Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"algloomad" - 336 õppematerjali

algloomad on ...................................... võimelised. .......................... elavad algloomad üle ebasoodsad keskkonnatingimused. ............................. liigub ja haarab toitu kulendite abil. ...................................... toimub toidu seedimine.
thumbnail
26
doc

Mullateaduse eksam

Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mu...

Mullateadus
645 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Rakubioloogia

RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros ­ väike; skopea ­ vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaab...

Bioloogia
132 allalaadimist
thumbnail
67
txt

Konspekt aastast 2005

Zooplanktonis domineerivad keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised. Eri tpi jrvede elustik erineb suuresti. 6. Toiduahel veekogus Toiduahel -jada organisme, keda seostatavad jrjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine Klassikaline toiduahel veekogus: toitained (N+P+C) + valgus. vetikad . vetikatoiduline zooplankton . karnivoorne zooplankton Mikroobne ling: autothoonne ja allothoonne orgaaniline aine . bakterid . algloomad (sh. heterotroofsed nanoflagelaadid) . zooplankton Mikroobse lingu puhul on bakterite peamiseks substraadiks vetikate rakuvlised produktid (madalmolekulaarsed orgaanilised hendid, mida vetikad eritavad mbritsevasse vette). Heterotroofsed bakterid on omakorda toiduallikaks algloomadele. Kui tegemist on oligotroofse veekossteemiga, siis on algloomade toiduallikana olulised autotroofsed bakterid perekonnast Prochlorococcus. Nii jrvede kui ka jgede mikroobikoosluses esinevad allohtoonsed bakterid,...

Mikrobioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi. Näited: ainuraksed: amööb, hüdra jt algloomad (protistid); hulkraksed: imetajad, linnud jne. 2. Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited Kattekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed; ülesanne: kaitsta organismi väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, osaleda aine- ja energiavahetuses (nt nahk) Sidekude (sageli rohke rakkudevahelise ainega): pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed, veri; ülesandeks organite sidumine ja ainete transport nende vahel...

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Raku ehituse konspekt

Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. (Jaanalinnu munaraku läbimõõt on keskmiselt 5cm ja kaal 0,5 kg). Rakud võivad olla ümmargused, niitjad ja kruvi kujulised. Mõnel on ripsmed, mõnel on viburid, mõni on sile, mõni on ümbritsetud limaskestaga. Üherakulised on iseloomuliku väliskujuga, nii et mikroskoobi all on kerge ära tunda, kellega on tegu. Üherakuliste alla kuuluvad bakterid, algloomad ja pärmseened. Hulkraksetel sõltub kuju sellest, millisest koest on nad pärit. Hulkraksete kuju on kooskõlas nende talitlusega. Hulkraksete alla kuuluvad inimesed, loomad jne. NB! Taime rakkudel on kindel korrapärane kuju sellepärast, et neid hoiab koos jäik rakukest. Päristuumnerakk Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: · Eeltuumsed ehk prokarüoodid ­ neil puudub piiritletud tuum. Esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure. Nende suurus...

Bioloogia
146 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Paljunemine

Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine Pärmirakus DNA kahekordistub->moodustunud tütarrakud saavad ühesuguse kromosoomistiku. ainuõõssed, käsnad, pärmseened. Suguline paljunemine Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne tolmlemine. 5.2 MITOOS...

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Evolutsioon

1) Liik ­ sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad , bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas...

Bioloogia
115 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Konspekt

Siia kuulub ka toidukonkurents 3. autoinhibeerimine, kui üht liiki on liiga palju. Elutegevuse eritised mõjuvad pärssivalt populatsiooni paljunemisele. Samuti mõjub isevarjutamine. 4. bakteriaalse lagunemise produktide mõju, võib olla nii positiivne kui negatiivne.5. ärasöömine (grazing), tuleb kõne alla väiksematel liikidel (< 50 µm). Oluline on ka vetika kuju. Tarvitajateks (konsumentideks) filtreeriv zooplankton, algloomad , aga ka mitmed viburvetikad, eriti koldvetikate hõimkonnast 6. viirused või faagid võivad hävitada kogu populatsiooni (eriti sinivetikatel). 7. parasiidid (seened,algloomad) vähendavad konkurentsivõimet. Veeõitseng, selle põhjustajad, mis tingimustel tekib - vetikate (või muude organismide, näit. männi tolmuterad) massiline areng, millega kaasneb nähtav vee värvuse muutumine ja läbipaistvuse...

Eesti sisevete ökoloogia
70 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rakk

2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed ­ puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga 3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad , pärmiseened. Hulkraksed organismid: 1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuuma tähtsus: 1)sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 2)juhib raku elutegevust 3)reguleerib rakus toimuvaid protsesse...

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viirused

Selle konstantsed osad on enamikul antikehadel ühesuguse aminohappelise järjestusega. Varieeruv osa määrab ära atikeha spetsiifilisuse, sest selle koostises olevad aminohappe jäägid seostuvad organismi sattunud võõrmolekuliga. 4.Milisei haigusi tekitavad papilloomviirused? DNA viirus, mis põhjustab soolatüükaid ja konnasilmi. 5.Kes või mis on viirusekandjad? loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad . 6.Milles seisneb viiruste lüsogeense elutsükli tähtsus? Viirus kinnitub antiretseptoritega akumembraanile_viirus vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani_Viiruse nukleiinhappe koos kapsiidiga siseneb rakku_viirus vabaneb kapsiididst_viiruse nukleiinhape seostub peremeesraku kromosoomi 7.Milliseid haigusi tekitavad herpesviirused? DNA viirus, mis tekitab ville huultel ja teistel limaskestadel. 8.Miks peab sisaldama viiruse genoom kolme tüüpi geene? Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi...

Bioloogia
80 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Organismid, lipiidid

ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on v...

Bioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Algoloogia

Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmato...

Eesti sisevete ökoloogia
56 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Bakterid ja seened

- aminohapete tootmine (naatriumglutamaat) * toidupaksendajad * ensüümid pesupulbrites ­ propeaanid ja lipaasid * orgaanilised happed * mullastiku rikastamine * biotõrje (elusorganismide kasutamine teiste elusorganismide hävitamiseks) - biopuhastid - seenhaiguste ravi - põllundus (kahjurite hävitamine) 1. reovett õhutatakse 2. tekib helbeline aktiivmuda 3. sellele settivad peale seened, algloomad , mis sellest toituvad 4. anaeroobsel töötlemisel moodustuvad rasvhapped, eralduvad alkoholid, süsinikdioksiid ja vesinik 5. moodustub metaan(?) kloonimine ­ vegetatiivne geneetiliselt identsete järglaste saamine. Normaalne mikrofloora ­ elusorganismidega koos elutsevad bakterid. Inimesel baktereid kõige rohkem jämesooles. Imikutel sooles ainult piimhappebakterid. Täiskasvanutel K-vitamiin, histidiin ja tahke toidu lagundamiseks vajalikud bakterid....

Bioloogia
211 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Organismide paljunemine ja areng

Kõldkst ja emakasein kasvavad kokku ja moodustub platsenta ehk emakook. Platsenta kaudu on emaorgenism ühenduses areneva lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkained. Platsenta toodab ka hormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist. Loote ja ema veri ei segune. Platsenta kaitseb haigustekitajate ja mürkide eest, barjäärist lähevad läbi aga viirused, bakterid, algloomad . 4. Kariklootes on 3 lootelehte : välimine, keskmine ja sisemine looteleht. Kõikidel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Biogeneetiline reegel: Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloose arengu ehk fülogeneesi etapid. (E. Haeckel (XIX saj.)). Fülogenees ­ liigi evolutsiooniline areng. Seda iseloomustab: lõpusepilud, sabad, jäsemete puudumine, piklik keha. Esimesed 3 kuud: esmane organite moodustumine: 9cm ja 15g...

Bioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Raku ehitus ja talitlus

(1858. a.). Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulised organismid: Mikroskoopiliste mõõtmetega Iseloomuliku väliskujuga organismid Kogu aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Bakterid, algloomad , pärmseened jt. Hulkraksed organimsid: Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Selgrootud, selgraagsed loomad, taimed, kandseened jt. Eeltuumsed ja päristuumsed rakud Kõiki rakke jagatakse: 1. Eeltuumsed ehk prokarüootsed ­ puudub piiritletud tuum, esineb vähem keerukaid organelle ja membraanseid struktuure. Nendes rakkudes on kindlasti DNA ja ribosoomid....

Bioloogia
108 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kordamisküsimused ja vastused

Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid ­ orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad , kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). PROTOKOOPERATSIOON- MUTUALISM- 50. Konsortsium 51. Ökoloogilised reeglid (Alleni, Bergmani, Glogeri, Aljohini ja Walteri reeglid) 52. KASVUKOHT- ÖKOLOOGILINE NISS- MUUTLIKKUS POPULATSIOONIDES- MUTUATSIOONID- VABA RISTUMINE- MUTUATSIOONID- KUNSTLIK VALIK- LOODUSLIK VALIK- ADAPTATSIOON- KOHANEMINE- KOHASTUMINE- OLNTOGENEES- 53...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
310 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Vesi

Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, flokulatsioon,sette eraldamine, settekäitlus. Biloogiline puhastus: Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkollodised orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikrooragnismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisaluv orgaaniline aine. Mikroorganismideks ­ baterid ja algloomad . Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segupopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadusest ja viibeajast.. Mikrooragnismid vajavad kasvuks(uue rakumassi sünteesiks) energiat, süsinikku ja mineraalseid toiteaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid,mida nad lagundavad. Vajalik energia saadakse päikesevalgusest või keemilistest redoksreaktsioonidest. Organismid on jaotunud nende hapnikutarbe järgi: aeroobsed- vajavad molekulaarset hapnikku...

Keskkonnakaitse ja säästev...
127 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ökoloogia

pimedus staadiumis seotakse CO2 ja tekib klükoos . klükoosist tekib tärklis ja teised polüsahhariidid. Teiseks lüliks on tarbijad, kes on olemuselt heterotroofid. Need on taim toidulised loomad kellest toituvad kiskjad. Nad võivad moodustada mitu astet. Tarbija on konsunent. On kas 1, 2 või 3 astne tarbijad. Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele e. Distuentidele. Nende hulka kuuluvad seened ja bakterid ning protistidest algloomad . Lagundajad vabastavad taas süsihappegaasi, mis on vajalik taimedele. Toitumis suhe moodustavad ökosüsteemi ringe e. Tsükleid. Iga järgmine lüli on troofiline tase, mis regureerib eelmise arvukust. Nii ei saa organismide arv piiramatult kasvada. See tähendab , et ÖS on ise regureerimis süsteem. Kehtib n.n ÖS püramiidi reegel. Selle kohaselt on iga järgneva taseme biomass 10% eelmise taseme biomassist....

Bioloogia
219 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Paljunemine

on järg. taastoot.,liigi säilitamine. Eostega-toimub II Mittesug.palj-toimub eoseliselt(seened,sammasltaimed,vetikad), spooridega,mis levivad tuule või veega.seened,sammaltaimed,vetikad.Veg.-võimaldab vegetatiivselt(seened,algloomad,protistid,taimed). Risoomidega-paljunemine saada lühikese ajaga arvuka geneetiliselt ühtlase j.konna.rakutsükkel-raku eluring taimeosadega-mugulad,sibulad(tulp,sibul,vaarikas). ühest mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaas-kahe mitoosi Tsentreomeer-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu vahele jääv raku eluperiood. Mitoos-päristuumsete rakkude jag.viis,millega tagatakse raku jag.ajal kinnituvad kääviniidid. Kromatiid-1st DNA mol-ist koosnev päristuumse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Viljastumine-protsess,kus ühinevad muna raku kromosoom.Karükinees-raku tuuma jagunemi...

Bioloogia
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun