Rahvas teostas oma poliitilisi õigusi valides esindajaid maakondade valimiskogudesse ja linnanõunikke, kes teises astmes omakorda valisid Maanõukogu liikmed. Hääleõigust omasid kõik kodanikud, kes olid vähemalt 20. aastased. Kogu maa haldus oli rajatud puhtakujulisele detsentralisatsiooni printsiibile: Eesti jagunes pindalaliselt väiksemaiks autonoomseiks haldusühikuiks, mille moodustasid linnad ja maakonnad ning vallad ja alevid. Vahelüliks Vene riigivalitsuse ja kogukondliku Eesti vahel oli Ajutise Valituse kubermangukomissar. Kõik kogukondlikud esinduskogud, seal hulgas ka Maanõukogu, kuid välja arvatud vallanõukogud, haldasid maad määruste, korraldiste ja otsuste abil. Kõik täitvad organid, seal hulgas ka komissar ja ta abid, tegutsesid üksnes korraldiste ja otsuste abil. Maa haldustegevus allus kohtulikule kontrollile. II. Riiklik iseseisvus 1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni.
tähega teine väikese tähega. NT: Emajõe ööbik (Koidula), Viru laulik (Kreutzwald). 3. Riikide või maade ametlikud nimed kirjutame suure algustähega. NT: Rootsi Kuningriik, Eesti Vabariik, Euroopa Liit NB: mitteametlikus kontekstis võib kirjutada teise sõna väikese tähega. 4. Veekogud, saared, mäed, lahed kirjutatakse suure algustähega liigisõnad väikesega. NT:Aegna saar, Hea Lootuse neem, Suur Munamägi 5. Alevid, linnad ja maakonnad suure algustöhega. NT: Kohila alev, Kõrboja talu, Viljandi maakond. 6. Asutuste, seltside ja muude ametlike liitude nimed kirjutatakse läbiva suure tähega. NT: Põltsamaa Linnavalitsus, Põlva Maavalitsus, Eesti Pank, eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Heliloojate Liit. *tavakasutuses kirjutatakse tüübi nimetus ehk teine sõna väikese algustähega. 7. Tänavad, väljakud, trepid, pargid jne kirjutatakse esimene sõna suure tähega ja
· Eesti vägedes sai haavata 14 000 meest, kellest 2600 jäid invaliidiks. · Tekkis uus riik: Eesti Vabariik. Eesti Vabariik 1918- 1940: · Eesti vabariigi piir määrati kindlaks Tartu rahuga, mis allkirjastati 2. veebruaril 1920. Eesti jagunes 11 maakonnaks. 1917. aastal kaotati valla seisuslikkus ning 1939. aasta reformiga vähendati nende arvu 365-lt 248-le. · Eesti vabariigi alguses oli 13 linna, vabariigi ajal said linnaõiguse ka mitmed alevid. · 23. aprillil 1919 kokku tulnud Eesti Asutav Kogu koostas maareformi, mis võeti seadusenavastu 1919. aasta oktoobris, ning esimese põhiseaduse, mis kinnitati 1920. aasta juunis. · 1. detsembri varahommikul 1924. aastal toimus Tallinnas kommunistide mässukatse. · Organiseerijaks oli Eestimaa Kommunistlik Partei (juht Viktor Kingissepp, kes 1922. aastalriigireeturina maha lasti) ning toetajaks Komintern.
Tallinn SUUREMAD LINNAD Tartu, ................................................. MAAKONNAKESKUSED Rakvere, .................................................................. jne VÄIKELINNAD JA ALEVID Keila, .............................................................................................. VALLAKESKUSED, ALEVIKUD Kadrina, .......................................................................................................... KÜLAD Ellamaa, .......................................................................................
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639 Iga pühapäeva keskpäevaks tuleb neile anda lihakarnist ostetud värsket loomaliha, seni kuni Rae mõisas karjatatavaid lambaid saab tapale viia. Härja- või lambaliha peab virtin keetma koos vedela supiga, kuhu on lisatud tangu, nii et vaesed saaksid sinna sisse leiba murda. Pühapäeva õhtul peab virtin lihasupi hospidalis üles soojendama ja vaestele välja jagama. Ja nii peab sündima terve nädala jooksul, nimelt et k...
Maastiku mõiste Maastikuteadus on ühest küljest paljude loodusteaduste, nagu geomorfoloogia, mullateadus, geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastik...
vabrikud ning töötajad ühes neis olevate masinate ja sisseseadetega. Erinevalt paljudest teistest Euroopa Liidu riikidest, Eestis praegusel ajal kinnisvaramaksu kasutusel ei ole. Tänapäeval kehtib Eesti Vabariigis maamaks, mis on riiklik maks ja laekub täies mahus omavalitsusüksuse eelarvesse. Eesti Vabariigi esimesel iseseisvus perioodil oli kinnisvaramaks aga jaotatud järgmiselt: maakonnad said kaks neljandikku, vallad ja alevid ühe neljandiku ja riik sai ühe neljandiku saadavast maksust. Nii nagu Eesti Vabariigi algusaastatel, kehtib ka praegu maksuvabastusi. Maa mille peal on majandustegevus keelatud, näiteks looduskaitsealad ja kalmistute maa on alati olnud maksuvabad. Maksusumma arvutamine ja maksuteadete edastamise kord on ajaga väga palju muutunud. Vabariigi algus aastatel tuli maksuhalduril tasumisele kuuluv summa välja arvutada ja siis edastada see maksulehena maksumaksjale
põhiline sihtpunkt Riia linna. Lisaks oli veel sihtkohaks Peterburi (19 saj keskpaigas u 6000 eestlast, sajandivahetusel umbes 18000 eestlast Peterburis). Eesti linnade rahvaaarv 19. Sajandi lõpul: Tallinnas alla 60 000, Tartus üle 40 000, Narwas ligi 30 000. Enne Esimest maailmasõda Tallinna rahvavaarv kahekordistus. Peamine põhjus oli tööstuse kasvamine (eriti vene sõjatööstus, laeva ja masinaehitus). Maa-asulate kasv Alevid ehk tiheasustusega asulad, millel puudusid linnaõigused. Alevid hakkasid maaühiskonna ilmet rphkem kujundama 19 sajandil. Need olid küll keskajal juba olemas, kuid senisest rohkem hakkaisd ühiskonda kujundama 19 sajandil. Sajandivahetusel hakkasid alevid eriti kiirelt kasvama.(olulisemad alevid: otepää, türi, tapa, mõisaküla, tõrva, karksi-nuia, sindi) Sajandivahetusel oli eesti alal kokku umbes 30 suuremat sorti alevit ja rahavarv nendes kokku oli umbes 25 000. Alevite rahvaarv oli üsn kõikuv- paartuhat kuni paarsada.
(Raska ja Raitviir, 2005). Töötuse määra uurides selgus, et kui 90-ndatel oli 15-74 aastaste hulgas rohkem töötuid protsentuaalselt maa- asulates, siis pärast majandus langust aastatuhande vahetuse ajal see dentents muutus.(Tabel 1). Lisaks sellele vähenes ka linnalistes asulates elavate 15-74 aastaste inimeste arv, kuid maa-asulates see isegi kasvas kuni 2009 aastani ning vähenes pärast majanduskriisi.(Tabel 2). Linnaliste asulate all kuuluvad linnad, vallasisesed linnad ja alevid, maa-asulate hulka alevikud ja külad.(Statistikaamet, 2015). Töötuse halvad tagajärjed ilmnevad linnas otsesemalt ja kiiremini kui maal, kuid maal ja väikelinnades on tööpuudus enam levinud. (Raska ja Raitviir, 2005). See tähendab, et linnas on rohkem lühiajalist tööpuudust ning maa piirkondades pikaajalist. Järelikult on maal palju keerulisem leida uut tööd kuna töökohti on vähem ning inimesed on ühel ametikohal pikalt kinni ja nendest ei soovi ettevõtjad loobuda.
Taasiseseisvumise järel on klaasitööstus üle elanud suuri raskusi ja sulgemisigi. Kuid et Järvakandi asub just Lätist Tallinna suunduval gaasijuhtmel ja maagaas on klaasitööstuses eelistatuim küte, siis klaasi tootmine ja töötlemine Järvakandis jätkub, nagu ka ümberkaudsetest metsadest saadava puidu töötlemine. Räägitakse Järvakandi üleminekust Pärnumaa koosseisu. Tallinnaga on vähe seotud ka ümbruskonna põllumehi ja maarahvast teenindavad alevid, millest tähtsaim on Kose. Märjamaad oleks aga õigem käsitleda juba Lääne-Eesti alevina, sest tema seosed Tallinnaga on üpris nõrgad. Ida-Virumaa Eesti varaseim tööstuspiirkond tekkis Narvas ja laienes seoses põlevkivi kasutuselevõtuga üle kogu Ida-Virumaa. Regiooni kuulub ka Kunda tsemenditööstus. Ida-Virumaa on eelkõige just tööstuspiirkond, põllumajandus on mingil määral arenenud vaid ta põhjaosas, Viru paelaval. Kalanduski on vähetähtis
aastal kujunesid vallad Eesti tähtsaimateks haldusüksusteks. Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk-järgult vähendatud. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel kolmeks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või linnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite. [redigeeri] Sümbolid ja tähised * Eesti riigilipu värvid on sinine, must ja valge
kahele asulale: Loderodele ja Koilale, kuid pärast nende asutamisürikut pole neid enam mainitud, seetõttu võib arvata, et nende linnade rajamine nurjus täielikult. Peale linnade oli eriseisund ka Toompeal, mis kuulus aga siiski Tallinna komtuuri otsese võimu alla. Linnalaadne staatus oli 13. sajandi esimesel poolel ka Lihulal, kuid kui Saare-Lääne piiskop oma residentsi mujale viis, langes selle tähtsus oluliselt. Kuni Liivi sõjani püsis seal siiski kaubaalev. Alevid asusid ka Keilas, Otepääl, Kirumpääl, Kuressaares ja Valgas. Kaks viimast said linnaõigused varsti pärast keskaja lõppu (vastavalt aastatel 1563 ja 1584). Keskaegsele linnale andis tema staatuse linnaõigus. Selles määratleti linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus (linnasaras), kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja
mittesakslastel. 14. sajandi lõpu mittesakslaste olukorra halvenemist on seostatud jüriöö ülestõusuga 1343-1345, kuid see võib olla ka kokkusattumus. Maahärrade huvi esmajoones oli hoida talupoegi maal. Põhjused peituvad suurel määral epideemiates, linnades täideti lüngad mittekodanike arvel ja maalt linnaasunute hulgast, samal ajal maal kujunes talupoegade sunnismaisus, materiaalne väärtus kasvas, sotsiaalne väärtus langes. 23. Eesti linnad ja alevid keskajal: Linnade tekkimise ja asutamise küsimus- Linna asustamine või rajamine ei tekkinud üleöö. Üldistavalt võib öelda, et linnastumine algas Liivimaal 13. sajandil. Keskaegse Liivimaa linnade kaart võttis 14. sajandi keskpaigaks oma kuju. Linnade omavaheline kaugus jäi siin saja ja paarisaja kilomeetri vahele, mis on võrreldest Euroopaga väga suur vahemaa (Ei olnud võimalik ühest linnast näha teist linna). Keskaegse linna moodustas õiguslikult piiritletud inimgrupp
...........................................................................88 Saksa okupatsioon..................................................................................................................................................95 1944. aasta..............................................................................................................................................................99 Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad, vallad, linnad, alevid. Eestimaa kubermangus oli neli kreisi ehk maakonda - Harjumaa, Läänemaa koos Hiiumaaga, Jörvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangus oli Pärnumaa, Saaremaa, Viljandimaa, Tartumaa ja Võrumaa. Maakonnakeskused olid Kuressaare, Tallinn, Pärnu, Paide, Rakvere, Viljandi, Tartu. Maakondades puudus omavalitsus, see oli lihtsalt territoriaalne üksus. Vallad olid 1866a alates, sajandivahetusel 366 valda ja tasapisi vähenes, kuna neid ühendati. Vallad olid omavalitsusüksused
Maastikunimed. Põllunimed e agronüümid. Heinamaade, metsade, karjamaade nimed. Maa-alade nimed. Saared, neemed, poolsaared, rannad Muude objektide nimed. Rajatised (kalmistud, staadionid, sadamad), ehitised (veskid, kõrtsid, küünid), peatused (raudteejaamad) jne. Alev ja alevikud võiksid kuuluda ühte kategooriasse. Arutamisel, et jätta alles alevikud. Alevik on sõnavormituletis sõnast ,,alev". Alevi puuduseks see, et alev tähendab eeslinna. Alevid Eestis hilised 1917 esimesed alevid. KOHANIME EESTIKEELSUS. Kohanimeseadus nõuab, et nimed on eestikeelsed siis kui tuum on äratuntava eesti keele sõna vorm. Kooskõlas eesti keele omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga ning füüsilise isiku nimi. KOHANIMEDE STRUKTUUR. Saab eristada liht- ja liitnimesid. Tavaks eristada osi järgmiselt: diakrooniline jaotus: determinant, atribuut. determinant kui põhisõna on see osa nimest, mis tähistab kohaliiki. Nominatiivis. Kui determinant kaotab algse tähenduse, siis
kogemusi ja aluspõhimõtteid. Harta printsiibid täiendavad Eesti põhiseaduses sätestatut ning lähevad samal ajal omavalitsuse õiguste tagamisel märksa kaugemale kui Eesti seadused ja senine praktika. Kohaliku omavalitsuse korraldus Institutsionaalselt struktuurilt on Eesti omavalitsussüsteem ühetasandiline, st elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. Enne 1993. aastat oli Eestis kahetasandiline omavalitsussüsteem, mille esmatasandi moodustasid vallad, alevid ja linnad ning teise omavalitsustasandi (valitud esinduskogudega) 15 maakonda ja 6 vabariiklikku linna. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse vastuvõtmisega 1993. aastal otsustati lõpuks ühetasandilise omavalitsussüsteemi kasuks ning maavalitsused said edaspidi riigi ametiasutuse staatuse. Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Eestis 227 kohaliku omavalitsuse üksust 33 linna ja 194 valda, sealhulgas 14 vallasisest linna.
ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis.rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 1862.aastal elas Eestis umbes 62,000 , sajandi lõpuks aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane.Kiiresti kasvasid tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber kujunenud alevid ja alevikud, kuhu koondusid samuti tegevusalade esindajad käsitöölised, kaupmehed, töölised, ametnikud. 19 sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid. Sajandi teisel poolel olukord muutus: linnaelanike hulgas saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid endiselt raskemad ja vähese sissetulekuga ametid.
1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud te...
Varem olid peamiseks haldusüksuseks sajandite vältel välja kujunenud kihelkonnad. Valdadega liideti ka mõisamaad, mis varem valdade alla ei kuulunud. Tollest ajast alates on valdade arvu järk- järgult vähendatud. 1939. aastal moodustati 248 uut valda. 1990ndate alguses hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad. Kohalikul tasandil on mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Valdade ja linnade esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel neljaks aastaks. Volikogu suurus sõltub valla või linna elanike arvust. Omavalitsuse täidesaatev organ on valla- või linnavalitsus. Vallad ja linnad võivad ühiste huvide kaitsmiseks ja täitmiseks moodustada omavalitsusüksuste liite.
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone. füüsiline planeerimine - Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine...
Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on „külakirjandust“, see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid. Küla juurde kuuluvad ka veel kirik ja kõrts. Küla mentaliteedi vormijad. Siis toimub ka linnastumise esimene laine. See kõik säilib ka veel 20. saj vältel. Mõtestatakse seda sama suhet. Külad on alati tundnud ähvardust, mis linna poolt tulevad
1917a. Eesti sai I korda ühtseks territoorumiks nim. EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS: pealinn Tallinn; Vabadussõjas tuli juurde(Tartu rahulepe): 1.Narva tagused; 2. Perterimaa; 3. Valga poolitati 17. Eesti haldusjaotus 1918 Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda. 1944 võeti Eestilt ära Tartu rahuga saadud Narva jõe tagune ala
1917a. Eesti sai I korda ühtseks territoorumiks nim. EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS: pealinn Tallinn; Vabadussõjas tuli juurde(Tartu rahulepe): 1.Narva tagused; 2. Perterimaa; 3. Valga poolitati 17. Eesti haldusjaotus 1918 Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda. 1944 võeti Eestilt ära Tartu rahuga saadud Narva jõe tagune ala (osa
Nii keskajal kui uusajal suremus linnas on kõrge, enamasti linna rahvastiku loomulik iive oli negatiivne. Linna elaniku arv kolmekordistus, kasvas linna elanike osakaal rahvastikus tervikuna, 9%'ilt 19%'ile ehk ligi viiendik rahvastikust elas linnas. Olulised sihtkohad eestlaste jaoks oli Peterburg ja Riia. 1867. a Riias elas alla 1000 eestlaste, sajandi lõpuks arv tõusis 3000'le. 19. sajandi lõpul Tallinnas elas 600 000 inimest, Tartus 40 000 ja Narvas 30 000. Maa-asulate kasv: Alevid, olid Eesti aladel juba keskajal, kiire areng alevitel jääb 20. sajandisse. Otepää, Põltsamaa, Jõhvi, Sindi, Tõrva, Mõisaküla, Tapa- Alevid, mis ei olnud veel saanud linna õigusi. Eestis oli 3000 alevit. Linnarahvastiku koosseisu muutumine: Linnarahvastiku koosseisu muutumine: Balti-sakslased kaotasid oma arvulise enamuse, eestlased muutuvad kõige arvukamaks linna elanike seas. Linnas võim jäi balti-sakslaste kätte kuni 20. saj alguseni
Kiiresti arenes Tallinn ja tema lähiümbrus. Eesti iseseisvusperioodil oli Nõmme omaette linn ning tema kasv oli eriti kiire. Iseseisvusperioodi lõpuks tõusis Nõmme aedlinn rahvaarvult viiendaks linnaks Eestis, jõudes peaaegu kandadele vanadele tööstuslinnadele Narvale ja Pärnule. 1938. aastal anti suurematele alevitele omavalitsusõigused ja nimetati samuti linnadeks. Seega kasvas ametlike linnade arv peaaegu kolm korda - 12-lt 35-ni. Ümbernimetatud alevid siiski tõelised linnad veel ei olnud. Teine oluline tegur, mis asustuse arengut mõjutas oli maareform. Maal riigistati mõisnike maavaldused ja osa mõisamaad jagati talupoegadele ja moonakatele. Jätkus ka talude arvu kasv, mõisatelt äravõetud maadele tekkis juurde palju üksiktalusid. Nii kujunes välja Eestile iseloomulik hajaasustus maapiirkondades. Seega oli majanduses toimunud muutuste ja maareformi tulemuseks Eesti asustuse ühtlasem kujunemine kogu riigi territooriumil
regulatsiooni elu vajadustega vastavusse viimist. 14. Peame väga oluliseks, et kohalike omavalitsuste juhid ja ametnikud saaksid oma töö eest konkurentsivõimelist tasu. Riigi- ja omavalitsuste valitsemiskulude kokkuhoid ei pea toimuma kampaaniatena, vaid mõtestatud protsessina. 15. Valla ja linna juhtimine on järjepidevam ja arenguväljavaated stabiilsemad, kui valimistel võistlevad programmilisel alusel tegutsevad erakondliku vastutusega nimekirjad ja üksikkandidaadid. 16. Linnad ja alevid on üheaegselt nii elanike igapäevane elukeskkond kui ka teenindus-, kaubandus- ja ühiskonnaelu keskused. Elukorraldus linnades ja alevites peab vastama meie igapäevaelu vajadustele ja tavadele ning olema turvaline. Keskuse võimest toimida arengumootorina sõltub kogu mõjupiirkonna konkurentsivõime ning sellest tulenevalt ka areng, mistõttu riik peab kujundama programmilised võimalused keskustevõrgu arendamiseks. Regionaalareng Väikeriigil ei tohi olla ääremaid
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine,
teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on ,,külakirjandust", see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid. Küla juurde kuuluvad ka veel kirik ja kõrts. Küla mentaliteedi vormijad. Siis toimub ka linnastumise esimene laine. See kõik säilib ka veel 20. saj vältel. Mõtestatakse seda sama suhet. Külad on alati tundnud ähvardust, mis linna poolt tulevad. Linnas on ka uuenduslikud
NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
ü. korralduskava, kus ära märgitud pühad paigad, kus harjumus ning sünnis on jumalust kummardada, kindlad kohad, kust võib maad kaitsta ja valitseda, külad ja kohad, mis sündsad rahva kogumiseks ning koostööks. On ju teada, et ka ristiusu kirikud ehitati meelega enamasti samadele kohtadele, kus rahvas juba paganatena jumalust austas, lossid aga enamasti maalinnade kohale või nende ligidusse. Losside varjul tekkisid endisel eeskujul ja endise saksakeelse nimetusega agulid, alevid (Hakelwerk), milledest siis mõned linnadeks sõna praeguses mõttes arenesid. Võõraste käsutada ja kasutada jäid viimaks eestlaste terve tööjõud ja nende kogemused siin maal. Rahvas ise aga pidi uuesti maast madalast arenemiskäiku algama raskeimates tingimustes. Sealjuures jäi temale alale vaid kustumata õigus iseenese peale, kustumata õigus oma kodumaa peale, kustumata õigus selle peale, et kõik see, mis sel teel eelseisval ajal püsivat ning kultuu-
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar...
Sotsioloogiliselt oleks ühiskonnale parem, kui asjad ei keerleks mitte ühe koja ümber. Psühholoogiline põhjendus: teine koda (pidades silmas 1938. aasta põhiseadust) moodustus vanematest poliitikutest, kes ei taha osaleda valimiskampaanias, kuid tahavad osaleda poliitikas. NB! Tiit Käib tegi ka ettepaneku kolmekojaliseks parlamendiks: esimene koda – üldiselt valitav, teine koda – maakonnad ja linnad, kolmas koda – vallad ja alevid. Vastuväited: Seadusloome muutuks väga kohmakaks, kuna teise koja inimesed ei pruugi üldse aru saada, mis toimub, juhul kui nad on maakondade esindajad. Eesti on nii väike, et ei kannata teist koda välja. Ühekojaline on lihtsam ja alustada tuleb lihtsamast. 25. oktoobril 1991 PA 7. istungjärk hääletas: üks koda – 31 häält kaks koda – 6 häält 3. Riigikogu suurus PA 6. istungjärk 18. oktoobril 1991 leidis, et 101 liiget on mõistlik.
elama Haapsalu linnusesse, mille ümber tekkis sammuti linn. (Uus-Pärnu) o 13saj said linnadeks veel Paide ja Viljandi ordulinnusete juures paiknevad asulad. o 14 saj 1poolel said veel linnadeks Rakvere ja Narva. o Linnamüürid pakkusid head kaitset siia asunud käsitöölistele, kaupmeestele kui ka lihtsalt sisserännanutele. o Linnade paisumise eelduseks olid ka mõnedel headel kaubateedel asuvad alevid: nt Otepäe või Lihula. JÜRIÖÖ ÜLESTUS. (1343-1345) o Põhja-Eesti võimuvahetus - Maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid isepäiseid vasalle. Niisuguses olukorras pidas kuningas paremaks Eestimaa hea hinna eest maha müüa. o Põhja-Eesti arengut määrata soovinud jõud olid: Harju-Viru vasallid, Liivi ordu ja maa põlisrahvas. o Ordu pidas end aga kindlaks kõnealuse ala tulevaseks valdajaks.
Eesti territooriumi haldusjaotus: Eesti territooriumi jaotus maakondadeks, valdadeks ja linnadeks (ETHS § 2 lg 1). Vallas ja linnas teostatakse omavalitsuslikku haldamist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-des 3 ja 4 alustel. Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu: maakonnad: 15 linnad: 33 vallad: 194 Kokku: 227 KOV üksust Asustusüksused on asula ja asum: 1) asula: vald jaguneb asulateks, milleks on külad, alevikud, alevid ja vallasisesed linnad + linn tervikuna; 2) asum: linn võib jaguneda asumiteks osavald ja linnaosa: valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhimääruse alusel tegutsev üksus. Moodustatakse seaduses sätestatud korras. Asustusüksuste liik, nimi ja lahkmejooned määratakse, lähtuvalt valla- või linnavolikogude taotlustest, Vabariigi Valitsuse poolt määratud alustel ja korras. Asustusüksuste
a. 1876.a ehitati Tapa- Tartu liin, mida mõned aastad hiljem pikendati Valgani. Kolmas tähtis liin sidus Pärnut Valgaga, neljas Tallinnat Mõisavahega, (see liin läbis ka Viljandit). Et Valgast läks läbi ka Peterburi-Riia raudtee, tekkisid siinsetele tootjatele soodsad tingimused kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Lisaks hoogustus sisekaubandus, sest talunikud said oma toodangut kiiresti linna turule saata. Raudteede äärde tekkisid uued alevid: nt Jõgeva, Tapa, Elva jt. · Põllumajanduse jätkuv liidriroll majanduselus. Põllumajandussaaduste tootmise ja turustamisega tegeles ca 2/3 elanikkonnast. Juhtivaks tootmisharuks kujunes piimakarja kasvatus, seda tänu raudtee poolt tekkinud võimalusele oma toodangut kiiresti Peterburis turustada. Sea- ja veiseliha toodeti peamiselt siseturu tarbeks, välja veeti seda vähem. Põllud muutusid tänu sordiaretusele ja väetiste kasutamisele viljakamaks
sotsioloogiliselt oleks ühiskonnale parem, kui asjad ei keerleks mitte ühe koja ümber psühholoogiline põhjendus – teine koda (silmas pidades 1938.a. põhiseadust) moodustus vanematest poliitikutest, kes ei taha osaleda valimiskampaanias, kuid tahavad osaleda poliitikas NB! – Tiit Käbin tegi ka ettepaneku kolmekojaliseks parlamendiks – esimene koda üldiselt valitav, teine koda – maakonnad ja linnad, kolmas koda – vallad ja alevid Vastuväited: seadusloome muutuks väga kohmakaks, kuna teise koja inimesed ei pruugi üldse aru saada, mis toimub, juhul, kui nad on maakondade esindajad Eesti on nii väike, et ei kannata teist koda välja Ühekojaline on lihtsam ja alustada tuleb lihtsamast 25. oktoobril 1991 PA 7. istungjärk hääletas: üks koda – 31 häält kaks koda – 6 häält 3. Riigikogu suurus PA 6. istungjärk 18. oktoobril 1991 leidis, et 101 liiget on mõistlik.
Ülejäänud eluvaldkonnad: jätkusid kõik varasemad autoritaarsele olukorrale iseloomulikud tendentsid. Kaitseseisukord püsis. Poliitiline organiseerumine jätkuvalt keelustatud. Jätkusid sõnavabaduse piirangud (koosolekute korraldamise regitreerimine politseis, kirjalikku sõnavabadust piiras trükiseadus). Tegevust jätkas Riiklik Propagandatalitus. Jätkus ka mitmesuguste institutsioonide tasalülitamine (Haldusterritoriaalne reform likvideeriti kõik alevid, enamik neist muudeti linnadeks; suur valdadereform kõik senised vallad likvideeriti, nende asemel loodi uued vallad; valdade piiride ja nimede muutmine, eesmärgiks valdu suurendada ja majanduslikult elujõulisemaks muutma, ka omavalitsuste allutamine riigikontrollile. Maakondade omavalitsused: nendeks olid maakonna volikogud ja maakonna valitsused. Maakonna volikogud valiti kaudselt, maakonna volikogu omakorda valis maavalitsuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
