käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest. Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele. Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu: Thales Axinamenes Axinamandros Demokritos Vesi Õhk Apeiron Aatomid maailma algosakesed, mille (määramatus) ühinemisel kõik tekib ja lagunemisel kõik hävineb. c. Ateena filosoofia inimese probleemi tõestamine: Sofistid (kr. k. Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte targad, üldiste normide järgi.
käsitöö ettevalmistusega. Filosoofia (kr. k. tarkuse armastus) – mõtteteadus, mis juurdles maailma üldiste probleemide üle. Sünnimaaks Kreeka, u 600 eKr: Varem oli levinud regioonil põhinev müütiline maailmavaade. Üleminek mõistusel põhinevale mõtteviisile. Esimeste filosoofide põhiprobleemid: Huvituti loodusest ja seal toimuvatest muutustest. Sooviti loodust mõista, lähtudes loodusest endast ja toetumata müütidele. Algaine probleem - Üksainus algaine, millest on tehtud kõik muu: Thales Axinamenes Axinamandros Demokritos Vesi Õhk Apeiron Aatomid – maailma algosakesed, mille (määramatus) ühinemisel kõik tekib ja lagunemisel kõik hävineb. c. Ateena filosoofia – inimese probleemi tõestamine: Sofistid (kr. k. Hea ja halva vahel tuli otsustada lähtudes inimvajadusest, mitte targad, üldiste normide järgi.
pindalade ja ruumalade leidmist. -600 Anaximander tutvustab kreeklastele päikesekella, ta on ka esimene inimene, kes üritab joonistada maailma kaarti. Tema arvates on maailm tehtud apeironist(see sõna tähendas lõpmatust). -600 Thales ennustab ette kuuvarjutust, üldistab Egiptuse geomeetriat, uurib magnetismi ja väidab, et universumi algaine on vesi. -535 Anaximenes väidab, et algelement on õhk. -520 Xenophanes väidab algelemendiks olevat maa ja arvab, et mäed olid algselt merepinna all. -500 Pythagoros tegutseb Kreekas ja Lõuna-Itaalias. Ta paneb aluse müstilisele kultusele, mis rõhub erakordselt palju matemaatikale. Usutakse, et terve universum põhineb arvudel. -500 Heraclitus ütleb, et ainus püsiv asi on muutumine, seega on
Näiteks auto. Uus auto saab teoks vaid siis, kui on olemas aine( millest auto kokku pannakse), on olemas idee (plaan ), on liikumine ( töömehed, jms) ning on olemas eesmärk (mille jaoks seda vaja on). Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. Mis on olev kui olev? Olev kui miski millest asjad tekivad ning milleks muutuvad.Olev on see millest kõik saab alguse - algaine. Iseenest lähtudes iseendale. Substants - olev asi. Milliste filosoofia tegemise tehnikatega te selle kursuse jooksul kokku puutusite? Kujutlusvõime,arutlus, mõtlemine, metafoorid, dialoogid, allegooria, kujundid, loogika, ümberpööramine. Milline on filosoofilise teadmise loomus? Filosoofiline teadmise loomust pole võimalik üks ühele defineerida. Mida omasugusem on filosoof, seda omasugusem tema filosoofilise teadmise loomus
omavaheline sobituvus ehk idee, tema osakesi on vaja kokku panna kas inimeste või masinate poolt ehk auto vajab valmimiseks liikumist, valmis auto peaks transportima inimesi ja esemeid ühest punktist teise ehk tal on mingi eesmärk. 6) Küsimused oleva olemusest otsivad vastust oleva määratlemiseks. Näiteks: „Mis on olev?“ Vastusena võiks kõlada, et olev on olemise algaine, mis on võimeline võtma erinevaid kujusid – olev on see, millest kõik tekib ja milleks kõik muutub. 20 Oleva kohta saaks ka küsida: „Mistõttu on olev olemas?“ Võimalik vastus võiks olla see, et olev on eksisteeriv iseenesest, iseendale, vajamata olemiseks midagi teist.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Taavi Käärid NANOTEHNOLOOGILISED LEIUTISED PATENDIÕIGUSES: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED Uurimustöö Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2011 2 SISUKORD 1. Nanotehnoloogia ja Patenteerimine........................................................................................ 6 1.1 Nanotehnoloogiliste lahenduste patenteerimine Ühendriikides ja Euroopas....................9 1.2 Patendipuhtus, leiutustase ja tööstuslik kasutatavus.......................................................13 1.3 Mittepatenteeritavad leiutised.........................................................................................16 2. Patenteerimisega seotud takistused..............
steroidhormoonide inaktiveerimine. Sapp sisaldab vett, elektrolüüte, lima, lipiide, kolesterooli ja letsitiini, sapihappeid, billirubiini. Sapphapped on vajalikud rasvade emulgeerimiseks ja seedimiseks. Sapp muudab peensoole seina rasvhapetele läbitavaks. (maksa sekreet on sapp). Insuliin stim maksas ja teatud määral ka rasvkoes glükoosi ümbertöötlemist rasvhapeteks. Kolesterool loomsetes rakkudes, steroidhormoonide ja sapisoolade algaine. Kui kolesterooli leidub toidus tavalisest rohkem siis organismi oma kolesterooli produktsioon langeb, kolesterool koos sapiga maksast või vabaneb hävivatest epiteelirakkudest.. rasvlahustuvate vit-de deponeerimine, steroidhormoonide inaktiveerimine (steroidhor molekulide lagundamine). Vit A deponeeritud maksas suurel hulgal, vit D vähesel hulgal maksas, vit E maksas, vit K vähesel hulgal maksas. Vere lipoproteiinide koostis ja põhiklassid. Veres on lipiidid seotud lipoproteiinidega.
vägi. Tal on neli kätt ja neli jalga. Tema loodud kaheksa esivanemat on ka kahesoolised. Näeb oma ema Maad, kes on halvas tujus, kuna see lugu hakkas ikkagi halvasti (termiidipesa lõhkumine). Nommo laskub maale spiraalse punutisena (DNA?). Sellest saab Maa omale riietuse. Samas ka vesi ja kõne. Kui N räägib tuleb tema suust aur, mis tuleb spiraalselt ja sisaldab sõnu. Esimene keel samastatakse täiusliku algaine veega. Sipelgapessa tungib saakal, näeb et midagi huvitavat on toimumas, mingisugused palmikud tulevad taevast, Maa saab riided. Amma on nüüd vihane, kuna see on verepilastus ja ta ei taha inimesi enam Maast teha. Teeb nad hoopis savist (mille jaoks on vett, Nommot vaja) - 8 esivanemat, androgüünsed, surematud. 8 esivanemat kerkivad üles taevasse, millel on ka mingi seletus. 7-le annab Nommo teistsuguse keele, see pole umbmäärane vaid peene keel,
Järjenstratigraafia Veetaseme muutumisel ajas vahelduvad ka setete liigid, mis ühte kohta settivad. (nt sügavas vees savi, madalas vees liiv) Geokronoloogia absoluutne vanus Kronostratigraafia suhteline vanus (?) Geokronoloogiline hierarhia : Alamiga -> iga -> ajastik -> ajastu -> aegkond -> eoon Ja vastavad kronostratigraafilised üksused Alam-lade -> lade -> ladestik -> ladestu -> ladekond -> ladem Absoluutset vanust dateeritakse radioaktiivse lagunemise algaine ja saaduse vahelise suhte abil. Eri vanusega esemete vanuse määramisel kasutatakse erinevaid elemente. (nt Süsiniku abil kuni 70000 aastat vanu (orgaanilisi) esemeid, raskemaid elemente suurematel vanustel). Hästi saab määrata süsiniku abil suhtelislt hiljutisi vanuseid (500-70000a) ja ka suhteliselt vanu (üle miljoni aasta jne) kuid vahepealse vanusega asju on keerulisem dateerida.
milline hakkab nukk välja nägema, eesmärk, miks on seda nukku vaja ning liikumine ehk käsitööline, kes nuku valmismeisterdamisega seob ülejäänud 3 põhjust. 105. Millised on ja mida tähendavad küsimused oleva olemusest? Sõnastage mõni oleva olemust puudutav küsimus ja tooge näiteid võimalikest vastustest. Tõnu Viigi loenguslaididel on välja toodud järgnevad küsimused: Mis on olev? Olev on see, millest kõik tekib ja milleks kõik muutub. Kui algaine, mis vahepeal võtab erikujusid, kuid saab lõpuks ikkagi endaks tagasi. Võib ka vastata, et olev on iseenesest lähtuv, ta ei vaja kedagi teist, et olla. Mis on substants? Substants jaguneb liit- (vormi ja mateeria ühendus) ja lihtsubstantsiks (eidos, mateeria). Miks üldse olev on olemas? Kas substantside olemisel on mingi põhjus olla?- ei ole võimalik, et maailma ei oleks olemas, sest me teame, et Jumal ei saanud teisiti, kui luua maailm. Teisiti saaks vastata, et olemine kui perfektsioon
Viimased asetusid oma raskuse järgi: maa keskele, vesi seal peal, osa auras minema, tekkis kuiv maapind. Kõige ümber õhk, ja tuli, millest said taevakehad ümber maa ringlema. Väitis et on olemas lõpmatu hulk maailmu, mis on tekkinud vastandite eraldumisega igavese liikumise läbi. Maad kujutles õhus hõljuva silinderja kehana. Anaximenes (588-524) - kõige alus on õhk. Maa, vesi ja pilved tekivad õhu tihenemisest, tuli õhu hõrenemisest. Seega tekib algaine tihenemisel jahenemine, hõrenemisel soojus. Herakleitos (535-475) Asub oma ideedega pigem natuurfilosoofide ja eleaatide vahel. Vastandub teravalt Parmenidese muutumatuse-ideele ning seostub mileetlastega oma algaine- usu poolest. Maailm on tema järgi pidevas muutumises panta rhei (`kõik voolab') ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Kõik on suhteline, kõik muutub. Algaineks pidas
rakk rakuorganell molekul aatom algaine Ökoloogia uurib esimest viit Populatsioon (asurkond) rühm üht liiki isendeid, kes elevad koos samal ajal samas paigas. Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosfäär globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku.
Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus. Vaade, mille kohaselt on maailm muutuv ja arenev. MILEETOSE KOOLKOND Põhiküsimus: Millest kõik on tehtud? Selleks on mingi substants ürgne algaine. On võimalik näidata, et Hesiodose ja mileetoslaste kosmoloogia on väga sarnane oma välise vormi poolest, kuid sisu on erinev. Filosoofidel on kosmoloogias antiteoloogiline hoiak. Selline hoiak esines juba foiniikia kosmoloogias. (Mileetos asus Väike-Aasias) Mileetose koolkonna tähtsus ei seisne mitte tulemustes, vaid probleemide püstitamises. Thales ~624-547 eKr Olevat ennustanud päikesevarjutuse, kasutades selleks ilmselt Mesopotaamiast ja Egiptusest hangitud teadmisi.
mõistame. Kõige alge on vesi (võib ümber paigutada). Pidas vee mõiste all silmas niiskust. Vesi on elav ja hingestatud. ANAXIMANDROS (611-546): Thalese õpilane. Pärit Mileetosest. Joonistas esimese maailmakaardi, kirjutas geomeetriaõpiku, tegi maagloobuse eelkäija. Võttis kasutusele gnomoni (varjusau, päikesekell). Pannud oma mõtted kirja teoses "Loodusest" (547). Mis on kõige alguses? Peab olema maailma aine, mis asuks väljaspool kõiki kogemusi. See on vormitu algaine - apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meeleliselt haaratavatest omadustest lahti riietada (striptiis). Apeiron on maailma igavene, kõikehõlmav ja piiritu alge. Pole algust ega lõppu. Apeironist on eraldunud külm ja soe, kuiv ja märg. Maa hõljub vabalt ruumis, pikapeale kuivanud ja toonud esile elusolendid (algul vees, pärast tulnud maale). Esimesed inimesed elasid kalades, kuna inimesed vajasid pikaealist hoolitsust. Täiskasvanuna alustasid iseseisvat elu
üldnäitaja: tulemus e = ------------------- > 1,0 (6.13.) ressursside kulu Oluliseks erinevuseks energeetikast on see, et majandusprotsesside efektiivsuse näitaja ehk kasutegur, arvestatud toodangu (mitte kasumi) kaudu, peab olema suurem kui 1,0. See ei ole ebaloomulik, sest tootmisprotsessis peab algaine saama töötlemisel väärtust juurde. On ju tootmise eesmärk õilistada looduslikku algmaterjali, muuta see inimesele enam käe-, suu- ja seljapäraseks. Võib jääda mulje, et tulemus on vastuolus mateeria ja energia jäävuse seadusega. Tegelikult seda vastuolu pole. Ökonoomika erineb täpisteadusest selle poolest, et objektiivsete mõõtude (meeter, kilogramm, njuuton, dzaul jne) asemel kasutatakse siin väärtuse hindamiseks inimeste subjektiivseid hinnanguid
Tunne, et oleme midagi väärt, kootakse meie keha igasse rakku. Me saame ilmselge tunde, et oleme väärtuslikud. Selle eest pole vaja võidelda, see on meil juba olemas. Kui inimesel on teadmine oma väärtuslikkusest, siis ta teab, kes ta on. Seevastu juuretud, mitte kuhugi kuuluvad ja identiteedita noored inimesed peavad hakkama ise oma inimlikku väärtust looma. Sellest, mida nad teevad, mida saavutavad ja mis mulje endast jätavad, saab nende identiteedi algaine. Me kõik oleme oma aja lapsed, sealt võtame oma lähtearusaamad ja väärtused. Herman Hesse (2004) arvates kätkeb oht selles, et iga sugupõlv hävitab keelu, surnuksvaikimise ja pilke abil just seda, mis eelmisele sugupõlvele näis kõige tähtsam. Clive Lewise "Pahareti kirjapaunas" (2000) õpetab kogenud hingepüüdja noort paharetti kasutama just sedasama nippi: iga uus põlvkond tuleb eelmisest ära lõigata, sest seal, kus õpetatus stimuleerib eri ajastute vahelist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
