1869.a. ja lõpetati aasta hiljem. 1875.a. alustati Tapa-Tartu harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis. 1876. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja - Tapa jaamahoone. Siitpeale sai Tapast jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. Huvitav on märkida, et eelmise sajandi lõpus oli Tapa ,,Waldorfi" võõrastemaja Peterburi keskklassi ,,tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule. 1910.a. paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone, kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid. 1980. aastatel oli jaama rekonstrueerimine seotud Tallinna Muuga sadama käikulaskmisega. 1916.a. ehitati paekivist depoohoone auruvedurite remondiks. 1960. aastatel seda
stabiilselt madalal. 7 Joonis 7 Värska valla rändesaldo Aastatel 2000-2003 on Värska vallas sündide arv kasvanud ja surmade arv vähenenud, mis aastateks 2002 viis sündide ja surmade arvu peaaegu tasakaalu. Valla sündide ja surmade arv on toodud tabelis 4. Aastatel 2000, 2004 ja 2007 oli iive rekordiliselt madal. Arvatav põhjus on elamispinna puudus Värska alevikus, kuna noortel peredel puudub võimalus asuda elama Värskasse, kuigi huvi on selleks olemas. Tabel 4 Sündide ja surmade arv Värska vallas (allikas: statistikaamet.ee) Loomulik iive Surma Sünnid d Loomulik iive 2000 10 -35 -25 2001 11 -31 -20 2002 16 -24 -8 2003 13 -29 -16
2. Kui suur on järgmiste üksikobjektide piiranguvööndi ulatus ning, mis on nende üksikobjektide kaitse-eesmärk (2p)? a. Kivioja rändrahn Pajusi vallas Kaave külas Piiranguvööndi ulatus on 15 meetrit ja selle kaitse-eesmärk on tagada Jõgeva maakonna suuremate rändrahnude kaitse. (Jõgevamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrus nr 29, §1 ning § 2, punkt 1) b. Torma tamm Torma alevikus Piiranguvööndi ulatus samuti 15 meetrit ning kaitse eesmärk on tagada Jõgevamaa põlispuu säilimine. (Jõgevamaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrus nr 29, §1 ning § 2, punkt 6) 3. Kuidas on Eestis korraldatud/seadusega reguleeritud järgmiste liikide kaitse (6p)? a. Lilla põdramokk Sätestatud on seene püsielupaikade kaitse Liiva-Putla Saare maakonnas Pihtla vallas ja Kandla Saare maakonnas Kärla vallas
....................................................................6 5Turunduse eelarve................................................................................................ 7 6Turunduse organisatsioon..................................................................................... 8 1 Turundusplaani kokkuvõte Hõlmab kondiitri- ja pagaritoodete valdkonna tootmisettevõtte Küpsetusmeister majandustegevust aastatel 2016 kuni 2021. Pagaritöökoda asub Lääne-Saare vallas, aste alevikus Kuressaare linnast 13 km kaugusel. Põhitegevusena pakub ettevõte pagaritooteid, kuid valmistame ka kondiitritooteid. Nimetatud valdkonnas on vajalik pidev nii kvaliteedi kui ka toodete areng. Vajalik on väljatöödata tooteid mida saavad tarbida ka need kellel on allergiad või talumatused. Ettevõtte üldandmed: Nimi: Küpsetusmeister OÜ Aadress: Lääne- Saare vald, Aste alevik, Lepik 21 93731 Aste Tel: +372 4513289 E-mail: kü[email protected] 2 Situatsioonianalüüs 2
eluks vajalik või saab ta hakkama ka ilma selleta. Linnainimene kulutab aga raha ka niinimetatud emotsiooniostude peale, näiteks, luksuskaubad, mida tal tegelikult eluks vaja ei ole, kuid mis pakuvad talle hetkelist rahulolutunnet. Maa ja linnainimese tarbimiserinevusi mõjutab suurel määral ka turgude erinevus. On selge, et 400 000 elanikuga linnas on eeldused edukaks äritegevuseks kordades suuremad kui 200 elanikuga väikses alevikus. Olen veendunud, et ükski ettevõtja ei eelistaks rajada suurt kinosaalide kompleksi väikesesse maa kohta, kui tal on võimalik seda rajada suurde linna. Selliseid näiteid on teisigi – ööklubid, kohvikud, restoranid, teatrid, spordiklubid, ujulad. Põhjus miks ettevõtja ei raja oma ettevõtet väikse elanike arvuga maa kohta on see, et ettevõtja suurim eesmärk on teenida kasumit ja seetõttu valib ta suurema turu, kus tulu teenida on kordades lihtsam
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Kunder (28.03.2011, kell 16.30) 3. http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html (28.03.2011, kell 16.30) 4. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid? item_id=28&table=Persons (28.03.2011, kell 16.30). Reinhold Kamsen (1871-1952) Luuletaja ja lastekirjanik Reinhold Kamsen sündis 24. (12.) okt 1871 Viljandimaal Imavere vallas talupoja peres. Õppis Järavere külakoolis. Alates 1909 pidas Pilistvere alevikus seltsimaja ning töötas laenu-hoiuühisuses ja majandusühingu raamatupidajana. 1920. aastast oli Kamsen Põltsamaa tarvitajate ühingu raamatupidaja ning osales kohalikus seltsitegevuses. 19271931 töötas Kamsen ajalehe Põltsamaa Teataja vastutava toimetajana, 19301931 andis välja nädalalehte Põltsamaa Uudised. 1950 kolis Tallinna tütre juurde, suri 16. mail 1952 Kiisal. http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=310&table=Persons
Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve...
Tootsi Lasteaed-Põhikool Referaat I maailmasõja mälestusmärgid Eestis Katrin Klemmer 9.klass 2014 Tootsi SISUKORD Haljala monument ..................................................................................... lk 3 Väike-Maarja monument................................................................................ lk 3 Kadrina monument .................................................................................... lk 4 Viru-Jaagupi monument .............................................................................. lk 4 Kuusalu monument ..................................................................................... lk 5 Märjamaa monument ......................................................................................................... lk 6 Orava monument...
.........................................7 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................7 14. Lisad......................................................................................................................................7 1. Äriplaani kokkuvõte Äriideeks on toitlustusteenuste osutamine Viljandi maakonnas Mustla alevikus kõigile inimestele. Kavas on luua kohvik kogu perele, kus saab aega veeta ja sealjuures ka keha kinnitada. Konkurents Mustlas on peaaegu olematu, sest söögikohta seal ei ole, ainult on toidukauplus. Ettevõtte lühiajaliseks eesmärgid – - Rentida ruumid ja remontida, korrastada. - Soetada kaasaaegne ja mugav sisustus. - Sõlmida koostöölepingud hankijatega. - Palgata töötajad. Ettevõtte pikaajalised eesmärgid – - Saavutada hea maine ja tuntus.
.................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg. Parema käe biitsepsi ümbermõõt? oli 37-41cm ning rind 120-128 cm, reis 61cm ja säär 40. 3
.................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg. Parema käe biitsepsi ümbermõõt? oli 37-41cm ning rind 120-128 cm, reis 61cm ja säär 40. 3
haridustraditsioonidega maakoht. Vallal on hästi arenenud infrastruktuur, kus põhitegevusaladeks on põllumajandus, aga ka tööstus ja teenindus, samuti väikeettevõtlus. Praegu on Kaiu vallal Rapla maakonnas kõige parem demograafiline situatsioon. Oleme valmis ühisprojektideks ja koostööks teiste valdade ja maakondadega nii Eestis kui ka väljaspool. Kehtna vald kuulub Eesti suuremate valdade hulka. Ta paikneb KeskEestis Rapla maakonna lõunaosas.Valla halduskeskus on Kehtna alevikus. Valla pindala on 50 730 hektarit, sellest haritavat maad 24%, metsa 49%, ülejäänud elamu ja tootmishoonete maa, sood ja rabad. Põhjast lõunasse on valla pikkus ligi 40 kilomeetrit, idas läände ligi 15 kilomeetrit. Vald piirneb Rapla, Juuru, Kaiu, Käru, Vändra, Märjamaa, Raikküla ja Kaisma valdadega. Kehtna valla sisse jääb Järvakandi vald. Kehtna vald jaguneb kuueks piirkonnaks : Eidapere, Lelle, Keava, Kehtna, Ingliste ja Kaerepere piirkonnad Kohila vald
Ambla kirik Eesti ajalugu 2 4/11/19 Ambla kirik · Ambla Püha Neitsi Maarja Kirik ehk Ambla Maarja kirik on Ambla kihelkonna kirik asukohaga Järva maakonnas Ambla alevikus. Seal tegutseb EELK Ambla Maarja kogudus. Kirik on pühitsetud Neitsi Maarjale, kes oli Saksa Ordu üks peamisi kaitsepühakuid ning ka kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku aastapäev on 2. juuli. 3 4/11/19 · Ambla kirik on Järvamaa säilinud kirikutest vanim ning üks vanemaid Kesk-Eestis. See on kolmelööviline kodakirik. Koeru kirik ja paljud
Tammsaarest alates läksid moodi pikad romaanid.Ta looming avab inimlikku igapäevaelu filosoofilise sügavusega. Tammsaare looming kõneleb inimeseks olemise keerukusest. Tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet. Sisukokkuvõte Teos algab Irma Vainu (peategelane) keskkooli lõpetamisega. Ta oli saamas19 aastaseks, kevadel lõpetas oma kodukandis valge kleidiga leeri ning lõpetas sama kleidiga ka keskkooli. Irma kleidilt puudusid punased roosinupud, mida alevikus kusagilt saada polnud. Kalmu Eedi (Irmasse lootusetult armunud) lubas Irma jaoks linna minna, et temal oleks roos rinnas. Irma keeldus, kuna siis pidi ta lubama iseenda Eedile rooside eest. Irma ei teinud poisist kunagi välja ega plaaninudki seda, pidas teda joodikuks. Peale kooli lõppu läks ta linna, tädi Anna ja täditütre Lonni juurde elama. Lõpuks sai Irma teenijaks, üksiku härra Rudolfi (hiljem härra Ikka) juurde. Armukogemusteta Irma ei saanud algul aru, et armus Rudolfisse
Tallinna Lilleküla Gümnaasium K.Lepik ,,Öötüdruk" Linda Luts 8. c klass 1 KALJU LEPIK ISIKUNA Kalju Lepik sündis 1920. aastal Järvamaal Koeru alevikus. Ta omandas alghariduse kodukohas, kust edasi läks ta Tartu kaubanduskooli ja kommertsgümnaasiumisse. (Geni) Ta avaldas enda esimesed luuletused 1939 aasta õpilasajakirjades. 1942 a. astus Lepik Tartu ülikooli õppima põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat kuid ta mobiliseeriti Saksa sõjaväkke.(Sõnarine 3) Õnneks sai ta aasta pärast põgeneda Rootsi kus ta töötas lihttöölisena, raamatupidajana ja ajakirjatoimetajana . 1966
seotud rahvuslike tunnetega G. Suits ,,Tuli ja tuul", M-Under ,,Sädemed tuhas", ,,Ääremail", H.Visnapuu ,,Esivanemate hauad" Luule oli sünge, tõsine, domineeris koduigatsus. Noorem põlvkond oli loomult mitmekesisem. Kirjutati kõigest inimlikust ja maailmas toimuvast. Hakati rakendama uusi keelevorme. 20, saj vabavärss, mänglemine (modernistlik luule). Kalju Lepik (1920-1999) Sündis Järvamaal. Koeru alevikus. Hariduse omandas Tartu Kommertsgümnaasiumis. Edasi astus Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda. Elas Stockholmis. Esimene töö oli köögitöö haiglas. Hiljem sai tööd Balti arhiivis. Kokku andis välja 12 luuletustekogu. Esikkogu ,,Nägu koduaknas" ilmus 1946 Rootsis enamik luuletused on mureliku, terava meeleoluga, luuletused kodumaast. Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil
õppima asudes kirjutas ta valmis näidendi "Paunvere", mis ilmus küll alles 1913. Tootsi-lood Lutsu esimene ja samas tuntuim teos "Kevade" ilmus kahes osas aastatel 19121913 ning andis edasi koolimälestusi rahvaliku koomikaga koos seda varjundava nukra alatooniga. Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "Suve" III, 19181919; "Tootsi pulma", 1921; "Argipäeva", 1924; "Sügisega", 1938, II osa 1988. Sarja tegevus toimub Paunvere alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava Palamusega. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "Kevades": Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Aadniel Kiir,Tõnisson, aga samuti kohaliku kiriku kellamees Lible ja köster Julk-Jüri ning kooliõpetaja Laur on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on
* Ettevõtte tulumaksu määr 2013. aastal on 21/79 (21%). * 2013. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 95,7 eurot kuus ja FIE jaoks 287,1 eurot kvartalis (1148,4 eurot aastas). * Riigikogus 16. juunil 2011 vastu võetud seadusega kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2013 maksuvabastusmaaomaniku kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. * Sigarettide fikseeritud aktsiisimäär on alates 01.01.2013 47,63 eurot 1000 sigareti kohta ja proportsionaalne määr on 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast, kuid kahe aktsiisi
Vaariku talu abihooned on renoveeritud omavahenditest pere puhkekodu tarbeks ja talu on olnud senini kasutuses 5 - liikmelise pere suvekoduna.Äriidee põhiliseks toeks on talu paiknemine looduslikult ühes kaunimas piirkonnas: Luitemaa looduskaitseala vahetus läheduses ja Pärnu Lahe partnerluskogu piirkonnas. 1.3. Äriidee Projekti äriideeks on turismitalu väljaarendamine 19. sajandist pärit talukompleksis Pärnu Maakonnas x vallas. Vaariku talu asub x alevikus, x looduskaitseala piiril. Talu põhitegevusaladeks on loodusturism, majutus ja toitlustus ning ökoloogiliselt puhaste toiduainete tootmine ja müük. Äriprojekti käigus taastatakse endisel kujul talukompleksi rehielamu, peale mida on ettevõtjal täismahus Pärnumaa talu koos kõigi kõrvalhoonetega. Kuni rehielamu valmimiseni kasutatakse majutustegevuseks 5 talu aita ja sauna. Talumaadel asub ka telkimis- ja karavaniplats.Lisaks tavapärastele
xxx JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: xxx Müüsleri, 2009 Sisukord Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1Järva-Peetri kirik......................................................................................................................................3 1.1SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 3 1.2AJALUGU........................................................................................................................................3 .....
ülikooli ei mõistnud neid raamatuid. Descartes ise aga mõistis, kuna ta oli seda oma üliõpilasaastate jooksul õppinud jesuiidide koolis. Descartesel ei olnud mõjukat eelkäijat kõik ta mõtted olid originaalsed ja omapärased. Ta oli erinev mõtleja, kuid ta kasutas palju keskaegset matemaatikat. 3. Ülevaade elust ja loomingust Rene Descartes sündis 31. märtsil 1596 La Haye'si alevikus ning suri 11. veebruaril 1650 Stockholmis. 1606. aastal, kümneaastaselt asus ta õppima jesuiidide kollegiumisse. 1616 aastal sai ta õigusteaduste diplomi Poitiers'ist.1618 aastal läks ta teenima Hollandi Nassau Maurice'i armeesse. 10. novemberil 1618 kohtab Descartes Breda's Isaac´ Beecman'i, kes omas ta elus kõige olulisemat rolli sel ajal. Beecman oli noor hollandi õpetlane, kes üritas ühendada füüsikat ja matemaatikat. Descartese esimene oluline töö
ettevõtlusega tegelemiseks. Isegi juhul kui maapiirkonda jääb elama oskustöölisi, on siiski vaja, et keegi neid juhiks, tegeleks ettevõtlusega. Päris palju räägitakse sellest, et maal pole tööd. See on ka põhjuseks, miks inimesed linna kolivad ega taha linnast maapiirkonda kolida. Samas, kui leidub aktiivseid inimesi, kes tõesti tahavad midagi korda saata oma kodukohas, siis ei ole mõtet tööpuuduse üle nuriseda, vaid tuleks ise midagi ära teha. Nõnda toimisid Valgamaal Laatre alevikus kolm aastat tagasi kaks õde. Nad läksid ülikooli, omandasid kõrghariduse ja hakkasid tegelema ettevõtlusega. Nüüdseks on sellest välja kasvanud ettevõte, mis müüb oma saadusi (maitsetaimi, tomateid, sibulaid, kanamune, lambavilla jpm) üle kogu Eesti. Peagi hakatakse kaupa ka eksportima, kuna ökotooted ja mahepõllundus saavad järjest enam populaarsemaks. Sellise tootmisega turul püsimiseks ei piisa ühest erialast. Väiketootjatel on tegelikult praegu väga raske
Eesti Hotelli ja Turismimajanduse Erakool Maaturism ME-21 Helena Siiroja JÄRVA-PEETRI KIRIK HEINRICH STAHL CHRISTIAN BEERMANN Referaat aines kultuurilugu Juhendaja: Piret Valgma Müüsleri, 2009 Referaat aines kultuurilugu........................................................................................................................1 Juhendaja: Piret Valgma...........................................................................................................1 Müüsleri, 2009...........................................................................................................................................1 1 Järva-Peetri kirik.....................................................................................................................................3 1.1 SISSEJUHATUS...................................
Sellest referaadist peaks saama põhjaliku ülevaate Kalju Lepikust.Tema Elukäigust noorusest kuni surmani,loomingut ning lugeda tema suurepärast luulet,mida ta alustas juba kooli ajal. Luule näiteid olen üritanud tuua erinevaid ning nii öelda igasugusele maitsele. 2 Ülevaade elukäigust Kalju Lepin sündis 7.10.1920 Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana.1928-1934. aastal õppis Koeru algkoolis.1935-1939 Tartu kaubanduskoolis ja 1939-1941 Tartu Kommertsgümnaasiumis. Lõpetas 1941 Tartus keskkooli, õppis 1942-1943 ülikoolis filosoofiateaduskeskkonnas, oli Saksa armees.1944. aastast elas sõjapõgenikuna Rootsis, kus jätkas õpinguid Stockholmi ülikoolis. Töötas 1945-1946 Stockholmis Mörby haigla köögis. 1946-1954 raadiovabrikus, trükikojas. Aastast 1966 Balti Arhiivi juhataja. Kuulus ka
kolmesilbilist riimi. Suitsu ühesilbiline nn meesriim mõjub võitluslikult, löövalt ja mehiselt. G. Suitsu tähtsam looming: · ,,Elu tuli"- ,,Elu tuli" ja ,,Oma saar" · ,,Tuulemaa"- ,,Kerkokell" ja neljaosaline tsükkel ,,Tuulemaa" · ,,Ohvrisuits" · ,,Kõik on kokku unenägu"- ,,Sapine kuu", ,,Maakaitseväelane" 7 KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana, õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti
,,Jacobi tuba" - korrapäraselt arenevast süzeest on loobutud. 1924 esines Cambridge's ettekandega, kitiseeris tradits jutustusmaneeri esindajaid. 1929. a ,,Oma tuba" esines ta naise loominguliste õiguste kaitsjana XX saj feministliku kirjanduse klassik. Pihtimuslik-isiklik ,,Proua Dalloway", esindusteos ,,Tuletorni juurde", sisemonoloogid, teadvuse vool ,,Lained", ühiskondlik-filosoofiline ,,Aastad". ,,TULETORNI JUURDE" mr ja mrs Ramsay 8 lapsega, Inglismaal mereäärses alevikus suve veetmas. Naabrid: kunstnik Lily Briscoe, leskmehest botaanik William Bankes, vana luuletaja mr Carmichael jt. I peatükk(Uks): 6-aastane poeg James tahab paadireisi (1 päev). Näiliselt ei toimu midagi pisitoimingud. Valgustab tegelasi endi kui teiste tegelaste sisekõnedega. Mrs Ramsay on sümbolisarnane üldistus, ideaal: eluterve loomulikkus,mõistvus, tarkus, headus, suuremeelsus, sisemine elu. Lily on peamine kõrvaltvaatleja. Laste areng mälestustena
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
VIII maatüki punkti 1 6533583.07 550300.50 IX maatüki punkti 6 6533801.56 550670.68 X maatüki punkti 10 6533106.56 549880.38 XI maatüki punkti 20 6533330.42 550779.88 Taotletav katastriüksuse plaani mõõtkava: 1:10000 4 Asendiplaan 5 Kadastrimõõdistuse seletuskiri Raplamaal Kehtna alevikus Kehtna vallas katastriüksusel Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool mt 8-11 on tehtud maatükkide VIII, IX, X, XI mõõdistustööd Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli katastriüksuse piiride kättenäitamise kohta looduses. Katastritoimiku aluseks on Põllumajandusministeeriumiavaldus Nr 9-3-3/1412 Rapla Maakatastrile kuupäevaga 18.06.1999. Mõõdistati maatükke 1999.a augustis. Mõõdistaja oli Laura Jakobson mõõdistamislitsentsiga: 0009765
Mullastiku seisundi määramine andis omakorda tudengile võimaluse saada kogemusi mulla omaduste ja horisontide arusaamisel, analüüside läbiviimisel, taimestiku ja mullastiku seoste loomisel, fauna ja taimestiku mõju mulla struktuurile. 3 3.Metoodika Kolm kaevet viidi läbi Lääne-Virumaal, Kadrina Vallas. Esimene mis oli rohumaa kaeve ja kolmas mis oli põllumaa kaeve, mis teostati Kadrina vallas, Hulja alevikus. Teine sügavkaeve sooritati Kadrina Vallas, Lante külas. Kõik kaeved asuvad pandivere kõrgustiku piirkonnas ja üldiselt asusid lagedal alal. Kadrina vald valiti piirkonnaks, sest sealse mullastiku seisundi kohta puudusid detailsed andmed ning asukoht oli kursusetöö koostajale kõige huvipakkuvam. 1. Sisetööd: Peamisteks sisetöödeks olid mulla boniteedi arvutused, huumusringi tabeli koostamine, kus tuli välja tuua kaevete sügavused, huumus%, pH, lõimis.
lamminiidud ja puisniidud; II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). (Vabariigi valitsuse... 2009) 1.3. Kaitstava objekti asukoht; majanduslik infrastruktuur Tori põrgu kaitseala asub Pärnu jõe vasakul kaldal, halduslikult Pärnu maakonnas Tori vallas Tori alevikus. Tori valla naabriteks on põhjas Vändra ja Tootsi vald, lõunas Paikuse vald, läänes Are ja Sauga vald ning idas Viljandi maakond (Tori põrgu 2013). 1.4. Eluta loodus ja elus loodus Kaitseala asub maastikurajoonis Soomaa (Arold 2005). Maastikuliseks väärtuseks on pank ja 3 paljand. Valkjaskollasest liivakivist kaldajärsaku pikkus on ca 400 meetrit, kõrgus kuni 8,25 meetrit
allahinnatud kaupadele lööme peale hindasid. (http://www.pos.ee/index.php?page=0&group_id=13) 15 KOKKUVÕTTE Referaati tehes tutvusin väga põhjalikult kaupluse seadmetega. Uurides selgus, et Riisipere kaupluses puudub lototerminaal, kuumtöötlusseadmed, lõikeseadmed, hinnaterminali seadmed ja järjekorraseadmed. Riisipere pood on mõeldud tava tarbijale kliendi esmavajaduste rahuldamiseks. Riisipere pood on väike pood alevikus, seetõttu on seadmeid piisavalt kauba hoiustamiseks.. Suurematel kauplustel rohkem seadmeid. 16 KASUTATUD KIRJANDUS http://lvrkk.ee/kristiina/Liina_Maasik/kaalud/index.html http://lvrkk.ee/kristiina/Liina_Maasik/kassad/index.html http://lvrkk.ee/kristiina/Liina_Maasik/seadmed/index.html http://moodle.lvrkk.ee/moodle20/mod/resource/view.php?id=4131 http://moodle.lvrkk.ee/moodle20/mod/resource/view.php?id=4138 http://moodle.lvrkk
Jõgi voolab läbi Avanduse soo, läbides Mällo paisjärve, väljudes Arukse külas soost jätkab jõgi voolamist Käru külast idas asuvates soistes metsades, ning jõuab Pedja e. Paasiku sohu. Jõgi ühineb Rohe küla all Onga jõega, üks kilomeeter edasi jõuab jõgi Vooremaale, kust maalt edasi suundub lõuna poole. Selles sihis voolates läbib jõgi Saeveski paisjärve, Võduvere metsad, Mõisamaa küla, Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva. Jõgeva alevikus on jões kilomeetri pikkune kitsas, 12 hektari suuruse pindalaga saareke ja praeguseni töötav üle 300 aasta vanune vesiveski. Jõgevalt kolm kilomeetrit allavoolu Paiknkülas on jõel paisjärv ja väike hüdroelektrijaam. Härjanurme külas on Pedjal samuti elektrijaama paisjärv, mis varustab veega ka jõe idakaldal asuva kalamajandi tiike. Edasi möödub jõgi paremal kaldal asuvast Kursi ja
sisese tee. Nimelt on tee oluliselt kõrgemale tõstetud muust pinnast ja ka kitsas, mille tõttu on 5 üsna ebameeldiv jalgsi ja eriti rattaga liigelda. Nüüd 2009 aasta suvel tehti seoses kanalisatsiooni trasside ehitustöödega ka tee ärtesse oletatavad kõnniteed, aga sellegi poolest on need ebamugava oma ebaühtluse pooles ja teest tunduvalt all pool. See on minu silmis ka ainuke tõsisem maakasutuslik kitsaskoht Avinurme alevikus, mis arvatavasti leiab ka lähiaastatel lahenduse. Tugevused ja nõrkused Kindlasti on üheks suureks tugevuseks omada traditsiooni, mis on tänapäevani tuluallikaks. Tooks puutööstuse välja kui Avinurme Nokiana, mis annab inimestele alati tööd, tuleb lihtsalt osata oma toodangut müüa, nagu seda on seni edukalt tehtud. Tugevusteks tooks välja veel ka Avinurme valla jätkusuutliku arengu, millega seoses on alevis palju sellist, mida lähi naabruskonnast ei leia, nagu kino ja ujula
Ei olnud vajalik. Vastupidi, kui Swedbank oleks asja nö. saladuseks jätnud,oleks ehk tagajärjed ka suuremad ning löök klientidele valusam. Kuigi otsustas Swedbank jätta saladuseks Lihula ja Risti pangaautomaatide kasutamise mahud, mis tekitasid Hanila valla elanikel küsimusi ja hämmeldust- kas tõesti on Virtsu panagautomaadi kasutamise mahud väiksemad kui Risti omal?! 3. Õigus omandusele Swedbanki omand, Virtsu alevikus paiknev sularahaautomaat- seega nende omavoli, kuidas sellega opereerida. 4. Õigus turvalisusele Sellest aspektist vaadatuna ei oska autor kommenteerida 5. Õigus isiklikule vabadusele 6. Vt. '' Õigus omandusele'' 7. Isiklikud kohustused (usaldusväärsus, ausus, õiglus, enesekriitilisus, täiustumispüüd) Kui vaadata veelkord Swedbanki poliitikat ja võrrelda seda
Reinhold on kiindunud sellesse, mida ta on saavutanud, olles maailma parim mägironija, on ta kõigile ka koheselt äratuntav. Teda iseloomustavad 2 tunnusjoont: esiteks, on tal intensiivne silmavaade, mis kombineerub väljaulatuvate kulmudega, voolava habeme ning juustega. Teiseks tunnuseks on tema naeratus, valged, säravad hambad, nagu krokodillil. LAPSEPÕLV Reinhold Messner on Itaalia mägironija, kes on sündinud 17. septembril 1944 aastal ja kasvas St. Petersis Villnössi oru alevikus Põhja-Itaalias Lõuna Triolis. Orus, kus ta elab, paistavad üle niitude mäetipud, mis kaugelt vaadates on nii ebatõeliselt rabavad, nagu nad oleksid muinasjutu kuningriigi tornid. ,,Ka mu isa oli ronija, kuid mitte ekstreemronija. Meil ei ole kunagi olnud jalgpalli platsi, kus mängida või basseini, milles ujuda. Seepärast ei oska ma seda ka siiani. Kui me tahtsime end kuidagi väljendada, läksime mägedesse. Õppimisele me ei kulutanud just palju aega," räägib Reinhold
linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalike teede nimekiri määratakse valla- või linnavolikogu otsusega. Eratee - paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Metsatee - riigi omandisse jäetud maal paiknev valdavalt riigimetsa majandamiseks kasutatav tee. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Jalgtee ja jalgrattatee on tee, mis on ehitatud või kohandatud kas ainult jalakäijate, nii jalakäijate kui ka jalgratturite või ainult jalgratturite liiklemiseks. Talitee on üle külmunud maa või veekogu rajatav tee, mis on ette nähtud mandri ja saarte või mandri eri kohtade vahel liiklemiseks. Talitee kasutamise aeg on piiratud. Tee suhtes esitatavad nõuded 1) Tee seisund 2) Tee registreerimine
NÕMME GÜMNAASIUM RENÉ DESCARTES Referaat Kersti Lang 12C Juhendaja õp. Indrek Riigor Tallinn 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ülevaade elust ja loomingust................................................................................ 4 Descartese põhimõtted ja vaated...........................................................................6 DESCARTESE EESMÄRK................................................................................................... 6 KEHA JA HINGE ERISTAMINE......................................................................................... 7 ARGUMENT JUMALA ...
rahadest katta ajutiselt kütte-, elektri- ja veearvete defitsiite, et vältida nende sulgemist teenusepakkujate poolt. 8.3. Majanduskava 2013 prognoos Majanduskava 2013 prognoos käesoleval hetkel on, et kui võlgnikud oma võlgnevusi ei tasu, jääb korteriühistu bilanss kas negatiivseks või tuleb ühistu ülejäänud liikmetel maksta ajutiselt rohkem, et mitte pankrotistuda. 19 9. Kokkuvõte Sõmeru alevikus Põllu aadressil asuvat kinnistut kasutatakse 100% elumaana. Antud hoone korteriühistu nimi on ,,Põllu". Kinnistu pindala on 3181 m 2. Kinnistu krunt asub aleviku keskusest ja lähimast poest linnulennult 500m kaugusel. Majal puudusid nii hoone kui ka kinnistu pass. Need dokumendid koostati saadaval olnud informatsiooni põhjal. Info täiustumisel saab täita hetkel passides esinevad lüngad. Maja näeb üldiselt välja korralik, kuskilt ei lagune ning vahetatud plekk-katus ei lase
Saarte kõrgematel osadel paikneb liigirikas laialehine salumets, mis on relikt soojast ja niiskest atlantilisest kliimaperioodist 56 tuhat aastat tagasi. Nigula rabas on ka palju raskesti läbipääsetavaid älvestikke, rahvakeeli mülkaid." [http://et.wikipedia.org /wiki/Nigula_looduskaitseala] (16.03.08) Paukjärv- üks ilusamaid järvi Kõrvemaa looduskaitse alal Panga pank Keila juga- juga Harju maakonnas Keila vallas Keila-Joa alevikus. Keila juga asub Keila jõel. See on 6 m kõrgune ja 60...70 m laiune ning on Eesti jugadest võimsuselt Narva ja Jägala joa järel kolmas. Trepimäe tamm, asub Otepää vallas, Pilkuse külas, Trepimäe talu lähedal. Tamme Goori ehk Viiralti tamm kasvab Viiratsi vallas Vana-Võidu külas Tamme talu juures. Kasutatud kirjandus 1. http://www.envir.ee/loodus/0page.html (16.03.08) 2. http://www.envir.ee/loodus/7page
kinnistaksin koolis õpitut ja saaksin seda praktiliselt järgi proovida. Minu eesmärk oli ettevõttes hästi töötada ja näidata, et olen kools veelgi arenenud ja saanud uusi teadmisi. Kuna oli juures uus ladu pidin ka selle lao süsteemi selgeks saama võimalikult kiiresti. 3 2.ÜLDANDMED PRATIKA ETTEVÕTTE KOHTA Soya Foods Baltic OÜ on Eesti kapitalile kuuluv sojapiimatoodete valmistaja. Ettevõte asub Järvamaal Kareda vallas Peetri alevikus vanas söökla hoones, mida äsja renoveeriti. Tootmiskompleks vastab kõigile toidukäitlusele esitatud nõuetele. Firma asub Peetri Põhikooli ja Peetri lasteaia naabruses veidi eemal on ka suur Kareda valla kultuurikeskus ja müügil olev vana kontori hoone. Ümbrus on üldiselt ilus ja hoolitsetud. Firmast saab teavet tema koduleheküljelt. Ja palju saab teavet ka laatadelt, messidelt ja degustatsioonidelt, kus toodet igati reklaamitakse. Firma aadressi ja telefoni numbri
Helme ordulinnuse vanimaks ja huvitavamaks osaks peetakse tornilaadset ehitist linnuse keskosas. Neemiku lõunapoolset osa nimetatakse Silla- ehk Keldrimäeks. See oli eelkindlustus lossi peavärava ees, kust viis sild üle kraavi. http://www.helme.ee/kulalisele/vaatamisvaarsused/ 27,03,12 kell 19,25 Helme ordulinnus (saksa keeles Ordensburg Helmet, Schloß Helmet) on tänapäeval varemeis olev ordulinnus Valga maakonnas, Helme vallas, Helme alevikus. Linnus paiknes kahe vallikraaviga eraldatud looduslikul neemikul. Müüri jäänused ja põhiplaan lubavad arvata, et ehitis pärineb 14. sajandi esimesest poolest. Linnuse asukoht ajaloolise Sakalast Ugandisse kulgeva tähtsa kaugmaantee ääres lubab aga lisaks oletada, et samas paigas võis asuda juba ka eestlaste (sakalaste) muinaslinnus. Igatahes maakivist linnus on korrapäratu planeeringuga ning järgib loodusliku neemiku piirjooni.
Nõo Reaalgümnaasium MATEMAATILISE STATISTIKA UURIMUS Õpilaste hinnang ühiselamu tubadele, sanitaartingimustele ja koolitoidule. Joonas Hallikas 12A Juhendajad: Kaja Kasak Sirje Sild Nõo 2010 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Üllesande püstitus...........................................................................................................................3 Mõisted...........................................................................................................................................4 Valemid........................................................................................................................
Tähtsamad saavutused: 4 Missioon Pakume head toitu ning püüame arvestada klientide vajatusi ning hoiame puhtust ja korda. Visioon Tahame jõuda sinnamaani, kus kõik kohad söögikohas oleks kinni ning hakkame mõtlema laiendamisele. Eesmärk Äri võib tõesti toimida, kuna söögikoht asub Kanepi alevikus ning ma usun, et leidub ka käijaid, kes tulevad näiteks õhtustama või lõunat sööma. 5 Teenus, turg, konkurents Teenus: See teenus on mõeldud kõigile inimestele, kes elavad Kanepis, kuid ka neile, kes tulevad kaugemalt , nii noored, kui vanad. Ka kooliõpilased, kes on puudunud koolist ja süüa ei saa, saavad siit endale väga hea kõhutäie
huvitav koostada, sest sain teada, mida kõike on vaja, et üks ettevõtte töötaks ja püsiks konkurentidega samal või veel paremal tasemel. Väga palju tuli teha finantsarvutusi ja uurida oma konkurentide tausta. Kuid lõpptulemuse leidmine oli siiski põnev, sest enne seda kõike ei saagi teada kas tasub luua oma ettevõte. 3 2. Tootekirjeldus Ettevõte asub Raplamaal Kehtna vallas Kehtna alevikus Lasteaia 2. Tegu on kivimajaga ja ettevõte asub 1. korrusel korteris number 2. Ettevõtte nimi on ,,Esparcimiento", mis on hispaania keelne sõna ja tähendab lõõgastust. Massaa pakubki inimestele eelkõige lõõgastust. Ettevõte pakub kahte erinevat võimalust massaaiks: klassikalist massaai ja tselluliidivastast massaai. Klassikalises massaais masseeritakse kogu keha pealaest jalatallani. See aitab leevendada lihasvalusid ja vabaneda pingest. Masaa kestab üldjuhul 1,5 tundi
Lagedi Põhikool Rasmus Leichter 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. HARKU VALLA LOODUSGEOGRAAFIA 4 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega 4 1.2 Aluspõhi ja maavarad 6 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine 7 1.4 Veestik 8 1.5 Mullastik 9 1.6 Taimestik ja loomastik 10 2. RAHVASTIK 11 2.1 Rahvaarv ja selle muutumine 11 2.2 Rahvastiku paiknemine 12 3. MAJANDUS 13 3.1 Ettevõtlus ...
Osakapital 4 000 Omanikud, nende osa kapitalist Angeelika Lõps (51%), Rait Roosileht (49%) Kontaktisik, tema telefon Angeelika Lõps +37254563850 Ettevõtte tegevusala, EMTAK-kood (vaata 45201 Mootorsõidukite hooldus ja remont www.emtak.ee ) Ettevõtte tegevuspiirkond Läänemaa 3. ÄRIIDEE KIRJELDUS Tegemist on autoremondi töökojaga, mis asub Läänemaal Risti alevikus. Teenusena pakume autode remonditöid. Teenus on mõeldud firmadele ja eraisikutele, autoomanikele, kel tekib vajadus antud teenusele. Töökoja rajame juba olemasolevasse töökoja hoonesse, mille krundi pindala on 1,8ha ja hoone ise on 260m2. Hoone vajab seesmiselt korrastamist euronõuetele vastavaks ja ruumide korraldust autoremonditöökojale sobivamaks. Sisustaksime kaasaegsete töövahenditega ja kasutaksime kvaliteetseid varuosi, õlisi ning muid erinevaid määrdeid.
turbarabas ja ka puuvillariide tehases. Albert Kivikas on kokku oma elu jooksul kirjutanud üle 25 teose (aastail 1919-1963). Kivikas elas 80 aastaseks (1898-1978) ja on elanud ka välisriikides. Lisaks on ta töötanud mitmete ajakirjade ja ajalehtede toimetustes. 3 I ALBERT KIVIKA ELU 1.1. Lapsepõlv ja noorus Albert Kivikas sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus kangur Anu Kivika pojana. Perekond kolis sageli vahepeal elati Olustvere mõisas, kus ema töötas krahv Ferseni juures, seejärel Särru moonamajas, Kildu külas kohaliku sepa ja Vaalamäe külas sugulaste juures. Kivika koolitee sai alguse 1907 aasta sügisel Reeguldi vallakoolis, kus õppeaeg kestis kaks aastat. Sealt suundus ta 1909 Vastemõisa kaheklassilisse ministeeriumikooli, mis asus tema toonases elukohas Kildu külas. Kui Albert 1913 ministeeriumikooli lõpetas,
ulatuda Natura alale) ning on ka saanud Keskkonnaministeeriumilt loa maavara kaevandamise laiendamiseks. Kohalikud elanikud pöördusid oma muredega omanike poole, kes vastasid, et enda teada ei ole nad rikkunud ühtegi seadust ning kogu nende tegevus on seaduspärane. Samuti mainisid keesmiatööstuse omanikud, et valla elanikud peaksid kolima mujale, kui neile sealne elukeskkond ei sobi. Mõõtmised näitasid, et antud alevikus ei olnud ületatud ühegi saasteaine piirväärtust välisõhus. Sellest lähtuvalt väidavad keemiatööstuse omanikud, et kohalike elanike väited on alusetud ning kaevandamisloa laiendamise vastu protesteerimine meelevaldne. Samuti lisasid nad, et kohalikud elanikud, keda lõhn ja muud asjaolud häirivad võiksid kolida mujale, sest inimestel on palju kergem kolida kui tööstusel. 1.2 Keskkonnaprobleemi õiguslikud aspektid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut PIIRIDETA MAAILM Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 PIIRIDETA MAAILM……………………………………………………………....4 Kokkuvõte…………………………………………………………………………….11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...13 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailm on oma olemuselt ilma piirideta. Riigid küll omavad füüsilisi piire ja igal riigil on oma valitsus, küll aga kaubanduse ning parema majanduse jaoks tehakse endast kõik võimalik, et piirid (kvootide, tollimaksude, füüsiliste piiride jne. näol) ei jääks kaubandusele, innovatsioonile ja haridusele ette. Äri, innovatsioon ning uued teadmised on tänapäeva riikide alusteks, ilma nendeta ei ol...
ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid. 3) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke (vt joonis 3). [13] Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks.Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus [17]. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
