Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) Agu Vahtrik 12a Ametiühing on organisatsioon, mis tekib ainult töötajate soovil ja algatusel on organisatsioon, mille töötajad loovad selleks, et omada jõudu oma töö- ja elutingimuste parandamiseks Eesti Ametiühingute Keskliit Iseseisvate omaalgatuslike Eesti ametiühinguühenduste koostöö- ja esindusorganisatsioon. Nime võib lühendada EAKL ning tõlkida inglise keelde Estonian Trade Union Confederation. Asukoht on Tallinn. Asutatud 12. aprillil 1990.a Tegevuse aluseks on Eesti Vabariigi Põhiseadus, välislepingud ja teised dokumendid
Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Ülesanded: · Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. Euroopa komisjonil on vastavalt asutamislepingule õigusaktide algatamisõigus, seega on tema ülesandeks uute õigusaktide ettepanekute koostamine ja nende esitamine parlamendile ja nõukogule. · Euroopa Liidu poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. Komisjon vastuta...
kaugusel ), esinejaks tuntud laulja ja pillimees Uuno Loop. Esineja honorariks sai kokku lepitud 3000 kr ülekandega, mis sisaldab ka sotsmaksu, kuna tegemist on FIE-ga. Transpordi eest hoolitseb sõber autoga, kellele maksan kinni 25l bensiini hinnaga 16 kr/l, see sisaldab transporti Tallinn Türi -Tallinn ,mis kokku läheb 400 krooni. Türi kultuurimaja üürin ma hinnaga 150 kr/h, sest selliseid üritusi toimub seal harva ja maja toetab sellisel algatusel ürituste korraldamist, lisaks olen maja juhtkonnaga tuttav juba varasemast ajast. Vajaliku helitehnika rendin Türi lähedalt Paidest, kokku koos transpordiga läheb helitehnika ja helindamine maksma 1200 krooni. Tegemist on samuti ülekandekroonidega , sest teenuse osutaja on FIEga. Peale helitehnika on üheks suuremaks kuluartikliks, reklaamikulu. Väikelinnas on üldkasutatavaid reklaamikanaleid veidi vähem, kui suures linnas ja need on ürituste korraldajatele ka paremini teada
tapmine, kahjurputukate ja -näriliste tapmine jm. Oluline on, et kui looma hukatakse, siis tuleb teha seda viisil, mis põhjustab vähimal määral kannatusi, nii füüsilisi kui ka vaimseid. Jõgeva Gümnaasium, 12.B Riina Tamm Kui loomakaitseseaduse poolt sätestatud ettekirjutusi loomahukkamisel eiratakse, ootab juriidilist isikut rahatrahv kuni 7988 eurot(125000 krooni)(loomakaitseseadus ptk 11 § 666) Eutanaasia on looma hukkamine omaniku algatusel või kaastundest, kui näiteks loomal on kaua aega olnud mõni ravimatu haigus ning tema piinad oleksid elades väga suured. Kuid ka siis on üldreegel teha seda viisil, mis on loomale valutu. Hukkamist viib läbi ainult loomaarst. Eesti Loomakaitse Seltsi peamiseks põhimõtteks on tagada loomale heaolu sõltumata sellest, kes loom ise või tema heaolu on inimesele kasulik või mitte. ELS on arvamusel, et iga
Kasutusele võeti ka mitmeid sõjarelvi: näiteks Ypres'i lahingus mürkgaas, Somme'i lahingus tankid(sai läbi kaevikuliinidest), allveelaevad ja lennukid. Kindlasti ei saaks mainimata jätta, mida põhjustas sõda inimeste hingeelule. Algul oodati sõda ning eeldati, et sõda kestab lühikest aega. Kuid antud sõda kestis kaua ning tekitas inimestes tüdimust ja depressiooni. Sõda oli väga julm ning inimlikkusest jäi asi väga kaugele. Näiteks Türgi algatusel tapeti Armeenias üle pooleteise miljoni juudi. Üldse I.maailmasõda nõudis varasematest sõdadest kõige rohkem hukkunuid. Sõjas osalenuid inimesi hakati kutsuma kadunud põlvkonnaks. Näiteks võib tuua ka raamatu „Läänerindel muutuseta“, kus sõda jättis sõjas võitlenutele hingeellu nii suure jälje, et tagasi tavaellu pöördudes nad ei suutnud enam massi sulanduda. Nad tundsid, et neid ei mõisteta ja nad ei
Kadunud põlvkond Saksa kirjaniku Erich Maria Remarque teos ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab sõja õudusi ning selles osalenud elukogenematute ja noorte 19-aastaste koolipoiste osalemist selles. Noorsugu läks võitlema koolipingist oma õpetaja algatusel vabatahtlikena, kuid koolis õpituga polnud seal midagi peale hakata. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Raamat räägib Paulist, kes läks sõtta koos oma kuue klassivennaga. Peale sõja nad elus palju muud ei näinudki. Hommikul ärgates ei võinud iial teada, kui kaua veel elada lastakse. Kogemusi oli poistel vähe. Nad ei teadnud elust muud kui kõigest meeleheidet, surma ja hirmu. Selliste mõtetega on raske edasi elada
Tähelepanu on pööratud haiguste äratundmisele ja kirjeldamisele. Autori põhimõte on, et osav arstimine peab looduse väele abiliseks astuma ja haiguse läbi teelt eksinud toimetusi seaduslikule korrale tagasi juhtima. Kodutohter ilmus aastal 1879, 1884, 1890, 1900 ja 2001. Maailm ja mõnda mis seal sees leida on Koguteose "Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tullosaks ja öppetlikuks aeawiteks Ma- rahwale" koostab Kreutzwald H. Laakmanni algatusel, kes kavatseb saksa populaarse pildiajakirja "Pfennig-Magazin" eeskujul välja anda samalaadset eestikeelset ajakirja. Kavatsused ei teostu täies ulatuses, väljaanne ilmub viies vihikus. Lugejale pakutakse teadmisi maailmaruumist, loodusest, välismaa elanikest ja loomadest, ajaloolistest sündmustest ja mälestusmärkidest, raudteest, elektrist, trükikunstist ja teistest kaasaegsetest tehnikasaavutustest, aga ka praktilisi õpetusi tervishoiu ja majanduse alalt
c) madisepäeva lahing 1217 suurim kaotus d) tartu ja saaremaa vallutamine 1227 · isikud: a) Meinhard-piiskop, tõi liivimaale ristiusu, esimene liivimaa piiskopp. b) Albert-rajas kirikuriigi.pühendas kogu maa neitsi maarjale, riia linna rajamine, läänistas maid, mõõgavnedade ordu. c) Lembitu-sakala vanem d) Kaupo-liivlaste vanem, hukkus madisepäeva lahingus Mõõgavendade ordu: ristisõdijate vägi oluline sest alustati nende algatusel eestlaste ristiusustamist vägivaldsel teel. Liivimaa kroonika: esimene, alikas milles on kirjeldatud eesti vabadusvõitlust. Eestlaste allajäämispõhjused: · Subjektiivsed põhj.-Polnud riik, maakonnad ei teinud koostööd,Eestlased ei teinud teiste rahvastega koostööd.Liitlased ei pidanud kokkulepetest kinni. · Objektiivsed põhjused-Vastasel oli oluline sõjaline ülikool, ristisõdijad olid ülekaalus, eestlastel oli palju vaenlasi, vaenlastel oli hea taktika
raha, läks 1897-1898 Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. 1899. aastal läks ta Münchenisse kunstikooli, kus tema suhtumine kunsti muutus. 1904 kolis Kristjan Tartusse. Seal hakkas ta edendama eesti kujutavat kunsti. Osales "Noor-Eesti", Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi ja Eesti Kunstiseltsi tegevuses. Tema algatusel loodi põllumeeste seltsi juurde rahvariiete ornamentide kogu, "Käsitööleht" ning ta korraldas ka vanavara kogumist. 1907 avas oma stuudiokooli Tartus. 1919 avati Tallinnas Eesti Muuseum, kus Kristjan Raud valiti juhatuse liikmeks. Samal aastal kutsuti ta haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusasjade osakonna juhatajaks, kust lahkus mail 1924. 1925 sai Kultuurkapitali tellimuse ja 1926 Kultuurkapitali tööstipendiumi. 1935 sai tellimuse "Kalevipoja" illustreerimiseks
18401852 ilmus ÕES-i toimetistes Faehlmanni kaheksa saksakeelset kunstmuistendit (Loomine, Koit ja Hämarik, Vanemuise laul jt) Johann Köler- (1826-1899) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Philipp Karell- oli eesti arst, ta oli üks esimesi eesti soost arste, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinidoktori kraadiga. Tema algatusel asutati 1867. aastal Vene Punane Rist. Nikolai I ja hiljem Aleksander II perekonna ihuarst, ning salanõunik. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte, 1857, aastal asutas Pärnu Postimehe, kolides 1863. aastal Tartu, hakkas välja laskma Eesti Postimeest. Eesti hümni sõnade autor Jakob Hurt- oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Otepää kikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Esindas Eesti Kirjameeste Seltsi aastatel 1872-1881.
,,Aida,,-kirjutatud egiptlaste tellimisel ,,Travita,, ,,Othello,, ,,Rigoletto,, ,,Maskiball, ,,Trubadum,, Reekviem(1874)kirjanik A. Manzani mälestuseks. RICHARD WAGNER(1813-1883) Saksa helilooja. Elu oli väga spontaalne. Armastas luksust ning laenas raha. Oli dirigent, ooperite autor ja luuleuuendaja, muusika teoreetik, kriitik, kirjanik ja poliitik. 1834 avaldas mõjuka artikli selle kohta, et sakslastel puudub oma ooper,,Saksa ooper,, 1876 avati tema algatusel uus ooperiteater ,,Byreuth,, Tema seisukohad: Ooper peab olema kunstiline tervik. Liberetto ja muusika peavad olema kirjutatud ühe ja sama inimese poolt. Leit motiv igal tegelasel, hõlbustab arusaamist. Orkestril on väga suur roll info edastamisel. Wagneri orkestrid on tavaliselt 4x koosseisud.(vaskpuhkpillid on tema arust väga tähtsal kohal) Orkestlile ehitati orkestriauk. Etenduse ajal kustutati saalis tuled. Saali põrand peab olema kaldu, et näeks. Looming: ,,Tannhöuser,,
Napoleon Bonaparte kui inimene, väejuht, riigimees Maailmas kõigile tuntud Napoleon oli üks maailma suurimaid sõjageeniusi, kelle võidud ja teod on teda jäädvustanud maailma ajalukku. Ta oli suursugune väejuht ja riigimees. Ta oli omaette isiksus. Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769 Korsika saarel ning suri 5. mail 1821 51- aastasena. Pärit oli ta vaesunud aadliku perekonnast. Tema sünninimi oli Napoleone Buonaparte, mille ta vahetas 1796 Napoleon Bonaparte vastu. 9-aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne'i sõjakooli ning ta asus teenima suurtükiväeleitnandina. Ta armus Josephine'i ja abiellus temaga. Hakkasid levima kuulujutud, et Josephine'l on armuke ja Napoleon võttis endale samuti armukesed. Ühega neist sai ta poja. Napoleon oli Josephine'ga tülis selle tõttu, et Josephine'i sülekoer hammustas Napoleoni ja minu teada nad isegi lahutasid selle tõttu. Kui tuli välja, et Josephine ei saa lapsi, si...
esimeste värsside kokkuvõtteks. Aasta hiljem ilmus juba teine luulekogu "Emajõe ööbik". See luulekogu tõstis Koidula rahvusliku liikumise juhtluuletajaks. Koidula esimeseks katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''.,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. 1872 . aastal avaldas ta oma kuulsama naljanäitemängu "Säärane mulk". Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 21
· 1991 seoses NSVLi lagunemisega: Baltimaad taastasid iseseisvuse, tekkis rida uusi riike: Ukraina, Valgevene, Kasahstan, Moldova... · Tsehhoslovakkia jagunes Tsehhiks ja Slovakkiaks · Jugoslaavia lagunemine oli tunduvalt dramaatilisem Venemaa · 1991 pärast ebaõnnestunud riigipööret lagunes NSVL. · B. Jeltsini algatusel sõlmiti detsembris 1991 kokkulepe SRÜ moodustamise kohta. · 1993 vastasseis presidendi ja ÜNi vahel · 1994 1. Tsetseenia sõda · 1998 rubla järsk langus · 1999 B. Jeltsini tagasiastumine. Presidendiks saab V. Putin. Balkani probleemid · 1989 kommunistliku reziimi kukutamine Bulgaarias ja Rumeenias ning Jugoslaavia lagunemise algus
· 1872 a. Eesti Kirjameeste selts · 1878 a asutas Jakobson ajalehe ,,Sakala" 1880ndad · 1880 lahkus Hurt Eestist · 1881 sai Jakobson Kirjameeste seltsi juhiks · 1882 suri Jakobson · 1886 Tallinnas Estonia JOHANN VOLDEMAR JANNSEN · Rahvusliku liikumise eesvedaja Tartus. · 1857 a. hakkas välja andma nädalalehte ,,Perno Postimees" · 1864 a. hakkas välja andma Tartus ,,Eesti Postimeest" · 1865 a. asutati tema algatusel Tartus Vanemuise selts. · (Tema tütar oli Lydia Koidula.) LYDIA KOIDULA · Isamaalised laulud. · 1870 a. ,,Saaremaa onupoeg" CARL ROBERT JAKOBSON · Tema sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. · 1868 a. pidas Vanemuise seltsis esimese isamaakõne. · 1870 aastate alguses tuli Eestisse, ostis endale talu ning kavatses end täielikult pühendada põlluharimisele. · 1878 a
imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised.maailma arengut mõjutas rahvustuse areng,levik.tekkisid võimsad rahvusriigid.suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end üle sovinism(marurahvuslus).sovinism õigustas imperialism teked(püüd saavutada maailmas suurim ülevõim).vähem arenenud maad muudeti tooraine baasideks.euroopa suur rigid levitasid euroopa tsivilisatsiooni(demokraatia,eraomadused).20saj algul kogu maailm jagatud euroopz riikide asumaadeks.suur riigid olid väga huvitatud oma asumaadest.imperialismi tähtis osa on koloniaalimpeeriumide välja kujunemine.20saj tekkisid koloniaalriikide vahelised vastuolud(vabad maad said otsa).1914 elas üle poole inimest koloniaalmaades(56%).suur huvi oli aafrika maade vastu.1900 ümber 94%aafrikast koloniseeritud.suurt huvi oli aasia,india,hiina vastu.rahvusvahelised suhted 20saj algul.19saj lõppus hakkasid euroopa riigid moodustama sõjalise bloke(kolmliit-saksamaa,itaalia,Austria-ungari).1...
ekspeditsioonidel. Vladimir Paavel (1900-1958) 1925-1935 töötas Saksamaal ehitusfirmades vesiehitiste ja kanalisatsiooni rajamise insenerina. Saksamaal Balti Ülikooli (Hamburgis) rajajaid, professor ja prodekaan 1945- 1949. Tema teadustöö põhisuunaks olid vesiehitised. Tema algatusel rajati ja sisustati TTÜs vesiehitiste laboratoorium Hugo Raudsepp (1900-1976) Teadustöö põhisuunaks oli 1,4- dieenide süntees, põlevkivi kerogeeni koostis ja struktuur, aromaatsete süsivesinike keemilised omadused, põlevkivifenoolide-alaste uurimistööde algatajaid. TPI polümeeride sünteesi laboratooriumi rajajaid ja
Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik (VNSFV). Moodustati ka Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL), mis pidi ühendama erinevaid nõukogude sotsialistlikke liiduvabariike. Pärast Lenini surma sai 1927. aastal võimule Jossif Stalin, kelle valitsemise ajal muutus minu arvates diktatuur veel jõhkramaks ja julmemaks, kui see oli olnud. Ta lõi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG) ning tema algatusel alustati massiküüditamist. Peale esimest maailmasõda ei suutnud paljud sakslased leppida Versailles'i rahulepingu tingimustega. 1919. aastal loodi Saksa Töölispartei ,mis üsna pea nimetati ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, mille esimeheks sai Adolf Hitler. Nende eesmärk oli muuta taas Saksamaa suureks, tugevaks ja jõukaks. Esialgu nende kavatsus võimule pääseda nurjus, kuid 1932. aasta parlamendivalimistel said nad üle kolmandiku saadikukohtadest. 1933
Rootsi riik pani suurt rõhku haridusele. Talupoegade tarbeks seati sisse rahvakoolide süsteem. 1655. Aastal võeti vastu otsus, et igas kihelkonnas peab olema koolmeister. Nõuti ka, et koguduste juures töötaksid kooliõpetajaid, kuid neid polnud veel piisavalt. Hariduse jagamise üheks eesmärgiks oli kindlasti luterluse levitamine. Eesti keelde hakati tõlkima palju vaimulikku kirjandust ning toimusid ka eestikeelsed jumalateenistused. Johan Skytte algatusel loodi 1630. Aastal Tartu esimene gümnaasium ning juba kaks aastat hiljem 1632. Aastal sai sellest Gustav II Adolfi korraldusel (Tartu)ülikool. Peale riigimaade mõisnikele jagamist hakkas Rootsi riigikassa tühjenema. 1672.aastal hakkas trooni valitsema Karl XI, kes algatas reduktsiooni riigimaade tagasivõtmine. Reduktsioon jõudis Eestisse 1680.aastal ja see tekitas baltisakslastes tugevat vastuseisu.
Ärkamisaeg (ka: rahvuslik ärkamisaeg, rahvuslik ärkamine) oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Tähtsamad daatumid: 1857 – Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus 1857–1861 – "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1858 – Mahtra sõda 1861 – maltsvetlaste minek Krimmi 1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist 1864, 21. november – J. Köleri algatusel esitati Aleksander II-le Eesti talupoegade suur palvekiri 1865 – laulu- ja mänguseltside "Vanemuine" ja "Estonia" asutamine 1866 – omavalitsuse seadus vabastas talupojad ühiskondlikul alal mõisnike eestkoste alt, kaotati mõisnike kodukariõigus, käsitööliste tsunftiseaduse kaotamine avas eestlastele võimaluse käsitöö alal vabalt tegutseda 1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868–1870 – C. R. Jakobsoni kolm isamaa kõnet
Eesmärk on teenida kasumit. • Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond on inimeste vaba tegevus, mille eesmärk on mingit valdkonda parandada, ilma ise kasu saamata. Nt: MTÜ. 2. Seleta mõisted: ametiühing, vabaühendus, mittetulundusühing, kodanikualgatus Ametiühing- mingi kutseala tööliste või teenistujate organisatsioon nende sotsiaalmajanduslike nõudmiste kaitsmiseks ja esindamiseks. Vabaühendus- kodanike omal algatusel loodud ühendused ühiskonna edevdamiseks. Kodanikualgatus- isikliku initsiatiivi ülesnäitamine. inimeste isiklik initsiatiiv mingi arutelu algatamiseks või probleemide lahendamiseks. 3. Mida kujutab endast kodanikuosalus? Miks on see vajalik? Nimeta erinevaid kodanikuosaluse vorme. Kodanikuosalus on inimeste omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Vormideks on näiteks protestiavaldus, keskkonna- ja rahuliikumises
Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllumeeste Selts. Jakob Hurt- oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Lõpetanud Tartu Ülikooli usuteaduskonna, pidas Vanemuises kõnesid Eesti ajaloost ja rahvaluulest, töötas Eesti Postimehe lisalehe toimetajana, Eesti Aleksandrikooli peakomitee president, Eesti Kirjameeste Seltsi president, 1872.aastal sai Otepää kirikuõpetajaks. Carl Robert Jakobson- oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik japedagoog
Erik Hans Sepp 11E Teater Eestis 19. sajandil Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat "Androslannad". 1784. aastal rajati Kozebue algatusel Tallinna asjaarmastajate teater nin 1789. aastal kõlars eesti keel esimest korda laval (Kotzebue "Isalik ootus"). Eesti teater hakkas aga hoogsalt arenema just 19. sajandil. 19. sajandi alguses ehitati Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta hoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Maja asus Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu tolleaegses laadapaigas ning kuulus vaestekolleegiumile
kohalikes seltsides. Toimusid rahvarohked üldlaulupeod 1891, 1894 ja 1896. Jätkus rahvaluule kogumine ka pärast Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemist. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses. Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid kogumise, säilitamise ja avaldamise põhimõtted. Hurda algatusel koostati esimesed eesti rahvaluule teaduslikud väljaanded, alguse sai hiigelsari "Monumenta Estonia Antiquae". Esimeste eesti kunstnikena asusid kodumaal tööle vennad Paul ja Kristjan Raud ning Ants laikmaa. Rahvakunsti- ja käsitööesemete kogumist korraldas Kristjan Raud. Need vanavara kogud said aluseks Eesti Rahva Muuseumile (1909). Mitte ainult tartu, vaid ka Peterburi, Helsingi ja Moskva ülikoolis, Riia Polütehnikumis, Saksamaa kunstiõppeasutustes õppis 19
Aasta hiljem peitis ta selle oma Tartumaal asuvasse tallu. Lipu asukohta teadis vaid K. Auna isa, hiljem ka mõni üksik EÜS-i liige. Originaallipu saatus peale okupatsiooni 26. detsembril 1991.a võeti lipp peidupaigast välja. 24. veebruaril 1992.a anti lipp taas EÜS-ile. 23 märts kuni 14 september 1992.a oli lipp restaureerimisel. Tänaseks asub lipp taas Eesti Rahvus Muuseumi hoidlas. Sini-must-valge lipu tagasitulek 21. oktoobril 1987.a lehvis julgete noorte algatusel lipp üle mitmete aastakümnete Võrus korraldatud miitingul. 23. juunil 1998.a legaliseeriti rahva survel sinimustvalge värvikolmik rahvusvärvidena. 20. augustil 1991 lõppes okupatsioon ja taasiseseisvus Eesti Vabariik. Riigikodu kinnitas riigilipu kasutamise korra ning ühendas rahvus- ja riigilipu Eesti lipuks.
Mitu nädalat kestab 1 periood? 8 nädalat 14. Uuri Teko õppekorralduseeskirja ja selgita välja, mis tingimustel on võimalik taodelda akadeemilist puhkust? Akadeemilist puhkust võimalik taodelda tingimusel, et õpilasel ei ole võlgnevusi õppetöös, raamatukogus, õpilaskodus või muid võlgnevusi. 15. Uuri Teko õppekorralduseeskirja ja selgita välja, mis tingimustel võib kool õpilase kooli nimekirjast välja arvata? Õpilase väljaarvamine toimub kooli algatusel kui: - õpilane ei ole võimeline likvideerima õppeaasta võlgnevusi õppeaasta lõpuks või kokkulepitud ajaks; - pikkemaajalise põhjusega puudumise (kui õpilane on puudunud kaheksanädalase õppeperioodi jooksul vähemalt 50 % õppetundidest) ja sellega seotud võlgnevusse tõttu; - kui õpilane on hakkama saanud vääritu teoga, mille tõttu pole tal võimalik koolis õpinguid jätkama;
menetluses ka koos; 4. õigus nõuda ametniku taandamist ametnik ei või osaleda menetluses, kui ta on ise menetlusosaline või tema esindaja, nende lähikondlane või pereliige või on isiklikult huvitatud menetluse lõpplahendist või on muid kahtlusi ,mis tekitavad kahtlusi tema erapooletus; Taandamise võimalused: - ametnik võib esitada ise taotluse enda taandamiseks; - taandada võib maksu- ja tolliameti peadirektor omal algatusel - seda võib taotleda maksukohustuslane. 5. õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist või pikendamist - ennistamine- kui seadusest tulenev menetlustähtaeg va maksudeklaratsiooni esitamistähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud võib menetlusosaline või maksuhaldur omal algatusel vormistatud taotluse alusel tähtaja ennistada. Maksuhaldur saab esitada taotluse omal algatusel tähtaja muutmiseks ja see peab olema põhjendatud
V:K.Päts 50.Millal toimus murrang Vabadussõjas eestlaste kasuks? V:Pärast sõjavägede ülemjuhatuse kujundamist. 51.Kes moodustasid ajutise keskvõimu Eestis Vabadussõja algul? V: Maanõukogu ja Ajutine Valitsus 52.Millal moodustati Vabariigi valitsus? V: mais 1919 53.Mis oli Eesti rahva täievoliline esindaja riiklikus võimukorralduses? V: Asutav Kogu 54.Millal toimus esimene relvastatud jõudude organiseerimine sõjaväe ja kaitseliidu näol? V:1918 aasta sügisel. 55.kelle algatusel toimus alalise sõjaväe moodustamine? V:vanemate sõjaväejuhtide 56.Missugust välisabi sai Eesti? V: Soome vabatahtlikud ja Inglise laevastik. 57.Kelle ilmumine rindele aitas tõsta vägede moraali Vabadussõja algul? V:Osa Eesti teovõimelisemast haritlaskonnast. 58.kes sekkusid veel Vabadusõja käiku eestlaste liitlaste näol? V:Lätlased ,ingverlased ja Vene valged. 59.Missugune oli ümmargune meeste arv Eesti ja N.-Vene sõjavägedes sõja algul?
antavad ajad ning ühest vahetusest teise ülemineku aja ja korra määrata vahetus graafikutega. Vahtusgraafiku kinnitab tööandja. Tööandja peab tutvustama töösisekorra eeskirja projekti töötajatele vähemalt nädal enne projekti tööinspektsioonile tutvustamist. Need ei ole tööandjale kohustuslikud juhul, kui need lähtuvad seadusest. Üleviimine teisele tööle: Üleviiminek teisele tööle võib toimud apoolte kokkuleppel, töötaja algatusel, tööandja algatusel. Töölepingu muutmise all mõistetakse töölepingus määratud tingimuste muutmist, sh mõnede tingimuste väljajätmist või uute tingimuste lepingussevõtmist (TLS §59, lõige1).Neid võib muuta alatiseks kui ka määratud ajaks. Töölepingu tingimuste muudatused peab tööandja vormistama kirjalikult (TLS §70). (St juhul, kui tööandja maksab töötajale mõnikord suuremat palka, kui tööleingus kirjas, siis see ei muuda töölepingus määratud palga tingimusi
august.1939. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu põhiosaga. Suursaadik von Schulenberg palus V. Molotovilt vastuvõttu ning ta võeti vastu 21. Augustil.1939. Peale seda saadeti Saksamaa suursaatkonnast teele kiirtelegramm, kutsega 23. augustil Saksamaa esindajal Moskvasse sõita, kuna Stalin oli selle kuupäevaga nõus. Nõukogude Liidu eesmärgid lepingu sõlmimisel Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikite tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne- Euroopas ja keerab Nõukogude liidule selja
kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Eesti sotsiaaldemokraadid Peeter Speeki ja Gottlieb Asti eestvedamisel asutati Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus (ESDTÜ), mis seisis kindlalt rahvuslikul pinnal. 17. oktoobri manifesti tulemuseks olid ka Tallinnas ja Tartus loodud esimesed tööliste ametiühinguorganisatsioonid. Plahvatusohtlike meeleolude rahustamiseks ja kindlate seisukohtade väljatöötamiseks kutsuti Tõnissoni algatusel novembri lõpus Tartus kokku ülemaailmne rahvaasemikkude (esindajate) koosolek. Vallad, linnad ja mitmesugused seltsid läkitasid Tartusse umbes 800 saadikut. Koosolekul selgus, et juhatajaks ei soovita mitte Tõnissoni, vaid Tallinna radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit. Selle järgselt lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Seega peeti kaks koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ning radikaalid Teemanti eesistumisel.
tootmisviis valitses nendes majandusharudes millest oli huvitatud emamaa. Industriaalne tootmisviis Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine. Muutused: Inimesed jäid paikseks Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine Varaindustriaalne tootmisviis 1617 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa. Iseseisev industrialiseerumine omal algatusel ja oma ressurssidega. Pole kellegi poolt kaasa aidatud. Sõltuv industrialiseerumine huvitatud on hoopis teised riigid mitte see riik ise mis industrialiseerub (nt USA). Kolonisaatorite tegevusest sõltus kui suur areng toimus. Hilisindustriaalne tootmisviis 1819 sajand. Masinaline suurtootmine. Itaalia, Inglismaa, Parntsusmaa, Madalmaad, Saksamaa, USA. Ressursikolooniad oli vajalikud selleks, et maavarasid kätte saada. Infoühiskond 1970. aatatest alates. Postindustriaalne tootmisviis
· Rahvusliku liikumise algusaastate kesksemaks kujuks (1819-1890). · Perno Postimees 1857. aastal. · Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. Jannseni lihtne, piltlik ja rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. Perno Postimees pani aluse püsivale eesti ajakirjandusele. · Saavutas Tartus kiiresti rahvamehe tunnustuse. · Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts Vanemuine. · Jannseni õlul oli ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal Tartus. Jakob Hurt · . Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis peale laulupidu Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt (1839-1907), kes juhtis kõiki olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel. · Hurt tuli rahvuslikku liikumisse Vanemuise seltsi kaudu, kus ta pidas ettekandeid eest ajaloost ja rahvaluulest
Läänemeremaade õpperingkonna ainus ülikool oli Tartus Eesti talurahva koolitee algas vallakoolist, sellele järgnes kihelkonnakool. Need olid ainsad koolid, kus sai eestikeelset haridust. Eestlase edasine võimalik koolitee kulges saksakeelses keskkonnas. 7. Estofiilide liikumine. Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Keisri õukonnas töötasid maalikunstnik J.Köler ja arst P.Karell. 8. Rahvuslik liikumine. Eeldused: (neid oli kolm). 19. saj II p. oli üles kasvanud uus põlvkond kes olid sündinud vabadena mitte pärisorjadena. Talude päriseks ostmine Oli tekkinud eestlastest väikesearvuline haritlaskond kes ei seadnud sihiks
Tekkiva prügi kogust tuleks üleüldiselt vähendada. Selleks, et tarbimisühiskonnast saaks säästev, peab inimkonna suhtumine muutuma ettenägelikumaks ja rohelisemaks. Hetkel moodustab hädavajalik tarbitavast vaid imeväikese osa ning suurem hulk on kasutatud mugavuseks või näiteks paremaks väljanägemiseks. Usun, et riik peaks rohkem korraldama erinevaid säästvale tarbimisele suunavaid kampaaniaid, et inimesi teavitada ja mõtlema panna. Näiteks Eestimaa looduse fondi algatusel ettevõetud prügikoristuspäeva ,,Teeme ära 2008" saatis ootamatu populaarsus. Projekti eesmärgiks ei olnudki metsaalused ühekordse aktsiooniga puhtaks teha, vaid muuta inimeste mõtteviisi. Mind pani mõtlema Epp Petrone vanapaberil välja antud teos ,,Roheliseks kasvamine". Läbi oma naljakate püüdluste pisikeses Tartus ja hiigellinnas New Yorkis jääda oma roheliste eluviiside juurde, käsitles autor kõikvõimalikke teemasid: mida süüa, kuidas remonti teha,
17.Mis ajaleht jäi ainsaks rahvuslikku vaimu ärkvel hoidjaks? Kes seda toimetas? Karl August Hermanni ,,Postimees" 18. Millal ja mida õnnistati Otepää kirikus EÜS-i poolt?' 1884.a juunis sinimustvalge lipp 19.Miks hakkasid talupojad rajama piimaühistuid? Saamaks osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust, hakkasidtalupojad rajama piimaühistuid. 20. Mis kujunes tähtsaks sammuks ühistegevuseliikumises, kes algatas ja mis aastal? 1902.a Tartus Jaan Tõnissoni algatusel asustatud Eesti Laenu- ja Hoiuühisus. 21.Mis linnast sai alguse rahvuslik tõus ja kes seisis selle eesotsas? Tartust, Jaan Tõnisson 22.Kes oli ja milla sai Eesti esimeseks presidendiks? Konstantin Pärts, aastal 1938-1940 23. 20.saj alguses tekkis Postimehele Tallinnas võistleja, nimetage see. ,,Teataja" 24. Kes alustasid 1905.a vabrikutööliste eeskujul streiki? Mõisamoonakad 25.Nimeta esimene legaalne poliitiline partei Eestis. Eesti rahvameelne eduerakond 26
Ansambel Rondellus Ajalugu Vanamuusikaansambel RONDELLUS loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staak'i algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest muusikust, kes esinevad ajastu kostüümides ja vanade pillide koopiatel (lautod, fiidel, portatiivorel, mitmesugused löökpillid jm.). Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites. Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Ungaris, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Shveitsis; Riia ja Vilniuse vanamuusikafestivalidel, keskaja nädalal Gotlandil, Norrtälje kammermuusikafestivalil, Kalmari renessanspSevadel, Bornholmi suvemuusikafestivalil, festivalil "Euroopa keskaeg" Hürsensis, festivalil "Komponistinnen und ihr werk" Kasselis,festivalil "Montalbane" Freyburgis, festivalil "Musica Antiqua ...
,,Kadunud põlvkonna" traagika Saksa kirjaniku Erich Maria Remarque teos ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab sõja õudusi ning selles osalenud elukogenematute ja noorte 19-aastaste koolipoiste osalemist selles. Noorsugu läks võitlema koolipingist oma õpetaja algatusel vabatahtlikena, kuid koolis õpituga polnud seal midagi peale hakata. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Remarque`i teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab autor seda tunnet, mida peategelane pidi läbi elama, kui tema kõrval langesid ta klassivendadest vabatahtlikud ning tuttavad. Remarque kirjutab: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Need seitse noort olles
kosmeetilistes testides on ebaõnnestunud. Tänu sellistele eba- õnnestunud katsetele on sageli saanud kahjustada looma tervis või langenud looma üldine heaolu. Sellest on jäänud inimestele aga mulje, et testides saavadki loomad aina viga ja et testid, mis nende peal läbi viiakse, on ohtlikud. Teiseks oleks mõningate inimeste jaoks täielikult vastuvõetamatu see, et elusolendid üleüldse kannatavad inimeste tõttu, kelle algatusel viiakse läbi kosmeetilisi teste ja katseid loomade peal. Nende jaoks oleksid igasugused loomsed katsed ebamoraalsed ja nende arvamust muuta oleks üsna raske. Kui arvestada inimeste endi arvamusi, aga ka seisukohti, mida on tugevalt mõjutanud ja ehk isegi muutnud, kõlab selgelt rahva hääl, mis üksmeelselt kuulutab loomade geneetilise muundamise ebamoraalseks. Kas geenide ülekandmine ühelt loomalt teisele on lubatav? Mil-
Kui sa aga sisened poodi ja sulle vaatab vastu pahur ja ebaviisakas müüja, siis ei ole kliendil enam tahtmist seal poes viibida ja nii jääb ka potensiaalne ostutehing sooritamata. Uuringute kohaselt on teada, et sagedased on olukorrad, kus teenindaja lakkab kliendiga tegelemast ja lisa pakkumast niipea, kui viimane on öelnud, et ostab käesoleva toote või teenuse. Kuigi oleks just siis teenindajal õige aeg küsida, mida ta veel pakkuda tohib, või omal algatusel soovitada sobivat lisakaupa või -teenust. Näiteks on haruldane teenindaja, kes ostetud pintsakuga sobivat pluusi, vööd või hoopiski äsja soetatud televiisoriga sobivat lauda soovitaks. Harvad on ka teenindajate küsimused kliendi eesmärkide kohta toote või teenuse kasutamisel, et soovitada õigeks otstarbeks või õigele tarbijale mõeldud kaupa. Selleks, et tagada parem teeninduse kvaliteet, tuleb alustada juhtkonnast. Hea teenindus on osa teeninduskultuurist
Haldus- riigi ja kohalikomavalitsus ülesannete täitmine Vabariigi valitsuse seadus Haldusmenetlus eesmärgiga hoida ära rikkumised(ennetada) haldusorg. tegevus haldusakti menetlused(erinevad load: relvaluba) toimingu sooritamisel kui on tegemist karistamisega ei ole tegemist enam haldusmenetlusega 1. Õiguste kaitse- peab lähtuma vastavalt seadusele 2. proportsionaalsus- parim viis eesmärgi saamise, leebed. 3. Kaalutlusõigus -on volitatud tegema otsuse, kuid ei tee seda, tooma välja põhjendused, valima meetmed mis toimiksid. Vormivabadus ja eesmärgipärasus menetlus tuleb läbi viia lihtsalt, kiirelt ja vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi. vormivabadus tähendab haldusorgani jaoks võimalust kasutada mistahes shtlemisvormi, kui menetlusosaline suudab sel viisil edastatud teavet vastu võtta. Uurimispõhimõte kohustab haldusorg ise väla selgitama ja koguda tõendeid Avalikkus...
Ernest Hemigway (21. juuli 1899 Oak Park, Illinois 2. juuli 1961 Ketchum, Idaho) Ernest Miller Hemingway sündis 21. juulil 1899 Chicagos Oak Pargi eeslinnas oma vanaisa majas. Ta oli kuuest lapsest teine. Tema isa Clarence Edmonds Hemingway oli arst ja tulihingeline kirikukoguduse liige ning ema Grace Hall laulis kirikukooris. Kui Hemingway oli kuuene, suri tema vanaisa ning pere kolis uude majja. See oli kaheksa magamistoaga kolmekorruseline maja, kus oli ka kabinet isa töö jaoks. Kodus valitses range kord, pühapäeviti oli keelatud igasugune lõbutsemine, selle asemel käidi kirikus. Sõnakuulmatust karistati karmilt. Ernesti ema õpetas lastele muusikat ja loovust ning viis neid kontsertidele, kunstimuuseumitesse ja ooperisse. Ernesti isa õpetas lastele armastust looduse vastu. Talved veetis Hemingway Chicagos ja suved Beari järve ääres. Juba kahete...
Vallal oli oma eelarve,maksud jagati volikogu poolt taludele laiali.Valla eesotsas seisis vallavalem,kes kontrollis et seadusi täidetakse.JohannVoldemar Jannsen-Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai ajalehe asuta-mine, loa taotlemine nõudis üle kümne aasta enne kui, 1857 sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht "Perno Postimees".Majanduslikud raskused sundisid teda Tartusse tulema, kus ta lõi ,,Eesti Postimehe''.Suureks abiks oli töödes Lydia Koidula.Jannseni perekonna algatusel loodi 1865.a ,,Vanemuine''. Esimene üldlaulupidu-Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses JannsenEttevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks. 18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen
eluolu edendada kehtivate tingimuste raames, ajas ajaleht asja väga ettevaatlikult, peljates kõiki veidigi radikaalsemaid ettevõtmisi, siiski pani just ,,Perno Postimees" aluse eesti ajakirjandusele. Kirjasõna edendajate hulka võib lugeda ka F.R. Faelmanni ning F.R. Kreutzwaldi, nemad panid kokku rahvuseepose ,,Kalevipoeg", mis tuletas eestlastele meelde vaba minevikku ja andis lootust paremaks tulevikuks. Jannsenite pere (tema ise koos tütre Lydia Koidulaga) algatusel loodi ka eesti esimene laulu- ja mänguselt ,,Vanemuine" ning just see selts hakkas taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Esimene eestlaste üldlaulupidu toimud 18.-20. juunil 1869, Tartus, ning just sellest ajast algas laulupidude traditsioon. Laulupidude tähtsus oli tohutu esiteks oli see esimene kord, kus eestlased ülemaailmselt jälle kokku said tulla ning teiseks kasvatas see eestlaste rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ning andis jõudu ja julgust tulevikuks
ei lõpetanud kumbagi. Samal ajal töötas ta Treffneri gümnaasiumis õpetajana, lisaks oli seotud ajakirjade Lõbu ja Teadus ning Rahva Lõbu-leht toimetamise, samuti Tartu muusikaelu korraldamisega. Aastatel 1900–1901 töötas Veski õpetajana Harkovis, 1901–1914 ajakirjanikuna Tallinnas (Teataja, Eesti Kodu jm). Alates 1906. aastast osales Veski Eestimaa Rahvahariduse Seltsi kirjandusosakonna töös, kus arutati kirjandus- ja keeleküsimusi. Aastatel 1908–1911 korraldati Veski algatusel eesti keele konverentse, kus fikseeriti mitmed kirjakeelt puudutavad otsuseid („Eesti kirjakeele reeglid”, 1912). Veski oli ka üks 1910. aasta laulupeo peakorraldajaid. Naasnud 1914. aastal Tartusse, töötas Veski Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretärina (kuni aastani 1922) ning toimetas ajakirju Eesti Kirjandus (aastatel 1915–1934) ja Eesti Keel (aastatel 1936–1940). Samal ajal andis ta taas tunde Treffneri gümnaasiumis. Eesti Kirjandus kujunes Veski käe all
1857. aastal andis ta välja nädalalehe Perno postimees, mille loa taotlemine nõudis üle kümne aasta. Selles soovitas ta eestlastel olla iseseisev, ehk siis talusi osta, andis õpetusi põllupidajatele ja kirjutas hariduse vajalikkusest. Hiljem asus Jannsen elama Tartu, kus aastal 1864 hakkas ta välja andma ajalehte nimega Eesti Postimees. Tartus sai ta kiirelt rahvamehe staatuse, kes osales aktiivselt igal pool. Teda abistas palju ka tema tütar Lydia Koidula. Tema perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts Vanemuine. Ma arvan, et Jannseni jälg oli väga tähtis, kuna sarnaseid seltse loodi üle Eesti. Samuti sai Jannsen hakkama esimese üldlaulupeo korraldamisega 1869, et tähistada lähenevat pärisorjuse priid 50ndat aastapäeva. Sellise idee sai ta sakslastelt. Esines ligi tuhat lauljat ja pillimeest, ainult mehed, peeti isamaalisi kõnesid ning esimest korda sai sõna ka suurema avalikkuse ees J. Hurt, kes
ning suurte geograafiaalaste teadmiste poolest. Portugal Portugali maadeavastuste organiseerijaks oli prints Henrique Meresõitja, kes asutas maailma esimese meresõidukooli. 14. sajandil ehitasid portugallased suhteliselt väikese, kuid merekindla laevatüübi, karavelli. Portugallaste huvipiirkonnad olid peamiselt Aafrika (arvasid leidvat sealt kulda), India ja Kaug-Ida, Ameerikas oli ainus Portugali valdus Brasiilia. Avastused: 1. H. Meresõitja algatusel avastasid Portugali meresõitjad Madeira ja Assoori saared, Roheneeme ja Roheneeme saared ja jõudsid Gambia ja Senegali jõe suudmeni. Need retked panid aluse Portugali mere- ja kolooniavõimule. 2. Suurte maadeavastuste ajastu algas B. Diazi jõudmisega hea Lootuse neemeni ning Inda meretee kindlakstegemisega. 3. Vasco da Gama pidi purustama India laevastiku ühel Inda retkel, kus eurooplased
partei administratiivset tööd. Pärast Lenini surma 1924. aastal kujunes parteis kaks gruppi, millest üht juhtis Trotski, teist Stalin. Stalini poolel oli enamik Keskkomiteed. Jossif Stalin viis peasekretärina ellu Vladimir Lenini poliitikat, mille eesmärk oli sotsialistliku ühiskonnakorra kehtestamine üle kogu maailma, vajaduse korral relva jõul. Selleks arendas ta võimsa sõjatööstuskompleksi. Vahendeid selleks saadi oma inimeste ekspluateerimisest. Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov-Ribbentropi pakt, mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit Teise maailmasõja vallapäästjaks. Nii Stalini tegevus Teise maailmasõja vallapäästjana, Teise maailmasõja olemus kui ka Molotov-Ribbentropi pakti eesmärk kuulutati Nõukogude Liidu riiklikuks saladuseks. Tõde hakkas vargsi selguma alles 1980ndatel aastatel, suuresti aga alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist
Kõigepealt tegi Hitler Wehrmahti, siis siseneb Reini tsooni, siis tungib kallale Austriale, Tsehhoslovakkiale ja lõpuks ka Poolale. Siis üritasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitleriga paremaid suhteid luua, aga tema hoopis sõbrunes Staliniga ja pidasid koos maailmavallutusplaane. MRP (23august 1939) NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. augustil 1939 sõlmitud mittekallaletungileping. Leping sõlmiti Nõukogude Liidu diktaatorist liidri Jossif Stalini algatusel, kelle eesmärk oli lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud Euroopat natsionaalsotsialismist vabastamise loosungi all hiljem ise rünnata. See oleks tal võimaldanud vastavalt maailmarevolutsiooni ideedele allutada kogu Euroopa. Lepingu salaprotokolliga jagati ära ka Vahe-Euroopa. (Vastastiku abistamise pakt: 28sept Eesti, 5okt Läti, 10okt Leedu, 30nov Soome ja Talvesõda. Okupatsioonid 1940: 15juuni
kihelkonnakool. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. 19.sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Baltisakslastest eestihuvilised uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmesuguseid teaduslikke seltse. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. 1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg". 19.sajandi esimesel poolel muutus eetikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Hakati välja andma eestikeelseid ajalehti. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannses, kelle toimetamisel hakkas ilmuma Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
