Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"alghetkel" - 112 õppematerjali

alghetkel on varda nurkkiirus ω0 = 6,3 1/s. Leida liigendi O reaktsioonkomponendid sel hetkel, mil pöördenurk ϕ on parajasti võrdne väärtusega φ1.
thumbnail
27
doc

Mehaanika

m1v1+ m2v2 = ( m1+ m2 ) v1,2 v1,2 - mõlema kera koosliikumise kiirus. Kehade süsteemi, mis pole vastastikuses mõjutuses süsteemist väljuspool olevate kehadega, nimetatakse suletud süsteemiks. Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus. Suletud süsteemi kehade koguimpulss on jääv. p1+ p2+ p3+........pn = const. Kui süsteemi kogu impulss on alghetkel null, näiteks kõik kehad seisavad paigal, siis ühe keha liikuma hakkamine põhjustab mõne teise keha vastassuunalise liikumise. näiteks mürsu impulss võrdub kahuri tagasilöögi impulsiga. m2 m1 v1 m1v1 = - m2v2 v2 m Liikumishulga jäävuse seaduse alusel töötavad reaktiivmootorid . Reaktiivmootori oluliseks osaks on põlemiskamber, kuhu lastakse kütust...

Füüsika
190 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Elektrimasinate lõpueksami kordamis küsimuste vastused

Seega kasutatakse kas abimootorit või asünkroonset käivitamist. Abimootoriga pannakse sünkroonmootori rootor käima pöördvälja kiirusega ligikaudsel kiirusel. Siis lülitatakse staator võrku ja rootori ja staatori vahel tekib magneetiline sidestus ja abimootor lülitatakse välja.Asünkroonsel käivitamisel rootor omab asünkroonset käivitusmähist.Käivitamise alghetkel rootori elektromagnetmähis on lülitatud takistile.Lülitades staatori mähise võrku tekib vool ja põõrlev magnetväli, kui mähised on 120kraadi nihutatud.Pöörlev magnetväli indutseerib rootori käivitusmähises elektromotoor jõu ja tekib vool(mähis lühistatud).Voolu ja pöördvälja toimel rootor hakkab pöörlema.kui rootori pöörlemiskiirus erineb pöördväljakiirusest ligikaudu 5% siis lülitatakse käivitusmähise otsad alalisvoolu toitele ja sünkroonmootor...

Elektrimasinad
287 allalaadimist
thumbnail
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Võnkumine kordub faasi intervalliga 2 (täisring, - 180 ) o Võnkumiste graafikud antakse nii, et aja teljel on aeg või Faas. Näidisülesanne: (võnkeamplituud, aja graafik) x = 0,2 sin 0,5 t x0 = 0,2 2 2 0,5 T= = = 4s f = = = 0,25 Hz 0,5 2 2 x = x 0 sin( t + 0 ) Algfaas( 0 ) - määrab ära võnkumiste faasi võnkumiste alghetkel . Faas( t + 0 ) - nurk, millest võnkumise võrrandis võetakse siinus Faasivahe ­ kahe võnkumise faasi erinevus Matemaatiline pendel Matemaatiline pendel ­ võnkumine toimub raskusjõu ja elastsusjõu. Resultantjõu algväärtus muutub, järelikult muutub ka kiirendus. Tegemist on harmoonilise võnkumisega. T = 2 g Vedrupendel...

Füüsika
577 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kodutöö D-1

Muutujate eraldamiseks korrutatakse võrrandi mõlemat poolt suurusega dt dt m dv bdt ja jagatakse v , saadakse =- . v m Integreeritakse mõlemat poolt: dv bdt bt v = - m 2 v = - + C1 m Leitakse integreerimiskonstant C1 . Kirjutatakse saadud avaldis välja alghetkel t = 0, asendades seejuures kõik muutuvad suurused nende algväärtustega: Kui t = 0: 2 v0 = C1 bt Seda arvestades on kiiruse ilmutamata avaldis 2 v = - + 2 v0 m Siit leitakse ajahetk, millal punktmass jääb seisma. Ajahetk tähistatakse t1 . Seega kui t = t1 , siis v = v1 = 0 . bt Asendused avaldises: 0 = - 1 + 2 v0 m...

Insenerimehaanika
94 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Jäävusseadused

v Integreerimisel võtame veel arvesse, et g kui gaasijoa kiirus raketi suhtes on konstant, raketi kiiruse moodul muutub algväärtusest 0 kuni lõppväärtuseni v ning kütuse täielikul ärapõlemisel on väljapaisatud gaasi kogumass alghetkel 0, lõpphetkel m . Selle järgi paneme integraalide rajad: v m dv dm v M +m 0 v g = 0 M + m v g = ln M . Avaldades siit suuruse m saame, et kui raketi tühimass on M , siis tema kiirendamiseks paigalseisust kiiruseni v vajaliku kütusekoguse mass avaldub v m = M exp - 1 v g . (5.17)...

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Füüsika teooriaeksami küsimused+vastused

Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. Ristlaines toimub võnkumine laine levimissuunaga risti, pikilaines paralleelselt. Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel . Lainefront on laine levimisel ainult üks, samafaasipindu aga mitu. 37. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. Järelikult see võrrand on: 38. Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed? Koherentsed on lained, millede faasivahe igas ruumipunktis on jääv.Koherentsete lainete liitumisel tekib ajas ja ruumis püsiv häiritus, mida nim interferentsiks ehk võnkumiste tugevnemine või nõrgenemine. 39...

Füüsika
705 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Füüsika I kordamiskonspekt

Aja ja raadiusvektori juurdekasvu abil saame r moodustada suhte . Antud juhul sõltuvad vektori moodul ja suund ajavahemiku t t suurusest.. Kui seda vähendada, siis väheneb ka r. St et t nullile lähenemisel nullile läheneb antud suhe teatud piirväärtusele, mida nimetatakse liikumise kiiruseks- r dr v = lim . Kiirust võib määrata ka raadiusvektori tuletisena aja järgi- v = . Kiirus on t 0 t dt vektoriline suurus. Teelõik s on üldjuhul erinev suuruse poolest nihke moodulist r . Kui aga vaadelda väikestele ajavahemikele t vastavaid teelõike s , siis teelõik ja nihke r s ds moodul...

Füüsika
422 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Gümnaasiumi mehaanika kursuse kokkuvõte + valemid

Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus ­ kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju Liikumist kirjeldavad füüsikalised suurused on: *keha koordinaat x *keha poolt sooritatud nihe s *kiirus v *kiirendus a Ühtlane liikumine: X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur koordinaatide alguspunktis x0=0 ja alustas sealt sõitmist kiirenevalt (a positiivne) a=0,8 m/s2 Vabalangemine on keha langemine maapinnale õhutakistuse puudumise või minimaalse õhutakistuse korral. Vabalangemine on ühtlaselt kiirenev liikumine, mistõttu kehtivad selle kohta kõik sirgjoonelise liikumise seosed. Kõikide vabalt langevate kehade kiirus, ühes ja samas maa lähedus punktis muutub ühtemoodi ehk nende kehade kiirendus on ühesugune....

Füüsika
126 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Automaatika Alused

Suletud reguleersüsteem, struktuur, skeemi elemendid ja tööpõhimõte: Automaatreguleerimissüsteem (ARS) on seadmete kompleks, mis koosneb töömasinast ning reast abiseadmeist, mis on ette nähtud töömasina juhtimiseks. Abiseadmed moodustavad automaatregulaatori. Reguleerimist iseloomustab pidev kontroll reguleeritava suuruse üle. Kontrolli teostadakse tagasiside abil. Sektoriteks jagatud ringikestaga 2 tähistadakse signaalide liitmist. Valgesse sektorisse saabuv signaal loetakse positiivseks, musta sektorisse saabuv signaal negatiivseks. 1) Seadur annab välja võrdlussuuruse X0, millega määratakse vajalik reguleeritava suuruse väärtus 2) võrdleb seadurist X0 ja andurist y tulevaid signaale ning tekitab vajadusel veasignaali x= X0-y 3) ülesandeks on anda X0-ga samasuguse füüsikalise iseloomuga signaal y, mis on reguleeritava parameetriga võrdeline 4) muunduri ülesandeks on vajaduse...

Automaatika alused
139 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Süsteemi teooria

2Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel? Statsionaarse süsteemi analüüsi võib alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda seda endiselt null-ajahetkeks. Väljundmuutuja ajaline käitumine leitakse diferentsiaalvõrrandi lahendamisel etteantud sisendmuutuja korral. Algtingimused, mis väljendavad süsteemisiseseid akumulatsioone, peavad olema fikseeritud, et saada üheselt määratud lahendit. Alghetkel sisemised akumulatsioonid peavad alati puuduma (=0). Seega algtingimused väljenduvad kujul: y(0)=0; dy(0)/dt=0; d 2y(0)/dt2=0; ... ; dn-1y(0)/dtn-1=0 Tulemusena on väljundmuutuja y(t) üheselt määratud sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. 2.3Algolekud ­ nullised ja mittenullised. Avage nende sisu.- Nullised algolekud- teatava sisendmuutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel t0 pole reaktsiooni väljundis üheselt määratud...

Süsteemiteooria
391 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Elektriajamid

Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus ei tohi signaal moonutuda. Võimendusprotsess toimub alati toiteallikate energia arvel, nii et võime vaadelda võimendit kui reguraatorit, mis juhib toiteallikate energijat tarbijatesse kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendi sisendsignaaliks võib olla ükskõik milline elektriline signaal, milline on kasutamiseks liiga väikse amplituudiga. Näiteks mikrofon (1- 3mV), maki helip...

Rakenduselektroonika
81 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Liikumise kirjeldamine

Liikumise kirjeldamine: Sirgliikumine (lihtsaim näide translatsiooni ehk Ringliikumine (lihtsaim näide rotatsiooni ehk kulgliikumise kohta) pöördliikumise kohta) Koordinaat x (kaugus taustkehast) Koordinaadina toimiv nurk (nurk nullsihi suhtes) Koordinaadi algväärtus x0 (x väärtus aja alghetkel , t0 = 0) Koordinaatnurga algväärtus 0 ( väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Ajavahemiku t = t'­ t0 jooksul läbitud teepikkus Ajavahemiku t = t'­ t0 jooksul läbitud pöördenurk s = x ­ x0 = x (t = t' kui t0= 0) = ­ 0 = (t = t' kui t0= 0)...

Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vahelduvvool kui laengukandjate võnkumine

Voolutugevuse amplituudväärtuseks nimetatakse voolutugevuse maksimaalselt võimalikku väärtust. Tähis Im. Ka vahelduvvoolu puhul saab pendli võnkumist kirjeldada harmoonilise funktsiooniga. Kasutades koosinusfunktsiooni, alustatakse aja mõõtmist hetkel, mil voolutugevus on maksimaalne ( i=lm ). Sel juhul sõltub voolutugevuse hetkväärtus ajast kujul i= lm cos t, kuna alghetkel t=0 ja cos0 =1, siis i= lm . Siinusfunktsiooni korral algab mõõtmine hetkel, mil i=0. Voolutugevuse hetkväärtus avaldub siis kujul i=lm sin t ja t=0 korral (sin0 =0) same, et i=0. i= hetkväärtus lm = amplituudväärtus = ringsagedus t= faas Perioodilisest välisjõust tingitud võnkumisi nimetatakse sundvõnkumiseteks. Need võnkumised toimuvad välisjõu sagedusel. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on....

Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Biokeemia praktikumi juhend

Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon...

Biokeemia
56 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Etaanhappe anhüdriidi hüdratsioon

Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel , t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne), saame: c0 = const ( -0) (c0-cx) = const· ( -0) - const ·(t -0) = const · ( -0 - t + 0 ) = const · ( - t ) seega Lahuse juhtivust katse algul 0 ei õnnestu otseselt mõõta, kuna reaktsiooni algusest kuni esimese mõõtmiseni kulub teatud aeg. Seetõttu leitakse o ekstrapoleerimise teel graafikust ln( - t )= f(t), kus abstsissteljele kantakse aeg minutites...

Füüsikalise keemia praktikum
194 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE

30oC termostateeritud sahharoosi lahusele lisati 0,5 ml eelnevalt valmistatud uuritava invertaasi ­ invertiini lahust. Loksutati ja fikseeriti ensüümireaktsiooni alguse aeg kella järgi. Kuiva pipetiga võeti kohe pärast ensüümi lisamist 1 ml hüdrolüüsisegu ja viidi ühte kolbidest, kus on komplekslahus. See oli 0-proov, mis iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel . 10 min pärast ensüümi lisamist pipeteeriti 1 ml reaktsioonisegu teise kolbi ning omakorda 10 min pärast 1 ml kolmandasse. Kolvid komplekslahusega, kuhu on lisatud hüdrolüüsisegust võetud proovid, asetati 10 min elektripliidile püstjahuti alla keema. Keemistemperatuuril toimus vase redutseerumine taandavate suhkrute toimel. Keetmine lõpetati umbes 150 ml destilleeritud vee lisamisega kolbi läbi püstjahuti. Kolvid võeti pliidilt ja jahutati kraanivee all toatemperatuurini....

Biokeemia
138 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Radioaktiivsed elemendid

Looduslikud radioaktiivsed elemendid koosnevad tavaliselt 2-3 isotoobist. Radioaktiivsel muundumisel kiirgavad need elemendid a- või b- osakesi, lagunemise lõppsaadus on stabiilne -isotoop (radioaktiivrida). Radioaktiivsuseks nimetatakse keemiliste elementide aatomituumade iseeneslikku lagunemist. Elemendi radioaktiivsust iseloomustatakse poolestusajaga, s.o. aeg mis on vajalik alghetkel võetud arvu kahekordseks vähendamiseks. Erinevate radioaktiivsete elementide poolestusajad on erinevad alates sekundi murdosast küündides miljardite aastateni. (2) Radioaktiivne lagunemine võib toimuda mitmesugust mehhanismide kaudu, olulisim neist on lähtetuuma spontaanne lagunemine kaheks laengult ja massilt võrreldavaks tütartuumaks. Spontaanne lagunemine on põhjustatud prootonite vahel valitsevast väga tugevast elektrostaatilisest...

Füüsika
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Trafod ja võnkering

s=(n1- 2) Raadiolained (104-10-4m) ­ elektrogeneraator, võngeringid, raadioantenn|suur intensiivsus, pole n2)/n1*100% n1-magnetvälja, n2-rootori. Enamus parameetreid sõltub vaja juhtmeid, lühilaine kümnendmeetrid,kesklaine sajadmeetrid,pikklaine kümnendkilom| infoedastus libistusest. Nt käivitamise alghetkel n2=0 ja s=100% vool on siis umbes 7X Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks, nähtavaks valguseks, infravalguseks tugevam nimivoolust; normaalses tööreziimis s väike 5-7% ja teeb tööd; 3) infravalgus (10-3-10-6m) ­ tekib aatomite võnkumisel, pöörlemisel molekulisdes |suur tühijooksul s<1% ja n2>n1 rootor pöörleb kiiremini ja läheb üle generaatorreziimi; läbitungimisvõime, keemiline toime, bioloogiline toime, inimene kiirgab ka | tajume soojusena...

Füüsika
31 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Invertaasi aktiivsuse määramine

Samal ajal fikseerisin ensüümireaktsiooni alguse. · Kohe peale reaktsioonisegu loksutamist võtsin sellest kuiva pipetiga 1 ml lahust ja viisin ühte kolbidest, kus oli komplekslahus. See oli nn 0-proov, kuna selles määratav taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel . · 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. · 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi. Reaktsiooniproduktide määramine ja aktiivsuse arvutamine Cu(II) redutseerub taandavate suhkrute toimel ja formeerub punane Cu2O sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B...

Biokeemia
55 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Elektrotehnika

mahtuvustakistus Xc = !/wc=1/2fc. Pingeresonants kui vahelduvvoolu käivitusvool, käivitusmoment, käivitusaeg ja käivituse ökonoomsus. Lühisrootoriga asünkroonmootorite jadaahelas Hl=Xc, siis U =Uc, pingekolmnurk taandub sirglõikeks ja kogupinge U on vooluga I faasis. käivitusvool I1k on käivitamise alghetkel (s=1) nimivoolust I1n suurem 4,0...7,0 korda, sõltuvalt mootori L nimivõimsusest ja ­pöörlemiskiirusest. Suhet I=I1k/I1n nimetatakse käivitusvoolu kordsuseks. Võrdsed ja vastassuunalised pinged U =Uc kompresseeruvad vastastikku ning vooluahelal on aktiivtakistuse Algkäivitusmomendi (s=1) Mk ja nimimomendi Mn suhet nimetatakse käivitusmomendi kordsuseks:...

Elektrimaterjalid
140 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun