väärtusest. 1.Asparagiinhape happeline kõrvalahel 2. Glutamiin ei ole happeline 3
* Hargnemata ahelaga isomeeridel on ka kõrem sulamis ja keemis temperatuur, sest molekulide paigutus on tihedam ja molekulid mõjutavad üksteist suurema pinnaga ja nende mõjude lõhkumiseks on tarvis rohkem energiat. Alkaanide keemilised omadused * Tava temperatuuril on alkaanid vähese reaktsiooni võimega ning keemilise reaktsiooni toimumiseks tuleb molekulile anda juurde energiat. * Radikaal üksiku ehk paardumata elektroniga osake, millel on palju energiat. * Alkaan + halogeen = halogeeniühend ja vesinik halogeniid. -) Selliseid reaktsioone nimetatakse radikaalseteks asendus reaktsioonideks. *) Kõige rohkem tekib sellist isomeeri sellise süsiniku juures, millel on kõige rohkem sidemeid teise süsinikuga. * Alkaanid on hüdrofoobsed ained ehk ei lahustu ega märgu vees + ei moodusta vee molekulidega vesiniksidemeid. Halogeeniühendid * Halogeeniühendid orgaanilised ained, milles süsiniku aatom on ühenduses halogeeni
Eteen H2C == CH2 Saadakse Etaani dehüdreerimisel C2H6 à H2 +C2H4 või C2H6 + 1/2O2 = C2H4 + H2O Samuti eraldatakse teda nafta krakkgaasidest Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O teda saab oksüdeerida vastavaks aldehüüdiks (etanaal) C2H4 + 1/2 O2 = CH3CHO või etaanhappeks (äädikas) C2H4 + O2 = CH3COOH Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaanC2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2-dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 à [ -CH2-CH2-]X
Keemilised omadused Redoksomadused Põleb: C2H4 + 3O2 = 2CO2 + 2H2O teda saab oksüdeerida vastavaks aldehüüdiks (etanaal) C2H4 + 1/2 O2 = CH3CHO või etaanhappeks (äädikas) C2H4 + O2 = CH3COOH 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 12 Redutseerida saab teda vastavaks alkaaniks (etaan) C2H4 + H2 = C2H6 Liitumisreaktsioonid Hüdreerimine (hüdrogeenimine) = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan - etaanC2H4 + H2 = C2H6 Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C2H4 + H2O = C2H5OH Halogeenimine = halogeenide või vesinikhalogeniidide liitumine. Eteen valastab broomivett · C2H4 + Br2 = C2H4Br2 täpsemalt CH2=CH2 + Br2 = CH2Br-CH2Br 1,2-dibromoetaan · C2H4 + HCl = C2H5Cl kloroetaan Polümeerimine paljud eteeni molekulid liituvad pikaks polüeteeni molekuliks X C2H4 [ -CH2-CH2-]X
Keemia referaat Pentadieen Liisi Tari 11b klass Valga Gümnaasium 2008 Sisukord Tiitelleht.........................................................................................................................1 Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Alkadieenide jagunemine...............................................................................................4 Alkadieenide saamine.....................................................................................................5 Alkadieenide ehitus........................................................................................................6 Alkadie...
See toimub astmeliselt, mille käigus vesiniku aatomid asenduvad halogeeni aatomitega. Ahela tekkereaktsiooniks on kloori dissotsatsioon. Ahela edasikandumine toimub ühe paardumata elektroniga kloori aatomi reaktsioonil metaaniga ja tekkiva metüülradikaali reakstioonil kloori molekuliga. CH4+Cl2CH3Cl+HCl. Küllastumata Redoksomadused - Põleb: C2H4+3O22CO2+2H2O. Liitumisreaktsioonid - hüdrogeenimine = H2 liitmine . saaduseks on vastav alkaan C2H4+H2C2H6(Alkeenide saamine pöördreaktsioon, ilma katalüsaatorita toimub ainult kõrgetel temp). Hüdraatimine = vee liitmine, saaduseks on vastav alkohol, etanool C 2H4+H2OC2H5OH(See reaktsioon kulgeb happelises keskkonnas. Mehhanism on sarnane vesinikhalogeniidi liitumisega. Ka produktide jaotus toimub samamoodi, Markovnikovi reegli järgi). Alküünidel - Kuna alkoholid, milles OH on seotud kaksiksideme juures oleva süsiniku
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiks...
Inertsed elektroodid esinevad elektrolüüsiprotsessis ainult laengute edasikandjatena ja ise protsessi käigus keemiliselt ei muutu. 3. Metallelektroodide kasutamise korral soolade vesilahuste elektrolüüsil on eriti oluline anoodi materjal. Kasutatakse lahustuvaid (Cu, Zn, Ni) ja mittelahustuvaid anoode. Orgaaniliste ainete liigitus: Süsivesinikud- sisaldavad ainult C ja H aatomeid. Funktsionaalrühmi sialdavad ühendid- sisaldavad lisaks O, N ka teisi aatomeid. Alkaan Nimetus Alkaan Nimetus CH etaan C H heksaan 4 6 14 C H etaan C H heptaan 2 6 7 16 C H Propaan C H oktaan 3 8 8 18 C H butaan C H nonaan 4 10 9 20 C H pentaan C H dekaan 5 12 10 22 Alkaanide omadused: 1)põlemine- metaan, bensiin 2)Pürolüüs-krakkimine 3)halogeenimine- CH4+Cl2CH3Cl+HCl 4) vees halvasti lahustuvad
Keemia mõisted Aatommass on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon laenguga aatom või aatomirühm. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone Katioon Positiivne ioon Anioon negatiivne ioon Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Molekul aine väikseim osake, mis koosneb aatomitest Molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe elemendi aatomitest. ...
ja pilv rohkem delokaliseeritud -> stabiilsem ühend o Hüdriidi ülekanne (hüdriid on miinuslaenguga vesinikuioon), stabiliseerib karbokatiooni o Alküülrühma ülekanne toimib pmst samamoodi Katalüütiline krakkimine (C-C sideme lõhkumine) o I etapp karbokatiooni moodustumine o II etapp beeta-lõhenemine o Reaktsioon toimub eriti hästi alkeenidega, naftatööstuses alkaan esmalt dehüdreeritakse alkeeniks. o Beeta-lõhenemine: Läheb katki beeta-side (karbokatioonist alates lugedes 2. side). Produktiks (tertsiaarne) karbokatioon ja alkeen Hüdrokrakkimine o Vesiniku juuresolekul, suurem rõhk, madalam temp o Vajalik selleks, et veel rohkem raskemaid fraktsioone muuta bensiiniks o Tekib vähem gaasilisi produkte, koksi ja rohkem küllastunud alkane
Elektrofiil on seda tugevam, mida kergemini ta suudab täita oma tühja orbitaali. a) Liitumisreaktsioonid vesinikuga (hüdrogeenimine) Alkaani molekulidel puudub võime liita vesiniku aatomeid, mistõttu neid nimetatakse küllastunuteks. Alkeenid ja alküünid võivad endale juurde liita vesiniku aatomeid, mistõttu neid nimetataksegi küllastamatuteks. Alkeeni liitumisel vesinikuga lõhutakse kahe süsiniku aatomi vahel asuv kaksikside üksiksidemeks ja alkeenist moodustub vastav alkaan. Eteen reageerib plaatina ja plaatinametallidest katalüsaatorite manulusel juba toatemperatuuril. Teiste katalüsaatorite puhul vajab reaktsioonisegu kuumutamist CH2 = CH2 + H2 CH3 - CH3 CH3 CH = CH2 + H2 CH3 CH2 CH3 Küllastumata ühendite hüdrogeenimist kasutatakse näiteks margariini tootmisel või naftasaaduste krakkimisel vesiniku keskkonnas küllastumata ühenditest vabanemiseks. b) Liitumisreaktsioonid halogeenidega
paigutunud ringikujulisena. Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! 40. Mis vahe on a. Sekundaarsel ja kahealuselisel alkoholil b. Kahealuselisel alkoholil ja kahealuselisel fenoolil? a) kahealuseline alkohol on see, mille puhul on kaks OH-rühma, sekundaarne alkohol on see, mille puhul OH-rühm on seotud keskse (ahela sisese) süsinikuga, mitte otsas b) ja see on elementaarne: kahealuselise alkoholi puhul on tüviühendiks alkaan või alkeen, fenooli puhul benseen 41. Millistel orgaanilistel ühenditel esineb cis-trans-isomeeriat? Mille poolest need isomeerid teineteisest erinevad? Tuleb osata ka määrata, millised ained neid isomeere moodustavad (näiteks: butaanhape või buteenhape, 1-buteen või 2-buteen) Cis-trans-isomeeria ehk tsiss-trans-isomeeria ehk geomeetriline isomeeria on stereoisomeeria liik, mille korral aatomirühmad paiknevad
küllastunud süsivesinikud Süsinike vahel on ainult üksiksidemed (kõik on sp3-süsinikud); üldvalem CnH2n+2 Alkaanide leidumine ja kasutamine Maagaas - peamiselt CH4 Nafta alkaanide, tsükloalkaanide ja areenide segu Nafta fraktsioonid Bensiin C5 - C9 40o - 150o Ligroiin ehk lakibensiin Petrooleum Diiselkütus Õlid Masuut Nafta krakkimine bensiini saagise suurendamiseks lõhutakse pikad süsivesinikahelad lühemateks Alkaan Nimi Alküülrühm Alküülrühma nimet. CH4 Metaan CH3 Metüül C2H6 Etaan C2H5 Etüül C3H8 Propaan C3H7 Propüül C4H10 Butaan C4H9 Butüül C5H12 Pentaan C5H11 Pentüül
Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO...
Osa metaani põletatakse, mille tõttu temperatuur tõuseb üle 2000°C, teine osa metaanist laguneb selle soojuse arvel etüüniks ja vesinikuks. 2CH4HCCH+3H2 Omadused Keemilised omadused Kolmiksideme olemasolu tõttu on etüünile eriti iseloomulikud liitumisreaktsioonid. Viimased toimuvad kahes astmes. Liites ühe molekuli vesiniku või halogeeni, katkeb üks kovalentne side ja moodustub alkeen, teise molekuli vesiniku või halogeeni liitmisel katkeb teine side ja tekib vastavalt alkaan või tema halogeenderivaat. Füüsikalised omadused Etüün on värvitu, omapärase lõhnaga ning narkootilise toimega gaas. Etüün lahustub vees. ANALÜÜTILINE KEEMIA 89. Analüütilise keemia eesmärk. Analüütilise keemia eesmärk on mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. 90. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs uurib, millised ained proovi sees on ning kvantitatiivne analüüs uurib kui palju mingit ainet proovi sees on. 91
derivaadina) Metüülmetaan Tabel 2. Normaalsed alkaanid ja nende radikaalid (alküülgrupid). n on C-aatomite arv. H3C CH CH2 (ühendit vaadeldakse eteeni derivaadina) n Alkaan Alküülgrupp Metüületeen 1 m etaan m etüül 2 etaan etüül 3 propaan propüül α β 4 butaan butüül
C-H siidemeid, enaamik suhtes, tund dlikkus töööreziimist, seda funktsionaalrühmi kasvaab reas F>Cl>>Br>I tunndlikum, mida alandabb tundlikkkust, suuurem on aine eriti tu undlik alkaan anide ionnisatsiooni-risstlõige suhtes (seee on suur pollariseeritavattel moolekulidel) Mida vaj ajab tööks H2, surruõhk 'makeeup' gaas et vaaakum