temperatuurideni 4. Toidumürgistust põhjustavate bakteritega eelnevalt saastunud valmistoidu kasutamine 5. Toidu alavalmistamine 6. Sügavkülmutatud linnuliha sulatamiseks ebapiisav aeg 7. Ristsaastumine toorelt toidult valmistoiduks 8. Kuuma toidu säilitamine temeperatuuril alla 65C 9. Nakatunud toidukäitlejad 10. Toidu ülejääkide kasutamine MIKROORGANISMID Prioonid - kõige väiksemad Viirused Bakterid Hallitus- ja pärmseened Protozoad e. algloomad - kõige suuremad Bakterite arvukus sõltub: · tooraine mikrobioloogilisest kvaliteedist · hügeeni standartitest tootmises · toiduainetest, kasutatud konservantidest ja protsessidest · pakendi tüübist ja kvaliteedist · käsitlemise, transportimise ja serveerimise temperatuurist ning hügieenist Patogeensed mikroobid · Bakterid, seened, mis põhjustavad inimeste haigusi · Haiguse raskus oleneb mikroobi
1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5. Mitoosil 4 faasi, meioosil 4+4 faasi Miks on amitoos tähtis? Kellel avastati? Amitoosi puhul toimub raku ebavõrdne jagunemine, kromosoomid ei jagune / paljune ühtlaselt, rakk lihtsalt pooldub. Nt bakterid, algloomad, inimese vähirakud. Avastati algloomadel. 2. Inimese suguelundite ülesanded. 3. Põhiline erinevus naise ja mehe sugurakkude tekkimisel ja järeldused sellest. Meestel hakkavad sugurakud tekkima alles murdeeas, aga naistel tekivad need juba looteeas ja neid elu jooksul juurde ei teki. Seega peavad naised end terve elu hoidma, et munarakke mitte kahjustada. 4. Kuidas vältida rasedust. Kondoomi ja beebipillide toime ja efektiivsus. Kuidas arvestada
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
--- 3 SISUKORD Tiitelleht 1 Kuidas seda töövihikut kasutada? 2a Sisukord 3 20. Selgrootute tunnused. Käsnad 4 21. Ainuõõssed ja okasnahksed 6 22. Ussid 8 23. Limused 10 24. Vähid 12 25. Ämblikulaadsed ja putukad 14 26. Putukate mitmekesisus 16 27. Kuidas selgrootud toituvad? 18 28. Kuidas selgrootud hingavad? 20 29. Kuidas selgrootud paljunevad? 30. Parasiitusside areng 22 31. Viirused 24 32. Bakterid. 33. Bakterite tähtsus 26 34. Algloomad 28 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär 30 36. Ökoloogilised tegurid 32 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid 34 38. Miks on elurikkus tähtis? 39. Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta? 36 Õpiku ülesanded 38 Lisa 42 --- 4 Peatükk 20. Selgrootute tunnused. Käsnad Ülesanne 1. Millised on selgroogsete ja selgrootute sarnased ja millised erinevad tunnused? Kirjuta iga tunnuse number tabelisse õigesse kohta. 1. sisemine toes, 2
suhtega (see peab olema võimalikult suur, siis on raku eksistents soodne. Kui suhe on liiga väike, häirib see ainevahetust). PROKARIOODID eeltuumsed, millel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ning puuduvad ka membraansed e. membraanidega ümbritsetud organellid (nt. bakterid) EUKARÜOODID päristuumsed, esineb konkreetne piiritletud rakutuum ning membraansed organellid (nt. taimed, loomad, seened ja protistid algloomad ja vetikad) EUKARÜOOTNE RAKK Rakumembraan kõik rakud on ümbritsetud membraaniga, mis on kahekihiline 1. eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest 2. membraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ning väliskeskkonna vahel Energia transport toimub transportvalkude poolt a) pasiivne transport rakk ei kuluta ainete liikumiseks energiat (nt. vesi
73)Transpordi funktsioon--valgud juhivad kindlat tüüpi molekule rakku sisse ja sealt välja. 74)Retseptorfunktsioon--valgud edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. 75)Regulatoorne funktsioon--valgulised hormoonid reguleerivad keha talitusi (nt. insuliin). 76)Kaitsefunktsioon--valgud moodustavad antikehi antigeenide vastu. 77)Liikumisfunktsioon--osad valgud saavad muuta oma ruumala, seda kasutavad liikumiseks ära näiteks algloomad. 78)Energeetiline funktsioon--organism kasutab valkude lagunemisel tekkivat energiat. · Iseloomusta DNA-d ja RNA-d DNA RNA (deoksüribonukleiinhape) (ribonukleiinhape) Esineb püsivas koguses raku Leidub muutuvas koguses raku Kus võib tuumas, ka kromosoomides, natuke tuumas, tsütoplasmas ja näha ka kloroplastides ja mitokondrites. ribosoomides
leidus peaaegu kõikjal harilikku pilliroogu (u 83%) ning kaelus-penikeelt (u 79%). Ka varasematel aegadel on need kaks liiki kõige tähtsamad olnud. Umbes pooltest Eesti osas uuritud paigust leiti harilikku konnarohtu ja kamm-penikeelt. Sageli kohatavad on veel luigelikk, nõelalss, valge kastehein, kõõlusleht, vesikatk, vesikerss ja tarnad, eriti sale tarn. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008, ,,PEIPSI", lk 234) 2.2 Bakerid ja algloomad Baktereid leidub Peipsi järve vees hulgal, mis on tüüpiline ka teistele järvedele Eestis ja mujal. Tavaliselt mõõdetakse nende arvukust miljonites rakkudes milliliitris. Üldine bakterite arvukus kõikus Peipsis aastakümnete jooksul vahemikus 0,4 kuni 8,8x10 6 rakku ml-1, jäädes keskmiselt 2,5 kuni 3 miljoni juurde. Peipsi järve bakterite liigilist koosseisu pole üldistusi võimaldaval tasemel veel uuritud.
Koagulandi lisamisega suudavad osakesed liituda suuremateks helvesteks. Flokulant suurendab veelgi helveste moodustumist ning kiirendab settimist. Bioloogiline puhastus Bioloogiline puhastus kasutab ära mikroorganismide võimet lagundada ja kasutada ära toitainena vees sisalduvat orgaanilist ainet. Osa toitaineist muutub uueks rakumassiks ja osa hapendub raku hingamise protsessis süsihappegaasiks ja veeks. Tähtsamateks mikroorganismideks on bakterid ja algloomad, keda kasutatakse puhastusprotsessides üheaegselt. Bioloogilise puhastuse etapis laguneb orgaaniline aine bioloogiliste protsesside käigus ning reovees sisalduv lämmastik ja fosfor seotakse aktiivmuda baktermassi. Protsessi intesiivistamiseks on vaja vette lisada piisavas koguses hapnikku ehk vett aereerida. Orgaanilise aine lagunemine toimub aktiivmuda koostises olevate bakterite elutegevuse tulemusena. Sarnane protsess toimub ka looduslikes veekogudes, kuid biopuhastis estinevad
Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (STLI) ehk sugulisel teel levivad haigused ehk suguhaigused levivad peamiselt kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. Osa nakkusi levib lisaks ka vere kaudu, nahk-naha kontaktil või emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise käigus. Mõned suguhaigused on ravitavad, mõned mitte. Avastamata ja ravimata suguhaigused võivad põhjustada pikaajalisi ebamugavusi, aga ka eluohtlikke tagajärgi. Peamine STLI levikutee on nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekord. Nakatuda võib nii tupe-, suu- kui pärakuseksi ajal. Inimese tupe, päraku, kusiti ja suu sisepind on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad STLI põhjustavad mikroorganismid (bakterid, viirused, algloomad). Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teisele. Pole oluline, kas seksuaalpartnerid on erinevast või samast soost - risk nakatumiseks on kaitsmata ...
Suuredus 2000 x 10000 x 1000 000 x Lahutusvõime 0,2 pim 0,2 nm 2.Mitoos. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. 12. Pilet. 1.Rakkude tüübid, suurus ja kuju. PROKARÜOOTSED(eeltuumsed) EUKARÜOOTSED(päristuumsed rakud) Bakterid Algloomad Arhed Vetikad Sinikad Taimed Seened loomad Amööb 100 pim ; inimese munarakk 100 pim ; inimese erutrosüüt 7,5 pim ; suur viirus 0,3 pim ; väike viirus 0,02 pim ; suur bakter 25 pim ; väike bakter 0,1 pim 2.Geenide aheldatus. Morgani seadus.
Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ...
3. Kõldkst ja emakasein kasvavad kokku ja moodustub platsenta ehk emakook. Platsenta kaudu on emaorgenism ühenduses areneva lootega. Platsenta veresooned varustavad loodet hapniku, toitainete, hormoonide ja antikehadega ning transpordivad ära jääkained. Platsenta toodab ka hormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist. Loote ja ema veri ei segune. Platsenta kaitseb haigustekitajate ja mürkide eest, barjäärist lähevad läbi aga viirused, bakterid, algloomad. 4. Kariklootes on 3 lootelehte : välimine, keskmine ja sisemine looteleht. Kõikidel loomaliikidel moodustuvad samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Biogeneetiline reegel: Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloose arengu ehk fülogeneesi etapid. (E. Haeckel (XIX saj.)). Fülogenees liigi evolutsiooniline areng. Seda iseloomustab: lõpusepilud, sabad, jäsemete puudumine, piklik keha. Esimesed 3 kuud: esmane organite moodustumine: 9cm ja 15g
Kui vahe on liiga suur, siis ei saa need protsessid korralikult toimuda. Suurimad rakud on lindude munarakud ehk munarebud. (Jaanalinnu munaraku läbimõõt on keskmiselt 5cm ja kaal 0,5 kg). Rakud võivad olla ümmargused, niitjad ja kruvi kujulised. Mõnel on ripsmed, mõnel on viburid, mõni on sile, mõni on ümbritsetud limaskestaga. Üherakulised on iseloomuliku väliskujuga, nii et mikroskoobi all on kerge ära tunda, kellega on tegu. Üherakuliste alla kuuluvad bakterid, algloomad ja pärmseened. Hulkraksetel sõltub kuju sellest, millisest koest on nad pärit. Hulkraksete kuju on kooskõlas nende talitlusega. Hulkraksete alla kuuluvad inimesed, loomad jne. NB! Taime rakkudel on kindel korrapärane kuju sellepärast, et neid hoiab koos jäik rakukest. Päristuumnerakk Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: · Eeltuumsed ehk prokarüoodid neil puudub piiritletud tuum. Esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure. Nende suurus
liikumissüsteem, mis osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamiku rakuorganelle. III PT. Rakutuuma olemasolu alusel jaotatakse elusorganismid: · prokarüoodid (eeltuumsed) bakterid arhebakterid, mükoplasmad, purpurbakterid, tsüanobakterid; erütrotsüüdid (küpsetes) · eukarüoodid (päristuumsed) - algloomad (protistid), taimed, seened, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga,milles leidub mitmesuguseid organelle. Rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (peamiseks histoonid kaitsevad DNA-d, aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida). DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Ühe kromosoomi
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (rist...
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
annavad viljakaid järglasi - näiteks naarits (Mustela lutreola) binaarne nomenklatuur – Linne loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mida kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet. Millised organismirühmad kuuluvad 5-riigilisse süsteemi? 1. Taimed (Vegetabilia) 2. loomad (Animalia) 3. protistid (need on bakterid, algloomad ja ainuraksed vetikad) 4. bakterid 5. seened 11. Inimese peamised erinevused inimahvidest Inimese sarnasus inimahvidega: • kehaehituses • füsioloogias • käitumises • sigimises • haigustes (nt; inimesel AIDSi põhjustav HI-viirus on pärit ahvidelt) • kromosoomistikus ja geenides (valgud on peaaegu kõik samad) Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid • Kliimategurid
algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub, ja teine on liigiepiteet. Millised organismirühmad kuuluvad 5-riigilisse süsteemi? 1. Taimed (Vegetabilia) 2. loomad (Animalia) 3. protistid (need on bakterid, algloomad ja ainuraksed vetikad) 4. bakterid 5. seened 11. Inimese peamised erinevused inimahvidest Inimese sarnasus inimahvidega: · kehaehituses · füsioloogias · käitumises · sigimises · haigustes (nt; inimesel AIDSi põhjustav HI-viirus on pärit ahvidelt) · kromosoomistikus ja geenides (valgud on peaaegu kõik samad) Inimese evolutsiooni mõjutanud tegurid · Kliimategurid Aafrika kliimas toimus umbes 5 miljonit aastat tagasi kliima soojenemine ja kuivenemine
Tegelikkus on paljude erinevate mõjude summa. Siia kuulub ka toidukonkurents 3. autoinhibeerimine, kui üht liiki on liiga palju. Elutegevuse eritised mõjuvad pärssivalt populatsiooni paljunemisele. Samuti mõjub isevarjutamine. 4. bakteriaalse lagunemise produktide mõju, võib olla nii positiivne kui negatiivne.5. ärasöömine (grazing), tuleb kõne alla väiksematel liikidel (< 50 µm). Oluline on ka vetika kuju. Tarvitajateks (konsumentideks) filtreeriv zooplankton, algloomad, aga ka mitmed viburvetikad, eriti koldvetikate hõimkonnast 6. viirused või faagid võivad hävitada kogu populatsiooni (eriti sinivetikatel). 7. parasiidid (seened,algloomad) vähendavad konkurentsivõimet. Veeõitseng, selle põhjustajad, mis tingimustel tekib - vetikate (või muude organismide, näit. männi tolmuterad) massiline areng, millega kaasneb nähtav vee värvuse muutumine ja läbipaistvuse
o Näited: liblikõieline taim ja mügarbakter taimed ja seened o Eksosümbioos organismide vaba kooselu vorm. (sipelgad ja lehetäid) o Endosümbioos üks organism elab teise kehas. (veis ja bakterid) o Eri liiki organismide kooseluvormi, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu, nimetatakse kommensialismiks. o Näited: sipelgad ja mardikalised inimene ning bakterid ja algloomad Milles seisneb organismidevaheline konkurents? o Konurents viib liigisisese ja liikidevahelise olelusvõitluseni. o Konkurents tekib siis, kui ühte liiki organismid vajavad arenguks ja paljunemiseks samu ressursse. o Konkurents on sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Mis iseloomustab parasitismi, kisklust, herbivooriat ja omnivooriat? o Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik,
reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. sadestamine,setitamine, koagulatsioon, hapendamis-taandamine, desinfitseerimine, PH-reg., bioloogiline-Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed(õhk) ja anaeroobsed Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.) Reovee juhtimine pinnasesse imbväljakud, niisutusväljakud, pinnasfiltrid,. Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja
1. Prokarüoodid – on eeltuumsed rakud (rakutuumata rakud). Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad.
docstxt/122214849315084.txt
11. Aktiivmudaprotsess - aeroobne biopuhastusprotsess - Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja paljunemiseks - Etapid o eelsetiti o aerotank aereeritud – hapnik, muda liikumine aktiivmuda mikroorganismide biomass bakterid, algloomad, harvem vetikad, ussikesed o järelsetiti - Toitainete hulk muda kohta o kõrge- o normaal- o madalakoormuseline - Tööparameetrid o mudakoormus - ööpäevane siseneva lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe o muda vanus - muda viibeaeg biopuhastis, ööpäevades o hapnikutarve (min 1-2 mg/l) o mudaindeks - muda sadenemisomadusi hinnatakse mudaindeksiga, mida
väärarengutega (selgelt ilmnevad) 3-5%. Väärarengute põhjused 1. 25% otsene pärilikkuse mõju 2. 10% otsene keskkonna mõju 3. 65% pärilik eelsoodumus + keskkondlik mõju Teratogeenid 1. Bioloogilised a) haigustekitajad - viirused - kõik viirused läbivad platsenta, aga eriti ohtlikud on punetised ja tsütomegaloviirus b) bakterid nt süüfilise tekitaja (kaasasündinud süüfilis) c) algloomad (toksoplasma - peremeheks kodukass. Üle poolte inimeste Eestis on nakkuskandjad, kuid nakkus on tavaliselt immuunsüsteemi kontrolli all. Naistele ohtlik - haigestumine toksoplasmoosi enne rasestumist - tagajärjeks probleemid rasedaks jäämise ja raseduse lõpuni kandmisega. Veel ohtlikum on haigestumine raseduse ajal - laps sünnib pimedana, kurdina, vm tugevate meeleelundite- ja ajukahjustustega)
Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine Eoseline paljunemine: Toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. Vegetatiivne paljunemine: Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega mugulatega (kartul) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia)
gastroenteriidiks. Kõhulahtisust saab käsitleda kui kaitsereaktsiooni: organism püüab vabaneda vaevavast koormast kas oksendamise või kiirenenud sooletegevuse kaudu. Äge kõhulahtisus algab ägedalt, enamasti on see nakkuslikku, peamiselt viiruslikku päritolu ja tavaliselt toimub iseeneslik paranemine. Viirused ja bakterid põhjustavad harva kauakestvat kõhulahtisust (keskmiselt umbes nädal), erandina tekitavad algloomad pikemaajalisemat seedetrakti korratust. Ägeda ja kroonilise kõhulahtisuse piir on ~3 nädalat. Imikute mittenakkuslik kõhulahtisus: Elu esimesel poolaastal on roojamise sagedus suurem (näiteks rinnapiimatoidul laps võib roojata peale iga toitmiskorda). Enamasti on imikute nädalaid kestva vedela ja gaasiderohke väljaheite taga soolebakterite omavaheline ebakõla. Sageli esinev roheka tooniga väljaheide
pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi) 63. Kirjelda bioloogilist veepuhastust Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Mikroorganismid bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast. Mikroorganismid vajavad kasvuks (uue rakumassi sünteesiks) energiat, süsinikku ja mineraalseid toitaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid, mida nad lagundavad. Vajalik energia saadakse päikesevalguselt või keemilistest redoksreaktsioonidest 64
- Geneetiliselt on järglane identne vanemaga - Isendite vähene geneetiline varieerumine/ väiksem võimekus parasiitidele ja haigusetekitajatele edukalt vasu seista - Kõige lihtsam paljunemise viis Vegetatiivselt, eoste ehk spooride vahendusel Vegetatiivse paljunemisviisi jaoks on vaja ühte vanemat ning on väga kiire protsess. Samas on see riskantne, kuna järglased on identsed, ning on heaks saagiks parasiitidele ja haigusetekitajatele. - Bakterid, algloomad, üherakulised seened - pooldumine Jaguneb kaheks ning moodustub kaks järglast - Pagaripärm, hüdra, mõned käsnad - pungumine Järglane kasvab pungana küljes ning eraldub küpseks saanuna - Paljud taimed - vegetatiivne Tekib taimerakkudes olevatest eritumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest. Sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, lehed. - Seened, samblad, osjad, sõnajalad - spooride ehk eostega Spoorid moodustuvad meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism.
kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, flokulatsioon,sette eraldamine, settekäitlus. Biloogiline puhastus: Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkollodised orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikrooragnismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisaluv orgaaniline aine. Mikroorganismideks baterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segupopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadusest ja viibeajast.. Mikrooragnismid vajavad kasvuks(uue rakumassi sünteesiks) energiat, süsinikku ja mineraalseid toiteaineid. Süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid,mida nad lagundavad. Vajalik energia saadakse päikesevalgusest või keemilistest redoksreaktsioonidest. Organismid on jaotunud nende hapnikutarbe järgi: aeroobsed- vajavad molekulaarset hapnikku
Iseloomulik päristuumsetele. b) amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid, protistid, kasvajate rakud. c) pungumine. Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungumine - hüdrad. 3. fragmentatsioon - vanem organismikeha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks, millest tek uued organismid. Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas...
on tekkinud organismis eneses. Eksogeensed etioloogilised tegurid Pärinevad väliskeskkonnast : füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed, sotsiaalsed ● füüsikalised= vigastused, kaaluta oled, temperatuur, kiirgus ja elektrivool, rõhu muutused, müra, trauma, löök, koer ● keemilised=ravimid, mürgid, aurud, alused ja happed, ala- ja ületoitumine ● bioloogilised= patogeensed mikroorganismid: seened, bakterid, algloomad, parasiidid ● psühhogeensed= stress, kriis ● sotsiaalsed= üksildus, majanduslik, elukeskkond, mitte tervislikud olme- ja töötingimused Endogeensed etioloogilised tegurid Tekkinud organismis eneses: pärilikkus, haigussoodumus ehk diatees, konstitutsioon,vananemine, sugu HAIGUSE KULGEMISE ETAPID Eriti iseloomulikud on need etapid nakkushaigustele 1. Varjatud ehk latents- ehk peiteperiood
1. Tänapäeva liigitamissüsteem liigist kuni riigini. Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik Riigid: BAKTERID Loomade tuntumad hõimkonnad: KÄSNAD ALGLOOMAD AINUÕÕSSED SEENED LAMEUSSID TAIMED ÜMARUSSID LOOMAD RÕNGUSSID LIMUSED
Ökoloogia Ecology teadus organismide, populatsioonide ja koosluste ning keskkonnatingimuste vastastikustest suhtest. Uurib keskkonna ja elusorganismide vahelisi suhteid. Isend liik populatsioon kooslus ökosüsteem populatsioon sama liik, sama koht, sama aeg. Nt. Tallinna inimesed ja tartu inimesed. kooslus kõik liigid!! ökosüsteem kõik liigid+eluta kk sfäär kiht, ring ümber millegi bio elus v eluga seotus atmosfäär õhk ümber maa litosfäär vesi ümber maa pedosfäär kivimid ümber maa bakterid on looduses lagundajad Liigid võivad vabalt ristuda omavahel, saavad järglasi. Aatom(vesinik) molekul(vesi) makromolekul(glükoos) - organell rakk(amööb/närvirakk) kude(sarnase ehituse ja talitusega rakud, rasvkude) organ(süda) elundkond(hingamiselundkond) organism(kere) liik populatsioon kooslus(mets) maastik ökosüsteem - biosfäär Mõjud Abiootilised eluta biootilised elus Abiootilised keskko...
moodustama lihtsatest anorgaanilistest ühenditest. Autotroofid - organismid, kes on võimelised päikeseenergiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi. 14. Fotosünt bakterite ja fotosünt eukarüootide(taimede) põhilised erinevused.? 15. Heterotroofsete bakterite ja loomade põhilised erinevused. Heterotroofsetest bakteritest on mu saadetud küsimustes vastus olemas, al'a kes nad on jne. Loomad: Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest nt. limakud. Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine,
geenid jaotatakse kaheks. Esimesed osalevad oksüdatiivses fosforüülimises, teised valgusünteesis, Mitokondriaalne geneetiline kood on teisene. 60 koodonit ja neli stopp koodonit (AGA, AGG, UAA, UAG). Koodon UGA kodeerib Trp. 93% genoomist kodeeriv (erand D-loop), esineb lugemisraamide kattumine. Mitokondriaalne genoom omab limiteeritud autonoomiat. Teiste organismide mtDNA: Esineb ka lineaarseid mitokondriaalseid genoome (kingloom), mtDNA on väga varieeruv oma pikkuse poolest (6kb algloomad - 2Mb taimed). Strukturaalselt erinevad, geneetiliselt koosseisult sarnased. mtDNA võib olla kas introniteta (metazoa) või intronitega (taimed ja alamad eukarüoodid), Esineb mitokondriaalse RNA editing (taimed, algloomad), Erinevused mt geneetilise koodi kasutamises loomarühmade vahel. 12. Plastiidide genoom ehk plastoom. Genoom semiautonoomne, funktsionaalseks ühikuks nukleoid (DNA, RNA ja valkkompleks), Plastiidide pärandumine on
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on v...
bakterid anorgaaniliste N- ja P-ühendite pärast konkureerida. Teiselt poolt on bakterid ise toiduks algloomadele ja zooplankteritele ning sel viisil toimub olulise osa orgaanilise aine tagasitoomine veekogu toiduahelasse. Bakterid moodustavadki koos vetikate ja taimedega toidupüramiidi aluse ning ülejäänud veeökosüsteemis elavad organismid tarvitavad kas otseselt või kaudselt nende tekitatud orgaanilist ainet. Kõige olulisem rühm, kes baktereid veekogudes sööb, on algloomad. Nende toitumine bakteritest ongi peamine tee, kuidas toitained ja energia hakkavad mööda toiduahelat ülespoole liikuma. Erinevalt paljudest teistest veekogudest söövad Võrtsjärves baktereid valdavalt ripsloomad- ligi 30 korda rohkem, kui viburloomad (Kisand & Zingel, 2000). Võrtsjärve pideva veemassi segunemise tõttu on bakterplankton nagu ka teised plankton- organismid suure osa aastast kogu järves enam-vähem ühtlaselt jaotunud. Erandiks võivad
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Esimesel sünnitusel kestab sünnitustegevus 12-14h, järgmistel kordadel on see aga juba lühem. Tavaliselt sünnib laps pea ees. Nabanöör lõigatakse lahti ja seotakse kinni. Vastsündinu hakkab iseseisvalt hingama. Kahjulikud mõjutused põhjustavad väärarenguid-loode on eriti tundlik esimestel arengukuudel Loote väärarengu võimalikud põhjustajad: 1)ema haigused- eriti ohtlikud viirushaigused- punetised, süüfilise bakterid, toksoplasma Toksoplasmad- parasiitsed algloomad, vaheperemees imetaja (nt inimene), lõpp-peremeheks kassid. Inimene nakatub puutudes kokku nt haigestunud kassi väljaheitega või süües pooltoorest sea- või lambaliha. Toksoplasmad põhjustavad lootel närvisüsteemi kahjustusi. 2)keemilised ühendid- (putukate, umbrohu tõrjeks mõeldud) mürgid, lahustid, liimid, värvid jms, alkohol ja narkootikumid, paljud ravimid nt osad antibiootikumid (omal algatusel mitte võtta), ka saastunud elukeskkond ja toit
Mikroskoopiliste mõõtmetega Sisaldab kromosoome ja valke Harilikult iseloomuliku väliskujuga Iga keharaku tuumas on 23 kromosoomipaari Aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke Bakterid, algloomad, pärmseened jm tunnuseid määravaid geene 2. Hulkraksed organismid Tuumas olevas tuumakeses toimub intensiivne rRNA süntees ja Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega ribosoomide moodustumine moodustavad koe Tuuma tähtsus:
Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1. On mikroskoopilised ja harilikult iseloomuliku väliskujuga (ümarad, pulkjad, kruvikujulised, kaetud ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pealmise osa, ümbritseb siseorganeid ning kaitseb teisi kudesid
plankton ja suureneb primaarproduktsioon. Bentos - koosneb põhiliselt loomadest, põhjataimestik esineb vaid läbipaistva veega jõgedes. Kaldaäärse taimestiku kasvu takistab kallaste üleujutus ja veetaseme kõikumised, mille tagajärjel taimed jäävad ajuti kuivale ja surevad. Jõgede põhjaliigid: kividel - vetikad, käsnad, ripsussid, väheharjasussid, kaanid, putukad, molluskid; liivas - väga väikeste kehamõõtmetega organismid, näiteks bakterid, vetikad, algloomad, nematoodid, väheharjasussid, kaanide vastsed, vähilaadsed, molluskid; mudas - bakterid, vetikad, algloomad, väheharjasussid, kaanide vastsed, kahetiivaliste vastsed, molluskid. Bentose leviku seaduspärasused jõgedes: 1. Mägijõgedes valdavalt kividele kinnitunud organismid, jõe ristisuunas bentos jaotunud ühtlaselt nii liigiliselt kui kvantitatiivselt. 2. Tasandikujõgedes biomass väheneb jõe keskosa suunas, seejuures isendite arvu
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts
rakuorganellide koostisesse 3) transportfunktsion- hapniku transport veres, molekulide transport rakust sisse ja välja 4)retseptorfn- väliskeskkonna info edastamine raku sisemusse 5) regulatoorne fn- valgulised hormoonid, nt vere suhkrusisaldust reguleeriv insulin 6)kaitsefn- organismile mitteomaste ühendite vastu võitlemiseks moodustuvad antikehad 7)liikumisfn- lihasvalgud muudavad struktuuri, sellega kaasneb molekuli mõõtmete muutumine, algloomad 8)energeetiline fn- valgud võetakse kasutusele alles siis kui lipiidide ja sahhariidide varud on praktiliselt lõppemas 5. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhapete monomeerid. DNA koostises on desoksüribonukleotiidid: keeruka struktuuriga, moodustunud lämmastikaluse(A, G, T, C), desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA monomeerideks on ribonukleotiidid: lämmastikalus(A, G, C, U), riboos ja fosfaatrühm. 6. Nukleiinhapete lühiiseloomustus
huumuse tekkimisel. Tegutsevad valdavalt happelises keskkonnas. Elavad sümbioosis kõrgemate taimedega. Biomass 500...5000 kg/ha. c) Kiirikseened nõrgalt happelises keskkonnas, lagundavad tselluloosi ja ligniini. d) Vetikad enamasti autotroofsed organismid, esinevad vahetult mulla pinnal, rohkem liigniisketes muldades, rikastavad mullavett hapnikuga. Biomass 10...300 kg/ha. e) Samblikud 2. Algloomad heterotroofid. Viburloomad, ripsloomad, juurjalgsed, amööbid. Reguleerivad mulla mikroorganismide arvukust. Elavad mulla ülemistes kihtides. Biomass 5...200 kg/ha. 3. Selgrootud Vihmaussid parandavad mulla omadusi, segavad mullamassi. Biomass 350...1000 (2500) kg/ha. Ümarussid toituvad lagunemata org. ainest. Hooghännalised tegutsevad veel 5°C juures, tähtsad sõnniku lagund. Lestad peenestavad org. ainet ja rikastavad
Ökotehnoloogia. teaduses looduslähedaste ja sõbralike tehnoloogiate väljatöötamine. (ehitus, veepuhastamine, säästmistehnoloogiad, toidutehnoloogia, põllumajandus, kaevandused jne.) Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.). odavad ja efektiivsed, nõuavad küll pinda. BIOLOOGILINE PUHASTUS: Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks on bakterid ja algloomad. Biotiigid looduses avatud tiigid,vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid Märgalad ja nende kaitse. Biotiigid (vt.eelnevat küsimust)-kaitseks rakendatakse erinevaid akte, lepinguid jne. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2
ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). · Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või avaldub mingi erilise ainevahetusprotsessi käivitumises (vähk ja aktiinia). · Mutualism- kahe erinevat liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende ellujäämus), kusjuures see on
IV ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS Autotroofid: organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest: rohelised taimed, protistidest vetikad, tsüanobakterid, samblikud Heterotroofid: organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsiooni: loomad, seened, bakterid, algloomad Miksotroofid: valguses autotroofne, pimeduses heterotroofne; roheline silmviburlane METABOLISM organismis asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsioon ehk lagundamisprotsess. Energia vabaneb Assimilatsioon ehk sünteesiprotsess. Energia neeldub FOTOSÜNTEESi valgusstaadiumi (makroergiliste ühendite süntees) reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides valgusenergia mõjul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
