Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"albeedo" - 229 õppematerjali

albeedo on 0,6 ● Keskmine pinnatemperatuur on -50°C ● Pinna värvus on punakasoranž ● Io pinnal asub 7 tegutsevat vulkaani ● Meteoriidikraatrid puuduvad, kuid vulkaanikraatrite vaheline  keskmine kaugus on 250 km ● Küllaltki tasase reljeefiga ● Lõunapooluse läheduses paikneb ilma kraatriteta pooleteise  kilomeetri kõrgune platoo ● Lõuna – parasvöötmes asuvad kaks suurt mäge – Silpium ja
thumbnail
3
doc

Geograafia - Atmosfäär

Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustuvad kogukiirguse. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Kõige enam kiirgust - üle 90% - peegeldub tagasi värske lume pinnalt. Sel juhul on aluspinna albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirgusse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. 7) Kiirgusbilanss (maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe) - on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral...

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Mulla kordamine

Optimaalne vahemik on 28..30. 50. Mulla soojusreziim ja ­omadused. Mulla soojusreziimi all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel. Omadused on: soojusneelamise võime, soojusmahtuvus, soojusjuhtivus. 51. Albeedo . Albeedo iseloomustab mulla soojusneelamise võimet. Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 10 52. Mulla soojusmahutavus ­ja juhtivus. Mulla soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1ºC võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivus all...

Mullateaduse alused
47 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ökoloogia rakendused

Produktsioonibioloogia ja ökoenergeetika 2. Aineringed (C & N); kliimamuutused 3. Keskkonna saastatus 4. Transgeensed taimed 5. Toit ookeanist 6. Põllumajanduse ökoloogia 7. Metsaökoloogia Eksamil tuleb 6 küsimust + ülesanne, kokku on võimalik saada 100 p, 4 küsimust a 10 punkti, 2 küsimust a 25 punkti, 1 ülesanne a 10 punkti. Kordamisküsimused 1. Kui suur proportsionaalne osa Maale langevast energiavoost seotakse fotosünteesi käigus? Millised on peamised limiteerivad tegurid? 1-1,5 % on fotosünteesi efektiivsus. Taimed on võimelised siduma kuni 3% päikesekiirgusest. Limiteerivad tegurid ehk fotosünteesi kadu. Vaid osa kiirgusest on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus (400-700 nm). Toimub mittetäielik kiirguse neeldumine lehes, osa kiirgusest läheb kaotsi. Päikeselt tulenev kiirgus ei neeldu ainult taime lehes, vaid ka vees, ookeanis, mullas. Lumi...

Bioloogia
31 allalaadimist
thumbnail
2
docx

GEOGRAAFIA - atmosfäär

Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumaj ja merendus. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugust teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks, kasutatakse ka külmutamisel ja säilitamisel. Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, seda kasutavad organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks. Kõige rohkem on veeauru (satub atmosfääri: aurumisel aluspinnalt, transpiratsioonil taimedelt, orgaanilisel hingamisel),...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
13
odp

Kliima ja selle muutus

KLIIMA JA SELLE MUUTUS Koostajad: Kaisa Benga ja Kerttu Rästa Õpetaja: Alli Kaarama Avinurme Gümnaasium Kliima Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks. Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: ­ õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kasvuhooneefekt Meie atmosfäär moodustab Maa ümbe läbipaistva kaitsekihi. See laseb läbi päikesevalgust ning hoiab soojust. Ilma selleta põrkaks päikesesoojus maapinnaltkohe tagasi ning kaoks maailmaruumi. Sel juhul oleks Maal umbes 30 °C külmem ning kõik...

Kliima ja kliimamuutus
22 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Neptuuni ehitus

Lisandite külmunud osakesed hõljuvad atmosfääris kolme kuni kaheksa kilomeetri kõrgusel väikeste pilvekestena. Vertikaalsed puhangud ulatuvad aeg- ajalt 100-150 kilomeetri kõrguseni. Tundub olevat tõenoline, et ka Pluuto atmosfäär ei erine palju Tritoni omast. Tritoni pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust -- pinna albeedo ulatub üheksakümne protsendini. Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võib-olla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik. Parimatel Tritoni pinnast tehtud fotodel saab hästi eristada mõnekilomeetrilise suurusega objekte. Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine. Kohati kulgevad üle pinna pikad, madalad seljakud,...

Füüsika
3 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

ELURIKKUSE KADUMINE esitlus

Vihmametsade hävimine Hapnik, mida me hingame, tekib fotosünteesi käigus, mille ajal taimed muudavad valgusenergia keemiliseks energiaks. Vihmametsade olulise panuse tõttu hapniku tootmisel nimetataksegi neid mõnikord "Maa kopsudeks". Vihmametsade hävimisel, muutub maapinna albeedo (pinnalt hajunud ja sellele pinnale langenud valguse intensiivsuse suhe). See rikub konvektsiooni (õhu- või soojusvahetus), muudab ilmastikutingimusi ning sademete rütmi, mis avaldab mõju kogu maakera ilmale. Vihmametsade hävimine Arvatakse, et aastas hävitatakse peaaegu 29 miljonit hektarit vihmametsi. Kui niisugune tempo säilib, hävivad vihmametsad 2035. aastaks. Kasutatud Materjalid http:// www.currentresults.com/Endangered-Animals/why-are-orangutans-endange http:// beforeitsnews...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Klimatoloogia ja meteoroloogia eksamiküsimused ja vastused

Iseloomustage lühidalt litosfääri kliimasüsteemi komponendina. Litosfääri reljeef mõjutab õhumasside liikumist (mäestikud jne). Päike soojendab maapinda ja osa kiirgusest läheb atmosfääri tagasi, osa neeldub ­ maapind soojeneb. Peegeldustegur sõltub suuresti pindmise kihi niiskusesisaldusest (murenemine, mulla teke, erosioon, kõrbestumine) 2. Iseloomustage lühidalt krüosfääri kliimasüsteemi komponendina. Mõjutab kliimat ("külmamahtuvus", albeedo , mõju atmosfääri tsirkulatsioonile, magevee hoidla jne.) lumi peegeldab. Reageerib (tundlikult) kliimamuutustele. Salvestab kliima- ja keskkonnamuutuste infot Hea kiirguspeegeldaja ning halb soojusjuht. 3. Selgitage atmosfääri aerosooli teket ja selle mõju kliimale. Primaarosakesed tekivad tahke või vedela aine pihustumisel ja paistakse õhku valmiskujul. ­ maavarade kaevandamine, puidu ja tsemendi töötlemine, põlluharimine, autorataste veeremine kruusateedel, siduri ja...

Klimatoloogia ja meteoroloogia
61 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Planeetide kaaslased ja rõngad

Esimesed kaks gruppi -- neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud -- tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel, *Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes -- Amaltheia -- on samuti väga tume, *Amaltheia pind on tihedasti kraatritega üle külvatud. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem, *Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud -- Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara -- tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. saturn *üle 60ne kuu, *Kõik Saturni kuud on saanud oma nimed kreeka mütoloogiast,...

Füüsika
7 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kordamisküsimused atmosfääri kontrolltööks.

vesi kannab soojust ühest kohast soojus ei kandu eriti sügavamale teise vee erisoojus on suurem maa erisoojus on väiksem suur osa kiirgusest läheb vee maismaal vähe vett, mida aurustumiseks aurustada 6. Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, albeedo , efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad. Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Positiivne kiirgusbilanss - maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab Negatiivne kiirgusbilanss - maapind annab rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab, selle tagajärjel maapind jahtub...

Füüsika
16 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

neeldunud pikalaineline kiirgus  maapinna kiirgusbilanss: B = S’ + D + E a – R – EM = Q*(1 – A) – EF, kus B – kiirgusbilanss maapinnal, S’ – Päikese otsekiirgus maapinnal, D – Päikese hajuskiirgus maapinnal, Ea – atmosfääri soojuskiirgus, R – maapinnalt peegeldunud kiirgus, E M – maapinna soojuskiirgus, Q = S’ + D – Päikeselt saadud summaarne kiirgus maapinnal, kus A – maapinna albeedo , EF – maapinna efektiivne kiirgus (EF = EM – EA) Kasvuhooneefekt:  kiirgusliku tasakaalu tingimustes on Maa efektiivne temperatuur kaugelt kosmosest vaadatuna 255 °K. Elu Maal on võimalik seetõttu, et maakera pinna temperatuur on keskmisel 288 °K e. +15 °C. Tegelikkuses eksisteeriv erinevus 33 °C tekib tänu atmosfääri kaudu toimivale kasvuhooneefektile  osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda....

Maateadus
76 allalaadimist
thumbnail
24
doc

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügis

vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba massist Beeri seadus (ka Bouguer'-Beeri seadus ja Beeri-Lamberti seadus) on empiiriliselt tuletatud optika seadus, mis seob omavahel valguse neeldumise lahuses ja lahuse omadused. Seadus väljendub valemis. A=log10(I0/I) = ε*c*L Bougueri seadus – Sn=S0*p3, kus p on integraalne läbipaistvuskoefitsent 12. Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo . V: Insolatsioon e pealelangev päikesekiirgus on igas Maa punktis määratud pealelangeva kiirguse nurga ja kestvusega (geograafilise laiusega) Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus Otse- ja hajuskiirguse summa Aluspinna albeedo (peegeldusvõime,peegeldustegur) - pinnalt peegeldunud ja pinnale langenud kiirgusvoogude suhe 13. Maa kiirgusbilanss. V: kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. 12...

Keskkonafüüsika
23 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

4. Fotosünteesi kestusest – mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkemorgaanilist ainet produtseeritakse. Osa puudele langenud valgust ei kasutata fotosünteesiks vaid see peegeldub tagasi. Arvu mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsestvalgusest, nimetatakse albeedoks . Selleväärtus sõltub pinna iselomust, päikese kõrgusest jt teguritest. Metsa albeedo oleneb puistu liigilisest koosseisust, tihedusest ja arengufaasist. Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks: *neeldub võrades *tungib võradest läbi. Võradest läbi tunginud kiirguse neelavad alusmets, järelkasv ja alustaimestik. Suurem osa neeldunud kiirgusest transformeeritakse soojuseks ja läheb vee aurustamiseks. Orgaanilise aine moodustumiseks kulub vaid 1-2% lehtedelelangenud kiirgusest....

Metsakasvatus
52 allalaadimist
thumbnail
12
doc

GEOGRAAFIA - ATMOSFÄÄR

Selline olukord esineb öösel,kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.Eestis on aastane positiivne.Negatiivne on vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on kaetud lumega. 5. Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Tv lk 39 ül 11 • Päikese kõrgus – kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Pilvkate – õhurõhualad, tuultesüsteemid • Aluspinna albeedo – aluspinna omadused • Õhkkonna seisund – looduslik, inimtekkeline õhureostus 6. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. TV lk 39 ül 14 Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 – 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 – 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, siledusest ja liikuvusest. 7...

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Atmosfääri MÕISTED

Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Ilmastik-mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Meteoroloogia-teadus atmosfääri ehitusest. Otsekiirgus-paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgus. Hajuskiirgus-päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast pilvede poolt põhjustatud hajumist õhus. Kogukiirgus-otse-ja hajuskiirgus. Lühilaineline kiirgus-valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus-soojuskiirgus. Albeedo-pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud-inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö-periood,mil päike ei tõuse silmapiirile väh 1 ööpäeva jooksul. Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaat...

Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust.

Pos. Kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab Kiirgusbilanss-maapinnalt neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest. 1. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. Tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusse sõltub sellest, milline maapind on. 2. Selgita üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade tuuled, mussoonid) 3. Selgita maa- ja merebriisi teket. mere-Jahedam õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale ja surub sooja õhu ülespoole. 4. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus....

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Meteoroloogi ja klimatoloogia

15. mida mõistetakse summaarse kiirgusena? Otsene kiirgus + hajukiirgus = summaarne kiirgus 16. milliste tegurite järgi arvutatakse summaarse kiirguse kuu- ja aastasummad? Kiirgusvoog, kiirgusvootihedus, intensiivsus 17. millised on summaarse kiirguse territoriaalse jaotuse olulisemad seaduspärasused talvel? 18. millised on summaarse kiirguse territoriaalse jaotuse olulisemad seaduspärasused suvel? 19. mis on albeedo ? Iseloomustab pinna peegeldumisvõimet –arv, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. 20. mida iseloomustab maakiirgus? Kiirgus, mida kiirgab Maa 21. mida nimetatakse atmosfäärikiirguseks? Kiirgus, mida kiirgab atmosfäär maailmaruumi tagasi. 22. millised on pikalainelise kiirguse neeldumise olulisemad iseärasused atmosfääris?...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Meteoroloogia ja klimatoloogia

Harilikult on soojusbilansi võrrandi liikmed F ja V väga väikesed, seetõttu neid ei arvestata. B on päeval harilikult positiivne, P, H ja T negatiivsed, öösel vastupidi. 12. mis on aluspinna kiirgusbilanss ja milline on selle struktuur? Kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. seos B = Q ( 1 - Ak) = Ea - Eb, kus Q on summaarne kiirgus, Ak aluspinna albeedo , Ea ja Eb vastavalt atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus. Atmosfääri veerežiim 1. selgita auramise füüsikalist olemust Aurumise all mõistetakse vee või jää ülemineku gaasilisse olekusse, s.o. muutumist veeauruks. Et vee molekulid on alati liikumises, siis võib vee pindmises kihis liikuvate molekulide kineetiline energia ületada väljumiseks vajaliku energia, mille tagajärjel väljuvad veest ümbritsevasse keskkonda – õhku. Ka tahke vee s.o. jää...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

Tüüp tasak r.mem: 0,1-0,2V. 151. Voolamine – peamine trasnport, 1/η, η-viskoossus. Süstoolne/ diastoolne. 80- 130. 152. Viskoossus isel sisehõõrdumist. Pa*s. Põhjustaud molekulide tõmbejõududest, väheneb T* langusel eksponentsiaalselt. Gaasidel suureneb. Ei sõltu gaasi rõhust. (tihedus kasvab, kuid vaba tee kahaneb). 153. Aasta keskmisena Maa igale ruutmeetrile 342W päikest. Maa peegeldusvõime e albeedo 0,3. AGA maa kiirgusbilanss nullis, lahkuva kiirguse kvaliteet on langenud, (tarbime energia kvaliteeti, mitte energiat). FS kasut 0,025%. ülejäänd neeldub nt ookeanis ja muutub soojuseks, st suure entroopiaga energiaks. FS CO2+H2O+valgus- >CH2O+O2. 154. Toit: suhkur, rasv, valgud, CHO. Metabolism: toit+O2->H2O+CO2+energia. In energiavajadus 9000kJ/päev. 155. Raku en allikad: FS, (an)aeroobse metabolismiga kaasnevad redoksr-d. 156. En salv: lühi: ATP, NADPH...

Bioloogiline füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kliima

On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo teatavasti on tunduvalt väiksem kui maismaal, see tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine või muutused liustike pindalas. Mäeahelike ja madalike olemasolu PTG Õpetaja: Tarmo Oidekivi Page 0 of 11 Õppeaine: Geograafia Kursus: I Klass: VIII...

Geograafia
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun