Y. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. Seega samatoodangujoone kõikides punktides on tootmisfunktsiooni väärtused võrdsed. Omadused · Kõik isokvandid on nõgusad · Erinevad samatoodangujooned omavahel ei lõiku. Seega vastab kindlale tootmistasemele parjasti üks samatoodangujoon. · Suuremale toodangu mahule vastav samatoodangujoon paikneb koordinaatide alguspunktist kaugemale. · Samatoodangujoone kõigis punktides on tema puutuja tõus negatiivne, st ühe muutuja kasvades teine muutuja kahaneb. Ühe tootmisteguri kulu suurendamisel võib tootmismaht jääda muutumatuks, kui teise tootmisteguri kulu kahaneb. Tootmismaht Y=13 ei muutu, kui samaaegselt suurendada tööjõudu väärtuselt L1 väärtuseni L2 ja vähendada kapitali väärtuselt K1 väärtuseni K2. 20
8 V. Kompleksarvud 6 Moodul 6.1 Mooduli m~ oiste Kompleksarvu z = a + bi moodul |z| defineeritakse valemiga |z| := a2 + b2 Moodul on ilmselt mittenegatiivne reaalarv. N¨ aide |2 - 3i| = 22 + (-3)2 = 13 jne. 6.2 T~ olgendusi Geomeetriliselt on moodul kompleksarvu (polaar)kaugus koordi- naatide alguspunktist komplekstasandil. Maatriksesituses |z| = det z. 6.3 Ruutude summa valem (a + bi)(a - bi) = a2 + b2 T~ oestus. T~oepoolest, kasutades maatrikstehete omadusi, arvuta- me (a + bi)(a - bi) = aa - abi + bia - bibi = a2 - abi + bai - b2 i2 = a2 + b2 6.4 Mooduli omadusi 1) zz = |z|2 = z z 2) |z1 z2 | = |z1 ||z2 | T~ oestus. Esimene valem on ruutude summa valem
välja joonistame. Joonisel 3.2 on välja joonistatud alumine kolmnurk. Selle meetodi realiseerimiseks tuleb muidugi kõigepealt jõud F2 paralleelselt iseendaga ümber paigutada nii, et tema alguspunkt langeks täpselt ühte jõu F1 lõpp-punktiga. Summavektor F on sel juhul esimese jõu alguspunktist teise jõu lõpp-punkti. F F2 180-α A F1 Joonis 3.2 J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 16
kus X = x2 - x1 , Y = y2 - y1 , Z = z2 - z1 . r r r Telgede suunalised ühikvektorid on i = ( 1; 0; 0 ) , j = ( 0;1; 0 ) , k = ( 0; 0;1) . Nende r uuur kaudu avaldub vektor v = AB = ( X ; Y ; Z ) järgmiselt: r uuur r r r v = AB = Xi + Yj + Zk . Punkti kohavektoriks nimetatakse vektorit koordinaatide alguspunktist antud punktini. r Nullvektor: 0 = ( 0; 0; 0 ) . uuur uuur Vastandvektor: kui AB = ( X ; Y ; Z ) , siis BA = ( - X ; - Y ; - Z ) . r uuur Vektori pikkus: v = AB = X + Y + Z . 2 2 2 r r Ühikvektori tähis on v° (vektori v suunaline vektor, mille pikkus on üks ühik).
mingi eeskirja f abil seatud vastavusse üks reaalarv z, siis öeldakse, et hulgal D on määratud n muutuja funktsioon z = f (x1, x2, ..., xn ) 39. lahtine piirkond - ainult seesmistest punktidest koosnev piirkond. Sisemised punktid on määramispiirkonna need punktid, mis ei asetse rajajoonel. 40. kinnine piirkond - piirkond kuhu kuulvad seesmised punktid ja ka kõik rajapunktid. 41. tõkestatud piirkond - kui leidub selline konstant C, et piirkonna mistahes punkti P kaugus koordinaatide alguspunktist on väiksem kui C, nimetatakse piirkonda tõkestatuks. 42. kahe muutuja funktsiooni osamuut - kahe muutuja funktsiooni z = f ( x, y ) osamuut x järgi : x z = f ( x + x, y ) f ( x, y) osamuut y järgi : y z = f ( x, y + y ) f ( x, y) 43. kahe muutuja funktsiooni täismuut - kahe muutuja funktsiooni z = f( x, y ) täismuut : z = f ( x + x, y + y ) f (x, y) 44. kahe muutuja funktsiooni piirväärtus - arvu A nimetatakse funktsiooni f (x, y ) piirväärtuseks
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
Duplikatsiooniprotsess, mis leiab aset matriitsilt kopeerimise tulemusel. Näiteks DNA de novo süntees. Replikatsiooni etapid: ensüüm helikaas lõhub DNA biheeliksi, ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga, DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad, replikatsioon lõppeb, kui DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul. 11. DNA replikatsiooonikahvel, osalevad ensüümid Replikatsioonikahvel: Replikatsioon toimub alguspunktist lähtuvalt kahes suunas, moodustub kaks Y-kujulist struktuuri. Osalevad ensüüm helikaas ja ensüüm DNA-polümeraas. 12. Okazaki fragmendid, fragmentide ühendamine Okazaki fragment (ingl. Okazaki fgragment)- DNA-sünteesil DNA-viivisahelal sünteesitud fragment (prokarüootidel 1000–2000 ja eukarüootidel 100–200 bp), mis koosneb lühikesest RNA praimerist ja järgnevast DNA-polünukleotiidist. Okazaki fragmendid: RNA praimer (sünteesitakse RNA
ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrih...
kandis need membraanfiltritele. Membraanfiltritelt tehtud autoradiograafiatel oli näha, et E. coli kromosoom on tsirkulaarne. Replitseeruva DNA puhul ilmnes -struktuur. DNA replikatsioonil eraldusid DNA ahelad teineteisest spetsiifilises kohas ning mõlemale ahelale sünteesiti komplementaarne ahel. Ka see katse kinnitas DNA replikatsiooni toimumist semikonservatiivse mudeli alusel. Algul arvati, et kromosoomi replikatsioon toimub replikatsiooni alguspunktist ainult ühes suunas. Hiljem leidis kinnitust kahesuunaline replikatsiooni mudel, mille alusel liiguvad Y-kujulised replikatsioonikahvlid mööda tsirkulaarset kromosoomi vastassuundades. Kahesuunalise replikatsiooni tõestamiseks kasutati meetodit, mis põhines DNA denatureerunud alade kaardistamisel. Katsed viidi läbi bakteriofaag lambda replitseeruva DNA-ga. Kui DNA molekule kuumutada 100°C juures või viia
kandis need membraanfiltritele. Membraanfiltritelt tehtud autoradiograafiatel oli näha, et E. coli kromosoom on tsirkulaarne. Replitseeruva DNA puhul ilmnes -struktuur. DNA replikatsioonil eraldusid DNA ahelad teineteisest spetsiifilises kohas ning mõlemale ahelale sünteesiti komplementaarne ahel. Ka see katse kinnitas DNA replikatsiooni toimumist semikonservatiivse mudeli alusel. Algul arvati, et kromosoomi replikatsioon toimub replikatsiooni alguspunktist ainult ühes suunas. Hiljem leidis kinnitust kahesuunaline replikatsiooni mudel, mille alusel liiguvad Y-kujulised replikatsioonikahvlid mööda tsirkulaarset kromosoomi vastassuundades. Kahesuunalise replikatsiooni tõestamiseks kasutati meetodit, mis põhines DNA denatureerunud alade kaardistamisel. Katsed viidi läbi bakteriofaag lambda replitseeruva DNA-ga. Kui DNA molekule kuumutada 100°C juures või viia
Ainepunkt-mõnikord võib liikumise uurimisel jätta kehade mõõtmed arvestamata: siis kui need on palju väiksemad kõikidest teistest mõõtmetest, millega antud ülesandes on tegemist. Ainepunkti asukoha ruumis saab määrata raadiusvektori r abil. Punkti liikumisel muutub vektor r üldjuhul nii suuruse kui ka suuna poolest. Taustsüsteem- taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk mood. taustsüsteemi. Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit (joon.7.). Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis. Trajektoor-on koguliikumise teepikkus. Läbi-takse kõik trajektoori punktid. Joont, mida mööda keha punkt liigub nim. trajektooriks. Teepikkus- on pikki trajektoori (joon.8.). Nihe-vektoriaalne suurus. Nihkevektor on suunatud sirglõik, mis ühendab liikumise lähtepunk-ti lõpppunktiga . Keha alguskohta lõppasukohaga ühendavat vekto-rit nim. nihkeks(joon.9). §8
peegeldab tarbijale võrdväärseid võimalikke kaubavalikuid kasulikkuse aspektist lähtudes. Järgmisel joonisel on esitatud tüüpilised samasuskõverad S1, S2 ja S3. Punktides A ja B valitud kaubakogused annavad tarbijale võrdväärse kasulikkuse. Liikudes kõveralt S1 kõverale S2, tarbija rahulolu suureneb, kuna tarbitud kaupade kogumäär kasvab. Seega mida kaugemal teljestiku alguspunktist samasuskõver asetseb, seda kõrgem on tarbija rahulolu tase. St. punkt C on soodsam kui A ja B, kuna saadava kauba kogus on suurem. Samasuskõverateooria järgi ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel. 3.3 TARBIJA VALIK Konkretiseerimaks tarbija valikuprintsiipe, lähtudes tema eesmärgist maksimeerida kasulikkust ehk rahulolu ja arvestades tema sissetulekuvõimalusi, asetame eelarve piiri ja samasuskõverad
Saame 2 V 0,318 2,995 0,951 (dm). Toru ruumala (kahe tüvenumbriga) on ligikaudu 0,95 dm 3 . Kommentaarid I - II Ülesande lahendamisel peame kogu aeg silmas pidama, et funktsioone y 2 sin x ja y 0,5 cos x vaatleme vaid lõigul 0; 2 . Funktsiooni graafiku joonestamisel on oluline valida koordinaattelgedel õige mõõtkava. Kui x-teljel on ( 3) märgitud nt kuue ruudu kaugusel koordinaatide alguspunktist, siis y-teljel peaks ühik 1 asetsema kahe ruudu kaugusel. 15 16 1 Võrrandite sin x 0 ja cos x lahendamisel võib kasutada ka trigonomeetriliste põhivõrrandite 2 üldlahendi valemeid:
Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad Gram+ - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape (ioonide liikumine, kaitse, antigeenne spetsiifilisus); 1 membraan+paks sein, Bacillus polymyxaLearn more Gram- - peptidoglükaanide kiht, teihoiinhape puudub; välismembraanil on LPS (lipopolüsahhariidid) (endotoksiin), poriinid ja see kaitseb ksea; 2 membraani+õhuke sein, E. coli 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus Prokarüoodi rakk on 1m - 10m. 400-4000 geeni 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum ...
r r r Telgede suunalised ühikvektorid on i 1; 0; 0 , j 0; 1; 0 , k 0; 0;1 . Nende r uuu r kaudu avaldub vektor v AB X ; Y ; Z järgmiselt: r uuu r r r r v AB Xi Yj Zk . Punkti kohavektoriks nimetatakse vektorit koordinaatide alguspunktist antud punktini. r Nullvektor: 0 0; 0; 0 . uuur uuu r Vastandvektor: kui AB X ; Y ; Z , siis BA X ; Y ; Z . r uuu r Vektori pikkus: v AB X Y Z . 2 2 2 r r
1916 – Karl Schwarzschild leidis väljavõrrandite esimese täpse lahendi. See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi. 1918 – saksa astronoom Carl Wilhelm Wirtz täheldas teatud udude (udukogude) spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega. 1922 – Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp- punkti. 1923 – Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogu on kaugel väljaspool Linnuteed. 1927–1933 – preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu teooria esimese versiooni, mille kohaselt Universum algab üheainsa osakesega, mida ta nimetas algaatomiks. 1929 – Edwin Hubble avastas, et galaktikate punanihe
Funktsioon. Määramispiirkond, väärtuste hulk. Pöördfunktsioon. Seaduspärasust või teisendust, mis igale X elemendile x seab vastavuse ühe hulga Y elemendi y nim. argumendi x funktsiooniks ja kirjutatakse y=f(x) Funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks on kõigi nende argumendi x väärtuste hulk, mille korral funktsioon omab mõtet ja on lõpliku väärtusega. Funktsiooni väärtuste hulgaks nim. nende väärtuste hulka, mida funktsioon omandab, kui läbib kogu määramispiirkonna. Tingimused, mis peavad olema täidetud elementaarfunktsioonide kaudu esitatud reaalmuutuja funktsioonil: B ( x) 1) A( x) 0 A( x) 2) 2 x A( x) A( x) 0 3) logaA(x) A(x) >0 arcsin A( x) 4) -1 A( x) 1 arccos A( x) Funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooniks nim. f-ni y=g(x), mis igale funktsiooni f väärtusele y seab vastavusse need argumendi x väärtused, mille korral y=f(x) Olgu funktsioonid y=f(x) ja y=g(x), siis väärtus y on teisendat...
Käesoleval juhul on teljestik sobitatud eseme (objekti) külge nii, et teljed ühtivad tipust 1 lähtuvate servadega (sele 25). Tipud 1, 2, 4 ja 5 kantakse kohe sirkliga kaksvaatelt üle aksonomeetrilistele telgedele. Risttahuka ülejäänud tipud tule- vad siis välja telje paralleelide kaudu. Keha tipule A(xA;yA;zA) vastav koordinaatmurdjoon on nii kaksvaatel kui ka aksonomeetrilisel kujutisel tehtud punktiirjoonena. Koordinaatmurdjoone ehitamisel liigutakse teljestiku alguspunktist kõigepealt x-telge mööda (x-koordinaadi võrra), siis y-teljega paralleelselt (y-koordinaadi võrra) ning lõpuks z-teljega paralleelselt (z-koordinaadi võrra). Iga punkti kõik koordinaatlõigud võetakse kaksvaatelt otseselt sirkli haarade vahele ja kantakse üle aksono- meetrilisele kujutisele. Sele 25. a – kaksvaatega antud detailist; b – ristisomeetrilise kujutise tuletamine 21 7. Geomeetriliste kehade kujutamine
jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahemaa lämmastikalsute vahel DNA ahelas on väike vagu DNA replikatsiooni mehhanism. DNA replikatsiooni poolkonservatiivne mudel. DNA replikatsiooni alguspunkt- origin punktid, AT rikkad järjestused replikatsiooni mull- topoisomeraas on kaksikahela lahti keeranud, helikaas lõhub vesiniksidemed ja tekib replikatsiooni mull replikatsiooni kahvel- Replikatsioon toimub alguspunktist lähtuvalt kahes suunas, moodustub kaks Y-kujulist struktuuri. Matriitsahelad- Transkriptsioonil DNA-ahel, mida kopeeritakse komplementaarse RNA- ahela moodustamiseks. DNA sünteesi liider- ja viivisahel- Replikatsioon toimub alati 5´3´ suunas.Juhtiv ahel on 5´3´ suunaga ja DNA polümeraas kinnitub ning sünteesitakse uus ahel. Teisel ahela 3´5´ suunaga ei suuda polümeraas koheselt sünteesida. DNA replikatsioonil osalevad ensüümid
Matematiline analüüs l. Jaan Jaano 1. Arvtelje mõiste. Reaalarvu absoluutväärtus. Loetleda absoluutväärtuse omadused. Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Tõkestatud hulga definitsioon. Arvtelje mõiste. Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud nullpunkt, pikkusühik ja positiivne suund. Võib väita, et igale arvtelje punktile vastab üks ja ainult üks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab üks ja ainult üks arvtelje punkt. Absoluutväärtuse mõiste. Reaalarvu a absoluutväärtuseks nimetatakse järgmist mittenegatiivset reaalarvu: |a| = a kui a 0 -a kui a < 0 . Reaalarvu a absoluutväärtus |a| on punkti a ja nullpunkti vahelist kaugust arvteljel. Absoluutväärtuse omadused: 1. | - a| = |a| 2. |ab| = |a| |b| 3. |a + b| |a| + |b| 4. |a - b| | |a| - |b| | Reaalarvude ja lõpmatuste ümbrused. Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a - , a + ), kus > 0 on ümbruse raadius. Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks...
Funktsioon. Määramispiirkond, väärtuste hulk. Pöördfunktsioon. Seaduspärasust või teisendust, mis igale X elemendile x seab vastavuse ühe hulga Y elemendi y nim. argumendi x funktsiooniks ja kirjutatakse y=f(x) Funktsiooni y=f(x) määramispiirkonnaks on kõigi nende argumendi x väärtuste hulk, mille korral funktsioon omab mõtet ja on lõpliku väärtusega. Funktsiooni väärtuste hulgaks nim. nende väärtuste hulka, mida funktsioon omandab, kui läbib kogu määramispiirkonna. Tingimused, mis peavad olema täidetud elementaarfunktsioonide kaudu esitatud reaalmuutuja funktsioonil: B ( x) 1) A( x) 0 A( x) 2) 2 x A( x) A( x) 0 3) logaA(x) A(x) >0 arcsin A( x) 4) -1 A( x) 1 arccos A( x) Funktsiooni y=f(x) pöördfunktsiooniks nim. f-ni y=g(x), mis igale funktsiooni f väärtusele y seab vastavusse need argumendi x väärtused, mille korral y=f(x) Olgu funktsioonid y=f(x) ja y=g(x), siis väärtus y on teisendat...
kutsuda, sellised on näiteks ikoonid Windowsi töölaual. Lülitamine – tegevus , mida juhib mingi „nupp” , millega saab seadet või tegevust nii sisse- kui ka välja lülitada, Kui on neist võimalik vaid üks – kas sisse- või välja lülitamine, siis on see eriti ära märgitud ja ühe nupu asemel on kaks nuppu (võrdle – seinal asuv lambilüliti). Maailmateljestik – teljestik, mis antakse joonisele tema alustamisel – X-telg koordinaatide alguspunktist paremale, Y-telg– koordinaatide alguspunktist üles ja Z-telg – koordinaatide alguspunktist kuvarist ettepoole. ÜLESANNE I Pinnatükk 59 Makro – sisuliselt on see suhteliselt väike programm, mille koostisse kuurub teatav hulk AutoCAD-käske, ehk siis käsukomplekt mingi teatud enem-vähem keerulise toiminguks.
sisaldama rohkem hüviseid. Ükskõiksuskõverate kohta kehtivad järgmised reeglid: · suurema kasulikkuse annab see hüviste kogum, mis sisaldab rohkem hüviseid (st asub kõrgemal ükskõiksuskõveral) · ükskõiksuskõverad ei lõiku kunagi (läheks muidu eelmise punktiga vastuollu) · tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate hüviste kombinatsioonide suhtes · mida kaugemal koordinaatide alguspunktist ükskõiksuskõver asub, seda suurema kasulikkuse sellel kõveral hüviste kombinatsioonid annavad Määra, millega tarbija on nõus loobuma ühest hüvisest, et saada juurde üks ühik teist hüvist, nimetatakse asenduse piirmääraks ehk lühidalt MRS (marginal rate of substitution). Sisuliselt väljendab MRS ükskõiksuskõvera tõusu. Majapidamine soovib saada oma sissetuleku juures maksimaalse kasulikkuse.
nimetatakse ka sirgestuvaks. Kui need pidevad tuletised ei ole korraga nullid, siis nimetatakse joont siledaks. Märkus. Me vaatleme edaspidi nn. normaalseid jooni, s.t. jooni, mis on sirgestuvad või isegi siledad. Samuti jätame välja juhud, kus joon lõikub iseendaga. Olgu joonel AB antud kolme muutuja funktsioon f x, y, z . Jaotame joone AB n osaks punktidega P i (i 0, 1, , n), kus A P 0 ja B P n . Saadud osakaarte P i 1 P i pikkused olgu s i , kusjuures kaare pikkust mõõdame alati alguspunktist lõpp-punkti poole. Valime igal osakaarel punkti Q i Pi 1, Pi ja moodustame summa n i 1 f Qi si. Definitsioon. Kui sellel summal on max s i 0 korral olemas piirväärtus sõltumata joone osadeks jaotamise viisist ega punktide Q i valikust, siis nimetatakse seda
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...
transkripteerima, kui eukromatiin viia heterokromatiini alasse vaigistatakse selle avaldumine. 16. Millised on kolm kromosoomi säilitamiseks vajalikku struktuurielementi? telomeerid, tsentromeerid ja replikatsiooni alguspunkt. 17. Replikatsiooni alguspunkt milleks vajalik, erinevused pro- ja eukarüootidel. Prokarüootidel ja lihtsamatel eukarüootidel on kindlad replikatsiooni alguspunktid, DNA järjestused, kuhu DNA polümeraas kinnitub. Prokarüootidel piisab ühest alguspunktist, originist. Kõrgematel eurkarüootidel on replikatsiooni algus stohhastilisem, kuid reeglina replitseerub enne eukromatiin, siis heterokromatiin. 18. Tsentromeer milleks vajalik, kirjeldada lühidalt üldist ehitust. Kinetohoori ülesanne. Tsentromeer on kromosoomi piirkond, mis reguleerib kromosoomide liikumist mitoosi ja meioosi ajal. Kindla DNA järjestusega(100 kuni miljoneid aluspaare tandeemselt korduvates
15. Milline ülesanne on replikatsioonis helikaasidel ja topoisomeraasidel Helikaasid - ensüümid, mis vastutavad DNA kaksikheeliksis vesiniksidemete lõhkumise eest aluspaaride vahel Topoisomeerid - ensüümid, mis leevendavad torsiooni jõude sinna katkeid tehes (et nö pinge välja lasta). Kõrvaldab superspiraale ja soodustab DNA kaksikahela lahtikeerdumist. 16. Mis on replikon? Replikon on replitseerunud DNA-segment, mis on lähtunud ühest alguspunktist (koht, mis on läbi teinud replikatsiooni ehk koht, kust algab kaksikahelalise DNA lahtiharutamine). Hiljem liidetakse kõik replikonid tagasi kokku. Replikatsiooni ajal on inimese kromosoomides kuni 10 000 replikoni. 17. Kirjelda replikatsioonikahvli liikumist Struktuur, mis moodustub sünteesilookuse juures, kus kaheahelaline DNA läheb üle üheahelaliseks, kannab nimetust replikatsioonikahvel. Replikatsioonikahvel liigub ahela
Autonoomne tarbimine– tarbimise suurus, kui Yd=0 Kasutatavat jooksvat tulu ei ole, aga inimesed ei saa elada ilma tarbimiseta, seda tarbimist nimetatakse autonoomseks tarbimiseks, kuna tema suurus ei sõltu kasutatavast tulust. Indutseeritud tarbimine on sõltuvuses kasutatavast tulust, selle suurusest. Tarbimisfunktsioon- näitab tarbimise ja kasutatava tulu vahelist seost. C = f (Yd) seos pikal perioodil, lähtub koordinaatide alguspunktist. Lühiajalise tarbimisfunktsiooni üldkuju on järgmine: C = Ca + cYd , kus C on tarbimine, c on konstant, Ca on autonoomne tarbimine Ehk C = MPC x Yd Konstant c - tarbimise piirkalduvus (MPC): MPC = tarbimiskulutuse muutus / kasutatava tulu muutus. MPC avaldub tarbimisfunktsiooni tõusuna. MPC väärtus ei muutu, kui ei muutu tarbimisfunktsioon ja tema väärtus on nulli ja ühe vahel. MPC näitab, kui suur osa
Ø suurema kasulikkuse annab see hüviste kogum, mis sisaldab rohkem hüviseid (st asub kõrgemal ükskõiksuskõveral) Ø ükskõiksuskõverad ei lõiku kunagi (läheks muidu eelmise punktiga vastuollu) Ø tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate hüviste kombinatsioonide suhtes Ø mida kaugemal koordinaatide alguspunktist ükskõiksuskõver asub, seda suurema kasulikkuse sellel kõveral hüviste kombinatsioonid annavad Oma kasulikkuse maksimeerimiseks soovib tarbija sattuda võimalikult kõrgele ükskõiksuskõverale. Kuid see, kui kõrgel asuv kõver on kättesaadav, sõltub tema sissetulekust. Joonisel 12 on näidatud kõik maksimaalsed võimalikud kombinatsioonid, mida eelarve (50 kr) tarbida võimaldab. On selge, et üks nendest
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide oma...
id.YtleVanus(); ib.YtleVanus(); ikb.YtleVanus(); } } } /* D:kodu 606opikc#>Asendus Arva, kas olen 19? Minu vanus pole sinu asi, vot! Arva, kas olen 19? Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 40 aastat Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat */ Ülesandeid * Loo klass Punkt väljadega x ja y ning meetoditega KaugusNullist ja TeataAndmed. Esimene väljastab reaalarvuna kauguse koordinaatide alguspunktist. Teine tagastab tekstina koordinaatide väärtused. * Loo Punktile alamklass RuumiPunkt. Lisa väli z, kata üle KaugusNullist ning asenda TeataAndmed. Esimene väljastab kauguse nullist kolme koordinaadi korral, teine aga kirjutab RuumiPunkti andmed ekraanile, meetodid tagastustüübiks on void. * Katseta loodud objekte ja nende käsklusi igal võimalikul moel. Punkt Punkti muutujast, RuumiPunkt RuumiPunkti muutujast ning RuumiPunkt Punkti muutujast. Omadused
raadiolainete vahelesegamine). Laineid kahte tüüpi – need, mis levivad ~100 meetrit ja teised, mis võivad levida kümneid kilomeetreid. Mikrolained – kuni 45 Mbps kanal. LAN – 2 ja 11 Mbps. Wide-area (mobiil näiteks) – 10 kbps. Satelliit – kuni 50 Mbps kanal või mitu väikema kiirusega kanalit, 250 millisekundiline hilinemine suure vahemaa tõttu. 13. Ajalised viited võrkudes Pakettidel tekivad alguspunktist lõpp-punkti jõudmisega nelja erinevat tüüpi viiteid. * Processing delay – paketi töötlemise peale kuluv aeg – vigade kontroll, aadressi otsimine, päise lugemine. * Queuing delay – järjekorra peale minev aeg – pakett ootab, et teda edasi saadetakse. Ooteaja pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad. Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. * Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi
0 Koosinust arvutatakse lausega (cos nurk). Nurk peab olema radiaanmõõdus. Näiteks (cos 0) annab tulemuseks 1.0 (cos pi) annab tulemuseks 1.0 Arkustangensit arvutatakse lausetega (atan arg) ja (atan arg1 arg2). Ühe argumendi korral saadakse nurk vahemikus /2 kuni +/2 radiaani. Kahe argumendi korral saadakse nurk X-telje positiivse suuna ja polaarraadiuse vahel, kui polaarraadiuseks on sirge koordi- naatide alguspunktist punktini (arg2, arg1). Siin saadakse nurk vahemikus kuni + (viimane kaasa arvatud) radiaani. Muid arkusfunktsioone AutoLISP ei arvuta. Näiteks (atan 0.5) annab tulemuseks 0.463648 (atan 1) annab tulemuseks 0.785398 (= 45O) (atan 1) annab tulemuseks 0.785398(= 45O) (atan 2 3) annab tulemuseks 0.588003 (atan 2 3) annab tulemuseks 2.55359
Joonis kujutab kahele erinevale temperatuurile – T1 ja T2 – vastavat isotermi. Et Mendelejev-Clapeyroni võrrandist saame valemis (9.12) sisalduva konstandi väärtuseks mRT pV , siis järeldub siit, et ühe ja sama gaasikoguse korral on selle konstandi – rõhu ja ruumala korrutise – väärtus kõrgemal temperatuuril suurem. Järelikult asub sama gaasikoguse kõrgemale temperatuurile vastav isoterm koordinaatide alguspunktist kaugemal. Selleks peab olema T2 T1 . 2. Isobaariline protsess. Protsessi käigus ei muutu gaasi rõhk, näiteks gaasi kuumutamine hermeetilise kolviga suletud silindris, kusjuures kolb võib vabalt edasi-tagasi liikuda. Charles’i seadus. Jääval rõhul muutub mingi kindla gaasikoguse ruumala võrdeliselt temperatuuriga. V p const const . (9.13) T
kujutatakse üksteise suhtes kas 120° nurga all või paralleelselt: Kolmnurkühendusel on liinipinge võrdne faasipingega. U l =U f . Faasivoolud U 12 U U I12 = ; I 23 = 23 ; I 31 = 31 . R1 R2 R3 107 Ka vektordiagramme võib joonestada mitut moodi. Joonisel on vasakpoolsel diagrammil joonestatud vektorid ühisest alguspunktist, parempoolsel moodustavad aga pingevektorid kolmnurga: Sümmeetrilisel koormusel on voolud võrdsed ja vektordiagramm sümmeetriline. Mittesümmeetrilisel koormusel see nii ei ole. Näide 3400 V pingega võrku on ühendatud kolmnurka erineva takistusega tarvitid: Faasivoolud U 12 400 I12 = = = 4 A, R1 100 U 23 400 I 23 = = = 8 A, R2 50 U 31 400 I 31 = = = 2 A. R3 200
¨leminek rist- koordinaatidelt polaarkoordinaatidele toimub seoste x = cos (7.17) y = sin abil, kus t¨ahistab polaarnurka ja polaarraadiust. Konstantsetele polaarnurkadele polaarkoordinaatides vastavad koordinaa- tide alguspunktist l¨ahtuvad sirged ristkoordinaadistikus ja konstantsetele po- laarraadiustele vastavad ringjooned keskpunktiga koordinaatide alguses. See- ga on muutuja vahetust (7.17) eelk~oige sobiv kasutada juhul, kui integreeri- mispiirkonnaks ristkoordinadistikus on ring v~oi mingi ringi osa. 15 Muutuja vahetuse valemi (7.25) kasutamiseks leiame f (x, y) = f ( cos , sin ) ja jakobiaani x y
ikb.YtleVanus(); } } } /* D:kodu 606opikc#>Asendus Arva, kas olen 19? Minu vanus pole sinu asi, vot! Arva, kas olen 19? Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 40 aastat Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat */ Ülesandeid * Loo klass Punkt väljadega x ja y ning meetoditega KaugusNullist ja TeataAndmed. Esimene väljastab reaalarvuna kauguse koordinaatide alguspunktist. Teine tagastab tekstina koordinaatide väärtused. * Loo Punktile alamklass RuumiPunkt. Lisa väli z, kata üle KaugusNullist ning asenda TeataAndmed. Esimene väljastab kauguse nullist kolme koordinaadi korral, teine aga kirjutab RuumiPunkti andmed ekraanile, meetodid tagastustüübiks on void. * Katseta loodud objekte ja nende käsklusi igal võimalikul moel. Punkt Punkti muutujast, RuumiPunkt RuumiPunkti muutujast ning RuumiPunkt Punkti muutujast. Omadused
1. Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...
v~orrand on x = a. Olgu sirge x = a joone y = f (x) vertikaalas¨ umptoot. Kui punkt M = (x, y) eemaldub l~opmatusse joont y = f (x), siis vastavalt as¨ umptoodi definitsioonile tema kaugus sirgest x = a l¨aheneb nullile. Seega peab punkti M x-koordinaat l¨ahenema arvule a kas vasakult v~oi paremalt, st kas x a- v~ oi x a+ . Teisest k¨ uljest: kuna punkti M kaugus koordinaatide alguspunktist kasvab piiramatult, siis peab v¨ahemalt u ¨ks selle punkti koor- dinaatidest piiramatult kasvama. Nagu n¨agime, x koordinaat l¨aheneb l~oplikule arvule a. Seega kasvab punkti y-koordinaat piiramatult, st kas y - v~ oi y . Me saame formuleerida j¨argmise v¨aite. 96 Sirge x = a on joone y = f (x) as¨umptoodiks siis ja ainult siis, kui kehtib v¨
Seotud promootori puhastamisega. α-heeliksil kaks domääni, mis asuvad teineteisest suhteliselt kaugel. β’-subühikud on kohad, kuhu ühinevad 2 Mg iooni ja sünteesitakse fosfodiesterside. RNAPI – rRNA süntees, RNAP II – mRNA süntees, RNAP III – dRNA süntees. Mõned subühikud kattuvad. Eeltuumsete promootor ja pärisbakterite promootor Koht, kust süntees algab. 10 aluspaarist koosnev DNA järjestus. Esinevad vabadusastmed. „-„ mitu nukleotiidi eespool alguspunktist. Esimene on -10 heksameer. Teise vabadusaste on -35 heksameer. Nende kahe vahele jääb 17 aluspaari. -10 ja – 35-ga seonduvad sigmafaktorid. Startsait ei ole juhuslik ja algab alati puriiniga. Milliselt DNA osa pealt RNA sünteesitakse, on määratud DNA kindlate järjestustega. Kõdunud järjestused (heksameerid) on üksteisest kindlal kaugusel (määrab ära, millised DNA osad on olulised, kuidas ära tuntakse, mis osadel RNA sünteesitakse, mis osa muutub geeniks)
Olgu sirge x = a joone y = f (x) vertikaalas¨ umptoot. Kui punkt M = (x, y) eemaldub l~opmatusse m¨o¨oda joont y = f (x), siis vastavalt as¨ umptoodi definitsioonile tema kaugus sirgest x = a l¨aheneb nullile. Seega peab punkti M x-koordinaat l¨ahenema arvule a kas vasakult v~oi paremalt, st kas x a- v~oi x a+ . Teisest k¨ uljest: kuna punkti M kaugus koor- dinaatide alguspunktist kasvab piiramatult, siis peab v¨ahemalt u ¨ks selle punkti koordinaatidest piiramatult kasvama. Nagu n¨agime, x koordinaat l¨aheneb l~oplikule arvule a. Seega kasvab punkti y-koordinaat piiramatult, st kas y - v~oi y . Me saame formuleerida j¨argmise v¨aite. 96 Sirge x = a on joone y = f (x) as¨umptoodiks siis ja ainult siis, kui kehtib v¨ ahemalt u ¨ks j¨ argmistest piirv¨
on võrdne teise hüvise tarbimise vähendamisega, kusjuures kasulikkus ei muutu. Põhimõtteliselt on meil tegemist Pareto efektiivsusega. Ükskõiksuskõveraid kasutatakse mikroök uurimaks indiviidide eelistusi ja tarbimiskäitumist.Tarbija käitumise uurimisel eeldatakse, et suuremat rahulolu annab see hüviste kogum, mis sisaldab rohkem hüviseid. Iga ükskõiksuskõver väljendab teatud rahulolu taset, kusjuures mida kaugemale koordinaatide alguspunktist oleval ükskõiksuskõveral hüviste kogumid asuvad, seda eelistatumad nad on. Tarbija on ükskõikne ainult ühel ja samal ükskõiksuskõveral asuvate hüviste kogumite suhtes. Graafikut, millel on kujutatud erinevaid ükskõiksuskõveraid, nim ükskõiksusväljadeks. Üldjuhul on ükskõiksuskõverad kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes . Ükskõiksuskõveratell on iseloomulik ka asjaolu, et nad kunagi omavahel ei lõiku
Vektorite liitmisest saame mõelda mitmel viisil. Vektoreid on vaja liita näiteks siis, kui tahame kokku liita mitu erinevat ühele objektile mõjuvat jõudu. Esmalt võime liitmisest mõelda arvulise esituse abil. Sel juhul teeme seda koordi- naatide kaupa: näiteks Samas võime vektorite liitmisest mõelda ka geomeetriliselt. Summavektori leid- miseks peame lihtsalt liidetavad vektorid teineteise järele seadma. Summavektor viib niisiis esimese vektori alguspunktist teise lõpp-punkti. Too- dud jooniselt on hästi näha, miks geomeetrilist liitmist kutsutakse ka „rööpküliku reegliks”. Toodud geomeetriline mõtteviis annab hea tõlgenduse juhule, kui näiteks kolme või nelja või kuue vektori summa on null. 141 Tõepoolest, kui kolme vektori summa on null, siis peab kolmanda vektori lõpp-
ikb.YtleVanus(); } } } /* D:kodu 606opikc#>Asendus Arva, kas olen 19? Minu vanus pole sinu asi, vot! Arva, kas olen 19? Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 40 aastat Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat */ Ülesandeid * Loo klass Punkt väljadega x ja y ning meetoditega KaugusNullist ja TeataAndmed. Esimene väljastab reaalarvuna kauguse koordinaatide alguspunktist. Teine tagastab tekstina koordinaatide väärtused. * Loo Punktile alamklass RuumiPunkt. Lisa väli z, kata üle KaugusNullist ning asenda TeataAndmed. Esimene väljastab kauguse nullist kolme koordinaadi korral, teine aga kirjutab RuumiPunkti andmed ekraanile, meetodid tagastustüübiks on void. * Katseta loodud objekte ja nende käsklusi igal võimalikul moel. Punkt Punkti muutujast, RuumiPunkt RuumiPunkti muutujast ning RuumiPunkt Punkti muutujast. Omadused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
