x = =4 +t dt dx = ( 4 + t ) dt x = ( 4 + t ) dt + C1 t2 x = 4t + + C1 (4.16) 2 Leiame kohe integreerimiskonstandi C1. Kuna siin v0 = 0 , siis kirjutades avaldise (4.16) välja alghetkel t = 0 , saame 0 = 0 + 0 + C1 s.t C1 = 0 . Seega J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 20 dx t2 x = = 4t + , ( m s ) dt 2 t 2 dx = 4t + dt
Kool Universumi varane evolutsioon Referaat Koostaja: Klass: Koht 2012 SISUKORD: 1. Sissejuhatus................................................................................. 3 2. Kosmoloogia............................................................................... 4 3. Paisuv Universum.................................................................... 5-6 4. Inflatsiooniline arneguetapp.................................................... 7-8 5. Kiirgusdominantne arneguetapp............................................
dv b v =- . Muutujate eraldamiseks korrutatakse võrrandi mõlemat poolt suurusega dt dt m dv bdt ja jagatakse v , saadakse =- . v m Integreeritakse mõlemat poolt: dv bdt bt v = - m 2 v = - + C1 m Leitakse integreerimiskonstant C1 . Kirjutatakse saadud avaldis välja alghetkel t = 0, asendades seejuures kõik muutuvad suurused nende algväärtustega: Kui t = 0: 2 v0 = C1 bt Seda arvestades on kiiruse ilmutamata avaldis 2 v = - + 2 v0 m Siit leitakse ajahetk, millal punktmass jääb seisma. Ajahetk tähistatakse t1 . Seega kui t = t1 , siis v = v1 = 0 . bt Asendused avaldises: 0 = - 1 + 2 v0 m
Mõõtes kaugust aga mööda sirgjoont ehk linnulennul, saadakse nihe. Nihkeks niKõige lihtsam on asukohta arvutada lihtsaima liikumise korral, milleks on ühtlane sirgjooneline liikumine. Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Ühtlase sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja -graafik Kirjeldame näiteks auto sõitmist: alghetkel t = 0 on selle koordinaat x0. Aja t jooksul nihkub auto edasi ning koordinaat muutub nihke pikkuse s võrra suuremaks (vt joonist). Koordinaadi uus väärtus x on seega (1.6) Teame, et aja t jooksul sooritatava nihke pikkus sõltub kiirusest. Ühtlase liikumise kiiruse valemist (1.3 ) saame nihke pikkuse avaldada kui s = vt. Paigutades selle nihke avaldise koordinaadi valemisse (1
Liikumise kirjeldamine: Sirgliikumine (lihtsaim näide translatsiooni ehk Ringliikumine (lihtsaim näide rotatsiooni ehk kulgliikumise kohta) pöördliikumise kohta) Koordinaat x (kaugus taustkehast) Koordinaadina toimiv nurk (nurk nullsihi suhtes) Koordinaadi algväärtus x0 (x väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Koordinaatnurga algväärtus 0 ( väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud teepikkus Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud pöördenurk s = x x0 = x (t = t' kui t0= 0) = 0 = (t = t' kui t0= 0)
Liikumise kirjeldamine: Sirgliikumine (lihtsaim näide translatsiooni ehk Ringliikumine (lihtsaim näide rotatsiooni ehk kulgliikumise kohta) pöördliikumise kohta) Koordinaat x (kaugus taustkehast) Koordinaadina toimiv nurk (nurk nullsihi suhtes) Koordinaadi algväärtus x0 (x väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Koordinaatnurga algväärtus 0 ( väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud teepikkus Ajavahemiku t = t' t0 jooksul läbitud pöördenurk s = x x0 = x (t = t' kui t0= 0) = 0 = (t = t' kui t0= 0) Kiirus ühtlasel liikumisel v = x/t = s/t (ühik 1 m/s) Nurkkiirus ühtlasel liikumisel = /t = /t (ühik 1s-1)
võimaldavad Ioodava süsteemi omadusi nii teoreetiliselt kui ka arvutuslikult uurida, ka ebanormaalsetes või ohtlikes olukordades, seetõttu kasutatakse insenerialadel tehniliste süsteemide loomise algetappidel reeglina matemaatilisi mudeleid. Süsteemide ühenduskombinatsioonide matemaatilise mudeli kirjeldamiseks on otstarbekad ülekandefunktsioonid. Algolek ja selle sisu- Algolek on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel. Mittenullise algoleku arvestamine võib osutuda tülikaks. Kui väljundmuutuja ühtib oleku-muutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Dünaamiline süsteem- Kõik süsteemid on põhimõtteliselt dünaamilised. Dünaamiliste süsteemide käitumist iseloomustavad muutujad. Võivad esineda nii süsteemi elementide kui ka süsteemi karakteristikute muutused ajas (siirdeprotsessid). Dünaamilised süsteemid on
valida sobiv mõõtühik, mille kaudu saadakse nii muutujate kui ka parameetrite arvulised väärtused. Vatavate füüsikaliste suuruste põhiühikute kasutamine pole vajalik, oluline on vaid võrrandites kasutatavate muutujate ühikute kooskõla. Süsteemi matemaatilised mudelid võimaldavad loodava süsteemi omadusi nii teoreetiliselt kui ka arvutuslikult uurida. Algolek ja selle sisu: Algolek on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused analüüsi alghetkel, ajahetkel t = 0. Süsteemi olekut võib võrrelda mäluga, siis tähendab see, et süsteemi algolek sisaldab tema minevikku iseloomustavat informatsiooni. Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga kirjeldatakse mittenullist olekut väljundmuutuja algväärtusega. Dünaamiline süsteem: Süsteem, milles võivad nii süsteemi elemendid kui ka karakteristikud ajaliselt muutuda (siirdeprotsessid) ehk aeg on üheks süsteemi mudeli muutujaks. Dünaamilise
ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena (metalliline) kovalentne side-ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side (mittemetalliline) aatommass-arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik molekulaarne aine-molekulidest koosnev keemiline aine molekul-aine väikseim osake indeks- aine valemis esinev number võnkuva keha mudel-pendel võnkumine-liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel algasend-pendli asukoht vaatluse alghetkel tasakaaluasend-koht, kus pendel peatub võnkumise lõppedes amplituudiasend-pendli asukoht, kus liikumise suund muutub täisvõnge-pendli käik ühest amplituudiasendist teise ja tagasi amplituud-võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist periood-ühe täisvõnke sooritamise kestus sagedus-näitab, mitu võnget teeb pendel ühes sekundis sagedus on üks herts, kui võnkuv keha sooritab ühe täisvõnke ühes sekundis. Sagedust tähistatakse tähega f ja mõõtühikuks on herts
neutroni ühisnimetus: nukleon e tuumaosake. Neid hoiab poolestusaeg T, mille jooksul lagunevad pooled tuumad ja koos tuumajõud *A=N+Z; A-nukleonide arv tuumas(e kiirgus nõrgeneb 2 korda. Graafik- algul langeb kiiresti neutronid ja prootonid kokku) e massiarv; N-neutronide arv; kiirguse intensiivsus, hiljem aeglasemalt, lõplikult ei kao Z-prootonite arv, mis on võrdne elemendi kunagi N=N0/(2t/T), m=m0/(2t/T); N0-aatomite arv alghetkel, järjekorranumbriga perioodilises süsteemis ja võrdne N- aatomite arv aja t pärast, m0- mass alghetkel, m- mass aja tuumalaenguga(elementaarlaengu ühikutega) ja võrdne ka t möödudes Radioakt mõõtühikud: 2 liiki mõõtühikuid: 1) elektronide arvuga neutraalses aatomis Tuumade radio kat ainet iseloomustavad mõisted ja ühikud:
2) Voolutugevuse negatiivsed hetkväärtused (allpool ajatelge) tähendavad liikumist sellele vastupidises suunas. Voolutugevuse amplituudväärtuseks nimetatakse voolutugevuse maksimaalselt võimalikku väärtust. Tähis Im. Ka vahelduvvoolu puhul saab pendli võnkumist kirjeldada harmoonilise funktsiooniga. Kasutades koosinusfunktsiooni, alustatakse aja mõõtmist hetkel, mil voolutugevus on maksimaalne ( i=lm ). Sel juhul sõltub voolutugevuse hetkväärtus ajast kujul i= lm cos t, kuna alghetkel t=0 ja cos0 =1, siis i= lm . Siinusfunktsiooni korral algab mõõtmine hetkel, mil i=0. Voolutugevuse hetkväärtus avaldub siis kujul i=lm sin t ja t=0 korral (sin0 =0) same, et i=0. i= hetkväärtus lm = amplituudväärtus = ringsagedus t= faas Perioodilisest välisjõust tingitud võnkumisi nimetatakse sundvõnkumiseteks. Need võnkumised toimuvad välisjõu sagedusel. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.
arvutuslikult uurida, ka ebanormaalsetes või ohtlikes olukordades, seetõttu kasutatakse insenerialadel tehniliste süsteemide loomise algetappidel reeglina matemaatilisi mudeleid. Süsteemide ühenduskombinatsioonide matemaatilise mudeli kirjeldamiseks on otstarbekad ülekandefunktsioonid. 1.7. Algolek ja selle sisu Algolek on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel. Mittenullise algoleku arvestamine võib osutuda tülikaks. Kui väljundmuutuja ühtib oleku-muutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. 1.8. Dünaamiline süsteem Dünaamilised süsteemid on süsteemid, milles võivad esineda nii süsteemi elementide kui ka süsteemi karakteristikute ajalised muutused (siirdeprotsessid). Tüüpiline dünaamilise süsteemi matemaatiline mudel pidevaja süsteemidel koosneb diferentsiaalvõrranditest. Sellist süsteemi
Ip=100·(1+ 10 0 ) (kui on erinev inflatsioonimäär) h1 Ip=100·(1+ 100 )n (inflatsioonimäär sama hk=hn) Raha reaalne tulevikuväärtus: S C= I p ·100 S-rahasumma p nominaalne tulevikuväärtus n aasta möödudes Ip- hinnaindeks C-rahasumma p reaalne tulevikuväärtus, kus indlatsiooni on arvesse võetud Majandusstatistika: Alusindeks: i-alusindeks yt i= y 0 yt-väärtus ajamomendil t y0-väärtus alghetkel Kasvutempo: k-kasvutempo yt k= y t −1 yt-vaadeldava suuruse väärtus hetkel t yt-1- vaadeldava suuruse väärtus eelmisel ajaperioodil keskmine kasvutempo: n k geom=√ k 1 ∙ k 2 ∙ k n Juurdekasvutempo: yt − y t−1 j= y j-juurdekasvutempo t−1 log b k-kasvutempo
Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Leida mehaanikalise süsteemi mingi keha kiirus ja kiirendus, või mingi ploki nurkkiirus ja nurk- kiirendus vaadeldaval ajahetkel, kasutades kineetilise energia muutumise teoreemi. Mõningates variantides tuleb leida ainult mingi keha kiiruse. See, millise suuruse tuleb variandis leida, on täpsustatud iga variandi juures. Kõik süsteemid on alghetkel paigal. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Kõik rattad veerevad ilma libisemata. Kõik kehad on absoluutselt jäigad, niidid on venimatud ning kaalutud. Niidid plokkide suhtes kunagi ei libise. Kõik rattad ja plokid on ühtlased ümmargused kettad, kui variandis ei ole spetsiaalselt teisiti määratud. Kõik nöörid on alati pingul. Variantide järel on lahendatud ka näiteülesanne koos põhjalike seletustega. Näiteülesandeid
Seejärel segasin, et moodustuks ühtlane suspensioon. Vedela ensüümpreparaadi doseerisin sobiva pipeti abil. Seejärel valasin katseklaasi reaktsioonisegu ja panin ta vesitermostaati juurde soojenema reaktsiooni soodustamiseks ning 3 koonilisse kolbi komplekslahuse, et need kindlatel aegadel kokku viia. Kokkuviimise hetkel fikseerisin aja, et lahused reageeriksid kindla aja. Kohe pärast reaktsioonisegu läbiloksutamist võtsin sealt 0-proovi, mis iseloomustab sahharoosi hüdrolüüsi alghetkel. 10 minuti möödudes võtsin järgmise proovi, et teha kindlaks hüdrolüüs 10 min möödudes. 20 minuti möödudes võtsin viimase proovi, et teha kindlaks hüdrolüüsi ulatus 20 min möödudes. Seejärel alustasin taandavate suhkrute reageerima panemist vask(II) triloon B kompleksiga. Selleks ajasin kolvid 10-ks minutiks keema, sest reaktsioon toimub keemistemperatuuril. Pärast 10-t minutit keemist valasin 150 ml destilleeritud vett kolbi läbi püsijahuti, et
2.2Milliseid mudeleid kasutatakse lineaarsete statsionaarsete pidevaja süsteemide kirjeldamisel? Statsionaarse süsteemi analüüsi võib alati alustada meelevaldsest ajahetkest to ning lugeda seda endiselt null-ajahetkeks. Väljundmuutuja ajaline käitumine leitakse diferentsiaalvõrrandi lahendamisel etteantud sisendmuutuja korral. Algtingimused, mis väljendavad süsteemisiseseid akumulatsioone, peavad olema fikseeritud, et saada üheselt määratud lahendit. Alghetkel sisemised akumulatsioonid peavad alati puuduma (=0). Seega algtingimused väljenduvad kujul: y(0)=0; dy(0)/dt=0; d 2y(0)/dt2=0; ... ; dn-1y(0)/dtn-1=0 Tulemusena on väljundmuutuja y(t) üheselt määratud sisendmuutujaga u(t) y(t)=H(u(t)), kus H tähistab süsteemi ülekandeoperaatorit. 2.3Algolekud nullised ja mittenullised. Avage nende sisu.- Nullised algolekud- teatava sisendmuutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel t0 pole reaktsiooni väljundis üheselt määratud
1Eksponentsiaalne kasv tähendab, et rakkude arv suureneb eksponentfunktsiooni järgi. Eksponentfunktsioon on selline funktsioon, mille juurdekasv on proportsionaalne funktsiooni väärtustega. Kui kasv on sünkroonne, siis kehtib valem N=N0 x2k , kus N on lõplik rakkude arv, k- jagune,iste arv N0 rakkude algkogus. Sünkroonset kasvu kirjeldab diagramm..Rakkude asünkroontset kasvamist kirjeldab valem N= N0 x e t , kus on rakkude kasvu erikiirus, t-aeg, N0 rakkude arv alghetkel. Asünkroontse kasvu korral on diagramm selline. kasvukiirus, on mikroorganismi iseloomustav suurus. Kui N= 2 N0 , siis 2 N0= N0 e t ln2=ln e t td=ln2=ln2/td, td=ln2/ ,kus td on poolestusaeg.Poolestusaeg näitab, millise ajaga rakk pooldub. Eksponentsiaalse kasvu seaduse ning monomolekulaarsete reaktsioonide kineetikaerineb selle poolest, et monomoekulaarsete reaktsioonide kineetikas avaldatakse reaktsiooni kiirusreaktsioonist osa võtvate ainete konsentratsioonide muutuste kaudu
- alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, neutronkiirgus, röntgenkiirgus, kosmiline kiirgus Radioaktiivse lagunemise seadus N=N0 x e (-ln2 x t : T) - N - radioaktiivsete tuumade arv ajahetkel t - N(0) - radioaktiivsete tuumade arv alghetkel - T - poolestusaeg (aeg, mil radioaktiivsete tuumade (radioaktiivse aine) arv väheneb poole võrra) Newtoni gravitatsiooniseadus kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Kepleri seadused - iga planeedi orbiit on ellips
- alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, neutronkiirgus, röntgenkiirgus, kosmiline kiirgus Radioaktiivse lagunemise seadus N=N0 x e (-ln2 x t : T) - N - radioaktiivsete tuumade arv ajahetkel t - N(0) - radioaktiivsete tuumade arv alghetkel - T - poolestusaeg (aeg, mil radioaktiivsete tuumade (radioaktiivse aine) arv väheneb poole võrra) Newtoni gravitatsiooniseadus kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Kepleri seadused - iga planeedi orbiit on ellips
Füüsika kontrolltöö nr. 1 Mehaanika 1.Mehaanika uurib kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutumist mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine/arvutamine mistahes ajahetkel. 2.Kinemaatika kirjeldab kehade liikumist ruumis, seejuures pole tähtis, mis seda liikumist esile kutsub. 3.Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 4.Kulgliikumine on sama trajektooriga/sümmetriline liikumine. Nt. Õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Punktmass on keha mille massi me ei arvesta/punktmass on liikuva keha mudel. Nt.ühest linnast teise sõitva autot kujutame me punktina, selle punkti massi me ei arvesta. 5.Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. Nihe on lühim tee kahe punkti vahel, nihke tähis on s(nooleke nihke suunaga peal) ja mõõtühik on 1 meeter e. 1m . 6.Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist. Taustkeha, se...
1 kHz = 10(kuubis) Hz ; 1MHz = 10(astmes 6) ; 1 GHz = 10(astmes 9) Sageduse ühikule on antud nimetus saksa füüsiku Heinrich Hertzi auks. Võnkuva keha mudelit nimetatakse pendliks. Võnkumiseks ehk võnkeliikumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel, kusjuures keha läbib sama tee edasi-tagasi. Algasendiks on pendli asukoht vaatluse alghetkel. Algasendi valik on vaba. Tasakaaluasendiks nimetatakse pendli asendit, kus pendel peatub võnkumise lakkamisel. Amplituudasendiks nimetatakse pendli asukohta, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Amplituudasendeid on kaks. Täisvõnkeks nimetatakse pendli käiku ühest amplituudiasendist teise ja tagasi. Võnkumine, laine ja heli
näidatud joonisel. Z r P0 O -r Liikumisvõrrandistest jääb nüüd järele ainult üks: z = r sin (t + 0 ) (1) See ongi punkti P harmoonilise võnkumise võrrand. Lähtudes endiselt ühtlasest ringliikumisest, oletame, et liikumise alghetkel asub punkt asendis P0 ja liigub esialgu üles kõrguseni r , siis alla kõrguseni r ja siis jälle üles. Punktile P0 vastas ringliikumisel pöördenurk 0, mida nimetati algfaasiks. See nimetus jääb kehtima ka võnkumise puhul. Punkti asukohale mingil suvalisel ajahetkel t vastas pöördenurk . Siin nimetame seda suurust faasiks ja see avaldub nii nagu pöördliikumise puhulgi valemiga = t + 0. Suurus oli pöördliikumisel nurkkiirus. Siin kannab see nimetust ringsagedus
cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, s. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel, t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne), saame: co = const ( -0) (co-cx) = const· ( -0) - const ·(t -0) = const · ( -0 - t + 0 ) = const · ( - t ) seega 1 - 0 k = ln t - t Lahuse juhtivust katse algul 0 ei õnnestu otseselt mõõta, kuna reaktsiooni algusest kuni
cos = = ; cos = = ; cos = =0 F 1+ t2 F 1+ t 2 F Kuna cos = 0 igal ajahetkel, siis asub jõud F alati koordinaattasandil xy. Milline on jõud alghetkel t = 0? Lihtne on leida ülaltoodud võrranditest, et F0 = 4 ( N ) ; cos 0 = 1 ; cos 0 = 0 ; cos 0 = 0 Seega alghetkel on jõud suurusega 4 N suunatud täpselt x-telje positiivses suunas. Alghetkest edasi, sedamööda kuidas aeg voolab, muutub jõud F moodulilt
( r ) y y dy y = lim = lim = =r t 0 t t 0 t dt ( r ) y y dy y = lim = lim = =r t 0 t t 0 t dt Kiirendus on suurus, mis iseloomustab punkti liikumise kiiruse muutumist ajas v dv w = lim = t 0 t dt Kui on teada kiirendus aja funkina ning kiirus alghetkel t=0, saab määrata kiiruse suvalisel ajahetkel Valemiga t v = v0 + wdt 0 Sirgliikumisel on kiirusvektor suunatud alati ühte ja sama sirget mööda, mistõttu vektori w suund kas ühtib vektori v suunaga, seega liikumine on kiirenev või on vastupidine ja liikumine aeglustuv. Muutumatu kiirenduse korral. Kehtib valem: v x =v0 x +a x t Ühtlaselt muutuval sirgliikumisel saab teepikkuse leida valemiga t wt 2
Selleks pipeteeriti kolme koonilisse kolbi mahuga 250 ml ~10 ml komplekslahust. 30oC termostateeritud sahharoosi lahusele lisati 0,5 ml eelnevalt valmistatud uuritava invertaasi invertiini lahust. Loksutati ja fikseeriti ensüümireaktsiooni alguse aeg kella järgi. Kuiva pipetiga võeti kohe pärast ensüümi lisamist 1 ml hüdrolüüsisegu ja viidi ühte kolbidest, kus on komplekslahus. See oli 0-proov, mis iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. 10 min pärast ensüümi lisamist pipeteeriti 1 ml reaktsioonisegu teise kolbi ning omakorda 10 min pärast 1 ml kolmandasse. Kolvid komplekslahusega, kuhu on lisatud hüdrolüüsisegust võetud proovid, asetati 10 min elektripliidile püstjahuti alla keema. Keemistemperatuuril toimus vase redutseerumine taandavate suhkrute toimel. Keetmine lõpetati umbes 150 ml destilleeritud vee lisamisega kolbi läbi püstjahuti. Kolvid võeti pliidilt ja jahutati kraanivee all toatemperatuurini.
Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile: kus reaktsiooni kiiruskonstant, etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon aeg reaktsiooni algusest, min. Kus lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel elektrijuhtivus antud momendil t - viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne) Katsetulemused Katse temperatuur: Lahuse kontsentratsioon: Lahustumise lõpp: Reaktsiooni algus: Stopperi näit mõõtmise alustamisel: Aeg juhtivuse Aeg katse Jrk mõõtmise algusest t nr (mS)
Suletud reguleersüsteem, struktuur, skeemi elemendid ja tööpõhimõte: Automaatreguleerimissüsteem (ARS) on seadmete kompleks, mis koosneb töömasinast ning reast abiseadmeist, mis on ette nähtud töömasina juhtimiseks. Abiseadmed moodustavad automaatregulaatori. Reguleerimist iseloomustab pidev kontroll reguleeritava suuruse üle. Kontrolli teostadakse tagasiside abil. Sektoriteks jagatud ringikestaga 2 tähistadakse signaalide liitmist. Valgesse sektorisse saabuv signaal loetakse positiivseks, musta sektorisse saabuv signaal negatiivseks. 1) Seadur annab välja võrdlussuuruse X0, millega määratakse vajalik reguleeritava suuruse väärtus 2) võrdleb seadurist X0 ja andurist y tulevaid signaale ning tekitab vajadusel veasignaali x= X0-y 3) ülesandeks on anda X0-ga samasuguse füüsikalise iseloomuga signaal y, mis on reguleeritava parameetriga võrdeline 4) muunduri ülesandeks on vajaduse...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 2013 1. Lineaarsete süsteemide tüüplülid 1 1 voimendus1 Eesmärgiks on tutvuda integreerimis, ...
B klass- temp. ligi 6000 K, spektris on samuti metallide jooned, meie Päike kuulub sellisesse spektriklassi. K klass- temp. ligi 4000 K, näha on ribaspektrid. M temp. ligi 3000 K. N 2000 K, on näha pidevspektrit. S 1000 K, on näha pidevspektrit. 13. Suur Pauk. Umbes 13, 7 mljrd aastat tagasi hakkas universum plahvatuslikult paisuma. Sellega koos tekkisid singulaarsusest korraga, ruum, aeg ja mateeria. Keegi ei tea, kuidas nägi universum välja alghetkel või natuke hiljem. Tihedus oli alghetkel 10 94 g/cm3. temperatuur 1032K. Tänapäeva füüsikaseadused algfaasis ei kehtinud. Universumi arengut peale Suurt Pauku on tavaks jagada järgmistesse etappidesse: · Plancki aeg · inflatsiooniline universum · Kvarkide periood · Tropofaas · 4 vastasmõju tekkimine: gravitatsioon, elektromagnetiline vastasmõju, tugev vastasmõju, nõrk vastasmõju. · Hadronite perioodi algus (prootonid, neutronid)
cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, min. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel, t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne), saame: c0 = const ( -0) (c0-cx) = const· ( -0) - const ·(t -0) = const · ( -0 - t + 0 ) = const · ( - t ) seega Lahuse juhtivust katse algul 0 ei õnnestu otseselt mõõta, kuna reaktsiooni algusest kuni esimese mõõtmiseni kulub teatud aeg. Seetõttu leitakse o ekstrapoleerimise teel graafikust ln( - t )= f(t), kus abstsissteljele kantakse aeg minutites
Suletud reguleerimissüsteemi struktuurskeem ja tööpõhimõte. P Programmseade (nukkvõll, tiftidega ketas, perfolint või arvutimälu). Annab ette sätte y0(t). A - Andur muundab väljundsignaali ülekandmiseks ja võrdlemiseks sobivaks suuruseks. VE - VõrdlusElemendi väljundis tekib vea signaal (). V Võimendi võimendab veasignaali. TM Võimendi väljundsignaal mõjub TäituvMehhanismile, mille kaudu regulaator mõjutab Reguleerivat Elementi. RE Reguleeriv Element mõjutab Objekti, muutes sellelel antavalt ainet või energia hulka. Tagasiside. Tagasiside on väljundi mõju sisendile. Positiivse tagasiside korral on sisendisse tagasi antav signaal sisendsignaaliga samas faasis ja seega tugevdab üldist sisendsignaali. Negatiivse tagasiside signaal on sisendsignaaliga vastasfaasis ja seega nõrgendab üldis...
atsetaatpuhvris pH-ga 4,8 (substraat). Sulgesin katseklaasi ning panin 10 minutiks vesitermostaati 30C juurde. Kolme 250 mL-sse koonilisse kolbi, pipeteerisin igasse ühesse 10 mL komplekslahust. Võtsin termostaadist 30C-ni soojendatud substraadi ning pipeteerisin sinna 1 mL valmistatud invertaasi töölahust. Loksutasin reaktsioonisegu, siis võtsin kohe 1 mL lahust sealt ning lisasin ühele komplekslahusele kolvis. See oli 0-proov ja iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. Reaktsioonisegu katseklaasiga panin kohe tagasi termostaati ning lasin sellel seal olla 10 minutit. Seejärel kordasin toimingut, võttes jälle pipetiga 1 mL reaktsioonisegu ja lisades järgmisesse koonilisse kolbi komplekslahusele. Panin kolmandat korda reaktsioonisegu tagasi vesitermostaati ja lasin veel olla 10 ning toimisin jälle samamoodi. Lõpetuseks eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine
71. Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand. 72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? *Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. *Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. *Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasiarvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. 73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest faas). Lainet kirjeldav võrrand on ühe teise võrrandi lahend, mida nimetatakse lainevõrrandiks 76
mõistetega, sest mõlemas tagasi, st nähtuses esineb võnkumine. võnkumisel jõutakse alguspunkti b) Mõlemad on tasakaaluasendi tagasi. ümber. Laine korral ei jõuta alguspunkti tagasi. Laine ja võnkumine tekivad, kui keha viia tasakaaluasendist välja. Algasend: Pendli algasend on pendli asukoht vaatluse alghetkel. Laine korral ei kasutata mõistet algasend. Tasakaaluasend: 1) Pendli tasakaaluasend on asend, kus koormis seisab paigal. Selles asendis pendel peatub. Amplituud on null. 2) Laine korral on tasakaaluasend asend, kus laineamplituud on null ehk laine puudub. Näiteks tasane meri. Amplituudasend on asend (amplituudasendeid on 2), kus: 1) pendli koormis pöördub tagasi; 2) laine korral lainehari või lainepõhi, st lainehari on laine kõige
Katseandmed esitatakse exceli tabeli kujul. Valemid Kuna uuritav reaktsioon on esimest järku, siis tehakse arvutused vastavalt võrrandile: kus reaktsiooni kiiruskonstant, etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsioon etaanhappe anhüdriidi kontsentratsioon ajamomendil t reaktsiooni algusest ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon aeg reaktsiooni algusest, min. Kus lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel elektrijuhtivus antud momendil t - viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne) Katsetulemused Katse temperatuur 25 °C Lahuse kontsentratsioon 0,12 Lahustumise lõpp 120 s = 2 min, reaktsiooni algus 60 s = 1 min. Stopperi näit juhtivuse mõõtmise alustamisel 4,35 min. Stopperi ja juhtivuse ajaline samm on 4,58-1,00=3,58 min Arvutused Aeg katse Aeg Juhtivus juhtivus Jrk. nr
Komplekslahus oli erksinine. · 5 10 minuti pärast, kui substraat oli termostaadis saavutanus temperatuuri , lisasin sellele 0,5 ml uuritavat invertaasi töölahust. · Lahuse loksutasin läbi. · Kohe peale reaktsioonisegu läbiloksutamist võtsin sellest kuiva pipetiga 1 ml lahust ja viisin ühte kolbidest, kus oli komplekslahus. See oli niinimetatud 0-proov, kuna selles määratav taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. · Katseklaasi asetasin kiiresti tagasi termostaati ja samal ajal fikseerisin ensüümireaktsiooni alguse aja kella järgi. · 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. · 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi. · Eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist.
cx ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon t aeg reaktsiooni algusest, minutites Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhape hulk on aga võrdeline lahustunud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivuse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistatud on nii: 0 lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel t elektrijuhtivus antud momendil t - viimane mõõdetud elektrijuhtivus, mis on juba konstantne Siit saame: , seega Lahuse juhtivust katse algul ei saa otseselt mõõta, kuna reaktsiooni algusest kuni esimese mõõtmiseni kulub mingi aeg. Sellepärast leitakse 0 ekstrapoleerimise teel graafikust: Esimest järku reaktsiooni reaktsiooni punktid peavad neis koordinaatides paiknema sirgel. Saadud sirge lõikumisel ajahetkele t=0 vastava vertikaaliga leitakse , millest arvutatakse 0.
cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, s. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel, t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne), saame: co = const ( -0) (co-cx) = const· ( -0) - const ·(t -0) = const · ( -0 - t + 0 ) = const · ( - t ) seega 1 - 0 k = ln t - t
atsetaatpuhvris pH-ga 4,8 (substraat). Sulgesin katseklaasi ning panin 10 minutiks vesitermostaati 30C juurde. Kolme 250 mL-sse koonilisse kolbi, pipeteerisin igasse ühesse 10 mL komplekslahust. Võtsin termostaadist 30C-ni soojendatud substraadi ning pipeteerisin sinna 0,5 mL valmistatud invertaasi töölahust. Loksutasin reaktsioonisegu, siis võtsin kohe 1 mL lahust sealt ning lisasin ühele komplekslahusele kolvis. See oli 0-proov ja iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. Reaktsioonisegu katseklaasiga panin kohe tagasi termostaati ning lasin sellel seal olla 10 minutit ehk 600 sekundit. Seejärel kordasin toimingut, võttes jälle pipetiga 1 mL reaktsioonisegu ja lisades järgmisesse koonilisse kolbi komplekslahusele. Panin kolmandat korda reaktsioonisegu tagasi vesitermostaati ja lasin veel olla 9 minutit (st ensüümireaktsiooni algusest 10+9=19 minutit ehk 1140 sekundit) ning toimisin jälle samamoodi.
5 ml uuritavat invertaasi töölahust, loksutasin lahuse läbi ja asetasin katseklaasi kiiresti termostaati tagasi. Samal ajal fikseerisin ensüümireaktsiooni alguse. · Kohe peale reaktsioonisegu loksutamist võtsin sellest kuiva pipetiga 1 ml lahust ja viisin ühte kolbidest, kus oli komplekslahus. See oli nn 0-proov, kuna selles määratav taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. · 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. · 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi. Reaktsiooniproduktide määramine ja aktiivsuse arvutamine Cu(II) redutseerub taandavate suhkrute toimel ja formeerub punane Cu2O sade. Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B
kui substraat saavutas 30oC lisasin sellele 1 mL invertaasi töölahust, loksutasin seda. Kiiresti pärast loksutamist võtsin kuiva pipetiga 1 mL sellist lahust ja viisin seda esimese kolbi sisse, kus on kompleks lahus.Samal ajal käivitasin stopperit, et fikseerida ensüümreaktsiooni algust. See on 0-proov, kuna selles määratav taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. Pärast panin reaktsioonisegu tagasi termostaati. 10 min pärast võtsin veel 1 mL lahust sama pipetiga ja viisin seda teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. 20 min pärast peale ensüümreaktsiooni algust võtsin viimast kotrda 1 mL reaktsioonilahust ja viisin seda kolmase kolbi sisse. Eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja
näitab mitme % võrra pöörleb rootor magnetväljast aeglasemalt. s=(n1- 2) Raadiolained (104-10-4m) elektrogeneraator, võngeringid, raadioantenn|suur intensiivsus, pole n2)/n1*100% n1-magnetvälja, n2-rootori. Enamus parameetreid sõltub vaja juhtmeid, lühilaine kümnendmeetrid,kesklaine sajadmeetrid,pikklaine kümnendkilom| infoedastus libistusest. Nt käivitamise alghetkel n2=0 ja s=100% vool on siis umbes 7X Optiline kiirgus jaguneb ultravalguseks, nähtavaks valguseks, infravalguseks tugevam nimivoolust; normaalses tööreziimis s väike 5-7% ja teeb tööd; 3) infravalgus (10-3-10-6m) tekib aatomite võnkumisel, pöörlemisel molekulisdes |suur tühijooksul s<1% ja n2>n1 rootor pöörleb kiiremini ja läheb üle generaatorreziimi; läbitungimisvõime, keemiline toime, bioloogiline toime, inimene kiirgab ka | tajume soojusena
lisasin sellele 2 ml uuritavat invertaasi töölahust, lahuse pidi läbi loksutama ja kiiresti asetama termostaati tagasi. Samal ajal fikseerisin ensüümireaktsiooni alguse aja kella järgi. Kohe peale reaktsioonisegu läbiloksutamist võtsin sellest kuiva pipetiga 1 ml lahuse ja viisin ühte kolbidest, kus oli komplekslahus. See oli 0 proov, kuna selles määratav taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel ja proovi võtmine pidi seetõttu toimuma võimalikult kiiresti. 10 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin sama pipetiga 1 ml reaktsioonisegu ja viisin teise komplekslahust sisaldavasse kolbi. 20 minutit peale ensüümireaktsiooni algust võtsin veel 1 ml reaktsioonisegu ja viisin kolmandasse kolbi.e Seejärel eemaldasin reaktsiooniseguga katseklaasi termostaadist. 1.5 Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine ja aktiivsuse arvutamine
Z X 2 He+ Z - 2Y Z järjekorra number (prootonite arv tuumas, elektronide arv A 0 A Z X -1 e+ Z +1Y elektronkihis) A + ZA X N0 Radioaktiivsete tuumade hulk alghetkel Z X N Tuumade hulk hetkel t t - t aeg N = N0 2 T T poolestusaeg
72. Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja samafaasipinnal? Laine on võnkumiste ruumis levimise protsess. Ristlaines toimub võnkumine laine levimissuunaga risti, pikilaines paralleelselt. Lainefront on pind ruumis, mis eraldab võnkumistest haaratud ruumiosa muust ruumist ja liigub laine levimiskiirusega. Samafaasipind moodustub kõikidest punktidest, mis võnguvad samas faasis. Faasi arvestus algab laineallikast vaatluse alghetkel. Lainefront on laine levimisel ainult üks, samafaasipindu aga mitu. 73. Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand. Järelikult see võrrand on: 74. Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem. Aja järgi tuletis sellest on: 75. Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide: alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi
vask(II)triloon B kompleksi. Kui sahharoos on 10 minutit soojenenud, võetakse katseklaas termostaadist välja, lisatakse sellele kiirelt 1 ml invertaasi töölahust, loksutatakse (samal ajal fikseeritakse ensüümireaktsiooni algus). Kohe pärast loksutamist pipeteeritakse esimesse koonilisse kolbi (kolvid on nummerdatud) 1 ml reaktsioonisegu (substraat + invertaasi töölahus). Seega on esimeses kolvis 0-proov. Selles määratav taandavate suhkrute sisaldus iseloomustab olukorda hüdrolüüsi alghetkel. Reaktsioonisegu asetatakse kohe termostaati tagasi. 10 minutit pärast ensüümireaktsiooni algust pipeteritakse uuesti 1 ml reaktsioonisegu ja lisatakse see teise komplekslahust sisaldavasse koonilisse kolbi. Kolmandasse kolbi toimub pipeteerimine ensüümireaktsiooni 20. minutil. Kui kolme kolbi on reaktsioonisegu lisatud, võetakse reaktsiooniseguga katseklaas termostaadist välja. Reaktsiooniproduktide sisalduse määramine Cu2O formeerumine toimub keemistemperatuuril
reaktsioonisegu. Tegelikkuses viisin 45 sekundit hiljem. 0-proov: Selles määratav B-proov: 10 minutit pärast taandavate suhkrute sisaldus ensüümreaktsiooni algust viin iseloomustab olukorda siia 1 ml reaktsioonisegu hüdrolüüsi alghetkel REAKTSIOONIPRODUKTIDE SISALDUSE MÄÄRAMINE: Vastavalt eespool toodud reaktsiooniskeemile redutseerub Cu(II) taandavate suhkrute toimel ja formeerub Cu2O punane sade . Samal ajal vabaneb ekvimolaarne kogus triloon B. Reaktsioon toimub keemistemperatuuril. 1. Asetan komplekslahust ja erinevatel aegadel reaktsioonisegust võetud proove sisaldavad kolvid elektripliidile püstjahutite alla 10 minutiks keema. NB! Aega arvestatakse keemise algusest! 2
cx - ajamomendiks t ärareageerinud anhüdriidi kontsentratsioon, t - aeg reaktsiooni algusest, min. Elektrijuhtivuse kasv ajas on võrdeline tekkiva etaanhappe kontsentratsiooniga, kogu tekkiva etaanhappe hulk on aga võrdeline lahustatud etaanhappe anhüdriidi hulgaga. Seega elektrijuhtivuse suurenemine kogu reaktsiooni vältel on võrdeline etaanhappe anhüdriidi algkontsentratsiooniga. Tähistanud o - lahuse elektrijuhtivus reaktsiooni alghetkel, t - elektrijuhtivus antud momendil t, -viimane mõõdetud elektrijuhtivus (juba konstantne), saame: co = const ( -0) (co-cx) = const· ( -0) - const ·(t -0) = const · ( -0 - t + 0 ) = const · ( - t ) seega 1 - 0 k = ln t - t Lahuse juhtivust katse algul 0 ei õnnestu otseselt mõõta, kuna reaktsiooni algusest kuni
Kiirendus on kiiruse muut ajaühikus a= v/ t v=v-v0 Ühtlaselt muutuv kiirus kiirus mis muutub mistahes võrdsetes ajavahemikus ühepalju Liikumist kirjeldavad füüsikalised suurused on: *keha koordinaat x *keha poolt sooritatud nihe s *kiirus v *kiirendus a Ühtlane liikumine: X= x0+vt s=vt v=const. v=v0+at a=0 Ühtlaselt muutuv liikumine: x=x0+v0t+at2/2 s= v0t+at2/2 v=v0+at a=const Näidis: Võrdlen x=x0+v0t+at2/2 ning näen, et vaatluse alghetkel asus jalgrattur koordinaatide alguspunktis x0=0 ja alustas sealt sõitmist kiirenevalt (a positiivne) a=0,8 m/s2 Vabalangemine on keha langemine maapinnale õhutakistuse puudumise või minimaalse õhutakistuse korral. Vabalangemine on ühtlaselt kiirenev liikumine, mistõttu kehtivad selle kohta kõik sirgjoonelise liikumise seosed. Kõikide vabalt langevate kehade kiirus, ühes ja samas maa lähedus punktis muutub ühtemoodi ehk nende kehade kiirendus on ühesugune.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
