määrab nõrgim lüli, hoolimata teiste lülide tugevusest. Shelfordi tolerantsusreegel laiendab eelmist, sätestades, et liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid (taas: hoolimata teiste tegurite optimaalsusest). Seega võib organismi elutegevust piirata ka näiteks liigne valgus või üleväetamine. 15. Energia ökosüsteemis. Energiavoog. Albeedo Energia on võime teha tööd. Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus: a) Maale langev Päikese kiirgusenergia loob oma otsese toime ja loodusliku muundumisega elusoodsa kliima; b) orgaanilise aine sünteesiks vajaliku energia saavad esimesel troofilisel tasemel asuvad autotroofid Päikese valguskiirguse fotosünteesil. Energiavoog Päikese kiirgusenergia järk-järguline hajumine (degradeerumine)
millivoltides redoksindeks- 41. Mulla soojusrežiim ja -omadused. soojenemine sõltub: 1)mulla soojusneelamisvõime 2)soojusmahutavus 3)soojusjuhitavus soojusreziim all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud nähtuse. päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. eritatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel 42. Albeedo. mulla soojusneelamisvõimet iseloomustab albeedo, mis näitab mitu protsenti mullampinnale langenud energiast sealt peegeludub oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest,. heledatel pindadel suur, tumedatel pindadel väike 43. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus. soojusmahutavus kui palju soojusenergiat on vaja kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra märjad mullad soojenevad palju aeglasemalt kui kuivad ja kerge lõimisega mullad
· Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid · Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutavad) organismid Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas
suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustuvad kogukiirguse. Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Kõige enam kiirgust - üle 90% - peegeldub tagasi värske lume pinnalt. Sel juhul on aluspinna albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirgusse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. 7) Kiirgusbilanss (maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe) - on aluspinnale (mullale, veele, lumele, taimkattele) langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral
Päikesekiirguse nõrgenemine toimub nii, et osa kiirgusest hajutatakse, teine osa neelatakase atmosfääri poolt. Hajuskiirgus - päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast korduvat hajutamist. 43% atmosfääri jõudnud kiirgusest peegeldub õhuosakestelt, pilvedelt ja aluspinnalt tagasi maailmaruumi ja läheb täielikult kaduma, 14% jääb õhku ja selle arvel õhk soojeneb, 16% hajub atmosfääris ja ainult 27% kiirgusest jõuab otse maapinnale.See on otsekiirgus. Maakera albeedo ja efektiivne kiirgus. Maakera pinnale jõudnud päikesekiirgusest jääb sinna alles ainult osa, sest pind peegeldab osa kiirgusest õhku tagasi. Tagasipeegeldunud ja saabunud kiirguse suhet protsentides nimetatakse albeedoks, mille suurus oleneb pinnase iseloomust. Kuiva pinna albeedo on suurem kui niiskel pinnal, valge pinna oma ületab musta oma. (Kõige võimsam peegel on värske lumi, tagasi peegeldub 80-90%, vana lumi ainult 30-50%.)
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid. mehaaniline neelamisvõime- omadus pidada kinni t...
Mida madalamale päike läheb, seda suuremaks läheb massiarv. Näiteks kui kõrgus on 70 kraadi, siis on massiarv 1,0, kui 50 kraadi, siis massiarv on 1,3, kui 30 kraadi, siis massiarv on 2 jne .. järjest suureneb. Et tulemused oleksid võrreldavad mõõdetakse läbipaistvust siis, kui päike on 30 kraadi kõrgusel. Kui kiirgus jõuab maapinnani, siis kõik ei neeldu, osa peegeldub tagasi. Seda, kui palju ühelt pindalaühikult tagasi peegeldub iseloomustame suurusega albeedo. A k = Rk /D + S' x 100% (avaldatakse protsentides). Albeedo sõltub oluliselt mullapinna siledusest, niiskusest ja mullaliigist. Must muld neelab kõige rohkem päikesekiirgust. Tasane liivapind peegeldab kuni 40%. Hallid mullad võivad peegeldada kuni 25%. Keha temperatuuri määrab molekulide keskmine kineetiline energia. Maa keskmine temperatuur on +15 kraadi. Pikalainelist kiirgust (see on tingitud maapinna sees olevatest protsessidest ja toimub ööpäev
atmosfääris Alumine miraaž – kaugemal olevas asjad Soojaõhu korstan, õhukeerised puude tunduvad tagurpidi olevat( soe õhk all, Albeedo. kohal, puude piserdamine Õhurõhu muutus kõrgusega. külm üleval) Albeedo on mingi pinna valguse Õhurõhk ja tihedus kahanevad kõrgusega Fatamorgaana – õhutemp
Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat osoonikihi osa, kuid osoonikihi hõrenemist on täheldatud ka Arktika, Euroopa ning Põhja-Ameerika kohal. 6. Mis ühendid lagundavad osooni? Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Freoon on tugev katalüsaator, mis lõhustab kolmest hapniku aatomist koosneva osooni molekuli hapnikuks ja vabaks radikaaliks. 7. Mis on albeedo? Nimeta väikese ja suure albeedoga aluspindasid. Millised aluspinnad soojenevad kiiremini? Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja. Väikese albeedoga aluspind:tumedad, krobelised pinnad näiteks veekogud, mullapind. Suure albeedoga alad:heledad, siledad aluspinnad näiteks liustikud. Tumedad aluspinnad soojenevad kiiremini, sest soojus neeldub. 8. Iseloomustage päikesekiirguse jaotumist eri laiustel eri aastaaegadel 0˚- kiirgushulk püsivalt kõrge.
loojub alles mitu tundi pärast päikesetõusu. Põhjapoolkeral jääb ta sel ajal päikesele liiga lähedale. Merkuur on palja silmaga nähtav ka täieliku päikesevarjutuse ajal. See on ka ainuke aeg, mil teda saab vaadelda kõrgel taevas. Merkuuri minimaalne kaugus Maast on 82 Gm. Heledus: Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Visuaalne geomeetriline albeedo on 0,10. Tähesuurus on olenevalt asendist 1,9...5,5. Seega võib ta paista Siiriusest heledamana. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. Merkuur paistab kõige heledamana siis, kui ta on veerand- ja täisfaasi vahel. Sel ajal on ta küll Maast kaugemal kui teistes faasides, kuid suurema kauguse kompenseerib valgustatud ala suurus. (Veenuse puhul on olukord vastupidine.) Värvuselt on Merkuur kollast või tumehalli värvi. Päritolu:
Ekvaatori tasandis ümbritseb Jupiteri Maalt nähtamatu rõngaste süsteem. Rõngaste raadiused on vahemikus 92 000 km - 122 500 km , tihedama osa raadius on ca 128 940 km, laius 6400 km ja paksus 1 km. Kahe välimise nn. Gossameri rõnga kaugused Jupiteri keskpunktist jäävad 181 000 ja 221 000 km vahele. Rõngad avastati 1979. aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt. Io, Jupiterile lähim suurkuudest, on küllaltki hele taevakeha, ta albeedo on 0,6. Io keskmine pinnatemperatuur ekvaatoril on -50°C, kuid on avastatud alasid, kus temperatuur tõuseb kuni kahekümne soojakraadini. Pinna värvus on valdavalt punakasoranzh, polaaralad paistavad rohkem tumepruunikatena, ekvatoriaalalad heledamatena. Astrogeoloogidele ootamatult avas- tasid "Voyagerid" Io peal 7 tegutsevat vulkaani. Jupiteri lähedusest tingitud jõud on Iol väga tugevad ning nende energia arvel kujundavad suurkuu vulkaanid täielikult kogu kaaslase reljeefi.
enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmo.kiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmo.kiht, kus temp kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesosfäär 50-85 km kõrgusel paiknev atmo.kiht, kus temp langeb kõrguse kasvades väga kiiresti. Termosfäär kõige ülemine atmo.kiht, kus õhk on väga hõre ja temp kõrguse kasvades tõuseb. Albeedo e. tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Maa soojuskiirgus on, seda suurem, mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhu temp. Atmo. vastukiirgus esineb, kui ilm on pilves, õhk on soe ja sisaldab palju veearu. Efektiivseks kiirguseks nim. Maa soojuskiirguse ja atmo. vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R=Q(1-A)-E. Osooniaukudeks nim. osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris
Umbes 250-meetrised ja suuremad asteroidid võivad jõuda maapinnani, kusjuures põrkekohale tekiks vähemalt 5-kilomeetrise läbimõõduga kraater. Samade mõõtmetega komeet plahvataks küll õhus, kuid tekkiv lööklaine poleks otsekontaktist vähem ohtlik. Kui arvestada, et komeetide keskmine kiirus on 58 km/s potentsiaalselt ohtlike asteroidide 21 km/s vastu, siis näeme, et ründav komeet on samasugusest asteroidist ohtlikum. Asteroidide koostis Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-tüüpi asteroidid asuvad asteroidide vöö kaugemas osas, kuid neid on märkimisväärselt ka Päikesepoolsel asualal.
Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär ...
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piirat...
Tähtsaim on hapniku okspdeerumis- redutseerumissüsteeme 42. Redokspotentsiaal, redoksindeks. Redokspotentsiaal- iseloomustab oksü-redutseerumisrežiimi vahekorda mullas Ülejäänud mõõdud vaata Vh!!!! Redoksindeks- kui Rh< 20, redutseerunud keskkond, ebasoodne taimedele. Optimaalne vahemik 28-30 43. Mulla soojusrežiim ja -omadused. Mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud nähtusi 44. Albeedo. Temp kõikumise amplituut on kõige suurem mulla pinnal. Eesti tingimustes 70 cm sügavusele 45. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus. Soojusmahtuvus- näitab palju soojust kulub 1g mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest see soojusmahtuvus võrreldes teiste mulla komponentidega on suur, sõltub lõimisest Soojusjuhtivus- mõistetakse soojuse hulka cal, mis läbib 1 sek 1 cm3 mulla kuubiku.
Soojus ja massilevi I 1. Soojuse leviku viisid ja nende lühiiseloomustus. Soojusjuhtivus keha sisene või kehadevaheline soojuse levik. Mis on tingitud erinevatest temperatuuridest keha eri osades või kehade erinevast temperatuurist. Konvektsioon gaasi või vedelas keskkonnas. Näit. külma ja kuuma gaasi segunemine tiheduste erinevuse tõttu. Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus. Soojus ja massilevis kasutatakse sageli arvutuste tegemisel sarnasusteooriat ja sarnasusarve. Sarnasusarvud on näiteks Re (Reynoldsi) ja Nu (Nusseti). Massi ja soojuse levikut kirjeldatakse vahel kui elektri levikut, soojustakistus asendatakse elektrilise takistusega. Vahel ei saa seda meetodit kasutada. Nu= *l/ ...
Meie teadmisi Arktika regiooni kliimasüsteemist peetakse praegusajal üsna tagasihoidlikuks võrreldes muu maailma osadega. Ühest küljest on polaaralade põhjalikku uurimist takistanud võrdlemisi keeruline ligipääs ja sealsed karmid olud, teisest küljest tuleb arvestada aluspinna (jää ja lumi) eripära. Jää toimib ookeani ja atmosfääri vahel kui isolaator, mis kiirgab tagasi suurema osa aluspinnale jõudvast päikesekiirgusest ning takistab merevee soojenemist. Suure albeedo väärtusega jääl ja lumel on sulamisprotsessis positiivne tagasisidemehhanism. Mida enam jääd sulab, seda rohkem tekib tumedamat vabaveepinda ja seda enam kiirgust neeldub, tõuseb temperatuur, ning seeläbi kiireneb kogu sulamine veelgi. Seepärast on kiirgusbilansi muutusi Arktikas, kus jääkate pole ka lausaline ning triivi tõttu pidevalt muutuv, üsna raske uurida ja hinnata. -4-
õnnestub omastada (= hangitud toidu koguenergia - väljutatud materjali energia). Erinevat toitu söövad organismid on erineva efektiivsusega: · loomtoidulistel, kes toituvad selgroogsetest, võib assimilatsiooni efektiivsus olla kuni 90% · putuktoidulistel loomadel tavaliselt 70 - 80% · enamustel herbivooridel on see aga 30 - 60% · fütoplanktonist toituvatel zooplankteritel on see 50 - 90%. 76. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. 77. Kineetiline energia väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehaanilise liikumise energia. 78. Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. 79. Entroopia süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr
Kui rH<20, siis taandunud keskkond, ebasoodne taimede kasvuks. Optimaalne vahemik on 28..30. 50. Mulla soojusreziim ja omadused. Mulla soojusreziimi all mõistame soojuse mulda tungimise, leviku ja äraandmisega seotud protsesse. Päikese kiirgusenergia muutumine ööpäeva ja aasta vältel põhjustab mullapinna soojenemist ja jahtumist. Eristatakse: 1) ööpäevane tsükkel 2) aastane tsükkel. Omadused on: soojusneelamise võime, soojusmahtuvus, soojusjuhtivus. 51. Albeedo. Albeedo iseloomustab mulla soojusneelamise võimet. Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 10 52. Mulla soojusmahutavus ja juhtivus. Mulla soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1ºC võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivus all
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
Kui rH2 on alla 20, on tugevalt taandunud keskkond, norm on 26-28. Üle 30 on liialt kuivanud mullaga tegemist. MULLA SOOJUSREZIIM Soojusallikaks on peaasjalikult Päike, Maa sisesoojused on tühised. Päikse soojuskiirgusest osa peegeldub atmosfäärist tagasi, osa jõuab taimkatteni ja osa jõuab läbi taimkatte maapinani ja osa sellest peegeldub sealt tagasi ja ülejäänud neeldub mullas. Mulla soojusnäitaja on albeedo, mis näitab, mitu % maapinnale jõudnud kiirgusest peegeldub tagasi atmosfääri. Mida siledam ja heldam on pinnas, seda suurem on albeedo. Mida tumeda, märje, ebatasasem on mulla pind, seda rohkem neeldub soojust. Albeedo kaudu hinnatakse mulla soojusneelamis võimet. Soojusmahtuvus on suurem märjal mullal, sest õhu ja mulla tahke faasi soojusmahtuvus on veega võrreldes tohutult palju väiksem. Rutem soojeneb muld, mis on kuivem, sest märjal mullal kulub rohkem energiat.
kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Selle kohta saab täpsemalt lugeda artiklist Milankovići hüpotees. 2. Mandrite paigutus ja albeedo- Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo teatavasti on tunduvalt väiksem kui maismaal, see tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine või muutused liustike pindalas.Olulised on niinimetatud tagasiside mehhanismid. Kõrgem temperatuur tähendab suuremat aurumist, mis omakorda põhjustab tihedama pilvkatte. Pilvede albeedo on aga palju suurem kui maismaal või ookeanidel ehk pilved on head peegeldajad
energiast sealt tagasi peegeldub. Mida heledam, kuivem ja tasasema pinnaga on muld, seda rohkem peegeldub selle pinnalt energiat tagasi. Soojusmahtuvus-näitab, kui palju soojust kulub ühe massi - või ruumalaühiku mulla soendamiseks ühe kraadi võrra. Soojusjuhtivus-on mulla võime juhtuda soojust. Temperatuurijuhtivus- näitab kui kiiresti tõuseb mulla ühikukulise ruumala temp. Soojusjuhtivuse korral. 44. Albeedo. Albeedo iseloomustab mulla soojusneelamise võimet. Näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. 45. Mulla soojusmahutavus ja -juhtivus. Soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1g mulla soojendamiseks 10C. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus on suur. Mulla soojusjuhtivuse all mõistetakse soojuse hulka kalorites, mis läbib ühes sekundis 1cm3 mulla kuubiku
Teine õhukomponent - metaan - moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Lisandite külmunud osakesed hõljuvad atmosfääris kolme kuni kaheksa kilomeetri kõrgusel väikeste pilvekestena. Vertikaalsed puhangud ulatuvad aeg-ajalt 100-150 kilomeetri kõrguseni. Tundub olevat tõenoline, et ka Pluuto atmosfäär ei erine palju Tritoni omast. -7- Tritoni pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust - pinna albeedo ulatub üheksakümne protsendini. Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võib-olla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik. Parimatel Tritoni pinnast tehtud fotodel saab hästi eristada mõnekilomeetrilise suurusega objekte. Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine. Kohati kulgevad üle pinna pikad, madalad
Päikesesüsteem Referaat Sisukord Sisukord........................................................................ Sissejuhatus:mis on päikesesüsteem.......................... Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid:........................ Merkuur............................................................................... Veenus................................................................................ Maa..................................................................................... Marss.................................................................................. Jupiter................................................................................. Saturn.................................................................................
Kui alumine konjunktsioon toimub kahest orbiidisõlmest ühe lähedal (keskmiselt iga 7 aasta tagant, näiteks 15. novembril 1999 ja 7. mail 2003), saab teda tugeva päikesefiltriga varustatud teleskoobist näha musta viilukesena Päikese eest möödumas. Järgmised korrad on 8. november 2006 ja 9. mai 2016. Merkuuri heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Visuaalne geomeetriline albeedo on 0,10. Tähesuurus on 1,9. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. 3 Merkuuri värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Merkuuri pinnavormid Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning
Tänapäeval peetakse tõenäoseks, et tekkiva Jupiteri häiriva mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodustusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrgete tõttu lagunesid asteroidideks ja meteoriitideks. Seega on asteroidide näol tegemist ühtede kõige ürgsemate Päikesesüsteemi liikmetega ja nende uurimine aitab heita pilku ka planeetide tekkele. 2.3 Kuidas asteroide liigitatakse? Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. 4 · C-tüüpi asteroide on 75% kuni 85% ja need koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega. Nimi tulebki sellest, et ladina keeles on süsinik Carboneum. Need tumedad asteroidid peegeldavad tagasi keskmiselt 3% valgusest. C-
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse ...
suurusest). Kui alumine konjunktsioon toimub kahest orbiidisõlmest ühe lähedal (keskmiselt iga 7 aasta tagant, näiteks 7. mail 2003 ja 8. novembril 2006), saab teda tugeva päikesefiltriga varustatud teleskoobist näha musta viilukesena Päikese eest möödumas. Järgmine kord on 9. mail 2016. Merkuuri heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Visuaalne geomeetriline albeedo on 0,10. Tähesuurus on 1,9. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. Merkuuri värvus varieerub tumehallist ja kollaseni. Merkuur on tumehalli või kollast värvi. Merkuuri pinnavormid Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal. Et samu meetodeid on rakendatud ka Kuu ja Maa puhul ning kombineeritud kivimi- ja pinnasenäidistega, on võimalik teha järeldusi Merkuuri kivimite ja pinnase kohta.
Kalor (cal) - soojushulk, mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. 1 kcal = 1000 cal Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2 Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
iseloomustab hapendus-taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud üle 700mv liialt läbikuivanud aereeritud muld. Taandus protsessid ei kulge. On ainult hapendunud vormid. 42. Mulla soojusrežiim ja omadused 1) Mulla soojusneelamis võime. Mida tumedam, ebatasasem, märjem ja risti kiirgusega – seda suurem mulla neelamisvõime. Albeedo – näitab, mitu % soojusest peegeldub tagasi. 2) Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. 3) Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. 43. Mulla soojusmahtuvus ja juhtivus. Soojusmahutavus – see sõltub peaasjalikult mulla vee sisaldusest, sest vee mahutavus on suurem kui õhu mahutavus. Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk)
hapniku ja eritavad mulda süsihappegaasi. Gaaside difusioon on peamiseks õhuvahetuse teguriks, seiseneb selles, et gaasid liiguvad kõrgema kontsentratsiooni või osarõhuga piirkonnast madalama kontsentratsiooni või osarõhu piirkonda. 94. redoksprotsessid - redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste. 95. albeedo - iseloomustab mulla soojusneelamisvõimet, mis näitab, mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt tagasi peegeldub. 96. soojusmahutavus - näitab, kui palju soojust kulub ühe massi - või ruumalaühiku mulla soojendamiseks ühe kraadi võrra. 97. soojusjuhtivus - mulla võime juhtida soojust. 98. toiterežiim - mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. 99
Geograafia eksam -Teadus, mis tegeleb kõigi Maa pindmiste sfääridega. Põhiküsimused, millele geograafid peavad suutma vastata on järgmised: Kus? Selle küsimuse lahendamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendeiks on peamiselt klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms). Milline? Sellele küsimusele vastamine tähendab erinevate keskkonnanäitajate mõõtmist, milleks rakendatakse klimatoloogilisi, geoloogilisi, hüdroloogilisi, maastikulisi ja muid meetodeid Millal? Sellele küsimusele vastamiseks tuleb appi võtta paleogeograafia, mis aitab mõista, milliste minevikuprotsesside kaudu on tänapäevane maailm kujunenud. Kolmemõõtmelisele geograafiale liitub neljas mõõde – aeg. Siia kuuluvad meetodid, millega uuritakse mineviku sündmusi ja leitud seaduspärasustele tuginedes koostatakse tuleviku arengustsenaarium. Kuidas? Et saada vast...
soojusvahetus ookeani ja atmosfääri vahel, Qsad sademetest põhjustatud soojuskaod ja Q jõed soojuse juurdevool jõgedest (viimased kaks liiget võib ookeani jaoks summaarselt tühiseks lugeda). Toodud avaldist nimetatakse ookeani pinna soojusbilansiks. Aastas langeb ookeani pinnale 3 10 20 kcal ehk 1.2 10 21 kJ päikesekiirgust. Sellest umbes 8% peegeldub tagasi atmosfääri, s.t. ookeani pinna peegeldusvõime ehk albeedo on A = 0.08 . Avaookeanis neeldub 1 cm kihis umbes 25%, 1 m kihis 60% ja 40 m kihis praktiliselt 100% päikesekiirgusest.Kuna peaaegu igal pool on ookeani pinnatemperatuur keskmiselt kõrgem kui atmosfääri temperatuur (keskmiselt 3ºC võrra), siis ookeani pinnaühiku poolt atmosfääri kiiratud soojuskiirgus on keskmiselt suurem kui atmosfääri vastukiirgus (pikalaineline kiirgus on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega). Seega on Frad suunatud ookeanist
Kui emb-kumb satub teise varjupiirkonda, tekivad Kuu- või Päikesevarjutused. Varjutusi käsitletakse põhjalikumalt järgmistes lõigetes. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul (märkimist väärivat) atmosfääri – see on umbes 1010 korda hõredam kui maapinnal. Kuul puudub ka hüdrosfäär. Tumedad tasandikud, mida tavatsetakse kutsuda Kuu meredeks ja ookeanideks, kuid nende peegeldumisnäitaja (albeedo) on ümbritsevast pisut madalam. Üldse on Kuu albeedo 12% (võrdluseks Maal on see 37%) – seega peegeldab Kuu kosmosesse tagasi palju vähem valgust kui Maa. Kuul on näha palju suuremaid ning väiksemaid kraatreid (foto Kuu tagaküljelt), mis on tekkinud kokkupõrgetest kosmilist päritolu objektidega. Kraatrite vanust hinnatakse 4 … 4,5 miljardile aastale, mered ja ookeanid on aga pärit kokkupõrgetest 2,5 … 3,7 miljardi aasta tagusest ajast – seega on Kuud ajaloo jooksul tabanud vähemalt kaks suurt meteoriidi „rünnakut“
Kalor (cal) - soojushulk, mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. 1 kcal = 1000 cal Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2 Albeedo arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas
Kalor (cal) - soojushulk, mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. 1 kcal = 1000 cal Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km). Solaarkonstandi arvväärtus on ligikaudu 2,0±0,04 cal/cm2 minutis (1372±30 W/m2 Albeedo – arv, mis näitab, kui suure osa või mitu % moodustab tagasipeegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost Biomass – pinnaühikul (või mahuühikul) leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikutes (näiteks g/m2, g/m3, t/ha või kcal/m2, kcal/m3) Produktiivsus – energia sidumise ja biomassi ülesehitamise määr ajaühikus pindala- või ruumalaühiku kohta (energiaühikutes cal/cm2 aastas, massiühikutes grammi/cm2 aastas
Produktsiooniökoloogia kõikide kordamisküsimuste osad Kordamisküsimused 1 1. Millena levib kiirgus? – lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Näitab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on võrdselt esindatud kõik võimalikud võnketasandid. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei sõltu lainepikkusest ja osakeste kogum näib meile valge...... Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse ...
sisaldav veekogu või muld. 74. Energia võime teha tööd 75. Energiavoog päikese kiirgusenerga järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse biomassi keemiliseks energiaks ning biomassi keemilisest energiast omakorda soojusenergiaks. 76. Energeetiline efektiivus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks 77. Produktsiooniefektiivsus 78. Assimilatsiooniefektiivsus 79. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. 80. Kineetiline energia väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhanilise liikumise energia. 81. Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. 82. Entroopia süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. 83
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · kliima, · rel...
Kordamisküsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Levib lainetena (elekter, magnet) ja osakestena (footon, kvant) 2. Kui keha temperatuur tõuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia väheneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? Lainepikkus pikeneb 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? Graafik, millel on erineva lainepikkuse/sagedusega kiirgused. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, ...
Kordamisküsimused ja vastused ÖKOLOOGIAS 1.Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
Neelamisnähtused mullas Mulla võimet siduda mitmesugused gaasilisi, vedelaid ja tahkeid aineid seal ringleva vee ja õhu kaudu nimetatakse selle neelamisvõimeks. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest need ained ringlevad vee ja õhu kaudu. Eristatakse: 1) mehaaniline neeldumine. Seisneb selles et kõik tahked osakesed ja tahke ollus, mis mulda satub, peetakse mulla pinnal või pindmises kihis kinni, sest selle olluse või osakeste läbimõõt on suurem mulla pooride läbimõõdust. Muld toimib filtrina. 2) Mulla füüsikaline neelamisvõime seondub mulla tahkete osakeste vaba pinna energiaga pindpinevusnähtustega. Muld peab kinni neid osakesi, mis vähendavad seda vaba pinna energiat. Kuid on osakesi ja ühendeid, mis tegelikult mulla vaba pinna energiat isegi suurendaksid. Nendeks ioonideks on: NO3- ja Cl-. Füüsikaline neeldumine on seda suurem, mida raskema lõimise ja huumusrikk...
linnadest kõige paremini teada Tallinn (Jaagus 2008). Erinevat liiki kliimamuutused kaasnevad ka metsade mahavõtmisega, ükskõik, kas seda tehakse metsamaterjali saamiseks, maa põllustamiseks või asulate rajamiseks. Puud neelavad inimeste ja loomade poolt väljahingatud süsihappegaasi ning eraldavad hapnikku, mida inimesed ja loomad sisse hingavad. Metsade hävitamine muudab atmosfääris hapniku ja süsihappegaasi vahekorda. Puude mahavõtmise tagajärjel muutub ka paikkonna albeedo ehk pinna peegeldumisnäitaja. Varem katsid metsad umbes 60% maismaast. Nüüd hõlmavad nad alla poole endisest territooriumist. Inimtegevuse süü kliimasoojenemises on samas ka väga vaieldav, kuigi poliitikute jaoks on asi ühene ning on hulgaliselt argumente, mis seda seisukohta lubaksid eelistada (Jaagus 2008). Ka USA ekspresident George W. Bush arvab, et inimtegevus mõjutab kliimat. Kohtumisel ajakirjanikega ütles ta: ,,Ma tunnistan, et Maa pind on soojem ning probleemi süvendavad
Hapendustaandusindeks rH=Eh/29+2pH. Kui rH<20, siis taandunud keskkond, ebasoodne taimede kasvuks. Optimaalne vahemik on 28..30. 30 Mulla soojusomadused ja soojusreziim Mulla peamine soojusallikas on päikeseenergia. Mulla soojenemine sõltub: 1. mulla soojusneelamise võimest 2. mulla soojusmahutavusest 3. mulla soojusjuhtivusest. Mulla soojusneelamise võimet iseloomustab albeedo, mis näitab mitu protsenti mullapinnale langenud energiast sealt peegeldub. Oleneb mulla värvusest, pinna kujust, mulla niiskusest. Albeedo: kuiv mustmuld 14%; niiske mustmuld 8...9%; valge liiv 40%; veepind 10%. Mulla soojusmahtuvus näitab, kui palju soojust (kalorites) kulub 1 grammi mulla soojendamiseks 1ºC võrra. Sõltub peamiselt niiskusest, sest vee soojusmahtuvus, võrreldes teiste mulla komponentidega, on suur. Liivades 0,3...0,72; savides 0,24...0,83; turbas 0,15...0,91 cal/g.
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
4. fotosünteesi kestusest mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Mitte kogu puudele (metsale) langenud valgust ei kasutata fotosünteesiks, osa puudele jõudnud valgusest peegeldub tagasi. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasipeegeldunud valgusvoog pinnale langenud summaarsest valgusest, nimetatakse a l b e e d o ks. Selle väärtus sõltub pinna iseloomust, Päikese kõrgusest jt. teguritest. Metsa albeedo oleneb puistu liigilisest koosseisust, tihedusest ja arengufaasist. Näiteks liitunud kaasik peegeldab tagasi umbes 30%, kuusik 18%, põllukultuurid 10-35% (kuiv muld peegeldab tagasi 18-24%, märg muld 11-16%, liiv 18-40%, lumi 30-95% temale langevast valguskiirguse hulgast). Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Võradest läbi tunginud kiirguse neelavad alusmets, järelkasv ja alustaimestik. Valgusnõudlikud - e
Neelavad osoon, veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub kaldenurgast ja geograafilisest laiusest. Osa kiirgust jõuab otse maapinnale(otsekiirgus, päikesepaistelise ilma korral), teine osa aga hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Otse- ja hajuskiirgus mood. kogukiirguse. · Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldusvõimet. Mida suurem on, seda rohkem tagasi peegeldub. Maa keskmine 31%. KIIRGUSBILANSS · Iga keha, mis soojeneb, kiirgab soojuskiirgust. Kui keha kiirgab, annab ta soojust ära ja jahtub. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp., seda suurem on Maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maa jahtub. Kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru, siis esineb märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
