Valikulised tingimused: Lisaks, võivad töötaja ja tööandja leppida kokku mistahes muudes tingimustes. Töölepingu tingimusteks võivad olla ka kokkulepped muudes küsimustes. NB: töölepingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt! 5. Töölepingu tingimuste muutmine (töötaja ja tööandja algatusel)? Töölepingut saab muuta üldiselt üksnes poolte kokkuleppel. Tööandja algatusel Tööandjal võib tekkida vajadus muuta töötaja töötingimusi seoses töömahu või tellimuste ajutise vähenemisega. Töötajale osalise tööaja kehtestamiseks või töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele saatmiseks on vajalik nii töötaja kui tööinspektori nõusolek (TLS § 68). Töötasu vähendamine töömahu vähenemisel, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt. tööaja korralduse muutmisel (TLS § 47 lõige 4) ja töötasu alandamisel (TLS § 73)..
................................ 8 45. Töölepingu lõppemise alused.................................................................................................................. 9 46. Töölepingu lõpetamise vormistamine (kande tegemine töölepingus ja tööraamatus) ............................ 9 47. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu muutumine määramata ajaks sõlmitud.......................................... 9 48. Tööandja algatusel töölepingu lõpetamise alused ................................................................................... 9 49. Töölepingu lõpetamine tööandja tegevuse lõppemisel............................................................................ 9 50. Töölepingu lõpetamine töötajate koondamisel........................................................................................ 9 51. Töölepingu lõpetamine töötaja mittevastavuse tõttu........................................
Meie naabrite ja esivanemate usk ei saanud ju igavesti kesta , varem või hiljem tuli see ristiusk ikka vastu võtta . Kuna nimetatud rahvad keeldusid ristiusku vastu võtmast , kuulutas katoliku kirik ,et kõik kes võitlevad paganate vastu saavad õndsaks . Saksa ja Taani feodaalid võtsid sihikule Läänemere idaranniku rahvad .Sakslased murdsid välja Läänemerele , vallutades endale maid . Kaupmeestele polnud see paganatest ühiskond sugugi ohutu .Ei ole teada , kas omal algatusel või kaupmeeste poolt julgustatuna saabus liivlasi ristiusku pöörama Meinhard Segebergi kloostrist . Ta oli väga rahulik mees , kes kasutas vaid sõnade jõudu ja isiklikku eeskuju , kuid liivlased olid endiselt tõrksad ja tema töö ei kandnud vilja . Pärast teda tuli siia Berthold , kes oli hoopis teistsugune . Ta tahtis kohe jõuga , nad ristusku pöörata ja tõi siia ka esimesed ristisõdijad. Berthold ise hukkus esimeses lahingus liivlaste vastu
läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu põhiosaga. Suursaadik von Schulenberg palus V. Molotovilt vastuvõttu ning ta võeti vastu 21. augustil kell 15.00. Peale seda saadeti Saksamaa suursaatkonnast teele kiirtelegramm, kutsega 23. augustil Saksamaa esindajal Moskvasse sõita, kuna Stalin oli selle kuupäevaga nõus. Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikite tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne- Euroopas ja keerab Nõukogude liidule selja
Sõda ja noored See raamat räägib verinoortest meestest, nagu mina, kes otse koolipingist oma õpetaja algatusel ja hilisema kambavaimu mõjutusel vabatahtlikena Esimesse maailmasõtta läksid. Seal oma ekisteerimise eest võitlesid, tappsid ning surid. Neid mehehakatisi kes läksid sinna põrgu koldesse oli seitse: Tjaden,Kat,Albert,Paul, Kemmerich, Behm, Müller. Need noored inimesed ja väga paljud teisedki, läbi terve inimajaloo, kes sõtta tiritud, on paratamatus, kuna sõda on ohvriterohke ja meesoost inimesi kes on vähegi võimelised püssi kandma, viikase alati nn kahurilihaks. Nagu
agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandekseesti ühiskonna muutumise.Liikmed-Suits,Tuglas,Linde,Aavik,Ridala,Kallas,Oks,Semper ja Alle. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi.Kirjandusvooluliselt esindas nooreestlaste looming uusromantismi.Uueneva kirjandusega pidas sammu ka kujutav kunst.Aaviku algatusel tõusu NE oluliseks tegevusvaldkonnaks keeleuuendus.Tähtsus oli neil Enam kultuuri.Enam euroopalist kultuuri.Olgem eestlased aga saadem ka eurooplasteks. 2.Siuru-Kogu rühmitus oli enesekeskne ja eraldi olid ka enesekesksed inimesed.Tohutult andekad ja kuulusid samasse generatsiooni.nad kaldusid fantaasiasse ja erootikasse.Liikmed- Visnapuu,Adson,Gailit,Under,Tuglas,Semper.Nähtamatu külaline oli jaan oks.Mitteametlikult kuulusid Jaan Koort ja Nikolai Tsiik
kirikusüsteeme oli vaja reformida, kuna kirik tegutses liiga kasuahnelt. Üheks tõestuseks sellele väitele on fakt, et kirikult oli võimalik osta indulgentse, et oma patte lunastada. Tegelikult peaks olema ainuüksi Jumalal see võim, et inimesele tema patud andestada. Martin Luther on luterismi rajaja, kes kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti. Augsburgi usurahu ja selle sisu usurahu sõlmiti keiser Karl V algatusel, et lõpeksid riigisisesed vaidlused usuküsimustes ning et riik saaks täielikult pühenduda välisvaenlaste türklaste vastu koondudes. Määratleti luterluse põhiseisukohad. Hüljati kiriku välisele hiilgusele tähelepanu pööramine ning jutlused hakkasaid toimuma emakeeles. Isikud: Luther luterismi rajaja, kes algatas usureformid Saksamaal. Kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti. Gregorius VII Rooma paavst, kes leidis et kirikul peab olema kuninga üle ülemvõim
õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Selellajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ning riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert, alati rangelt musta kandev morniilmeline mees. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. See tähendas osta võimalikult vähe kaupu sisse ja võimalikult palju müüa saadusi välismaale. Colberti algatusel asutati riiklikke manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida seni välismaalt sisse veeti. Ta rentis ka maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes siis omakorda võtsid makse elanikkonnalt. Rahva maksukoormus suurenes sellega veelgi. Louis XIV kirikupoliitika Nantes'i edikt küll kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide eriõigused olid vastuolus üha
Villem Reimanile kaela sandarmid, kaebused ja kohtuprotsessid. 1891-94 oli ta politsei järelevalve all ja kümme kuud koduarestis. Kurikuulsal pastorite protsesside ajal 1893 (kohtu all oli üle 100 pastori) mõistis Riia ringkonnakohus Villem Reimani vaimulikuseisusest lahti ja kümneks kuuks vangi. Asi lõppes Villem Reimanile armuandmisega. 1896 ostis grupp eesti tegelasi (Villem Reiman,Oskar Kallas ja Heinrich Koppel- uueks toimetajaks kutsuti Jaan Tõnisson ) Villem Reimani algatusel K.A. Hermannilt "Postimehe"(vältimaks lehe sattumist ükskõiksete äriringkondade kätte), millest Jaan Tõnissoni toimetamisel sai eesti rahvuslaste peahäälekandja. Villem Reiman andis lehe ostmiseks 2300 rubla, mis oli suurim annetus. EÜS-i kalendris "Sirvilauad" 1898 ilmunud Villem Reimani kirjutis "Ignati Jaak " põhjustas tõsise konflikti luteri kiriku kõrgema juhtkonnaga. Selles üllitises väitis, et rahvusest taganeja eksib neljanda käsu vastu ja tema suguvõsa sureb välja
Algus: -1857.a hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg" F.R.Kreutzwaldi koostatuna -1857.a hakkas ilmuma nädalaleht Perno Postimees, väljaandjaks J.V.Jannsen 1860ndad aastad: -kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis, mille eestvedajateks Viljandimaa talupojad -Aleksandrikooli loomise algatus J.Adamson, J.Hurt, kooli komiteed üle Eesti -1864.a Jannsen hakkas välja andma Tartus Eesti Postimeest -1865.a Jannseni algatusel Tartus Vanemuise selts -1868.a C.R.Jakobson pidas Vanemuise seltsis esimese isamaalise kõne -rahvani jõudsid Lydia Koidula esimesed isamaalaulud -1869.a esimene üle-eestiline laulupidu 1870ndad aastad -1870.a Vanemuise seltsis Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg" (näidend) -1871.a alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee, juhiks J.Hurt -1872.a asutati Eesti Kirjameeste Selts -1878.a asutas C.R.Jakobson ajalehe Sakala Suur lõhe -1878.a astus J
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kreek...
Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutistega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi. 6. Mis on kodanikuühiskond? Kuidas ta toimib? Ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sekrotist ning erasektorist, kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. 7. Millised on kodanikuühiskonna ja riigi suhted? Demokraatlikud riigid võtavad kodanikuühendusi oma partneritena, kaasavad neid seadusloomesse, toetavaid neid rahaliselt. 8. Mida töhendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada?
Saksa riigi kätte läinud varade haldamiseks loodi hulk riiklikke aktsiaseltse, mis monopoliseerisid sageli terveid majandusharusid. Üldine elatustase sõja-aastail muidugi langes. Raskes olukorras olid linnaelanikud, keda varustati todu-ja tarbeainetega ostulubade alusel. Vastumeelsust tekitas okupatsioonivõimude suhtes asjaolu, et sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel. Olulist rolli etendas Saksa okupatsiooni aastail eestlaste endi algatusel loodud Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele, kusjuures eelistati kommunistliku reziimi ohvrite ja Saksa sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, samuti paljulapselisi peresid. REPRESSIOONID JA GENOTSIID Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreid olid eestlased.
jalgpalliliidu asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB). Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maaima vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani. Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904. aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Eesti jalgpall Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20.
Saksa okupatsioon 1941- 1944 a. Muudatused majanduses : hoiduti röövmajanduslikest sammudest. Saksa võimud aitasid kaasa Nõukogude okup. Tulenenud majanduskahjude ja sõjapurustuste likvideerimisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Natsionaliseeritud varasid ei tagastatud. Nõukogulik maareform tühistati. Loodi riiklikke aktsiaseltse. Elatustase langes sõja ajal. ( Talongi süsteem poodides). Eesti Rahva Ühisabi loodi eestlaste algatusel, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okup. Ja sõja tõttu kannatanuid. Eesmärk- varustada saksa sõjaväge ja tsiviilelanikkonda. Repressioonid : Saksa okup. Aastail hukati ~7800 Eesti elanikku, enamus eestlased. Kui algul olid repressioonid suunatud kommunistide ja teiste kollaborandite vastu, hiljem rahvuslaste jt vangistamine. Repressioonid said tõelise hoo alles pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike
Teda autasustati paljude ordenitega ja ta pälvis admirali auastme. Aastal 1856 autasustati Aivazovskit Prantsusmaa Auleegioni ordeni ja Osmanite riigi Nizvan Ali 4. klassi ordeniga. Aastal 1874 pälvis ta Osmanite 2. klassi ordeni, 1880 Osmanite impeeriumi teemantmedali ja 1890 sultan Abdülmeciti asutatud Mecitija 1. klassi ordeni. Aivazovski tegeles aktiivselt oma kodulinna asjadega. Ta huvitus arheoloogiast ja Krimmi arhitektuurimälestiste kaitsest. Tema algatusel valmis 1892. aastal Feodossia-Dzankoi raudtee. Oma raha eest ehitas ta Feodossia ajaloomuuseumi uue hoone Pjotr Kotljarevski mälestusmärgiga. Arheoloogia-alaste teenete eest valiti ta Odessa ajaloo- ja arheoloogiaühingu tegevliikmeks. Aastal 1880 avas ta oma galerii. Galerii hoone projekteeris ta 1845 ise. 1880 avas ta seal näitusesaali, kus tutvustas avalikkusele oma töid enne seda, kui need Feodossiast lahkusid. Tema testamendi kohaselt läks galerii pärast tema surma linna omandusse
2. MILLINE ON OLNUD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE AJALOOLINE ARENG? Rahvusvahelise õiguse arengut saab käsitleda kahes ajastus: klassikalise rahvusvahelise õiguse ajastu, mille periood ulatub Vestfaali rahust kuni Teise Maailmasõja lõpuni ning modernse rahvusvahelise õiguse ajastu alates Teisest maailmasõjast kuni tänapäevani. Ajalooliselt on rahvusvaheline õigus arenenud teatavate etappidena, mis on kaasa toonud mitmeid muudatusi tänapäevasesse rahvusvahelisse areeni. 2.1. Rahvusvahelise ühiskonna tekkimine (periood kuni Vestfaali rahuni) Sel perioodil tärkasid esimesed tänapäevasele rahvusvahelisele õigusele omased tunnusmärgid, milleks olid diplomaatia ja konsulaarsuhted, liidu- või rahulepingud ning repressaalid. Antud periood ei samastu rahvusvahelise õigusega tänapäeva mõttes, kuna rahvusvaheline ühiskond erines paljustki tänapäevasest ühiskonnast. Rahvusvahelise õiguse süsteemi alguse tekkeks tänapäevases mõttes ...
Rahvusliku liikumise eeldused Rahvusliku liikumise eeldusteks pärisorjuse kaotamine(1816/1819), talude päriseksostmine(1849/1856), eestlastest haritlaskonna kujunemine (Tartu Ülikooli avamine 1802), rahvusliku eneseteadvuse tõus (Postimees), Mõisnike eeskostest vabanemine (vallareform 1866). Rahva haridustaseme kasv (koolid), kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjad, 1870 esimene raudtee inimesed külastasid üksteist, tööstuslik pööre) - rahvakultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusvahelisel tasandil. Suur Prantsuse revolutsioon (1788-99) tõi kaasa demokraatia laienemise, huvi teiste rahvaste kultuuride vastu, vabadusliikumised, Rahvuste poliitilise ühendamise taotlemise. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid eelkõige emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Pärit Pärnust, Vändrast. Sai vändra...
vaatama. Inimestele ei meeldinud selline poliitiline vastasseis kuna nad kardsid uue sõja puhkemist. Ning lisaks võib eel näha, et Nõukogude pool oli sõjatööstuslik ning valmis läänemaailmale vastu astuma. Kuid et seda ära hoida, tehti Stalinile mitmeid järelandmisi, et teda maha rahustada ning õnneks lõppes kõik hästi ja uut sõda ei puhkenud. 1947 Marshalli plaan oli Ameerika algatusel aidata taastada euroopa elu peale 2. Maailmasõda. Trumani doktriin oli Ameerika välispoliitiline doktriin mille abil sai vältida nõukogude liidu mõjusfööri langemist külma sõja ajal. Ameerika, kujutatud kui USA kongressi doktorina, üritab päästa lääne euroopat nõukogude liidu käest. Nõukogude liidu/ kommunismi ähvardus on kujutatud kui kuri beebi trasporditakse kommunistliku kotka abil. Kotkas lendab Lääne
Uueks peakomitee presidendiks valiti Köler. Johann Köler- eesti rahvusliku maalikunsti rajaja ja rahvusliku liikumise üks juhte. Viis läbi palvekirjade aktsiooni. Oli Eesti Aleksandrikooli üks eestvedajaid. J.V. Jannsen-(1819- 1890) eesti rahvusliku liikumise tegelane ja ajakirjanik. Õppis Vändra kihelkonnakoolis. Asutas 1857 Pärnus nädalalehe "Perno Postimees" ja pärast Tartusse asumist andis välja ajalehte "Eesti Postimees". Pani aluse eesti seltsiliikumisele. Tema perekonna algatusel loodi Tartus laul-ja mänguselts "Vanemuine" ja Tartu Eesti Põllumeeste Selts. Ta oli 1869.a. toimunud üldlaulupeo, Eesti Aleksandrikooli ja EKS eestvedaja. Ta oli sügavalt usklik, kutsus rahvast üles kirikus käima. Pooldas sakslasi ja ootas neilt mõistvat suhtumist, kutsus üles saksa kultuuri omaks võtma. Jakob Hurt-eesti rahvusliku liikumise juht, rahvaluule-ja keeleteadlane. Oli lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna, töötas Otepääl ja hiljem Peterburis pastorina
• ES-ECY • Estonian 165 Kui maapealsete ja liinil olevate lennukite kutsungid hääldatakse välja normaalselt nagu ikka siis lennukite registritähised hääldatakse raadiosides välja tähthaaval kasutades NATO tähestikku: • ES-ECY : echo sierra echo charlie yankee Efektiivsuse tõstmiseks on lubatud õhusõidukite kutsungeid raadiosides lühendada, kuid seda ainult nii nagu lennujuht seda teeb (ehk piloot ei tohi omal algatusel kutsungit lühendada vaid alles siis kui lennujuht seda teeb) Kutsungi lühendamine tähendab seda, et võetakse kutsungi esimene täht ja viimased kaks tähte. • ES-ECY = ECY • ES-ANS = ENS • ES-PCO = ECO Pakker Avio on lennuki registrimärkidega teinud muidugi kavalalt pannes esimese ja kolmanda tähe ühesuguseks (ES-ECY) ning sel puhul on lühendatud kutsung sama mis peale sidekriipsu olev kutsungi osa. Sidepidamisviisid
¤ Saared KIHELKONNAD Kihelkonnad on tänini piirkondliku tunnuse aluseks. Kogu meie vanem ajalooline kultuur rahvaluule, rahvariided, keelemurded jne. jagunevad kihelkondade järgi. Kui lauldakse rahvalaule, siis on see mingi kindla kihelkonna rahvalaul, kui kantakse rahvarõivaid, siis on need mingi kindla kihelkonna rahvarõivad. Tänini maetakse inimesed kihelkonna surnuaeda. Vanad kihelkondade piirid taasmärgistati Eesti Rahva Muuseumi algatusel ja selle sajandaks sünnipäevaks. Projekt toimus koostöös Maanteametiga. Sildid on kavandatud nii, et kohalikel teedel liiklevatel inimestel tekiks ettekujutus, kuidas kihelkonnapiir maastikus kulgeb. MULGIMAA Mina valisin Mulgimaa ja selle piirkonna rahvariiete kirjeldamise sellepärast, et mu esivanemad on Hallistest ja Viljandi kihelkonnast pärit. Mulgimaa
lollid kuradiks kutsuvad mind!" Paraku lammutasid venelased kunstiteose juba Esimese maailmasõja ajal. Alanud sõda ja sellega kaasnenud saksavaenulikkus viis selleni, et von Glehni kahtlustati spioneerimises. Teda süüdistati signaalide edastamises Saksa allveelaevadele oma kõrgetelt objektidelt (sel ajal oli ümbritsev mets tunduvalt madalam). Aastal 1915 müüriti vaatetorni ukseavad kinni ja õhiti Kalevipoja kuju. Nõmme Heakorra Seltsi algatusel taastas skulptor Mati Karmin Glehni Kalevipoja esialgse kuju varemete kõrvale. Projekti hingeks oli Reet Niido . Pidulik taasavamine toimus 4. novembril1990. Alates 1991. aastast on skulptuur muinsuskaitse all (kunstimälestis nr. 755). Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäelt Kord oli Kalevipoeg Virumoal Kadrina kihelkonnas rahvaga riidu läind maksude pärast. Rahvas vihastand viimaks Kalevipoja ära koguni. Kalevipoeg last Hiiu seppa omale suured
Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. 12) Mitmesse fraktsiooni võib riigikogu liige kuuluda? V: Ühte 13) Kuidas jaguneb erinevate tegevuste vahe riigikogu töö tsükkel --------------------------------------- V: 14) Kes kutsub kokku riigikogu erakorralise istungi järgu? V: Riigikogu komisjoni erakorralise istungi kutsub kokku komisjoni esimees oma algatusel või siis, kui seda nõuab vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust 15) Kuidas antakse avalikkusele teavet kinnisel istungil toimuvast? V: Riigikogu juhatusel on kohustus anda massiteabevahendite ülevaatel Riigikogu kinnisel istungil toimunust. 16) Millistel tingimustel on riigikogu otsustusvõimeline? V: kui kohal on üle poole tema koosseisust. 17) Millistel juhtudel on hääletamine riigikogus salajane? V: Salajane on hääletamine üksnes järgmistel juhtudel:
ROOMA KUNST Rooma riigi ajalugu: 1) kuningate ajajärk (753-510 e. Kr.) 2) vabariik (510-30 e. Kr.) 3) keisririik (30 e. Kr.-476 p. Kr.) 395 jagunemine Ida- ja Lääne-Roomaks Rooma kunst on antiikkunsti teine õitseaeg (peale Kreekat). Rooma kunsti õitseaeg 1.-2. saj. p. Kr. (varane keisririik) Üldiseloomustus Rooma kunst on seotud valitsejatega (Kreekas oli rahva kunst). Rooma kunst püüdleb rohkem toreduse ja luksuse poole (vallutused ja röövsõjad tekitasid luksusejanu). Rooma kunst on aristokraatlik, ametlik. Rooma kunst on palju üle võtnud naabritelt algul etruski, hiljem kreeka mõjud. Enamik Itaalia alal töötanud kunstnikke olid kreeklased. Kõige iseseisvam ja omapärasem oli Rooma arhitektuur (roomlased olid praktilised inimesed, vaimulaad teistsugune kui kreeklastel). Kui roomlased vallutasid Kreeka (146 e. Kr.), siis Kreeka kunst vallutas Rooma. I Arhitektuur Võrreldes kree...
Tartumaa trallamiks nimetatakse Folkloorifestival Baltica raames toimuvaid üritusi Tartus ja Tartumaal. Enamasti juulis toimuvat üritust on läbi viidud juba 1991-st aastast. See on rahvusliku pärimuse alane üritus, millel esinejad tutvustavad oma sellealaseid oskusi ja teadmisi. Idee korraldada 1956. aasta suvel Tartus üliõpilaslaulupidu sündis Eesti XIV üldlaulupeo ajal TRÜ Naiskoori ja Tartu Üliõpilasmeeskoori algatusel. Sellest ajast saadik ongi korraldatud Tartu laulu- ja tantsupidu Gaudeamust. Peol on esinenud läbi ajaloo erinevate rahvuste esindajad ja muidugi ka Tartu üliõpilaskoorid. Tartu Jõulufestival on traditsiooniline advendi- ja jõuluürituste sari detsembrikuus. Tartu Raekoja plats muutub jõulude ootuses jõululinnaks. Jõuluehtes ja tuledesäras linnaväljakul võib kohata päkapikke, päkapikupostkasti saab poetada kirju jõulumehele, jõulumüügilt võid osta jõulumaiust ja palju muudki
Tartu linna õhku. 1710 Vene väed sundisid Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinna alistuma. Kestestati Balti erikord. Tallinn läks Vene võimu alla. 1721 lõppes Põhjasõda. Uusikaupunki rahuleping. Rootsi sai tagasi Soome, kuid pidi venelastele andma Eesti alad. 1739 ilmus esimene täielik eestikeelne piibli tõlge. 1765 Liivimaa(kindralkuberner George von Browne) Maapäev võttis vastu koolikorralduse kava. Põltsama pastor A. W Hupeli algatusel asutati mitmeid koole(Adaveres, Vana- Põltsamaal). Saaremaa ühendati Liivimaa kubermagnduga. 1783 kehtestati asehalduskord. 1797 lõppes asehalduskord ja taastus Balti erikord Katariina surma tõttu eelneval aastal. Esimest korda kasutati Eestis viljapeksumasinat. 1802 J. W. Krause taasavas Tartu Ülikooli. 1802 Eestimaal võeti vastu talurahva seadus. Majutusmaksu tasuma nüüd rahas mitte viljas ega heintes nagu enne. Pearaha võisid talupojad riigile ise maksta
alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusorgan peab oma tegevuses järgima seaduses ettenähtud vorminõudeid ja arvestama seaduse üldiseid põhimõtteid, milleks haldusmenetluse puhul on menetluse eesmärgipärasus, tõhusus, lihtsus, kiirus ja säästlikkus ning isikule ülemääraste ebameeldivuste tekitamisest hoidumine 4. Uurimispõhimõte Haldusorganil lasub kohustus omal algatusel selgitada menetletavas asjas tähtsad asjaolud ja kohustus vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). 5. Avalikkus ja andmekaitse Üldjuhul on haldusmenetlus avalik, dokumentide avalikustamise piiramine on erandjuhtum. Haldustegevuse avalikkuse kui üldisest huvist ajendatud põhimõtte järgimine on piiritletud kohustusega hoida saladuses andmeid, mille puhul isiku erahuvi kaalub üles avalikkuse huvi saada teavet haldusmenetluse üksikasjade kohta
Belgia, Tsehhi, Kreeka, Ungari, Madalmaad, 12 Austria, Portugal, Rootsi Hispaania, Poola 21 Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, 24 Ühendkuningriik Kokku 317 Majandus ja sotsiaalkomitee Ülesanded Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni nõustamine õigusloomeprotsessis arvamuste andmise teel. Arvamusi annab komitee : nõukogu või komisjon taotlusel omal algatusel Nõukogu või komisjon määrab komiteele arvamuse esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 1 kuu alates kuupäevast, millal asjast teatati komitee presidendile. Tähtaja möödumisel ei takista arvamuse puudumine edasist tegutsemist. Kui vastvalt EÜL konkreetsele sättele (näiteks art 95, 137 lg 2 alalõik 3, art 141 lg 3) on MSK arvamuse ärakuulamine kohustuslik, on see arvamus ka ühtlasi üks ühenduse
Ohust tuleb viivitamata teatada tööandjale või tema esindajale. Tööd ei tohi jätkata enne, kui oht on kõrvaldatud. 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; (1) Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. • (2) Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras. § 18. Töökeskkonnanõukogu. • (4) Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Nõukogu võtab otsused vastu konsensuspõhimõttel.
Rääkides töölepingu tähtajast, võib selle kindlaks määrata kalendaarselt või töö lõppemisega, aga peab arvestama fakti, et tähtajaline tööleping ei tohi olla pikem kui 5 aastat. Kui töölepingu tähtaeg on märkimata, siis loetakse tööleping automaatselt sõlmituks määramata tähtajaks. (2, 3) 3.1 Töölepingu lõpetamine Tööleping võib lõppeda vaid seadusega ette nähtud alustel. Kas siis poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, töötaja algatusel, tööandja algatusel, kolmandate isikute nõudmisel või pooltest hoopiski sõltumatutel asjaoludel (töötaja surm, kutsumine kaitsejõududesse jms). Töölepingu lõpetamisest peab ette teatama kirjalikult ning soov peab olema väljendatud tingimusteta. Töölepingu lõpetamise puhul tehakse töölepingusse kanne, kus näidatakse töölepingu lõpetamise aluse formuleering viitega teatud seadusele. Muidugi märgitakse üles ka kuupäev, hüvituse maksmise ja lepingu järgi saadu tagastamine
Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri." 16. Rahvakoolide õpetajate seminari asutamine, tegevus ja tähtsus, kuulsamad õpilased. Forselius. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga talupoeg lugema piiblit. Kuigi, et juba 17.sajandi keskpaigast on märke koolide olemasolust, jäi nende tegevus lühikeseks või juhuslikuks. Selle põhjuseks oli ilmselt sobivate koolmeistrite puudumine. Johann Fischeri algatusel avati 1684.aastal Tartu lähedal Forseliuse seminar, kus koolitati õpetajaid rahvakoolidele. Forseliuse tegevuse tähtsus: 1) Avas seminari, kus hakati ette valmistama kooliõpetajaid talurahvakoolidele. 2) Õpetajate olemasolu võimaldas avada uusi koole ning rahva lugemisoskus tõusis. 3) Lõi uue lugemaõpetamise meetodi ja andis välja oma meetodile vastava aabitsa.
ning puutuvalt kriminaalasja raames tsiviilhagi lahendamisega ka kriminaalmenetluse seadustikus (RT 2003, 27,166). Tsiviilkohtumenetluse alla saab liigitada ka kvaasikohtulike vaidluste lahendamise organite- töövaidluskomisjonide ja üürikomisjonide tegevust reguleerivad sätted . Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõule, mis töötati välja Justiitsministeeriumi algatusel, tehti rakendusi ajal ilmnenud probleemide kõrvaldamiseks, tehti vajalikud muudatused eelkõige kohtute töö tõhustamiseks, samuti suurendamaks senisest veelgi rohkem erilist kaitset vajavate isikute õigusi (eestkoste seadmise menetluses, isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluses jms). Uus seadus jõustus 1.01.2009. (194 SE III). -3- TSIVIILKOHTUMENETLUS
oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset (reeglina pole kommunism populaarne kõrge elatustasemega riikides). Pealegi vajas USA elujõulisi kaubandus- ja majanduspartnereid, kes suudaksid tarbida USA-s valmistatud toodangut. Programm koostati USA too-nase riigisekretäri George Catlett Marshalli algatusel ning kujutas endast ulatuslikku majandusabi-programmi. Ajavahemikus 1948-1952 andis USA 17 Marshalli plaani vastu võtnud riigile 17 miljardit $ eest majanduslikku ja tehnilist abi. Marshalli plaanist keeldusid NSV Liit ja tema mõjualused Ida-Euroopa riigid ning Soome. Marshalli plaani tulemusena kasvas nende riikide rahvuslik koguprodukt (RKP) nelja aastaga 25%, sealhulgas tööstustoodang 35% ja põllumajandustoodang 10%. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back)
AT 2. 1.Avalik sektor e. Esimene sektor- sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr.valgustaja) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest. Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*mo...
a., kui Stockholmist saadeti kohale haritud piiskop Joachim Jhering. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. a. kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Tõsisemat rahva lugemaõpetamise püüet näitab ka PõhjaEesti jaoks aabitsa uustrüki väljaandmine Jheringi algatusel. Bengt Gottfried Forselius võttis enda peale koolmeistrite väljaõpetamise raske ülesande. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaa ülikoolis, alustas ta talupoiste tasuta õpetamist. 1684. a. asutati kuningavõimu toetusel Tartu lähedale Piiskopimõisa (praeguses Ropka linnaosas) seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Õpiaeg koolis oli kaks aastat ja ainsaks õpetajaks oli Forselius ise. Pearõhk pandi ladusale lugemisele ning
1987- Fosforiidikampaania- see oli rahva esmakordne aktiviseerumine seoses NSVL keskvõimude kavaga hakata Virumaal kaevandama fosforiiti. Keskvõimude plaan oleks võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning võis kaasa tuua uue migratsioonilaine Eestisse. Rahva protestiaktsioonide tõttu olid võimud sunnitud kaevandamisest loobuma. 1987 august- Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi loomine. MRP- AEG oli teisitimõtlejate algatusel loodud poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks oli MRP avalikustamine. MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha.
muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus. · Ülesannete täitmise aeg sõltub ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, kuid ta ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas. Töökeskkonnanõukogu · Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. · Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. · Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad neli aastat. · Sõltuvalt ettevõtte ohuteguritest ning ettevõttes asetleidnud tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtude arvust on Tööinspektsioonil õigus nõuda töökeskkonnanõukogu moodustamist ka alla 50 töötajaga ettevõttes.
arengule? 17.oktoobri manifest, see lubas erakondade loomist. Saadi õigusi juurde. Tsaari võimu pikenemine. Hiljem võttis tsaar paljud õigused ära. 17. Miks suutis tsaarivalitsus 1905.aasta revolutsioon is püsima jääda? Suurem osa armeest jäi tsaarivõimule ustavaks ning see võimaldas revolutsiooni aasta jooksul sammhaaval summutada ja tagasi konservatiivse poliitika juurde minna. 18. Milline tähtsus oli 20.saj alguses K.Pätsi tegevusel? Tooge näide. Sest tema algatusel asutati Eesti Rahvameelne Eduerakond. 19. Milline tähtsus oli 20. saj alguses J .Tönissoni tegevusel? Tooge näide. Ta andis välja ajalehte Postimees. 20. Miks asuti Eestis 1905.aasta lõpul mõisaid põletama ning kuidas likvideeris selle vastuhaku tsaarivõim? Rahvast kutsuti avalikule väljaastumisele. Toimus ülevenemaaline üldstreik. Sellepärast kahati mõisaid päletama ja mõisnike tapma. Vastu saadeti neile karistusalgad, kes hukkasid inimesi. 21. Kas 20
MAJANDUSLIK LIBERALISM - majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt. MARKSISM Karl Marx-i õpetusi ja filosoofilisi teoseid järgiv liikumine SOTSIALISM liikumine, mis pooldab võrdset ühiskonda ja leiab, et töölised peaksid osalema riigi juhtimises RESTAURATSIOON vana võimupoliitika taastamine SOVINISM - rassi-, soo- või mingi ingimgrupi üleolek teistest KOLMEKEISRILIIT Bismarcki algatusel sõlmitud neutraliteedi- ja sõprusleping Saksamaa, Austria- ungari ja Venemaa vahel. Eesmärk: hoida Prantsusmaad tugevnemast. KOLMIKLIIT 1882. a loodud liit, kuhu kuulusid Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata kolooniaid ja suurendada võimu merel; Austria-Ungari soovis tugevdada oma positsioone Balkanil; Itaalia soovis end kaitsta. REALPOLITIK
korra raames. Virgutas eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele ja kirjutas hariduse vajalikkusest. Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks Perno Postimehe asutamine aastal 1857. Jannsenil oli lihtne, petlik ja rahvapärane jutustamisviis, see tegi lehe kiiresti populaarseks. 1864. aastal kolis ta Pärnust Tartusse. Ta võttis kõikidest üritustest osa. Tütar Lydia Koidula(1843-1886) oli suureks abiks. 1865. aastal loodi nende pere algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine. Jannsen korraldas ka esimese eesti üldlaulupeo, mis toimus 1869. aastal Tartus. Seal oli eestlaseid üle kogu maa. Kasvatas kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. Jakob Hurt(1838-1907) Jakob Hurt oli Otepää kirikuõpetaja, kes oli kõikide rahvuslike ettevõtmiste eesotsas 1870. aastatel. 1872. aastal asustati Eesti Kirjameeste Selts. Seltsi põhiülesandeks oli eestikeelse kirjasõna väljaandmine, eelkõige kooliõpikud
arvestades tema ealisi ja soolisi isearasusi. 4. Tuletorjemargid (tuletorjevaalik, tuletorjeredel), kohutusmargid(kanna silmakaitsevahendit, kanna kaitsekiivrit), evakuatsiooni- ja esmaabimargid, keelumargid (suitsetamise keeld, veega kustutamise keeld), hoiatusmargid. 5 Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Vähemalt 50 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töötajate esindajate valimine toimub sarnaselt töökeskkonnavolinike valimisele • analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;
andma nende kohta selgitusi · Andma revidentile tasuta kohvi · Võimaluse korral tagama revidentile() revisjooni läbiviimiseks ( ) kohase tööruumi või töökoha , võtmata selee eest tasu 9. Vaie toimingu peale tuleb esitada ............päeva jooksul, arvates päevast , mil vaide esitaja vaidlustatavast toimingust teada sai või pidi teada saama 10. Maksuhaldur ei nõuda tagatist kui nõue on · Alla 5000 krooni · Alla 1000 krooni 11. Maksuhalduri algatusel tehtud ekspertiisi kuulud katab maksumaksja- tõene, väär 12. Revisjoni võtab füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või maksu kinnipidaja- tõene, väär 13. Maksuhaldur teatab revisjoni ja määrab revisjoni ulatuse korraldusega , mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt · 10 päeva enne revisjoni algust · 7 päeva enne revisjoni algust · 3 päeva enne revisjoni algust 14
suurema kõlajõuga pillid (puhk- ja löökpillid) tagapool. Orkestri esimeste viiulite rühma juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema esitab orkestriteostes viiulisoolosid. Enne proove ja esinemisi annab kontsertmeister oma viiulil a- noodi, mille järgi kõik teised muusikud oma pillid häälde panevad. NB! Jätkub järgmisel lehel! Sümfooniaorkestris pillide paigutused Eesti esimene sümfooniaorkester asutati Tartus 1900. aastal Aleksander Lätte algatusel. Tänapäeval tegutsevatest orkestritest on tuntumad ERSO ehk Eesti Riiklik Sümfoniaorkester (peadirigent Neeme Järvi), Rahvusooperi Estonia sümfooniaorkester (peadirigent Arvo Volmer ), Vanemuise teatri sümfooniaorkester (peadirigent Mihkel Kütson). ERSO Kammerorkestri koosseis on väike: 10- 12 keelpillimängijat, vastavalt teosele lisanduvad flööt, oboe, klarnet, metsasarv, klavessiin vm pillid
Laikmaa oli kunstnik, pedagoog ja kunstielu organisaator. Kristjan Raud (1865-1943) oli samuti üks eesti kunstnikke, kes rajas oma kärjääri Eesti, kuigi ande ja tutvuste poolest oleks tal olnud võimalik sulanduda Peterburi või Saksamaale. 1904. Aastal kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales “Noor Eesti”, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi Põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu. Eesti Vabariigi algusaastail loobus K. Raud vabakunstniku elust ja asus tööle haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana (1919- 1923) Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. 1907. Aastal, Jakob Hurda surma järel, nõudis Raud esimesena muuseumi asutamist. K. Raud oli Eesti Rahva Muuseumi esimestel tegustsemisaastatel mitme kogumisaktsiooni üks initsiaatoreid
Colbert · ta oli alati rangelt musta kandev morniilmeline mees, keda nähti enamasti kuninga ruumide juures ootamas, mapp kaenlas. · Keegi polnud teda kunagi naeratams näinud. · Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. See tähendas osta võimalikult vähe kaupu sisse ja müüa võimalikult palju saadusi välismaale. · Colbert'i seisukoht oli: selleks, et vähendada kaupade sissevedu, tuleb neid ise toota. Colbert'i algatusel asutati riiklikke manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida seni välismaalt sisse veeti. · Veneetsia eeskujul toodeti peegleid ja pitse · Inglismaa eeskujul sukki. · Hollandlastelt õpiti, kuidas toota kalevit · Saksamaalt, kuidas valmistada vask- ja raudesemeid. Õpetajateks kutsus Colbert välismaa meistreid.
Rahvusarhiiv tegeleb digitaalarhiivi kaudu digitaalarhiivinduse küsimustega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning teadus- ja publitseerimisbüroo toel valdkonda hõlmava arendamise ja korraldamisega. Arhiivide majandustegevust ja tugifunktsioone katab haldusbüroo. Kuigi rahvusarhiiv on asutusena noor, ulatub Eesti rahvusliku arhiivisüsteemi rajamine Eesti Vabariigi algusaega. Esmakordselt 3. märtsil 1920. aastal nõu pidanud arhiivikomisjoni algatusel loodi ajalooliselt oluliste asutuste dokumentide hoiukohana praegune ajalooarhiiv Tartus ning tegutsevate asutuste dokumentide haldajana riigiarhiiv Tallinnas. 1935. aasta arhiiviseadus tugevdas arhiivide rolli ühiskonnale väärtuslike dokumentide säilimisel ja kasutamisel. Nõukogude võimu ajal jätkasid arhiivid tööd, suuremates linnades tegutsenud maa- arhiivid nimetati ümber linnaarhiivideks ning arhiivide juhtimine käis Moskvale allunud Arhiivide Peavalitsuse kaudu. 1990
mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma. 2.1 Uno Naissoo osa Eesti jazzis sünnis Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazz muusikas esimesena Uno Naissoo (1928- 1980). Tuntud ka populaarsete laulude autorina, sai temast eesti juhtiv helilooja instrumentaalses jazzis. U. Naissoo eestvedamisel toimusid regulaarselt Tallinna jazzfestivalid aastatel 1949- 1967 ning tema algatusel rajati G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis levimuusika osakond. Seitsmekümnendail algas jazz muusika vaibumine Eestis, mille üheks põhjuseks oli rockmuusika pealetung. Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi jazzi vastu ning taas hakati korraldam a festivale. Millest pikaajalisemaks on kujunenud "Tudengijazz" T allinnas ja suvised jazzfestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud "Jazzkaar", mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni.
rubladega ning kaupade defitsiidi teke. 1941-1944 Sakslastele pakkus huvi siinne põlevkivi. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Põllumajandus suutis Nõukogude okupatsiooni tekitatud kaosest toibuda. Nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid ei tagastatud endistele omanikele, vaid need jäeti sõjasaagina Kolmanda Riigi käsutusse. Üldine elatustase langes. Eestlaste eneste algatusel loodud Eesti Rahva Ühisabi eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele. Alates 1944 Põlevkivitööstus, Sillamäele ehitati salajane sõjatehas. Maa sundvõõrastamine ehk riigistamine aastatel 1944-1947 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 ha maad. Maareformi ajal hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Uusmaasaajatel ca 15 ha talupidamist. 1947
Selleks loa taotlemine nõudis üle kümmekonna aasta, enne kui 1857.aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannsen lootis,et kõik ,mis eesti rahvas saavutada võib,peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestalsi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864.aastal kolis Jannsen Tartusse,kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865.a. Laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Seoses läheneva priiuse 50.aastapäevaga hakkas ,,Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks . Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda. Laulupidude traditsioon ise pärines Saksamaalt. 1857.aastal toimus saksa kooride laulupäev Tallinnas. Laulupeo ettevalmistamine nõudis visa ja kannatlikku tööd. Ametliku loa saamine venis kahele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
