Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"albeedo" - 229 õppematerjali

albeedo on 0,6 ● Keskmine pinnatemperatuur on -50°C ● Pinna värvus on punakasoranž ● Io pinnal asub 7 tegutsevat vulkaani ● Meteoriidikraatrid puuduvad, kuid vulkaanikraatrite vaheline  keskmine kaugus on 250 km ● Küllaltki tasase reljeefiga ● Lõunapooluse läheduses paikneb ilma kraatriteta pooleteise  kilomeetri kõrgune platoo ● Lõuna – parasvöötmes asuvad kaks suurt mäge – Silpium ja
thumbnail
13
docx

Sademete režiim Eestis

4. Lörts Lörts on sademete liik, mis koosneb nii lumest kui ka vihmast. Lörtsi sajab tavaliselt hilissügisel ja varakevadel, ka talvel sulailma ajal. Lörts tekib, kui õhutemperatuur troposfääri alaosas ületab 0°C. 4.5. Lumikate Lumikate on lume kiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel. Lumikattele on iseloomulik väike tihedus, mis aja jooksul kasvab eriti kevadel ja sulailmas. Uue lumikatte albeedo on 70-90%, vana osaliselt sulanud lumikatte albeedo on 30-40%. Lumikate peegeldab tugevasti päikesekiirgust ja kaitseb mulda ülekülmumisest. Ta mõjub kliimale, pinnamoele, jõgede ja liustikke toitumisele, mullaprotsessidele, taimede ja loomade elule. 4.6. Rahe Sademeid, mis koosnevad kihilise ehitusega jääteradest, nimetatakse raheks. 4.7. Härmatis Härm ehk härmatis on valge sademekiht. Eristatakse teralist ja kristallilist härmatist. Teraline...

Eesti hüdrometeoroloogilised...
9 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Päikesesüsteemi seitsmes planeet - Uraan

Vasakult paremale: suurim Titania, mille Puck, Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon raadius on ainult 788,9 km, jäädes sellega Päikesesüsteemi planeetide kaaslaste seas kaheksandale kohale. Kaaslastel on suhteliselt madal albeedo , mis on vahemikus 0,20 (Umbrielil) kuni 0,35 (Arielil). Kuude materjal koosneb umbes 50% kivimitest ja 50% jääst. Jää võib sisaldada ammoniaaki ja süsinikdioksiidi. Kaaslastest paistab Ariel olevat noorim, sest tema pinnal on märgata kõige vähem impaktstruktuure, Umbriel aga vanim. Miranda pinnal on kuni 20 km sügavused murrangud, kihilised astangud ja kaootiline variatsioon erineva vanuse ja tunnustega pinnaste kohta....

Füüsika
13 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Kuu

Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Kuu pind on väga tume, Kuu albeedo on umbes 0,14. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Esineb teataval määral libratsiooni ­ optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu...

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Päikesesüsteemi väikekehade referaat

Samas plahvatuse tsentris võivad puhkeda meeletud tulekahjud, mille tahm ja suits vähendaksid atmosfääri läbipaistvust ja jahendaksid kliimat. Asteroidi ookeani kukkudes tekiksid meeletud üleujutused ja rannikualad oleks asustusest hetkega puhtaks pühitud. Asteroide liigitatakse nende valguspeegeldusteguri ehk albeedo järgi, mille abil saab oletada asteroidi koostisosi. · C-tüüpi asteroide on kuni 85%. Nad koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsiniku sisaldusega. Suurest süsiniku hulgast tuleneb ka asteroidi tüübi nimetus. C-tüüpi asteroidid on tumedad ja peegeldavad tagasi kõigest 3% valgust. Asuvad enamasti asteroidide vöö kaugemas osas ja osad neist ka Päikesepoolsel asualal. · S-tüüpi asteroide on kuni 17%. Nad koosnevad raud-nikkel-tuumast, mida...

Füüsika
10 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geograafia kordamine atmosfääri kohta

Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest hajub selles, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Maapinnale jõudev kiirgus sõltub: · solaarkonstandist · Maa ja Päikese vahelisest kaugusest · Atmosfääri läbipaistvusest · Päikese kõrgusest horisondi kohal. Otsekiirguse vood muutuvad väga suurtes piirides. Neil on selgelt väljenduv ööpäevane ja aastane käik. Albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse, see iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Mida tumedam ning niiskem aluspind on, seda rohkem kiirgust neeldub mida heledam ja kuivem, seda rohkem peegeldub. Kiirgusbilanss Kiirgusbilann on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanns tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Polaaralad

Ühest küljest on polaaralade põhjalikku uurimist takistanud võrdlemisi keeruline ligipääs ja sealsed karmid olud, teisest küljest tuleb arvestada aluspinna (jää ja lumi) eripära. Jää toimib ookeani ja atmosfääri vahel kui isolaator, mis kiirgab tagasi suurema osa aluspinnale jõudvast päikesekiirgusest ning takistab merevee soojenemist. Suure albeedo väärtusega jääl ja lumel on sulamisprotsessis positiivne tagasisidemehhanism. Mida enam jääd sulab, seda rohkem tekib tumedamat vabaveepinda ja seda enam kiirgust neeldub, tõuseb temperatuur, ning seeläbi kiireneb kogu sulamine veelgi. Seepärast on kiirgusbilansi muutusi Arktikas, kus jääkate pole ka lausaline ning triivi tõttu pidevalt muutuv, üsna raske uurida ja hinnata. -4-...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

Soojuse hul, mille maapind saab, sõltub peale kaldenurga ka atmosfääris toimuvatest protsessidest ­ kiirguse neeldumisest, hajumisest, kiirte peegeldumisest pilvedelt jm. 30.Kiirgusreziim aluspinnal. Otsese tähendusega kliima kujunemisel on aluspinna kiirgusbilanss ­ kõigi aluspinnale juurde tulnud ja ära läinud kiirgusvoogude vahe. Aluspinna albeedo sõltub maapinna omadustest. Keskmine albeedo talvel on 60% ja suvel 20-25 %. Veekogude albeedo on keskmiselt 7%, ekvaatorilähedastel ookeanidel 5%, polaaraladel 10-14%. 31.Kiirgusbilansi elemendid. B=Bk+Bl=S`+D-Rq+EØ-E-Re , kus S`= päikese otsekiirgus maapinnale D= päiksese hajuskiirgus Rq=peegeldunud lühilaineline kiirgus EØ= atmosfääri vastuskiirgus E= aluspinna kiirgus Re= peegeldunud pikalaineline kiirgus 32.Maapinna soojubilanss, soojusbilansi võrrand ja komponendid. Energia juurdevool maapinnale on alati võrdne energia äravooluga sealt ­ maapinna...

Hüdrometeoroloogia
62 allalaadimist
thumbnail
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

), õhk muutub Päikese spekter ­ Päikesekiirgus kooseb kiirgusvoogu horisontaal või kaldpinnale. päikeseaeg meridiaanil, mis läbib "ujuvaks" ja hakkab ülespoole kerkima. mitmesuguse lainepikkusega kiirtest. Prisam Hajuskiirgus ja albeedo ­ Albeedo (ladina Greenwichi Kuninglikku Jahedam õhk langeb ja asendab kuuma murrab kõige vähem punaseid ja kõige sõnast albedo 'valgesus') on pinna Observatooriumi inglismaal. Selle aja õhu, mille tulemusena tekib tsirkulatsioon....

Hüdrometeoroloogia
29 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

fotosünteesi kestusest ­ mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Mitte kogu puudele (metsale) langenud valgust ei kasutata fotosünteesiks, osa puudele jõudnud valgusest peegeldub tagasi. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsest valgusest, nimetatakse a l b e e d o ks. Selle väärtus sõltub pinna iseloomust, Päikese kõrgusest jt. teguritest. Metsa albeedo oleneb puistu liigilisest koosseisust, tihedusest ja arengufaasist. Näiteks liitunud kaasik peegeldab tagasi umbes 30%, kuusik 18%, põllukultuurid 10-35% (kuiv muld peegeldab tagasi 18-24%, märg muld 11-16%, liiv 18-40%, lumi 30-95% temale langevast valguskiirguse hulgast). Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Võradest läbi tunginud kiirguse neelavad alusmets, järelkasv ja alustaimestik. Valgusnõudlikud - e...

Üldmetsakasvatus
54 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

KIIRGUSBILANSS

2. KIIRGUSBILANSS Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro- magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER · ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) ­ U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS ­ U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV ­ LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS ­ U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK ­ PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) · PÄEVA PIKKUS ­ AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) · PILVISUS ­ OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS · OSOONIKIHT ­ NEELAB ULTRAVIOLETTKIIRGUST · ATMOSFÄÄRI KOOSTIS ­ VEEAUR, AROSOOL KIIRGUSBILANSS- maapinnalt neeldunud ja maapinnalt Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E R-kiirgusbilanss Q-kogu kiirgus A-albeedo E-efektii...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS

Erinevat liiki kliimamuutused kaasnevad ka metsade mahavõtmisega, ükskõik, kas seda tehakse metsamaterjali saamiseks, maa põllustamiseks või asulate rajamiseks. Puud neelavad inimeste ja loomade poolt väljahingatud süsihappegaasi ning eraldavad hapnikku, mida inimesed ja loomad sisse hingavad. Metsade hävitamine muudab atmosfääris hapniku ja süsihappegaasi vahekorda. Puude mahavõtmise tagajärjel muutub ka paikkonna albeedo ehk pinna peegeldumisnäitaja. Varem katsid metsad umbes 60% maismaast. Nüüd hõlmavad nad alla poole endisest territooriumist. Inimtegevuse süü kliimasoojenemises on samas ka väga vaieldav, kuigi poliitikute jaoks on asi ühene ning on hulgaliselt argumente, mis seda seisukohta lubaksid eelistada (Jaagus 2008). Ka USA ekspresident George W. Bush arvab, et inimtegevus mõjutab kliimat. Kohtumisel ajakirjanikega ütles ta: ,,Ma tunnistan, et Maa pind on soojem ning probleemi süvendavad...

Uurimistöö
149 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kliima tekketegurid

10.12 Kliimatekketegurid ASTRONOOMILISED · Maa kaugus päikesest · Maa telje kallakus · Saadav päikesekiirguse hulk · Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Maateaduse aluste kordamisküsimused

Kõrgemal atmosfääris õhurõhk väheneb. 8. Päikesekiirguse karakteristikud, tema neeldumine ja muundumine atmosfääris. Päikesekiirgus on Päikselt lähtuv elektromagnetlainete (lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit) ja aineosakeste voog. Maale langeb Päikese kiirgusenergiat 1,8×1017 J sekundis. Umbes kolmandik sellest peegeldub ilmaruumi tagasi (Maa albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusessega on 0,367). Maa atmosfääri välispinnale jõudvat päikesekiirguse vootihedust Maa keskmisel kaugusel Päikesest nimetatakse solaarkonstandiks. Solaarkonstant on Maa atmosfääri ülakihile risti langeva päikesekiirguse intensiivsus Maa keskmisel kaugusel Päikesest. Solaarkonstandi väärtuseks on ligikaudu 1366 W/m². Solaarkonstant ei ole päris konstantne suurus, sest päikesekiirguse intensiivsuses...

Maateadus
108 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Mulla eksam

Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, ·...

Mullateadus
184 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia - atmosfäär, hüdrosfäär

Õhk on juba üsna hõre.Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 2.Selgita ilmaelementide( õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelisi seoseid. Muutused on seotus, kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 ­ 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 ­ 0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosid esineb veepinnal, kui päike paistab kõrgelt. 4.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid 1) Nähtav valgus on 56 % 2) Ultravioletkiirgus on 8% 3) Infrapunakiirgus 36 % , seda inimese silm ei näe kuid seda tunneb keha soojuskiirgusena, kiirguse abil kandub edasi soojus. 5...

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Geo KT Atmosfäär

Transpiratsioon - vee auramise protsess taimedest. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, kus toimuvad ilmastikunähtused. Tropopaus - õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Konvektsioonivoolud - tõusvad õhuvoolud. Kasvuhooneefekt -one temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, laseb läbi päikest, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Albeedo - pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud - maa pöörlemisest tekkiv inertsjõud. Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem. Passaadid ­ püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev soojenemine/jahtumine. Inversioon ­ nähtus, mil kõrgemates õhukihtides on temp kõrgem kui madalates (tavaliselt teisiti). Õhu saastumine:...

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Atmosfäär, õhk

Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapuna...

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
14
doc

MAATEADUS

Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ­ ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...

Maateadus
4 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Agrometeoroloogia enamus loenguid

Näiteks kui kõrgus on 70 kraadi, siis on massiarv 1,0, kui 50 kraadi, siis massiarv on 1,3, kui 30 kraadi, siis massiarv on 2 jne .. järjest suureneb. Et tulemused oleksid võrreldavad mõõdetakse läbipaistvust siis, kui päike on 30 kraadi kõrgusel. Kui kiirgus jõuab maapinnani, siis kõik ei neeldu, osa peegeldub tagasi. Seda, kui palju ühelt pindalaühikult tagasi peegeldub iseloomustame suurusega albeedo . A k = Rk /D + S' x 100% (avaldatakse protsentides). Albeedo sõltub oluliselt mullapinna siledusest, niiskusest ja mullaliigist. Must muld neelab kõige rohkem päikesekiirgust. Tasane liivapind peegeldab kuni 40%. Hallid mullad võivad peegeldada kuni 25%. Keha temperatuuri määrab molekulide keskmine kineetiline energia. Maa keskmine temperatuur on +15 kraadi. Pikalainelist kiirgust (see on tingitud maapinna sees olevatest protsessidest ja toimub ööpäev...

Agrometeroloogia
37 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Metsakasvatuse arvestuse vastused

Eesti metsad ja metsandus. Metsakasvatus ­ on tegevus metsas toimuvate bioloogiliset protsesside mõjutamiseks, mille eesmärgiks on kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Metsakorraldus ­ esindab ökoloogilist suunda metsanduses (metsatakseerimine, majanduskavade koostamine). Metsatööstus ­ tegeletakse küsimustega, mis on seotud puidu varumise ja töötlemisega. Umbes 4000 a tagasi oli eesti metsade pindala 85%, kuid põllumajanduse arenguga hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andme...

Metsakasvatus
174 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun