Varda defromatsioonid Deformatsioon varda mõõtmete ja kuju muutumine (Pikijõud Pikkedef; Põikjõud Lõikedef; Väändemoment Väändedef; Paindemoment Paindedef; Need on varda põhideformatsiionid) Pikkedef: Väljendub kas varda ristlõigete omavahelises eemaldumises (tõmbejõud) või omavahelises lähenemises (survejõud) koos varda samaaegse ahenemise või jämenemisega.(Mõõduks otsristlõigete vahekauguse muuduga võrdne pikkuse muut) Pikkedeformatsiooni intensiivsus ehk pikkeprinkus deformeerumise intensiivsust vaadeldavas kohas saab iseloomustada kujuteldava ühikpikkusega lõigu pikenemisega. Ristlõike pikkejäikus Pikkeprinkus on võrdeline pikijõuga ja pöördvõrdeline korrutisega EA(x). Posit. tõmbejõule vastav pikenemine - posit/ Negat. Survejõule vastav lühenemine negat. 1) Konstantne pikijõud konstantse ristlõikega vardas 2) Astmeliselt muutuv pikijõud või ristlõige 3) Keerukalt muutuv pikijõud konstantse ristlõikega vardas 4) Pid...
......19 Kontrollerisse programmi laadimine:................................................................................... 23 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................24 KASUTATUD MATERJALID JA TARKVARA................................................................... 25 SISSEJUHATUS Kodutööks saime programmeerida firma Siemens tööstussagedusmuundurit MM440. Ülesande täitmiseks on ette antud algoritm BICO parameetritega ning mootori juhtimiseks juhtnupud paneelil. 3 MICROMASTER 440 Ülesande kirjeldus: Meie ülesandeks on koostada uus projekt etteantud programmi abil. Peame sisestama programmi ja panema paika vajalikud parameetrid. Sagedusmuundurid peab saama eemalt juhtida kolme nupu abil. Esimene on START, teine nupp on REVERSE ja kolmas nupp on STOPP. Peale START nupu vajutamist hakkab mootor pöörlema. Mootor pöörleb suurel kiirusel
Kuna oma igapäevatöös olen selliste probleemidega väga sageli kokku puutunud, püüan siinkohal mõningaid üldisemaid lähtepunkte selgitada. Erinevalt traatvõrgust (Ethernet) ei ole raadiovõrgu kliendiseadmel ülevaadet, kas võrgus on veel kasutajaid peale tema või mitte. Et Ethernettüüpi võrgus ei saa toimuda samaaegset edastamist (selline juhtum põhjustab pakettide kokkupõrke ehk kollisiooni), on raadiovõrgu standardisse 802.11 sisse ehitatud kokkupõrke vältimise algoritm, mida nimetatakse kandjatundlikuks ühispöörduseks koos põrke ärahoidmisega (Carrier Sense Multiple Access with Collision Avoidance -- CSMA/CA). See algoritm tarbib talitluseks samuti võrguaega ja on vajalik võrgu tööshoidmiseks. Lihtsamalt öeldes ,,kuulab" iga raadiovõrgu klient enne andmete saatmist, kas võrk on vaba. Seejärel saadab klient enne pärisandmeid võrku spetsiaalseid testpakette, mis endastki mõista ei sisalda kasutajale vajalikke andmeid.
praktiliselt võimalik. Sellist mitteennustatavat kordusperiood on N, on esitatav tema Fourier' reana Digitaalfiltrid: 1 2 Levinson'i algoritm. Seejuures ei ole vaja arvutada käitumist ajas saab siiski kirjeldada statistiliste Kui ülalvaadeldud süsteemi ülekande H(z) paiknevate siinuste lahutamiseks: autokorrelatsioone. Meetod võimaldab sageli parameetritega, mis teatud keskmistena võivad olla avaldises(vt
vabade muutujate kõikidel väärtustel, kus valemid 1 , 2 , ... , on tõesed, on ka valem G tõene · Valemid F ja G nim samaväärseteks, kui nende tõeväärtused on võrdsed igas interpretatsioonis valemite vabade muutujate kõikidel väärtustel. 6 Ülesandeid konspektis ei vaatle 9 Prefikskuju. Valemi prefikskujule viimise algoritm. Ütleme, et valem F on prefikskujul, kui F = Q1x1Q2x2 . . . QnxnF, kus Q1, Q2, . . . , Qn on kvantorid, x1, x2, . . . , xn indiviidmuutujad ja F kvantoriteta valem. Prefikskuju on lähtekoht paljudele predikaatarvutuse algoritmidele, ta mängib predikaatarvutuses sarnast rolli nagu TDNK ja TKNK lausearvutuses Teisendamise algoritm: Olgu antud valem F. 1) Elimineerida implikatsioonid ja ekvivalentsid. 2) Viia eitused kvantorite alla. Kahekordsed eitused jätta ära.
ASCII 5Um=o KEERUKUS. kui rutt! 0lesannet lahendada saab? Tegeldakse keerukusega pefriselt kahes m6ttesi Kiirur ehk aeg fd i in range(n+1)i (time): kui hiresti algorilm peatub, kui kiireid algoritm on mingite illesannete jaoks olffias? Malukasutus hk ruum l9(r.l - Mrxxc'i scadrrs. BASIC (5pace): kui palju malu algoritm kasutab, kui v:iikese mAluka*tusega algorilrne on mingite Ulesannete jaoks olemas? LAHENDUVUS. kas Uldse 0lesannet lahendada saab
objektide defineerimise keel), 3-SNMP protokoll (request/response mode; trap mode) 4-turvalisus ja administratsioon (krüpteerimine, 38.Multipöördusprotokollid 48.Krüptograafia, algoritmid, võtmed autentimine..). Jagatud algoritm, mis otsustab, kuidas sõlmed kanalit jagavad. Millal sõlm võib midagi saata. Ideaalne multipöördusprotokolli korral: kui Tavaline tekst ja krüpteerimise võti > krüpteerimise algoritm > krüpteeritud tekst > dekrüpteerimise algoritm > dekrüpteerimise võti ja 60.Sünkroniseerimine, asünkroon- ja sünkroonedastus mingi sõlm tahab andmeid edastada, siis saab ta seda teha kiirusel, millega töötab ülekandev kanal
naabritelt küsima nende tee “maksumust” jne kuni leiad kõige odavama tee ● “Distance vector” algoritmid! Static: ● Marsruudid muutuvad aeglaselt ajapikku Dynamic: ● Marsruudid muutuvad kiiremini. Perioodiline uuendus tulenevalt linkide maksumuse muutumusega. 28. Link state marsruutimisalgoritm Sinise kasukaga Pugile pühendatud küsimus Dijkstra algoritm: ● Võrgu topoloogia, linkide maksumus teada kõikidele sõlmedele (node). See saavutatakse “link state broadcastiga” (? ehk siis vist “räägivad” omavahel). Kõikidel sõlmedel on sama info. ● Arvutab väikseima võimaliku maksumuse ühest sõlmest (“source node”) kõikidesse teistesse sõlmedesse. -annab edastustabeli (forwarding table) sellele sõlmele.
5 1,91 2,5 2,125 5 -0,43 -0,086 0,7538 -2,4534 10 1,34 7,5 1,625 5 -0,57 -0,114 0,4855 -2,1716 20 0,50 15 0,92 10 -0,84 -0,084 -0,0834 -2,4769 30 0,14 25 0,32 10 -0,36 -0,036 -1,1394 -3,3242 40 0,01 35 0,075 10 -0,13 -0,013 -2,5903 -4,3428 Lahendamise algoritm: 5 -0 kesk1= = 2,5 2 10 -5 kesk2=5+( )=7,5 2 2,34 +1,91 C o3kesk1= =2,125 2 1,91 +1,34 C o3kesk2= =1.625 2 C1 = 1.91-2.34 = -0.43 ln(Ckesk1)=ln(2,125)=0,75 -0.43 C/= =-0.086 5 ln(-C/)=ln(0,086)=-2.4534 Tabeli alusel koostame graafik 3 sõltuvusele ln(-C o3/n)=f(ln(C o3kesk))
50 =9*7*5+4*7*4+3*3*8-4*7*8-4*3*5-7*3*9= 315+112+72-224-60-189= 26 =9*(-2)*5 + (-9)*7*4+3*(-3)*8-4*(-2)*8-3*(-9)*5-(-3)*7*9= -90+(-252)+(-72)-(-64)-(-135)-(-189)= -26 = 9*(-2)*3+(-9)*7*4+3*(-3)*4-4*(-2)*4-3*(-9)*3-7*(-3)*9= -54+(-252)+(-36)-(-32)-(-81)-(-189)= -40 =+6*(-50) -3*26 +2*(-26) -7*(-40) = -300 -78 -52+280 = -150 Determinandi väärtus ei muutu kui tema elementidele midagi liita või lahutada. Lk. 19 Determinandi A arvutamise algoritm. Lk. 20, Ülesanne 3B 6 Majandusmatemaatika ja Statistika (RP089)
eksisteerib alates 90. aastatest ning on eelkõige kognitiivse psühholoogia praktiline rakendus. Samas käsitleb kognitiivne ergonoomika teiste teaduste valdkondi. Näiteks tungib ökonoomikasse, et vähendada kulutusi probleemide lahendamisel ja otsuste langetamisel. Probleemide lahendamine ja otsustamine Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise ülesande lahendamiseks ei piisa senistest teadmistest ja puuduvate teadmiste hankimise algoritm pole teada Otsustamine on enamasti valiku tegemine alternatiivide vahel, mis toimub üldiselt neljas etapis: info kogumine, alternatiivide hindamine, ühe alternatiivi täideviimine, tulemuste hindamine. Probleemi lahendamise üheks etapiks on enamasti otsustamine Õige lahendamise tehnoloogia oluliselt kokku hoida lahendaja jõupingutusi (vahel kümneid kordi) lahendada probleeme, mis näivad lahendamatuina säästa tervist
näinud, lihtsalt raviarsti ja inimese taotluse alusel, mis puude raskusastmega on tegemist ja kui pikaks perioodiks puude raskusaste määratakse. Andke andeks, aga see on lihtsalt naeruväärne. Kui mul on sõnaosav raviarst ja ma ise on taotluse täitmisel väga osav ja „loominguline“, siis on puude määramine mulle garanteeritud. Lihtsalt milline raskusaste ja kui pikaks perioodiks, seda otsustab siis ekspertarst ja mingi salapärane lisakulude suuruse arvutamiseks välja töötatud algoritm. Nagu aru saada, suhtun sellesse teemasse väga emotsionaalselt, kuid kõik sellised sotsiaalsed teemad ongi väga emotsionaalsed ja puudutavad meid kõiki erineval moel. Me ei tohi ära unustada ka neid omakseid ja lähedasi, kes igapäevaselt erivajadustega inimesi abistavad ja hooldavad. Ka nemad vajavad tähelepanu ja puhkust, kuna nende õlul on raske emotsionaalne ja füüsiline koormus. Me võtame neid inimesi iseenesest mõistetavalt, nad on ju kogu aeg olemas
1 Kahendkuhjad 25 1.2 Järjestamise kuhjameetod Keerukus Kui n tähistab kirjete arvu, siis järjendi pealt kuhja tekitamise keerukus on järjestikalgoritmi puhul halvimal juhul (n log n), keskmisel ja parimal juhul (n); "jaga ja valitse" algoritmi puhul alati (n). 1 Kahendkuhjad 26 1.2 Järjestamise kuhjameetod "Jaga ja valitse" algoritm massiivi puhul · Eeltöö -- kompaktse kahendpuu struktuuri loomine -- on triviaal- ne. Etteantud massiivi võib algusest peale käsitleda nii, nagu ta väl- jendaks kompaktset kahendpuud. Positsioonid massiivis määravad alluva-ülemuse suhted ära. · Põhitöö -- järjest suuremate alampuude muutmine kuhjaks -- on teostatav tsükliga. Läbime massiivi tagurpidi, rakendades iga elemendi juures kirje allaviimist.
k - katsete arv
x = juhuarv (1 ..100) k=0
loe y k=k+
1
x=y
x=y
ei
y
Kasutatakse, et pakett ei jääks võrgus lõputult ringlema. Protokoll – näitab, mis kõrgema kihi andmed on datagrammi sisse pandud. Päise kontrollsumma – arvutatakse andmete kontrollsumma ja pannakse paketti kaasa – vigadetuvastus. 31. Marsruutimine võrgus. Fikseeritud, üle ujutamine, juhuslik ja adaptiivne marsruutimine. Minimaalse kuluga marsruutimine ja Dijkstra algoritm. Marsruutimisalgoritm peab hakkama saama erinevate olukordadega, olema korrektne, lihtne, optimaalne, stabiilne (tagasisidestatud, saab tagasisidet kuidas ta töötab ja on võimeline selle järgi ennast ümber konfigureerima), aus ja õiglane (algoritmid ei tohi eelistada ühte kasutajat teisele), efektiivne(kui suur hulk võrguliiklusest on andmed ja kui suur hulk kulub võrgu käigushoidmiseks). 37
Prototüübi teooria kategooriad prototüüpidena, iseloomulikud tunnused. Probleemid: mõsitetel pole häid/ei pruugi olla prototüüpe, liiga suur rõhk on tajul, on nii defineerivad kui ka prototüüpsed tunnused, tähtsad ka mõistetevahelised seosed. Lapse kõne areng foneemitaju.kõigi foneemide vs emakeele foneemide taju (l-r) LOE VIHIKUST EDASI Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus. Algajad ja eksperdid. Algoritm ja heuristikud. Mõtlemine - Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest. Elemendid representatsioon (analoogia ja sümbol). Probleemi lahendus - probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Lahendamise võimalusteks katse-eksituse teel, meenutamise abi, loovalt,
Marsruutimise eesmärk on leida hea tee saatjast vastuvõtjasse, Töötab bititasemel ja lisab algus-lõpu lipukesi ja veakontrolli. toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas mis tähendab üldjuhul kõige kiiremat teed. Adaptiivne Veakontroll on bititasemel. Vigaste pakettide korral nõutakse võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti marsruutimine – on algoritm, mis hindab võimalikke teid läbi nende uuestisaatmist. Juhib füüsilist ja loogilist ühendust paketi asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett võrgu ning valib neist selle, mis on parim. Otsus kehtib vaid sihtpunktiga, kasutades võrguliidest. järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse selle paketi kohta, mis marsruuterisse jõudis. Staatiline 42
12 Ruumiandmete generaliseerimine (üldistamine): o Kaardil kujutatavate objektidevalimine, kuju lihtsustamine, nihutamine, liitmine, silumine, harvendamine, võimendamine jmt lähtuvalt kaardi mõõtkavast, otstarbest jmt o Loominguline protseduur, aeganõudev o Automatiseerimiseks loodud mitmeid algoritme (tuntuim joonte lihtsustamise algoritm on Douglas-Peucker'ialgoritm), head tulemust raske saavutada. 13 Vaata slaide 52- 62 14
punktist teise. Marsruutimise algoritmi idee eesmärk ongi teades informatsiooni võrgu kohta, me üritame leida iga võrgusõlme jaoks kõikidesse punktidesse kõige odavama tee. Tee maksumus on see, mis on selle tee hind. Marsruutimine peab tagama: 1) Korrektse marsruudi Kui me otsime teed punktist A punkti B, siis sellesse punkti B on meil võimalik ka jõuda, kui vähemalt üks kanal eksisteerib punkti A ja punkti B vahel. 2) Marsruutimise algoritm peab olema võimalikult lihtne Me ei saa kulutada palju aega marsruutimise algoritmi tööks, sest marsruutimise algoritm töötab ruuteri peal ja ruuteril on üks protsessor, mis peab tegelema marsruutimisega ja see on tema põhitöö. Seega, kui me kulutame marsruutimise algoritmi täitmiseks liiga palju ruuteri aega, siis seda vähem jääb aega tegeliku marsruutimise jaoks. 3) Marsruutimise algoritm peab olema vea ja igasuguse eriolukordade kindel
· Locke'i õiguste eetika (John Locke 17. saj) parim lahendus on see, mis ei riiva ühegi inimese individuaalseid õigusi.. aga millal kellegi õigusi rikutakse · Aristotelese vooruste eetika (Aristoteles 3 saj) õnnelikuks saab läbi oma isiksuse omaduste arendamise, voorus = kuldne kesktee kahe halva äärmuse vahel. Tegu on hea, kui see on mõitslik. Eetikaprobleemide lahendamise algoritm: 1. prbl olemasolu teadvustamine 2. informatsiooni kogumine & prbl kontseptualiseerimine 3. alternatiivsete lahenduste genereerimine 4. alternatiivide hindamine 5. otsuste tegemine + optimiseerimine 6. valitud lahenduse teostamine 3 Tööstusinseneride eetikaküsimused NSPE eetikakoodeks: · töövõtja lojaalne tööandja sihile, väldib konflikte, tagab üldise heaolu · tööandja töötajate humaanne kohtlemine, informeerimine
Programm arvutis jaguneb iseseisvate protsesside jadaks, kus igale protsessile vastab üks kindel ressurss ning mille täitmiseks moodustatakse juhtkirje, mille alusel protsessor eraldab ajaintervalle. Igal ajahetkel on arvutil interpreteeritult mitu protsessi, mis on erinevates staadiumites. 2.1 Ressursijaotus Operatsioonisüsteemi poolt hallatav arvuti riistvaraliste ressursside optimaalne jaotamine protsesside vahel. Sellega tegeleb ressursi jagamise algoritm - plaanur. Nagu eelnevalt sai mainitud, siis üheks operatsioonisüsteemi tööks on määrata , millises järjekorras võetakse konkreetne protsess protsessori või näiteks kõvaketta poolt jutule. Reeglina on plaanuri ülesandeks jaotada protsessori koormust protsesside vahel võimalikult võrdselt ning optimaalselt. Plaanuri tööpõhimõte on alati paika pandud mingi kindla algoritmi alusel. Populaarsemad ressursijaotusalgoritmid on:
korrutisena, mille tegurid on funktsiooni tuletis kohal x ja argumendi muut dy=f’(x)*dx Võrdlus: 20. L’Hospitali reegel. f ' ( x) lim ¿ x→ a g '( x ) f (x ) lim ¿ x →a =¿ g (x) ¿ 21. Funktsiooni lokaalsed ja globaalsed ekstreemumid (definitsioonid, näiteid kasutamisest). Nende leidmise algoritm. Fermat’ teroeem. Definitsioon: globaalseks ekstreemumiks nimetatakse maksimum- ja miinimumväärtusi kogu lõigu {a,b} ulatuses Definitsioon: lokaalseks ekstreemumiks nimetatakse punkte puntki a ümbruses Näited kasutamisest: 22. Funktsiooni statsionaarsed ja kriitilised punktid (definitsioonid). Definitsioon: Punkti, kus funktsiooni tuletis on null, nimetatakse funktsiooni statsionaarseks punktiks
Ülesannete perioodid ja täitmisajad on teada ole kaasaskantavates seadmetes, et sulgeda või panna Ülesannete perioodid on staatilised kasutuses (standby). Ainukene võimalus vabaneda ootele mittevajalikke komponente. Eesmärgiks on EDF algoritm: või sellest on toiteallika eemaldamine energia kokkuhoid Iga kord kui uus ülesanne saabub: Kasutatakse teatud piiratud dünaamilist Lühiste energia on ca 10% kogu energiast DPMi jaoks on OSide tugi (näiteks Windows
Byte Eksam/ EksamBait 8 Bits Kilobait Eksam(KB) 1 024 Bytes Megabait Eksam(MB) 1 024 KB kuidas Eksamtähti Eksamkodeeritakse: ASCII (American Standard Code for Information Interchain) 8bit = 16 * 8 = 128 märki EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) 8bit, IBM UNICODE (Extended ASCII) (utf-8), 1Byte for first 128, up to 4B for the rest~143 859 märki algoritm Eksam- Eksamtäpne samm-sammuline juhend millegi tegemiseks programm Eksam- Eksamformaalses üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm Ajaloost: Kreeka Eksamloogikud Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon EksamEleast (5 sajand e.m.a.) -apooriad/paradoksid Sofistid -Sokrates (470-399 e.m.a) -Platon (428/427 -348/347 e.m.a)
ülesütlemisest levib kiiresti üle kogu võrgu. RIP marsruutimistabeleid haldab rakenduskihi (OSI 7. kihi) protsess route-d (deemon-protsess). RIPi kasutakse põhiliselt väiksemates võrkudes. OSPF – Open Shortest Path First – kasutab Link State marsruutimisalgoritmi. Iga võrgusõlm teab kogu võrgutopoloogiat ning lühim tee punktide vahel leitakse Dijkstra algoritmiga. Suuremates võrkudes kasutatakse hierarhilist OSPFi, kus võrk on jagatud piirkondadeks (area), nii et Link State algoritm toimib ainult piirkondade piires ning iga piirkond on ühendatud võrgu tuumaga ehk „selgrooga” ehk magistraaliga (backbone area), kusjuures marsruutimine piirkondade vahel toimib ainult läbi magistraali. OSPF eelised RIPiga võrreldes: kõik OSPF teated on autentitud (kasutatakse TCP protokolli, RIPis kasutati UDP- d), lubatud on mitu samaväärset (võrdselt lühikest) teed kahe punkti vahel (RIPis sai olla ainult üks lühim tee), toetab suuremaid võrke.
Sissejuhatus infotehnoloogiasse 1. Loeng Algoritm on täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Näited: a. Toiduretsept. b. Juhend ruutvõrrandi lahendamiseks Algoritmiline probleem - probleem, mille lahenduse saab kirja panna täidetavate juhendite loeteluna. Programm on formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Analoogsüsteem andmeid salvestatakse (peegeldatakse) proportsionaalselt Näit: termomeeter, vinüülplaat, foto Digitaalsüsteem (pidevad) andmed lõhutakse üksikuteks tükkideks, mis salvestatakse eraldi Näit: CD, arvutiprogramm, kiri tähtede ja bittidena Ühelt teisele: digitaliseerimine The three major comparisons of computers are:
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ II- 1 Svetlana Müürsepp OHTLIKUD VENTRIKULAARSED RÜTMIHÄIRED Iseseisev töö Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................... 3 1. VENTRIKULAARSED EKSTRASÜSTOLID (VES) .......................................4 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) ..........................................7 3. VATSAKESTE VIRVENDUS (VF) ............................................................ 9 4. ASÜSTOLIA (AS) .................................................................................11 5. PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS (EMD) .............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2 SISSEJUHAT...
o Silma sattunud metallipuru puhul, mida ei õnnestu loputamise teel eemaldada, pöörduda silmaarstile või EMO-sse samal päeval. o Silmale peale vigastust lapp jaheda veega o Söövitava või ärritava aine sattumisel silma loputada 15-20 min, võimalusel voolava vee all. o Silmavigastusega kannatanule on parim istuv asend. Kui kaldub minestama, siis pikali. Hulgitraumaga kannatanu käsitlemise algoritm STOP! Hinda olukorda! (kas vaja päästa elu?) Mis juhtus? (traumamehhanism) SELGROOVIGASTUS? 1. VERI 2. Hingamisteed (hinda kiirelt elutunnuseid) 3. Abi 4. Asend (sokiasend, külilitrauma asend) TEADVUSEL HAIGE VALIB OMA ASENDI ISE. HINGAMISHÄIREGA HAIGE VALIB ISTUVA ASENDI MIDA LOODUS ON PIKALI PANNUND, SEDA INIMENE PÜSTI EI TÕSTA.
maksimumhind igal tasandil Läbirääkimistasandid Miinimum- ja Tasandite pingerida või pingeread maksimumhind igal tasandil Tasandite pingerida või pingeread Ühised (vastandlikud) motiivid Olulised (ebaolulised) läbirääkimistasandid Joonis 12 . Läbirääkimisteks valmistumise algoritm Selline läbimõtlemine ja kirjutamine on kasulik kui tahate oma eesmärki saavutada. Selle protsessi läbitegemine võtab aega, orienteeruvalt neli korda kauem 4 kui läbirääkimised ise. Aeg sõltub kogemustest ja sellest kui hästi partnerit tuntakse. Selle protsessi juures avastad, et eksisteerivad erinevad läbirääkimiste tasandid.
1 4 2 -1 0 2 2 3 2 -1 0 5 1 -1 6 5 2. Arvutada: DA = -3 1 2 0 ; DA = 4 3 2 1 . Pöördmaatriks. Ruutmaatriksi A pöördmaatriksiks A-1 nimetatakse maatriksit, mis antud maatriksiga korrutamisel vasakult või paremalt annab ühikmaatriksi: AA-1 = A-1A = E. Pöördmaatriksi leidmise algoritm: 1. Leida DA;; DA 0, kui DA = 0, siis A-1 ei eksisteeri; 2. Arvutada Dik; Dki 1 D 3. Leida A = A -1 = D A ( Dki ) ; 4. Kontroll: AA-1 = E. Näide: 1 2 0 3 7 1 2 8 3 Leida pöördmaatriks A-1, kui A = . 1 2 0 3 7 1 2 8 3
1 4 2 -1 0 2 2 3 2. Arvutada: DA = 2 -1 0 5 ; DA = 1 -1 6 5 . -3 1 2 0 4 3 2 1 Pöördmaatriks. Ruutmaatriksi A pöördmaatriksiks A-1 nimetatakse maatriksit, mis antud maatriksiga korrutamisel vasakult või paremalt annab ühikmaatriksi: AA-1 = A-1A = E. Pöördmaatriksi leidmise algoritm: 1. Leida DA;; DA 0, kui DA = 0, siis A-1 ei eksisteeri; 2. Arvutada Dik; Dki 1 3. Leida A-1 = = DA ( Dki ) ; DA 4. Kontroll: AA-1 = E. Näide: 1 2 0 -1 Leida pöördmaatriks A , kui A = 3 7 1.
Raster andmemudeli miinused: väike geomeetriline täpsus, vilets võrksüsteemi analüüs Vektor andmemudeli plussid: hea graafiline käsitlus, suur geomeetriline täpsus, hea võrksüsteemi analüüs 25. Ruumianalüüsi meetodid: kaardialgebra ja kartomeetria Geograafiliste andmete analüüsi meetodid Analüüsi teostamise eeltingimused: Algandmete täpsus ja usaldusväärsus peavad olema piisavalt suured Hüpotees, mida hakatakse kontrollima Loogiline algoritm, mille alusel analüüsi teostama hakatakse 17 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Algoritm – eeskiri, mis määrab kindlat tüüpi ülesannete lahendamiseks vajalikud operatsioonid ning nende sooritamise järjekorra. Täpsus
- PNG portable network grapics. Loodi fotode kadudeta ülesriputamiseks veebi. Totab nii 8 kui 16 bitist RGBd. - JPEG joint photograpic experts group. Kadudega kokkupakitud pildiformaat. Toetab 8bitiseid RGB, CMYKi ja mustvalgeid fortosid. 51)Mida tähendab kadudeta kokkupakkimine lossless compression? Mida tähendab kadudega kokkupakkumine- lossy compression? - KADUDETA kokkupakkimine- algoritm, mille abil saab vähendada digifaili mahtu, kuid osa infost läheb sealjuues kaduma. Nt. JPEG. - KADUDETA kokkupakkimine- algoritm, mille abil saab vähendada digifaili mahtu ilma, et osa informatsiooni kaduma läheks. Nt.TIFF. -- PRAKTILISED ÜLESANDED: 1) Kaamerate iseloomustamine tehniliste näitajate põhjal. 2) Histogrammi lugemine. Piltide ja histogrammide kokkuviimine.
..........................................................................14 Esimese teema kokkuvõte.........................................................................15 TEINE TEEMA: PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. .............................................16 Sissejuhatus...............................................................................................16 Programmeerimise mõisted.......................................................................16 Algoritm..................................................................................................16 Programmeerimiskeel.............................................................................17 Lause......................................................................................................18 Võtmesõna..............................................................................................18 Andmeobjekt........................................
pidev ja diferentseeruv, siis on ka olemas gradient. Mingis suvalises punktis y(j) kujutab ta endast osatuletiste veeruvektorit. grad = = Funktsiooni gradient on suunatud funktsiooni kiireima kasvamise (tõusu) sihis. Gradiendile vastassuunalist vektorit nimetatakse antigradiendiks, mis on suunatud kiireima languse sihis. Selle järgi saab hinnata, kui kaugel ollakse iteratiivse arvutuse käigus optimumist. Kui piirangud ei sega, on optimumi kohas gradiendi pikkus 0. Gradientmeetodi algoritm: 1. Antakse ette iteratsiooni nr j=1 ja lähtepunkt y1(j), y2(j), ..., yn(j) 2. Arvutatakse gradient grad(y(j)) 3. Arvutatakse gradiendi pikkus |grad| 4. Kontrollitakse optimumi tingimuste täitmist. Kui piirangud puuduvad, siis kontrollitakse gradiendi pikkust |grad| , ette antud täpsus 5. Kui tingimused on täidetud, siis LÕPP. Kui ei, siis edasi. 6. Arvutatakse uus lahend järgmisele iteratsioonile tingimusel 7
Selle käigus lahendatakse trükiplaatide valmistamise tehnoloogiaga, karkasside ja kappide valmistamisega, seadmete kontrolliga jms seotud probleeme. Tehnoloogilise projekteerimise tulemusel valmib dokumentatsioon, mille põhjal võib alustada juhtautomaatide saritootmist. Juhtautomaadi riist- ning tarkvara projekteerimise ja valmistamise etappidest annab ülevaate joonis 1.28. Matemaa- Programmi Kõrgkeeles Masinakoodis tiline algoritm struktuur programm programm Süsteem- Valmis Keeled Translaatorid programmid automaat Abstraktne Struktuurne Loogiline Tehniline automaat automaat automaat automaat
1 Lõplikud automaadid ja regulaarsed keeled. DEF: Lõplik automaat on sellise arvuti mudel, millel puudub mälu (või seda on väga vähe). DEF: Automaadi M keeleks nimetatakse sõnede hulka A, mida M aktsepteerib. L(M)=A DEF: Keelt nimetatakse regulaarseks, kui seda aktsepteerib mingi deterministlik lõplik automaat. Reg. keelest saab teha lõpliku arvu sõnesid. Tehted regulaarsete keeltega: A∪B = {x|x ∈ A või x ∈ B} ühend nt good, girl, boy, bad A◦B ={xy|x ∈ A ja y ∈ B} konkatenatsioon nt goodboy, goodgirl, badboy, badgirl A∗ = {x1x2...xk|k>=0 ja iga xi ∈ A} sulund nt ε, good, bad, goodgood, badgood… 2 Regulaarsete keelte omadusi. Regulaarsed avaldised. Teoreem: Regularsete keelte hulk on kinnine ühendi suhtes. T: Aktsepteerigu automaat N1 = (Q1,Σ,δ1,Q10,F1) keelt A1 ja automaat N2 = (Q2,Σ,δ2,Q20,F2) keelt A2. Eeldame, et keeltel pole ühiseid olekuid. Ühendi A1 ∪ A2 aktsepteerib lõplik automaat N=(Q;Σ,δ,Q0,F), kus: • Q = {q0} ∪ Q...
normaalkuju liikmetele. d. TDNK leidumine. Teoreem. Kui valem ei ole samaselt väär, siis tal leidub täielik disjunktiivne normaalkuju. e. Valemi TDNK jaoks on üheselt määratud seal esinevate täielike elementaarkonjunktsioonide hulk, see peab vastama esialgse valemi tõeväärtuse veerule. Seega on TDNK määratud ühesel kuni elementaarkonjunktsioonide järjestuse täpsuseni. f. TDNK-le teisendamise algoritm https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php? id=78717 lk 29 30. 7) a. Boole'i funktsioonide esitamine lausearvutuse valemitega. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=125416 lk 14 16. 8) a. Lausearvutuse tehted on kasutusel tingimuste kirjapanemisel: a.i. Programmeerimiskeelte tingimuslausetes ja tsüklitingimuste a.ii. Päringukeeltes a.iii. Semantilises veebis (ontoloogiad) jne. 9) a. Tõestamise strateegiad. https://moodle.ut
Programmeerimise algkursus 10 - 89 Kasutades kirjaoskust, on inimkond salvestanud raamatutesse tohutul hulgal igasuguseid eeskirju. Nii on mitmesuguste esemete valmistamisel vaja teada, mida täpselt peab tegema, et vajalikku eset (või ainet) saada. Kõik on kindlasti lugenud mõnda kokaraamatut - võib ju öelda, et need on otsast otsani algoritme täis. Enamusel tänapäeval poes müüdavatel esemetel või seadmetel on kaasas instruktsioon, mis on ka eeskiri ehk algoritm seadme kasutamiseks. Need eeskirjad on inimeste jaoks ja võivad olla seetõttu üldiselt sõnastatud. Kui tegemist on matemaatiliste probleemidega, siis nende lahendamiseks on vaja täpseid lahendamise eeskirju - algoritme, kus on kirjeldatud täpselt tegevuste sisu ja järjekorda. Selleks, et mingi algoritm kirja panna, on vaja valida algoritmile esitusviis. Kõige lihtsam esitusviis on samm-algoritm, kus kogu nõutav tegevus on jagatud
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviori...
segmentideks". Mõnes mõttes sarnaneb see lähenemine närvivõrkude tööle masinavisioonis. Süsteem töötleb kujutist pikslite kaupa. Seejärel suureneb töötlemise tase järk-järgult. Närvivõrk tõlgib täpsemalt ja paremini, kui tavalised statistilised meetodid ja läheneb täpsuselt inimtõlkele, aga ei ole veel sama täpne. (vt. Joonis 7). Google'i tõlge töötleb praegu masintõlke jaoks umbes 10 000 keelepaari. 10.Project Oxford (Microsoft) Määratleb emotsioone pildil. Algoritm leiab inimese fotol ja püüab määrata tema emotsioone, näiteks Rowan Atkinsoni maailmakuulsat iseloomu ehk härra Beani, keda 9 eristas alati tema eriline näo väljendus ja positiivne lähenemine mistahes olukorra lahendamisel. Teenus õnnestus peaaegu maksimaalselt ja tuntud kurja poisikese näoilme oli täpne. (vt. Joonis 8). 11.Hääleassistent Siri (Apple - IOS)
palataliseeritud nutt (nuti), looma (sõna loom II-välteline omastav) ja looma (sõna loom III- välteline osastav ja verbi luua ma-tegevusnimi). 5. Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna. Nt metroloogia ja meteoroloogia, ortoeepia ja ortopeedia, annaalid ja anaalid, logaritm ja algoritm, imposantne ja impotentne, uusus jauudsus, teadis ja teatis, käsitlema, käsitama ja käsitsema. 11. Tähenduse liigid Sõnal võib olla põhitähendus ja tähendusvarjund, algtähendus ja teisene tähendus, denotatiivne ja konotatiivne tähendus, tavatähendus ja juhutähendus, vaba tähendus ja seotud tähendus, leksikaalne tähendus ja grammatiline tähendus, nominatiivne tähendus ja ekspressiivne tähendus, otsene tähendus ja ülekantud tähendus. 12
mälupuhvrit, kuhu paigutatakse võrgust allalaetav osa meediast (ülalkirjeldatud buffered media), seda esitatakse kui on kogunenud piisav hulk andmeid. Puhvris hoitakse kogu aeg teatavat varu, nii et taasesitatavas videopildis ei teki allalaadmiskiiruse muutumisest tulenevaid katkestusi. Meedia edastamiseks tihendatakse see enne võrku saatmist ning vastuvõtjas pakitakse kodekite abil lahti ja taastakse esialgne video. Kodek on andmetihenduseks kasutatav algoritm või programm (ingl. codec, lühend sõnadest compression/decompression). Võrku saab saata nii varem salvestatud kui ka reaalajas toimuvat live videot (otseülekanne, interaktiivne seminar, veebikonverents). Kõige üldisemalt kirjeldab voogmeedia edastamist (edaspidi ka striimimist) järgnevate seadmete rida: kaamera/mikrofon, salvestusseade, server, andmevõrk, vastuvõttev seade (arvuti, digibox, mängukonsool), programm meedia taasesitamiseks (player). Autor jätab
1. Mudel- on meie arusaam sellest, kuidas miski toimub (kuidas mingid protsessid toimuvad). Mudelid võimaldavad mõista reaalelu probleeme imiteerides tegelikke protsesse lihtsustatult. Matemaatiline mudel on mudel, mis on koostatud kasutades matemaatilisi kontseptsioone (nagu funktsioonid, võrrandid, võrratused jm) Modelleerimine- on teadus mudelite koostamisest ja analüüsist. Milliseid eeliseid annab modelleerimine?Millega võrdleksin modelleerimist. 2. Subjektiivsuse kõrvaldamine (formaliseerimine) modelleerimisprotsessis, näide- Staatiline mudel: Olgu meil vaja koostada mudel näiteks muruniiduki ostmiseks. Sõelale on jäänud 3 erinevate heade külgedega niidukit (odav niiduk, garantiiga niiduk, võimas rohukoguriga niiduk. Esiteks valime kriteeriumid, mida pidada antud otsuse korral oluliseks (hind, funktionaalsus, garantiitingimused, võimsus jne.) Koostame nende tähtsuse suhtes üksteisesse risttabeli Saaty skaala järgi (1-võrdselt täht...
3. Mis on geotsentriline ristkoordinaatide süsteem, selle tähtsus GPS-mõõtmistel? Koordinaatide alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Z-teljeks on maakera pöörlemistelg, X- teljeks on nullmeridiaani ja ekvaatori tasandi lõikejoon, Y-teljeks on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilist koordinaatide süsteemi kasutatakse GPS-mõõtmiste puhul, kus satelliitide asendid on määratud geotsentriliste koordinaatidega. Geotsentrilisi koordinaate väljendatakse meetrites. 4. Algoritm, kuidas saadakse geotsentrilistest ristkoordinaatidest L-Est97 ristkoordinaadid. Tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST tuleneb Lamberti kahe lõikeparalleeliga koonilisest konformsest kaardiprojektsioonist LAMBERTESTONIA (edaspidi LAMBERT-EST), mille arvutused on tehtud ellipsoidil GRS80, kasutades järgmisi arvandmeid: 1) telgmeridiaan LC = 24° 00' E; 2) esimene standardparalleel BS = 58° 00' N; 3) teine standardparalleel BN = 59° 20';
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
paketis asub konkreetne fragment TTL - time to live (lubatud hüpete ehk edasisaatmiste arv), kui see läbi saab, ei saadeta seda paketti enam edasi, see piirab pakettide vohamist, et nad ei ringleks võrgus igavesti ja ei koormaks seda protokoll - mis kõrgema kihi protokollid on datagrammis (ICMP, UDP, TCP, AX.25) päise kontrollsumma - vigade tuvastuseks Marsruutimine võrgus. Fikseeritud, üleujutamine, juhuslik ja adaptiivne marsruutimine. Minimaalse kuluga marsruutimine ja Dijkstra algoritm. marsruuter ehk default gateway on seade kahe võrgu vahel, leiab optimaalseima tee ja saadab andmeid edasi. fikseeritud marsruutimine - on teada kogu info võrgu kohta, mis on esitatud tabelis. Read ja veerud vastavad saatja ja saaja aadressile. Nende ristumispunktis on “õige tee”. üleujutamine - pole vaja nii palju inffi võrgu kohta. Kui tuleb sõlme pakett, siis ta saadab selle kõigile edasi, v.a. see, kust ta tuli. TTL tõttu ei ringle paketid igavesti.
ühemõtteline struktuur. Formaalseid keeli kasutatakse ju laialdaselt ka loogikast väljaspool, näiteks arvutite programmeerimisel: kõik programmeerimiskeeled on formaalsed keeled. Loogikas kasutatakse selliseid formaalseid keeli, mille jaoks on vo imalik konstrueerida algoritmi (s.o. selged, ühemõttelised, mehhaaniliselt järgitavad juhised) õigete lausete konstrueerimiseks. st iga niisuguse keele K jaoks konstrueeritakse algoritm M, mille abil saab kontrollida, kas suvaline antud keeles K kirjutatud väide on õige või ei. Taoline algoritm esitatakse enamasti loogikareeglite koguna. Keerulises formaalses keeles kirjutatud keerulised väited võivad väljendada ka olulisi ning üpris keerulisi probleeme. Mehhaanilise, arvuti abil teostatava kontrolli võimalus v~ib tunduda väga ahvatlev, kuid siin tuleb arvestada, et
analoogilistel seadmetel. Arvutitesse lisatavad raadiokaardid on kas ISA, MCA või PCMCIA siinidele. Neil on paigutatud üks ja seesama firma "Motorola" saatja- vastuvõtja 2,4 GHz diapasoonis. Kasutatav modulatsioonitehnoloogia on Spread Spectrum laiaribaline mürataoline signaal ja raadiokaardi WaveLAN või juurdepääsupunkti WavePoint II konfigureerimisel viiakse nende mällu kood, mida kasutab signaali moduleerimise algoritm. Raadioeetris näevad seda seadet vaid need seadmed, mis kasutavad sama koodi. Võrgud, mis töötavad erinevaid koode kasutades, võivad töötada samas tsoonis ühes ja samas sagedusdiapasoonis, segamata seejuures üksteist. Kasutatav sagedusdiapasoon (2,4 GHz) on küllalt häirekindel industriaalsetele ja atmosfääri häiretele. Raadiokaarti kiiratav võimsus diapasoonis 2,4 ... 2,4835 GHz on 100 mW. Lisavõimsusvõimendi võimaldab võimsust suurendada 4 - 5 W-ni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
