sõltuvust ajast. • Liikumisgraafiku tõus näitab liikumise kiirust. Mida suurem kiirus, seda suurem on graafiku tõus. Kui graafik langeb ja tõus on negatiivne, siis on ka kiirus negatiivne, st liikumise suund on koordinaattelje positiivse suunaga vastupidine. • Järelikult see punkt, kus graafiku joon püstist koordinaattelge lõikab, vastabki algkoordinaadile. • Selline nihkegraafik on kujult liikumisgraafikuga sarnane, kuid algab alati nihke või teepikkuse nullist – alghetkel pole ju keha veel jõudnud edasi nihkuda. Kokkuvõte ja Ülesanded • Liikumisgraafik-Liikumisgraafikuks nimetatakse graafikut, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvust ajast. Liikumisgraafiku tõus näitab liikumise kiirust. Liikumisgraafikult saab leida algkoordinaadi. • Keha algkoordinaat on 8 m ja hetkel t =10 s on selle koordinaat 4 m. Joonesta selle liikumise graafik. • Iseloomusta joonisel esitatud graafikutega väljendatud liikumisi.
väikese suuruse. Minnes üle vektorite moodulitele arvestame, et vektorid dv ja v g on vastassuunalised, mistõttu saame pärast muutujate eraldamist dv dm = . vg M + m r Integreerimisel võtame veel arvesse, et v g kui gaasijoa kiirus raketi suhtes on konstant, raketi kiiruse moodul muutub algväärtusest 0 kuni lõppväärtuseni v ning kütuse täielikul ärapõlemisel on väljapaisatud gaasi kogumass alghetkel 0, lõpphetkel m . Selle järgi paneme integraalide rajad: M +m v m dv dm v ∫0 v g = ∫0 M + m ⇒ v g = ln M . Avaldades siit suuruse m saame, et kui raketi tühimass on M , siis tema kiirendamiseks paigalseisust kiiruseni v vajaliku kütusekoguse mass avaldub v m = M exp − 1 . (5.17) v
Järeļikult, nrootori pöördert_rottrendi saab avaldada ka aĮĻärgneval kujLrl T= Pn' ļ?' Ļ (1.4 ) 2r.f s kus rootorivoolu saab arvutada vastavalt aseskeemiļe. Rootorimähise pirulaefekti tõttur jaotub vool rnähise lattide ristļõike ulatuses suurematel sagedrrstel ebaühtlaseļt. Mootori käivituse alghetkel on rootorimäliise sagedus ntaksimaalne ja väherreb edaspidi koos libistusega. Nimitalitluses on rootorivooļu sagedus väike, tavaliselt vaid rnõni herts. Seepärast avaldub piruraefekt pearniselt käivituse alghetkel, vähendades rootorirnäļrise lartide efektįivset ristlõikepinda ja suurendades sellega rnähise takistusį. Seega į0
maksimaalset momenti nt. ventilaatorite käivitamisel. 3. IO InstantON switching. See lüliti rakendub koheselt sisendsignaali saabumise hetkel. Sõltumata vahelduvpinge hetkväärtusest. 4. PS Peak Switching Lüliti rakendub signaali saabumise hetkele järgneval pinge tippväärtusel. Kasutatakse seda lülitit mitmesuguste solenoidide lülitamiseks, sest enamasti on solenoididel vaja alghetkel tugevamat voolu, et kiirendada solenoidi tõmbumist. Rakenduselektroonika 32 Kontaktivabade lülitite eripäraks on suhteliselt halb häirekindlus, kiirete pinge muutuste korral. Need kiired pingemuutused tekivad toite võrku võimsate tarbijate lülimisel ja nende pinge impulside toimel võivad türistorid iseeneslikult avaneda. Selle
suunale. Pidurdusreleede mähiste üks klemmidest on ühendatud mootori erinevate ankruklemmidega, mähiste teised klemmid on ühendatud pidurdustakisti R2 punkti A. Oletame, et mootor töötas pöörlemissuunas, mis on määratud reversseerimis- kontaktori KM1 rakendunud olekuga. Reversseerimiskontaktorite ümberlülitamise tulemusena sulgub kontaktori KM2 sulguv abikontakt pidurdusrelee KA2 mähise ahelas, kuid relee ei rakendu, sest pidurduse alghetkel on pinge tema mähisel ligi- kaudu null. Relee KA2 rakendub, kui mootori kiirus on vähenenud mingi nulli- lähedase väärtuseni. Selline olukord saavutatakse sellega, et releede KA1 ja KA2 mähiste ühine ots on ühendatud mingi kindla punktiga A pidurdustakistil R2. Joonis 1.14 Pidurdusvool tekitab ankruahela osal takistusega Rx pingelangu U Ip * Rx U .
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ....
Edasi jaotatakse nii kruusad kui liivad koostise ühtluse järgi Sügavamal on pingete jaotus ühtlasem. Konsolideeritud dreenitud teim ehk CD teim. Kambrisurve tekitamine (d60/d10 kaudu) ja peente osakeste osatähtsuse kaudu. 2.4 Pinged ribakujulise koormuse all Ribakujulise koormuse puhul kutsub proovikehas esile igakülgse surve ja koormise mõjumise alghetkel Peenteriste pinnaste, savi ja tolmu, peenem jaotus toimub niinimetatud on tegemist tasapinnalise deformatsiooni olukorraga. Valemid kujunevad veeküllastatud pinnases sellega võrdse surve poorivees uc. Kui vee väljavoolu Casagrande plastsuskaardi abil. Eeltoodud liigituse põhimõtet on kasutatud ka siin oluliselt lihtsamateks kui ruumiolukorra puhul ja ükski torude kraanid on avatud, toimub vee eemaldumine pinnasest
invertaasi töölahust, lahus loksutatakse läbi ja katseklaas asetatakse kiiresti termostaati tagasi. Samal ajal fikseeritakse ensüümireaktsiooni alguse aeg kella järgi või käivitatakse stopper. · Kohe peale reaktsioonisegu läbiloksutamist võetakse sellest kuiva pipetiga 1 ml lahust ja viiakse ühte kolbidest, kus on komplekslahus. See on nn 0-proov, kuna selles määratav taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel ja proovi võtmine peab seetõttu toimuma võimalikult kiiresti. · 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võetakse sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viiakse teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. · 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võetakse veel 1ml reaktsioonisegu ja viiakse kolmandasse kolbi. Seejärel võib reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist eemaldada. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine
Nendel on madal ning suhteliselt temperatuuristabiilne ekvivalentne jadatakistus, suur silumisvõime, madal ekvivalentne jadainduktiivsus, liigvoolutaluvus ja hea mõõtmete ning mahtuvuse suhe. Kondensaatori ees paiknev ballasttakisti R1 vähendab alaldi sisselülitusvoolu (käivitusvoolu) suuruse kkFId võrra. Alaldisisendiga jõupooljuhtmuundurite kondensaator väldib takisti R1 suuri sisendvoolusid koormuse lülitamise hetkel, sest kompensatsioonikondensaator on harilikult väga suur ning alghetkel pole see laetud (kondensaatoril puudub pinge). Ilma antud takistita läbib alaldit tugev kondensaatori laadimisvool. Selline tugev siirdevool on väga ebasoovitav. Soovitud voolu kujuga vooluallika saamiseks ühendatakse mõnikord takisti R1 asemel koormusega jadamisi võimas drossel. Takisti R2 tühjendab kondensaatori ajavahemikul, kus lülitid on avatud. Mõnedes pulsilaiusmodulatsiooniga alalisvoolu toiteallikates kasutatakse väljundfiltrina suure
makseperioode. Näiteks fond, mis on loodud iga-aastase fikseeritud summaga teaduspreemia väljamaksmiseks Annuiteeti, mille tähtaeg on lõpmatu, st sisaldab lõpmata palju osamakseid, nimetatakse igaveseks (ka tähtajatuks või lõputuks) annuiteediks ehk perpetuiteediks (perpetuity). Tuletame valemi, mis seob perpetuiteedi osamakse R, makseperioodi intressimäära p, nüüdisväärtuse A. Oletame, et on asutatud fond, millesse on alghetkel paigutatud summa A ehk mille algkapitaliks on A. Selle fondi arvelt soovitakse kindla ajaperioodi järel maksta välja summa R. Veel oletame, et sellesse fondi paigutatud raha teenib intressi määraga p nimetatud ajaperioodi kohta (ja nimetatud perioodi jooksul intresse algsummale ei lisata). Esimese perioodi lõpuks on teenitud intress võrdne korrutisega A p . Kui see summa makstakse välja, siis on esimese perioodi lõpul fondis ikka summa A, mis järgneva perioodi lõpuks teenib jälle
= 2 Cv (4.19) z2 t Juhul kui kihi ülemine pind on vettjuhtiv ja alumine vett läbilaskmatu ning alghetkel t=0 u = ja ' = 0 on võrrandi lahend avaldatav lõpmatu trigonomeetrilise reana 4 z 4 3z -9N 4 5z - 25N z = (1 - sin e - N - sin e - sin e ...) (4.20) 2h 3 2h 5 2h 41 ehk kompaktsemates vormides
Roomedeformatsioonid võivad mitmekordselt ületada betooni elastseid de- formatsioone, suurendades nii konstruktsioonide paigutisi ja muutes isegi esialgset sisejõudu- de jaotust. Lõpliku roomedeformatsiooni vähendamiseks on võimaluse kor- ral mõistlik vältida konstruktsiooni liig varajast koormamist. Kui betooni pinge ei ületa poolt betooni tugevusest koormamise alghetkel, siis on roomedeformatsioon ligikaudu proportsinaalne pingega (vt. joonis 1.2). Pingel c vastav betooni lõplik roomedeformtsioon cc = ( ,t0) c/ Ecm = ( ,t0) c,el Joonis 1.2 Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 11 kus Ecm - betooni keskmine deformatsioonimoodul;
elemendi aatomiks, millega kaasneb radioaktiivne kiirgus. Selline muutumine toimub iseenesest ja seda ei saa kuidagi mõjutada. Muutuse põhjuseks on aatomi tuumast eralduv kiirgus, mis muudab tuuma laengut ja massi. Lühikeses ajavahemikus dt lagunenud tuumade arv dN on võrdeline lagunevate tuumade arvuga N. Võrdeteguriks on lagunemistõenäosus . Selline seos viib pärast integreerimist eksponentsiaalse seoseni: N = N0 exp(-t), kus N on aja t jooksul lagunenud tuumade arv ja N0 tuumade arv alghetkel. Radioaktiivne kiirgus jaguneb , ja kiirguseks. Radioaktiivne kiirgus on tervisele kahjulik. Alfakiirgus kujutab endast osakeste voogu. Alfaosake koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist, st. on samasuguse ehitusega nagu heeliumi aatomi tuum. Alfakiirgus on väga väikese läbimisvõimega. ja - kiirguse eest kaitseb meid ka tavaline paberileht. Beetakiirgus kujutab endast kiirelt liikuvate elektronide voogu. Selle eest kaitseb näiteks õhuke metallleht.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
