2*Kaugusevektori (ehk Bellman-Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Lüli oleku järgi töötab marsruutimisprotokoll OSPF (Open Shortest Path First - lühima tee eelistusega), mille aluseks oli SPF e. Dijkstra algoritm. 12. Kandjapöördusprotokollid. 1)CSMA/CD (ISO 802.3). Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection on liikluse ja põrketuvastusega pöörduste magistraal. Seda standardit tuntakse kõnekeeles paremini etherneti standardina. Võrgu talitluse põhiidee on kõigi seadmete jaoks ühine liiklusmagistraal. Edastuskiirus on 10Mbit/s. Etherneti standardit järgiva võrgu saab rajada mitmesuguste eri kaabeldusvariantide baasil
Teoreemide endi valikuks on 3 vali- tava teoreemiga peatükkide puhul 73 võimalust, 2 valitava teoreemiga pea- tükkide puhul aga 72 võimalust. Siin on võimalikke eksamikomplekte seega 4 2 2 2 · 73 · 72 = 3241350. Sellega on kõik teoreemide valikuviisid ammendatud, võimalusi on kokku 1296540 + 3241350 = 4537890. Materjal õpikus. Lk 14 (kombinatsioonid). Lk 19 (korrutamis- ja liitmis- reegel). Lk 22, ülesanded 2123. Lk 21, ülesanne 15. Ülesanne 2. Teatav algoritm kulutab sisendandmete mahu n korral ülesan- de lahendamiseks kaks korda nii palju aega kui sisendandmete mahu n - 1 korral pluss veel kolm korda nii palju aega kui mahu n - 2 korral. Leida aval- dis, millest on võimalik ainult naturaalarvu n järgi välja arvutada algoritmi tööaeg sisendandmete mahu n korral, kui mahu 0 korral on tööaeg 1 ajaühik ja mahu 1 korral 2 ühikut. Lahendus. Olgu An algoritmi tööaeg sisendandmete mahu n korral. Üles- ande tingimuste põhjal kehtib seos
enneaegsed lapsed ja vaimsed võimed keskkonna saastatus 4.3. Intelligentsustestide standardiseerimine Flynn'i effect (keskmine IQ suureneb 3 punkti 10 aastaga) 4.4 Individuaalne variatiivsus isiksus ja vaimsed võimed II Vaimsete võimete Mudelid a) Psühhomeetrilised mudelid Mõõtmine Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid Probleem: mentaalsed protsessid b) Komputatsioonilised mudelid Algoritm Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus Probleem: intelligentsuse struktuur c) Bioloogilised mudelid Füsioloogiline protsess Eelis: efektiivne diagnostika Probleem: aju ja käitumine d) Antropoloogilised mudelid Kultuur Eelis: kultuurilised erinevused Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid e) Süsteemsed mudelid Süsteem Eelis: universaalsus
Programm on kommunikatsioonivahendid.2.Loob liidese failidele 1822 Babbage,Ada Lovelace(I programmeerija). Eestis 90a epost,USENET formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja ja riistvararessurssidele.3.Seostab kõik protsessid, pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult failid jm omanikuga ja piirab protsesside 1837 Morse elektritelegraaf. 1990 TBL browser NeXTil,HTML ja www, programme..Analoogsüsteem - andmeid pöördumise failide/ressursside poole vastavalt
Oskab kettale faile ja Corp. 1996 - Eestis netipangad (foreks,hoiupank.) on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult katalooge kirjutada ja sealt neid lugeda.Oskab 1997 - Deep blue – maleproge, mis võidab programme..Analoogsüsteem - andmeid välisseadmetega (printer, monitor, klaviatuur jne
IDK0051 2. loengutesti kordamisküsimused kevad 2015 1. Kas erind (exception) on objekt? Spetsiaalne Throwable-tüüpi objekt vigade haldamiseks Javas. Oskame ette näha olukordi, kus programm ei pruugi käituda soovitult Võib-olla suudame programmi töö taastada Informeerime kasutajat veast viisakal moel try { new Item(8); } catch (Exception e) { System.out.print(e.getMessage()); } Lisaks võimalik finally osa – täidetakse alati kui programm ellu jääb Exception ex = New Exception(„Viga”) : tavaline uue objekti loomine konstruktorile anname String-tüüpi argumendi „Viga” catch (SomeException e) : püütakse kinni SomeException-tüüpi objekt, mida saab kasutada nime „e” abil 2. Mis vahe on kontrollitud (checked) ja kontrollimata (unchecked) erinditel? Checked exceptions – kontrollitud erindid: Informeerivad kasutajat olukordadest, kus normaalse töö taastamine on võimalik, Kasutaja peab nendega ...
enneaegsed lapsed ja vaimsed võimed keskkonna saastatus 4.3. Intelligentsustestide standardiseerimine Flynn'i effect (keskmine IQ suureneb 3 punkti 10 aastaga) 4.4 Individuaalne variatiivsus isiksus ja vaimsed võimed II Vaimsete võimete Mudelid a) Psühhomeetrilised mudelid Mõõtmine Eelis: intelligentsuse struktuur ja elemendid Probleem: mentaalsed protsessid b) Komputatsioonilised mudelid Algoritm Eelis: mentaalsete protsesside kirjeldus Probleem: intelligentsuse struktuur c) Bioloogilised mudelid Füsioloogiline protsess Eelis: efektiivne diagnostika Probleem: aju ja käitumine d) Antropoloogilised mudelid Kultuur Eelis: kultuurilised erinevused Probleem: kultuuri mõju, mentaalsed protsessid e) Süsteemsed mudelid Süsteem Eelis: universaalsus
T ( vajalike kontuuride otsene vahetu väljavalimine pole algoritmina kirjeldatav ) index laiend. 1de pk. 2-sed interv. vahe 4-sed interv. vahe T Karnaugh' kaart on kuni 6-muutujaga loogikafunktsioonide jaoks; 0 0 McCluskey' meetodis ei ole muutujate arv piiratud. 1 2 McCluskey' meetod on algoritm. Seega saab teda teostada arvutiprogrammina. 8 McCluskey' meetodist on olemas intervallmodifikatsioon ja 10ndmodifikatsioon. Järgnev näide esitab 10ndmodifikatsiooni 2 3* k a ( kus intervallid esitatakse 10ndarvude gruppidena ) 6 n i
5J % highest ------------------------------------------------------------ 5J % 5J % 5J $ $n G Koostada ja esitada AGS-ina vastupidise teisenduse algoritm: Teisendada 2ndarv liiase 3-ga BCD koodi : /®33 lõpp ? binary BCD 8421(+3) näide: 10000110 0100 0110 0111
maatriksi astak on võrdne laiendatud maatriksi astakuga. Lahenduvuse uurimiseks moodustatakse laiendatud maatriks ja kontrollitakse, kas süsteemimaatriksi ja laiendatud maatriksi astakud on võrdsed 5. Pöördmaatriks, p.leidmine, p.abil ülesannete lahendamine Ruutmaatriksi A pöördmaatriksiks A-1 nimetatakse maatriksit, mis antud maatriksiga korrutamisel vasakult või paremalt annab ühikmaatriksi: AA-1 = A-1A = E. Pöördmaatriksi leidmise algoritm: 1. Leida DA;; DA 0, kui DA = 0, siis A-1 ei eksisteeri; 2. Arvutada Dik; Dki 1 3. Leida A-1 = = ( Dki ) ; DA DA 4. Kontroll: AA-1 = E. Näide: 1 2 0 Leida pöördmaatriks A-1, kui A = 3 7 1 . 2 8 3 1 2 0
MATEMAATILINE ANALÜÜS I. KORDAMISKÜSIMUSED 1. Muutuvad suurused (tähistus, jaotus). Matemaatilises analüüsis tähistatakse muutujad väikeste tähtedega (x, y, a jne). Näiteid muutujate vahelistest suhetest: „Patsiendi vererõhk sõltub ravimite manustamise hulgast“, „Ringi pindala sõltub raadiusest“ Jaotus: a) Konstantsed suurused – ei muutu, omavad alati ühte ja sama väärtust N: ühtlane liikumine – kiirus on konstantne, teepikkus on muutuv suurus) b) Muutuvad suurused N: mitteühtlane liikumine – nii kiirus kui teepikkus muuutvad 2. Funktsiooni mõiste (definitsioon, tähistused, näited). DEF. Muutuvat suurust y nimetatakse muutuva suuruse x funktsiooniks, kui mingi eeskirjaga on suuruse x igale väärtusele seatud vastavusse suuruse y üks väärtus. Asjaolu, et y on x-i funktsioon, tähistatakse y = f(x) • Muutujat x nimetatakse sõltumatuks muutujaks (ehk argumendiks). • Muutujat y nimetatakse sõltuvaks muutujaks. • ...
pakkujad tuvastada patsiente, kes ei ole suutelised kroonilisi haigusi ravima. Samuti on pakutud välja lahendus, kus tervishoiutöötajad saavad tuvastada, kas patsient on varasemealt haiguse all kannatanud uurides nende nutitelefoni otsinguid [5]. [6] Samuti on suurandmed tervishoius tõestanud oma väärtust patsientide haiglasse tagasisattumise vältimisel. 2012. aastal viis Texase osariigi haigla läbi eksperimendi, kus 14 000 patsiendi meditsiinilist arhiivi analüüsiti, et luua algoritm, mis tagastas numbrilise tõenäosuse patsiendi haiglasse tagasisattumise kohta. Patsiendid, kelle andmed tagastasid keskmisest suurema tõenäosuse, said intensiivsemat kodust ravi. Pärast patsientide andmete analüüsimist suutis haigla vähendada patsientide tagasisattumist 50% võrra. [7] Lisaks on võimalik suurandmeid analüüsides ennustada haiguspuhanguid. Võtame näiteks malaaria. See haigus levib verd söövate putukate kaudu nagu sääsed ja kirbud ning on üks
sooduspakkumised, viimased blogi postitused ja uudised. (Kuidas turundada ... 2016) Kuna aga inimesed ei jõua kõigega kursis olla, püüavad nö „müra“ keskelt tähelepanu humoorikad videod, naljakad postitused ja erinevad üritused (Pereira, de Fátima Salgueiro, Mateus 2014). Regulatsioonideta oleks aga kasutajate uudistevoog väga mahukas. Milline info inimeste uudistevoogu jõuab, otsustab Facebooki algoritm EdgeRank, mis võtab postituste näitamisel arvesse kolme asjaolu (EdgeRank 2016): 1. Vastasmõju ehk kuidas on kasutaja seotud teise inimese postitusega. Kui näiteks kasutaja on märkinud meeldivaks, jaganud või kommenteerinud teise inimese postitusi, tõlgendab Facebook seda kui ühe kasutaja huvi teise kasutaja tegevuste kohta. 2. Populaarsus ehk kui palju saab postitus tähelepanu (meeldimisi, jagamisi, kommentaare)
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
5J % highest —————————————————————————————— 5J % 5J % 5J $ $n G Koostada ja esitada AGS-ina vastupidise teisenduse algoritm: Teisendada 2ndarv liiase 3-ga BCD koodi : /®33 lõpp ? binary → BCD 8421(+3) näide: 10000110 → 0100 0110 0111
pingest kineskoobi elektroodidel. See arv lubab korrigeerida kuvamisel pildi eredust. Vajalik on ta selleks, et ühte tüüpi arvutiga tehtud pildid paistaks samasugused ka teist tüüpi arvutite ekraanidel. Nii on see omadus abiks WWW põhiidee rakendamisel, milleks on info peegeldamise sõltumatus riistvarast. PNG-faile saab luua enamik graafikaprogramme. JPEG (Joint Photographic Experts Group) Tegelikult ei ole JPEG formaat, vaid pakkimise algoritm, mis ei põhine ühesuguste elementide otsimisel, nagu RLE ja LZW, vaid pikslite erinevusel. JPEG otsib sujuvaid värvimuutusi ruudus 9x9 pikslit. Tegelike väärtuste asemel salvestab JPEG pikselist pikselisse muutuse kiirust. Algoritmi seisukohalt üleliigne värviinfo jäetakse välja, asendades mõned väärtused keskmistega. Mida suurem on pakkimise tihedus, seda rohkem andmeid jääb välja ja seda madalam on kvaliteet. Kasutades JPEGd võib saada 10–500 korda väiksema faili kui BMP
isikute kätte ja need isikud võivad nende andmetega manipuleerida või saavad neid tehnilisi vigu ära kasutades muuta, tuleks andmete transportimisel või edastamisel rakendada nende kaitsmiseks krüptograafilisi protseduure. Konfidentsiaalsuse kaitsmine krüpteerimise teel Konfidentsiaalse informatsiooni edastamiseks on vaja need krüpteerida. Krüpteerimismeetodi olulisteks tunnusteks on algoritmi kvaliteet ja võtme valik. Tunnustatud algoritm, mis on normaalse turvavajaduse jaoks piisav, on Triple-DES, mis põhineb Data Encryption Standard-il (DES). Seda on lihtne programmeerida eelkõige seetõttu, et programmi lähtetekst on paljudes erialastes raamatutes trükitud programmeerimiskeeles C. Edastatava informatsiooni konfidentsiaalsusele esitatavatele nõuetele vastamiseks peavad saatja ja saaja IT-süsteemid tagama krüpteerimisprogrammile piisava kaitse.
3. Parameetrid v0 ja 0 on integreerimiskonstandid, mis arvutatakse piiritingimustest; 4. Eeldatakse, et joonkoormus katab tala kuni selle teise otsani (kui see tegelikult pole nii, vaadeldakse antud joonkoormust mitmejoonkoormuse resultandina, mis kõik ulatuvad tala teise otsani suurima koordinaadini x). 11.4.2. Mohr'i algoritm Painutatud varda siirete arvutamiseks saab kasutada Mohri meetodit (Joon. 11.10): · arvutatakse ja koostatakse varda ristlõigetes mõjuva paindemomendi M(x) epüür; · varda sellesse punkti, mille siiret on tarvis arvutada, rakendatakse (vertikaalsihis) ühikjõud F = 1N; · arvutatakse ja koostatakse vaid ühikjõuga koormatud varda paindemomendi epüür m(x);
Samas on ta võimeline täitma lihtsamaid programme. (+: lihtne teha muudatusi, kasutada tuleb spets. tarkvara; -: aeglane(võrreldes riistvaralise realisatsiooniga), suhteliselt odav ja seetõttu ka kehvemate tehniliste näitajatega , liiga suur (nt. mobiili sisse panemiseks)). c).Riistvaraline realisatsioon (oma mikroskeem)- Alati võib algoritmi realiseerida riistvarana nagu jäiga loogikaga juhtautomaat protsessoris (st. realiseerida algoritm loogikaskeemina). Loogikaskeemi võib realiseerida trükkplaadina komponentidest või kristalli pinnal ühe mikroskeemina(Application Specific Integrated Circuit). Seega jaotub riistvaraline realisatsioon omakorda: Full Custom Design ning Semicustom Design.(+: Väiksem komponentide arv, turvalisus; -: Tülikas muudatuste tegemine, pikk juurutamise aeg, väikese projekti korral kõrged kulud). d). Programmeeritav loogika- riistvara tooriku konfigureerimine vastavalt tema rakendusele
kus ning mis oludes) ning hiljem kasutab ta seda enda arvates sobivad kohas. 1,5a laps valdab keskmiselt 25 sõna, 4-aastane aga 5000 sõna. 6- aastane u 15000 sõna. Keskmiselt õpitakse 10 sõna päevas. Aastaselt räägib laps üksikuid sõnu, 2-aastaselt paarsõnalisi lauseid. 4-aastane võib rääkida juba samamoodi nagu täiskasvanud. 22. Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus. Algajad ja eksperdid. Algoritm ja heuristikud. Mõtlemine käsitletakse vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluse kasutamisega Mõtlemise elemendid Representatsioon:analoogia, sümbol Probleemilahendus - Algsituatsioon -> ? -> eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega
determinandi väärtusi . Praktilisel arvutamisel on otstarbekas omaduste 4 ja 6 abil teisendada maatriksi mõnda rida või veergu nii, et sellesse jääks täpselt üks nullist erinev element ja rakendada seejärel 7 omadus. 11. omadus : suvalise rea elementide ja teise rea alamdeterminantide korrutiste summa võrdub nulliga. Näiteks, a11 A21 + a12 A22 + a13 A23 = 0. 2.3.Determinandi det A arvutamise algoritm 17. Valida maatriksis A juhtrida või veerg (soovitavalt selline, milles leidub element ,,1" või ,,-1" ja mille ülejäänud elemendid on absoluutväärtuse poolest võimalikult väikesed); 18. Valida juhtreast või veerust juhtelement (soovitavalt 1 või -1; kui sellist elementi maatriksis ei ole , võib selle sinna teisendada kasutades omadusi 4 ja 6); 19
determinandi väärtusi . Praktilisel arvutamisel on otstarbekas omaduste 4 ja 6 abil teisendada maatriksi mõnda rida või veergu nii, et sellesse jääks täpselt üks nullist erinev element ja rakendada seejärel 7 omadus. 11. omadus : suvalise rea elementide ja teise rea alamdeterminantide korrutiste summa võrdub nulliga. Näiteks, a11 A21 + a12 A22 + a13 A23 = 0. 2.3.Determinandi det A arvutamise algoritm - 16 - Lineaaralgebra elemendid. M.Latõnina 1. Valida maatriksis A juhtrida või veerg (soovitavalt selline, milles leidub element ,,1" või ,,-1" ja mille ülejäänud elemendid on absoluutväärtuse poolest võimalikult väikesed); 2
ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). // Hajutatud: ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). ==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. ==> Staatiline marsruutimine Süsteemi admin on ette määranud, mis teed pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja
topoloogia, ühenduskulude kohta (Link state algoritmid). // Hajutatud: ruuter teab oma naabreid, ühenduskulu naabriteni; kogu tee maksumuse arvutamine iteratiivne, vahetatakse infot naabrite vahel (Distance vector algoritmid). ==> Kas staatilsied või dünaamilised: Staatilised: võimalikud teed muutuvad harva. // Dünaamilised: võimalikud marsruudid muutuvad sageli, toimub perioodiline uuendamine. ==> Adaptiivne marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. ==> Staatiline marsruutimine – Süsteemi admin on ette määranud, mis teed pidi kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) – marsruuter saadab paketi kõikidesse oma
STIILIS LAHENDAMISEKS 1.1 Sissejuhatus Kaasuse ülesanne on koostatud eesmärgiga kontrollida teadmisi ja nende rakendamise oskust (vastused on õiged või valed) ja/või oskuste arendamiseks (õigeid vastuseid ei ole, hinnatakse analüüsi mitmekülgsust ja sügavust). Juhtumi analüüsi meetod hõlmab endast tavaliselt mingi sündmuse või juhtumi uurimist. Kaasuse analüüsi meetodi rakendamisel pannakse selle lahendajad probleemi lahendamisel otsustajarolli.1 Kaasuse lahendamise üldine algoritm: „Loe kaasus läbi. Kas said aru, mida on küsitud? Kui ei, siis loe veelkord ning vajadusel küsi täpsustavaid küsimusi. Too välja, milline informatsioon tekstis on vajalik küsimustele vastamiseks (keerulisemates kaasustes on palju informatsiooni, mis ei ole relevantne). Otsi üles täiendav informatsioon (õigusaktid jm), vajadusel esita küsimusi. Paku välja erinevaid lahendusvariante.
Küsimused ja vastused 1. Ratsionaalne otsustusprotsess Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid ning etapid. Otsustamise all mõistame tegutsemisviisi leidmist, probleemi lahendamise protsessi ennast ja tegevuse tulemust. Mõiste sisaldab omavahel seotud aspekti. Esiteks, otsustamine on tegevus, mis toimub juhtimissüsteemis ja on seotud probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamise, leidmise, soodsaima variandi väljavalimise ja rakendamise otsusega. Seega on tegemist juhtimisaparaadi tööga ja juhtimisprotsessi teatud etapiga. Teiseks, otsustamine on juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhitava süsteemi mõjutamiseks. Selles mõttes on otsustamine kavandatavate tegevuste kirjeldus. Kolmandaks, otsustamine on juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid on: Probleemsituatsioon Aeg Ressursid Eesmärgid Juhi...
laadimised, teineteisest sõltuvad andmed ja käsud. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimisel Juhtautomaadi ülesanne on juhtida käsu täitmist, väljastades vajalikke juhtsignaale nii teistele protsessori osadele kui ka kogu arvutile. Programmi käsu täitmine koosneb mitmetest etappidest mida käivitavad juhtautomaadi juhtsignaalid. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Jäik loogika: realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal. Iga muutus käsusüsteemis = uus loogikaskeem. Mikroprogrammeeritav: kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus, siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamata. Vahemälu organiseerimine: otsevastavus, assotsiatiivne, kogumassotsiatiivne Vahemälus säilitatakse sagedamini vaja olevat osa programmist, mida on protsessori käsu täitmisel korduvalt vaja. Põhimälust loetud infot säilitatakse koos aadressiga vahemälus
4. Käsudekoodril läheb aktiivseks üks väljunditest, mis näitab, millise käsu kood loeti protsessorisse. 5. Kõik käsud sisaldavad alati käsukoodi, kui sealjuures vb käsus ka andmeid võid aadress (IRp). 6. Käsukood sisaldab infot selle kohta, mida peab protsessor tegema (nt liitma, lahutama, nihutama jne) 4.3. Juhtautomaat Pärast käsukoodi dekodeerimist asub käsu edasist täitmist juhtima juhtautomaat. J – käsu täitmise algoritm riistvaralise realisatsiooni loogikaskeem. Kõikidel käskude täitmise algoritmidel on alguses ühisosa (käsukoodi lugemine, käsukoodi modifitseerimine jne) ja pärast dekodeerimiset täidetav eriosa (operandide lugemine, ALU operatsioonid, resultaadi salvestamine jne) 5 4.4. Operatsioonautomaat Vahetu andmete teisendaja, mis koosneb registermälust, ALU-st ja lippude registrist.
Kuidas uurida kultuurinähtusi? Claude Lévi-Strauss vaadelda sünkroonia teljel uurida nende sisemises ja välises ühtsuses analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. Mitmetasandilisuse korral ilmnebki semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine viiakse läbi kas konkreetse nähtuse või laiema konteksti suhtes. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. C. Lévi-Strauss Keel kui inimteadvust struktureeriv alus Kirjeldab keelest lähtuvaid uurimistasandeid: keeleliste seoste mudel sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur järgnevalt analüüsida mõtlemise vorme, nt teaduse teooriad. müütide teooriad
ruumis (tunnusruumis), mille üksteisega mudelis risti olevateks vektoriteks on eri tunnused. Nagu juba märkisime, moodustavad OTUd selles punktide parvi. 7.1.3.1. Eukleidiline kaugus arvutatakse Pythagorase teoreemi alusel: liidetakse iga tunnuse kohta käiva kahe OTU erinevuse ruudud: Σ (xki - xkj)2 (kus k tähistab mistahes tunnust, x selle mõõtmistulemust, i ja j aga võr- reldavaid taksoneid), ja võetakse saadud summast ruutjuur. See algoritm on sama nii kahe tunnuse kui ka kuitahes paljude tunnuste puhul. Kasutatakse ka eukleidilise kauguse asemel selle ruutu. 7.1.3.2. Kui enne juurimist jagame summa kasutatud tunnuste arvuga n, saame keskmise taksonoomilise kauguse. 7.1.3.3. Manhattani kvartalikaugus arvutatakse valemiga Mij = Σ │xki - xkj│ / n Lähtudes oletusest, et muutuste aluseks on iga tunnuse osas eraldi toi- munud mutatsioon(id), on Manhattani kvartalikaugus bioloogiliselt ja loo-
2*Kaugusevektori (ehk Bellman-Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Lüli oleku järgi töötab marsruutimisprotokoll OSPF (Open Shortest Path First - lühima tee eelistusega), mille aluseks oli SPF e. Dijkstra algoritm. 12. Kandjapöördusprotokollid. 1)CSMA/CD (ISO 802.3). Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection on liikluse ja põrketuvastusega pöörduste magistraal. Seda standardit tuntakse kõnekeeles paremini etherneti standardina. Võrgu talitluse põhiidee on kõigi seadmete jaoks ühine liiklusmagistraal. Edastuskiirus on 10Mbit/s. Etherneti standardit järgiva võrgu saab rajada mitmesuguste eri kaabeldusvariantide baasil. Standard jaguneb kaabeldusvariantide järgi:
isikuandmed ». Sisestage töötaja andmeid: Palga arvestuse isikuandmed -Pank, Pangaarve, kui töötaja on pensionäär, siis märkige -pensioni kindlustus arvetakse kuni -vabatahtlik pensioni kindlustus , märkige kui on vaja -töötukindlustus arvetakse kuni -töötukindlustuses vabastamine , märkige kui on vaja -tulumaksu artikkel -tulumaksu vaba summa arvestamiseks (avaldus) -põhitasude konto -puhkuse arvestuse algoritm Maksumaksja Maksumaksja- resident või mitte Kui on mitteresident , siis kirjutage: -riik ja aadress -residentriigi kood -Art.Nr. Ametiühingud Sisaldab informatsioon ametiühingu sissemaksmisest: -ametiühing -nimetus -% -sissemaksmise % -kehtiv kuupäevast -kehtiv kuupäevani Alimendid Sisestage, kui on vaja: Täitelehti liik , ehtiv kuupäevast, kehtiv kuupäevani, Summa (%)võib olla summa või protsent palgast
Katkesta Const maxX = 600, maxY = 400 Sub Vipid() ' Moodustatakse kogum teatud kujunditest Dim KM As ShapeRange, kuju As Shape, x, y Set KM = Shapes.Range(Array("kirp", "kast", _"Oval 3", _ "Oval 30", "Oval 7", "Oval 29")) ' KM - kujundite kogum (ShapeRange - objekt) Randomize Do For Each kuju In KM x = 100 + Rnd() * maxX y = 100 + Rnd() * maxY Liigu_XY kuju, x, y, 10 Next kuju Loop End Sub lööke käes tabas m_aeg aeg Penaltid algoritm 1 1 15 1.529 J Start Stop Vettehüpped. Demo Hüppa Liikumise kirjeldamiseks kasutatakse protseduuri Liigu_XY() J ppa Kohale Kirbutsirkus. Tegevused objektide kogumikuga Laiali Kokku Korja Lõpeta Protseduur Liigu_OB(kuju, objekt, d [, pp=0.01] [, kt=1] [, dp=0]) Viib kuju (graafiline kujund) sujuvalt objeki juurde: graafiline kujund
ühendustega. Laba all olevad lülitid detekteerivad, millline jalalaba osa maad puudutab. Jäikuseks on need lülitid vormitud kummist talla sisse. Joonisel on näha koormuse jaotumise andur, hüdraulilist õli täis Joonis 25. BLEEXi jalalaba disain. olev kummist rõhutoru ja põhiline eksoskeletoni jalalaba struktuur. Rõhutorusse kantakse ja mõõdetakse anduri poolt ainult inimese, mitte eksoskeleti raskus. Seda sensori infot kasutab kontroll algoritm, et saada teada palju raskust inimene asetab vasakule jalale võrreldes paremaga jne. C. Sääre ja and reie disain. Sääre ja reie põhifunktsioonideks on struktuuriline tugi ja venivuse/painduvuse liigeste ühendamine. Seda on näha joonistel 26 ja 27. Nii säär kui ka reis on disainitud nii, et seda saaks erinevas pikkuses olevatele inimestele kohandada. Need koosnevad kahest osast, mis saab üksteise sisse libistada ja sobival pikkusel lukustada.
1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD.......................................................................................................7 3.1. SISEMINE VEREJOOKS ......................................................................................8 3.2. NINAVEREJOOKS............................................................................................8 4. LUUMURRUD..............................................................................................
Peamine esindaja Claude Levi-Strauss. Prantuse teadlane, kes pakkus välja seletusskeemi, mille abil seletas ära kultuuri toimimise seaduspära. Püüdis tuvastada struktuureid mudeleid, mis oleks sarnased kõigis ühiskondades. Hoolimata selles,et ühiskonnad on sarnased, on seal varjatud sarnasus. Mitteteadvustatud tasandis tuleb välja ühtsus. Mitte ei küsi, mis nad arvavad, vaid dokumenteerime nende kultuuri. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on avastada reeglistik või algoritm, mis määrab kõigi kultuuriliste nähtuste varjatud olemust ja arengut. Siis on võimalik selgitada ka kogu kultuuri arengut. Tuleb selgeks teha ka varjatud struktuuri tähendus. Müütides kodeeritud alusstruktuur, mis esineb igasugustes müütilise mõtlemise avaldustes. Ka kõik sotsiaalsed nähtused struktureeritud binaarselt. See on universaale inimkogemuse korrastamise viis. Kõige kuulsam idee, mida Strauss välja pakkus on seotud binaarsete opositsioonidega
Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. Iga käsu täitmine algab üldise osaga, kus loetakse sisse käsukood ja modifitseeritakse käsuloenduri väärtus. Pärast käsukoodi lugemist vastab igale käsule oma haru. Haru valik toimub vastavalt käsukoodi dekodeerimisel saadud infole selle järgi, missugune on täitmisele minev käsk. Mõnede käskude täitmisel on vaja realiseerida mikroprogrammis ka hargnemisi, mis sõltuvad protsessori mõne teise osa seisundist. Meil on algoritm käsu täitmiseks, mis määrab juhtsignaalide väljastamise järjekorra, mis riistvara tasemel juhivad loogikaelemendid. Nüüd tuleb meil siduda algoritmid ja digitaalloogika. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realisatsioon loogikaskeemina. Põhimõtteliselt on juhtautomaadi realiseerimiseks 2 võimalust: jäiga loogikaga ja mikroprogrammeeritav. Jäiga loogikaga juhtautomaat. Jäiga loogika korral realiseeritakse algoritm
..................... 22 6.4.1. Autoloogne vereloome tüvirakkude siirdamine ..................................... 22 6.4.2. Allogeenne vereloome tüvirakkude siirdamine ..................................... 24 6.4.3. Doonori lümfotsüütide infusioon ........................................................... 24 6.5. Säilitav ravi ................................................................................................... 24 6.6. Müeloomi ravi algoritm ................................................................................ 25 6.7. Teise valiku ravi ............................................................................................ 26 6.7.1. Refraktaarne haigus ............................................................................... 26 6.7.2. Retsidiivi ravi ......................................................................................... 27 6.8
ERIALA EKSAM > OTSUS > LITSENTS INSENER PEAB OHTE TEADVUSTAMA JA PÜÜDMA NEID ELIMINEERIDA VÕI MINIMISEERIDA INSENERI KOHUSTUSED TEISTE JA ISEENDA EES EETILINE INIMENE?! 22 TT areng > industriaalriigi ainelise elatustaseme kasvu kolm OHTU 1. MODERNNE SÕJATÖÖSTUS 2. ÖKOLOOGILINE KRIIS 3. UUS INFOTEHNOLOOGIA EETILISTE PROBLEEMIDE LAHENDAMISE ALGORITM 6 sammu: 1. PROBLEEMI OLEMASOLU TEADVUSTAMINE 2. INFORMATSIOONI KOGUMINE JA PROBLEEMI DEFINEERIMINE 3. ALTERNATIIVSETE LAHENDUSTE GENEREERIMINE 4. ALTERNATIIVIDE HINDAMINE 5. OTSUSE TEGEMINE JA OPTIMEERIMINE 6. PARIMA LAHENDUSE TEOSTAMINE Eetilise kaalutluse puhul kasutatav ANALÜÜSI SKEEM : Aluseks Norra eetik Einar Aadland`i eetilise kaalutluse analüüsi mall I. EELINFORMATSIOON 1. Määratle eetiline vastuolu võimalikult lühidalt ja selgelt 2
Abstraheerimine ja üldistamine eraldab mingist objektist olulisi tunnuseid Klassifitseerimine ja süstematiseerimine seotud liikidesse/rühmadesse jagamisega Mõistete moodustamine ja kategooriate kohaldamine Otsustamine ja järeldamine midagi eitatakse või jaatatakse. Deduktiivne järeldus alguses teooria ja siis näited Induktiivne järeldus kõigepealt üksikud näited ja siis tuuakse teooria Arusaamist lihtsustavad strateegiad Algoritm seeria küsimusi või juhendeid, mis hakkavad korduma. Näiteks kirjalik jagamine. Mõtlemist suunavad küsimused Lineaarsed korrastatused ehk lineaarsed süllogismid Tingimuste seadmine Tunnussõnade jälgimine Eelduste indikaatorid Järelduste indikaatorid Metatunnetus ehk metakognitsioon mõtlemine oma mõtetest, õppimisest. Kuidas me jõame mingite tulemusteni? Mida ma valesti tegin? Mõtlemise liigid
Teised algoritmid aga eeldavad, et host ei tea teedest midagi. Sellisel juhul tegeleb kogu optimaalse tee leidmise protsessiga marsruuter ning me räägime aruka marsruuteriga marsruutimisalgoritmist. Domeenisisene või domeenidevaheline. Mõned marsruutimisalgoritmid töötavad ainult domeeni sees, teised aga nii domeeni sees kui ka domeenide vahel. Kuna need kaks algoritmi on loomult erinevad, ei tarvitse optimaalne domeenisisese marsruutimise algoritm olla optimaalne domeenidevaheliseks marsruutimiseks. Lüli olek või kaugusevektor. Lüli oleku (ehk lühima tee eelistuse) algoritmid paiskavad marsruutimisinformatsiooni kõigile võrgustiku sõlmedele, kuid iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult selle osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. Kaugusevektori (ehk Bellman- Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele
olevaid lähteandme punkte tulemuste arvutamisel kasutatakse. Oht eksida, kui ei arvestata andmete iseloomu! Otsinguraadius peaks väljendama, kui kaugele ulatub põhjuslik seos. - Kasutusraadius näitab, kui kaugel võib võrgu silm lähteandmetest asuda selleks, et temale hakatakse üldse väärtust välja arvutama. Selle parameetriga määratakse, kuidas käitub algoritm andmehulga äärealadel ning piirkondades, kus on vähe infot. - Eksponent kirjeldab, kuidas väheneb lähteandemete mõjujõud vahekauguse suurenedes. - Tsoonide arv võimaldab vähendada lähteandmete liigse korrapära mõju · Stohhastiline · Modelleeritud · Splain o Etteantud punktide hulka kasutades arvutatakse osafunktsioonid, nii et need läbivad olemasolevaid punkte
R Sbjct 4331100 VTRSVRSRAFRKWWSTSG*K**RSIALRPPVFRSSLVPRLKMDPLTRGSYV*NCCLQIWR 4330921 Query 86 YQRS*F*RHEPQR*YCAF*CQRAFSCPL 3 YQRS*F*RHEPQR*YCAF*CQRAFSCPL Sbjct 4330920 YQRS*F*RHEPQR*YCAF*CQRAFSCPL 4330837 Sarnaseid järjestusi leiti veel näiteks organismides: Shigella Klebsiella Enterobacter Yersinia pseudotuberculosis b. Analüüsida tulemusi mis liik, mis geenid ja valgud. Milline algoritm oli kõige tundlikum. Esimene meetod andis esimese tulemusena E. Coli aspartokinaasi III, teine meetod pakkus hohkem erinevaid variante, esimene valk oli E. Coli kas aspartokinase III või glucosephosphate isomerase. Ccgagaggacaactaaacgcacgttggcatcagaaagcacaatatcagcgctgcggttcatggcgtcaaaatcagctacgctggtac cgccaaatttggagacaacaatttcagacataactacctcgtgtcaggggatccattttcagccttggcacaagggaagagcggaagac gggtgggcgcagagcgatacttcgctactattttcacccagaagtgctccaccacttgcgaaacgcccgactgcgaacgcttctggtga
1 ∆K δK δ√ = = (10) n K n • Keerulisemad funktsioonid Ka keerulisemate funktsioonide jaoks saab tuletada valemid, mis kirjeldavad vea muutust funktsiooni rakendamisel. Kuna funktsioone on aga palju, siis tuleks ka palju uusi vale- meid. Lihtsam on ära õppida algoritm, mille abil saab leida vea iga funktsiooni jaoks. Olgu funktsiooniks y = log x, argumendi väärtuseks x = 124 ja veaks ∆x = 5. Logaritm- funktsiooni väärtus on y = log 124 = 2,09. Nüüd leian logaritmfunktsiooni väärtused x + ∆x ja x − ∆x korral. ymax = log(124 + 5) = 2,11 ymin = log(124 − 5) = 2,08 Leian, kumb on suurem: kas erinevus y ja ymax (2,11 − 2,09 = 0,02) või y ja ymin vahel (|2,08 − 2,09| = 0,01)
nendega kogu ülejäänud protsessori tööd. (NT: aktiveerib mõne mäluregistri, et viimane haaraks siinilt info jne.) RISC protsessorite puhul juhtautomaatide realisatsioonid alati keerukamad kui CISCi puhul ning peavad täitma märksa suuremat hulka ülesandeid. RISC protsessori puhul on juhtautomaati võimalik veel omakorda tükkideks jagada (scheduling ja retirement unit) REALISEERIMINE Jäiga loogikaga juhtautomaat (RALU) realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal (nö ad hoc juhtautomaat) ja iga muuutus käsusüsteemis tähendab uue loogikaskeemi realiseerimist. 70ndatel/80ndate algul oli RALU-de kasutamine populaarsem, sest ei pööratud veel väga palju tähelepanu protsessori süstemaatilisusele. Mikroprogrammeeritav juhtautomaat mikroprogrammi hoidmisel püsimälus (nt Flash) saab käsusüsteemis muudatusi teha ilma uut loogikaskeemi koostamata
modifitseeritakse käsuloenduri väärtus. Pärast üldosas toimuvat käsukoodi lugemist vastab igale käsule käsu täitmise algoritmis oma haru. Haru valik toimib vastavalt käsukoodi dekodeerimisel saadud infole. Juhtautomaat on käsu täitmise algoritmi riistvaraline realistatsioon loogikaskeemina. Juhtautomaadi realiseerimiseks on kaks võimalust: jäiga loogikaga juhtautomaat ja mikroprogrammeetiav juhtautomaat. Jäiga loogikaga juhtautomaat realiseeritakse algoritm loogikaskeemina kristalli pinnal. Mikroprogrammeeritav juhtautomaat kui mikroprogrammi hoitakse püsimälus, siis saab käsusüsteemis teha muudatusi ilma uut loogikaskeemi koostamata. Kogu mikroprogrammi täitmine taandub sõnade lugemisele õiges järjekorras mikroprogrammi tingimustest sõltuvalt. Kombinatsioonskeemid ja järjestikskeemid. Arvutites kasutatavad loogikaskeemid jagunevad kahte suurde klassi kombinatsioonskeemid ja järjestikskeemid.
2. Kultuuri nähtusi tuleb uurida nende sisemises ja välises ühtsuses. 3. Kultuuri nähtusi analüüsitakse kui mitmetasandilisi, kuid ühtse terviku osasid. Mitmetasandilisuse korral ilmnebki semiootilise lähenemise vajadus. Nähtuste uurimine viiakse läbi kas konkreetse nähtuse või laiema konteksti suhtes. 4. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on modelleerida struktuur ehk arvatav algoritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika ja nende eksistentsi. Aluseks olev algoritm peab andma ka juhised ühest arengu formatsioonist teise minekul. Pärismaalase mõtlemise eripärad. 1962 "Metsik mõtlemine". Kirjeldab pärismaalaste loogilise mõtlemise põhivorme kolme tunnuse kaudu: Konkreetse teadvus -- klassifitseerimise viis, kus primaarne on konkreetne. Konkreetsest
Lüli oleku järgi Frequency-division multiplexing (FDM) is a form of signal multiplexing where multiple baseband signals are modulated on different frequency carrier waves and added töötab marsruutimisprotokoll OSPF (Open Shortest Path First - lühima tee eelistusega), mille aluseks oli SPF e. Dijkstra algoritm. together to create a composite signal. IP adresseerimine. ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission H.264 is a standard for video compression
Pole võimatu, et mingi mõistega soetud ere isiklik läbielamine teeb selle sõna näiteks rikkaks. 6. Algoritmide ja heuristikate kasutamine mõtlemisel. Seeria küsimusi, millest teatavat osa võib korrata mõtlemisprotsessi käigus, sest need on üldisemad ja võivad olla kasulikud terve hulga ülesannete täitmisel, kaasa arvatud andmetest järelduste tegemine, argumentide analüüs jne. Kuigi kõigi nende ülesannete lahendamisel jääb algoritm samaks, muutuvad konkreetsed vahendid sõltuvad ülesande iseloomust. 7. Mõtlemise liigid: reprodutseeriv ja loov; diskursiivne ja intuitiivne, loogilis-abstraktne ja kaemuslik-motoorne, teoreetiline ja praktiline;konvergentne ja divergentne;kujundlik ja verbaalne mõtlemine. Reprodutseeriv ja loov reprodutseeriv mõtlemine kordab, toob esile varem teadaolevat, näiteks loengul või õpikus esitatu.
Talvised selge taeva pildid, Landsat, Spot nt mõnikümmend m piksel. 2. Teile antakse ülesandeks teha kosmilise kaugseire abil kindlaks, kas Eestimaa taimkattes on toimunud olulisi muutusi viimase 10 a. jooksul. Kuidas tegutseksite? Taimkatte kaart praegu ja 10 a tagasi nt. 3. Paljukanalilise skanneri pilditöötlusel on tüüpiline ülesanne, kus heledused on antud piksel- haaval, s. o. rasterkujul, meid huvitavate piirkondade rajajooned aga vektorkujul. Kui on vaja tuletada algoritm ebakorrapärase piirkonna keskmise heleduse leidmiseks, mida hakata peale nn. rajapikslitega, kui pooleldi sees ja pooleldi väljas; 1) vaatame naaberpiksleid; arvutame mitu % üks piskel ühte või teist maakatet esineb; 2) visata segupikslid välja. 1) eesmärgiks on saada võimalikult täpset hinnangut selle piirkonna keskmisele heledusele; 2) uuritavat piirkonda kasutatakse spektraalse tunnusvektori (signatuuri) moodustamiseks? 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
