milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Selle kohta saab täpsemalt lugeda artiklist Milankovii hüpotees. Oluline kliimat mõjutav tegur on mandrite ja ookeanide omavaheline paigutus ning pindala. On teada, et laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad aga vähendavad ookeanide ja suurendavad mandrite pindala, sest mandrijäässe kogunenud vesi saab olla pärit vaid ookeanidest, mille tase peab seega langema. Ookeanide albeedo teatavasti on tunduvalt väiksem kui maismaal, see tähendab seda, et ookeanid neelavad soojust märksa enam kui mandrid. Albeedot mõjutavad ka maakasutuse muutused, näiteks metsade asendamine põldudega, kõrbestumine või muutused liustike pindalas. Olulised on niinimetatud tagasiside mehhanismid. Kõrgem temperatuur tähendab suuremat aurumist, mis omakorda põhjustab tihedama pilvkatte. Pilvede albeedo on aga palju
Kõik kuud on saanud oma nimed peajumala Zeus-Jupiteriga lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Nad on tumedad väikesed kuukesed. On üsnagi usutav, et osa Jupiteri rõnga materjali pärineb nende kuude küljest. Võib-olla leidub taolisi väikseid kaaslasi ka rõnga sisemuses (nagu Saturnil). Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes -- Amaltheia -- on samuti väga tume, ta albeedo on vaid 0,05- 0,06, see tähendab et ta peegeldab vaid 5-6% pealelangevast valgusest, ülejäänu neeldub. Kaaslane on ebakorrapärase kujuga, ilmselt on ta moodustunud mitme suurema tüki kokkupõrkel. Amaltheia pind on tihedasti kraatritega üle külvatud ning kujutab endast süsiniku ja väävliühendite segu. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem.
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas,...
MERKUUR 10. klass Teistsugune füüsika Merkuur Klassikaaline planeet Siseplaneet Lähisplaneet Väike planeet Kiviplaneet Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuuri nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana- Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil Mõned faktid Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C) Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur koosneb umbes 60–70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 5–6%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Merkuur...
Näitab kui lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Küllastusvajak d antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe.Näitab kui kaugel on õhk küllastusest. Küllastuse korral küllastusvajak = 0. Täiesti kuiva õhu korral = maksimaalse rõhuga antud temp. Kastepunkt T temp, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastaks. Eriniiskus s - õhus oleva veeauru hulk grammides 1 kg niiske õhu kohta. Pilet nr 16. Albeedo. Ööpäevane ja aastane käik. Veeauru kondenseerumine atmosfääris. Pilvede tekkeprotsessid. Albeedo - pinnase peegeldumisvõime. Arv, mis näitab kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. Veeauru kondenseerumine atmosfääris veeauru üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Õhk peab olema eelneval veeauruga küllastunud, siis saab kondensatsioon alata
pilvisusest. Kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk Päikese kõrgusest horisondil? Mida kõrgemal on päike horisondil, seda suurem on päikesekiirte langemisenurk, seda rohkem jõuab maapinnale päikesekiirgust. Kuidas mõjutab pilvisus maapinnale jõudva päikesekiirguse hulka? Pilvise ilmaga jõuab maapinnale väike osa päikesekiirgusest, peamiselt hajuskiirgusena. Mis on albeedo? Tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Kõige aeglasemalt soojeneb lumine aluspind, kuna on hele ja niiske, enamus kiirgusest peegeldub tagasi. Millest sõltub aluspinna albeedo? Värvusest, niiskusest, kõrgusest merepinnast, temp.-st. Mida kõrgem on aluspinna temp. ja madalam õhutemp. seda suurem on Maa soojuskiirgus. Atmosfääri vastukiirgus- esineb kui ilm on pilves, õhk soe ja sisaldab palju veeauru.
Atmosfäär-õhkkond,maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest. Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri seisund. Ilmastik-mõne aasta vältel jälgitav ilmade vaheldumine mingis kohas. Kliima-mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine. Meteoroloogia-teadus atmosfääri ehitusest. Otsekiirgus-paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgus. Hajuskiirgus-päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast pilvede poolt põhjustatud hajumist õhus. Kogukiirgus-otse-ja hajuskiirgus. Lühilaineline kiirgus-valguskiirgus. Pikalaineline kiirgus-soojuskiirgus. Albeedo-pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud-inertsjõud, mis tekib Maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö-periood,mil päike ei tõuse silmapiirile väh 1 ööpäeva jooksul. Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaat...
Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete takistusele, mida tekitavad Galilei kuud. Samuti muudab sama loodete jõud kuude orbiite, sundides neid eemalduma Jupiterist. Jupiter koos oma kaaslastega on nagu miniatuurne Päikesesüsteem. Jupiteri kaaslaste avastamine kinnitas Koperniku õpetust, et Maa pole maailma "keskpunkt", mille ümber tiirlevad kõik taevakehad. Galilei kuud IO Jupiterile lähim Galilei kuudest Albeedo on 0,6 Keskmine pinnatemperatuur on -50°C Pinna värvus on punakasoranz Io pinnal asub 7 tegutsevat vulkaani Meteoriidikraatrid puuduvad, kuid vulkaanikraatrite vaheline keskmine kaugus on 250 km Küllaltki tasase reljeefiga Lõunapooluse läheduses paikneb ilma kraatriteta pooleteise kilomeetri kõrgune platoo Lõuna parasvöötmes asuvad kaks suurt mäge Silpium ja Haemus Loodejõud on Iol väga tugevad
Geograafia 18.10.12 Kliimatekketegurid ASTRONOOMILISED · Maa kaugus päikesest · Maa telje kallakus · Saadav päikesekiirguse hulk · Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON
kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid midagi keha tunneb soojuskiirgusena. 4. Millest sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest. Osa kiirgus jõuab otse maapinnani, teine osa aga hajub pilvedes. 5. Kuidas sõltub albeedo aluspinnast? Tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusse sõltub sellest, milline paapind on. Nt taimkattega katud maapinnal on albeedo 0,20-0,25, värskel küntud põllul 0,10-0,15. Üks kõige väiksemaid albeedosi esineb veepinnal, kus päike paistab kõrgel. 6. Kiirgusbilansi olemus Kiirgusbilans on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne
metaan, vesinik, naerugaas, vingugaas, osoon) - 0,03% Päikesekiirguse spekrist on olulised: infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus? Päikese kõrgus - kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas Päeva pikkus - geograafiline laius, aastaaeg Pilvkate - õhurõhualad, tuultesüsteemid Aluspinna albeedo - aluspinna omadused Õhkkonna seisund - looduslik, inimtekkeline õhureostus Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe Palavvöötmes on kiirgusbilanss positiivne (kui kiirgust tuleb rohkem kui ära läheb ehk soojenemine) Külmvöötmes on kiirgusbilanss negatiivne Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus Soojust jaotavad ümber hoovused ja globaalne õhuringlus Albeedo aluspinna peegeldumisvõime
kaldenurgast geograafilisest laiusest (asukoha kaugusest ekvaatorist).. 15. Kuidas on päikesekiirguse maapinnale jõudmisega? osa kiirgusest jõuab otse maapinnale (otsekiirgus, päikesepaistelise ilma korral) teine osa hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. 16. Millest oleneb päikesekiirguse neeldumine ja peegeldumine? mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väikesem peegeldunud. 17. Mis on ALBEEDO ja mida see iseloomustab? albeedo on tagamsipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusega iseloomustab maapinna peegeldusvõimet 18. Millest sõltub aluspinna albeedo? heledusest/tumedusest niiskusest/kuivusest *IGA KEHA, MIS SOOJENEB, KIIRGAB SOOJUSKIIRGUST.* *KUI KEHA KIIRGAB, ANNAB TA SOOJUST ÄRA JA JAHTUB.* 19. Kuidas on Maa soojuskiirgusega mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapuna...
ATMOSFÄÄR 1.MÕISTED Atmosfäär - Maad ümbritsev õhukiht Albeedo - aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Efektiivne kiirgus - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Päeval positiivne, öösel negatiivne. Osooniauk - osoonikihi hõrenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt - temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust Globaalne õhuringlus - suuremõõtmeliste õhvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Mussoon - õhuvoolude süst...
päikese tipu" piirkonna, kus Päike kunagi ei looju. See avastus tehti kosmoseaparaadi Clementine poolt tehtud piltide põhjal. Uurijad võrdlesid erinevate piirkondade valgustatust Kuu erinevate päevaaegade jooksul. 73- kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. Kliimamuutused Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev klimaatiliste näitajate muutumine. Kliimamuutuste põhjused Päikesekiirgus Mandrite paigutus ja albeedo Aerosoolid Kasvuhoonegaasid Ookeanide tsirkulatsioon Kliimamuutuste mõjud täna Mere pinnatemperatuurid soojenevad Rohked sademed põhjustavad üleujutusi paljudes piirkondades Põud kasvab Kuumalained sagenevad Soojemad temperatuurid mõjutavad inimeste tervist Merevesi on muutumas happelisemaks Arktika mere jää sulab Veetase tõuseb Coral reefs, like this one northwest of Bali, Indonesia, are very sensitive to changes in seawater temperature. Tänan kuulamast!
5.2. KIIRGUSBILANSS Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss Päikesekiirgus kujutab enesest elektro- magnetilist lainetust, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1- 4 mikromeetrit. PÄIKESEKIIRGUSE SPEKTER · ULTRAVIOLETTKIIRGUS (UV) U. 8%. 1) ENAMUS NEELDUB STRATOSFÄÄRIS (OSOON) 2) TEKITAB PÄEVITUST 3) SUURES KOGUSES KAHJULIK · NÄHTAV VALGUS U. 56%. 1) SILMAGA NÄHTAV LIITVALGUS 2) MAX ENERGIAGA ON ROHELINE VALGUS · INFRAPUNANE KIIRGUS U. 36%. TUNNEME SOOJUSKIIRGUSENA MAALE JÕUDEV PÄIKESEKIIRGUS · PÄIKESEKIIRTE LANGEMISNURK PÄIKESE KÕRGUS (KAUGUS EKVAATORIST) · PÄEVA PIKKUS AASTAAEG (ERITI PARAS- JA KÜLMVÖÖTMES) · PILVISUS OTSENE VÕI HAJUS KIIRGUS · OSOONIKIHT NEELAB ULTRAVIOLETTKIIRGUST · ATMOSFÄÄRI KOOSTIS VEEAUR, AROSOOL KIIRGUSBILANSS- maapinnalt neeldunud ja maapinnalt Lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q(1-A)-E R-kiirgusbilanss Q-kogu kiirgus A-albeedo E-efektii...
Atmosfäär-e.õhkkond.Maad ümbritsev kihilise ehitisega õhkkest.Meteroloogia-Teadus, mis uurib atmosfääri(ehitust,omadusi,protsesse).Ilm-Pidevalt muutuv atmosfääri seisund.Päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevate füüsikaliste protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e. sumaarne kiirgus-otse-ja hajukiirguse summa.Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja oo...
KT 4. Atmosfäär Atmosfäär õhkkond. Maa sfäär, Mad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär koosneb: Lämmastik (78%), hapnik (21%) argoon ( 0,93%), süsihappegaas (0,03%), veeaur, jm. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud 4 sfääriks. Troposfäär, Stratorfäär, Mesofäär, Termosfäär. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatisoon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliste püsivat süsteemi, mile järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4...
kivimid. Need asteroidid sisaldavad palju räni. S-tüüpi asteroide nimetatakse veel kiviasteroidideks ja nad peegeldavad tagasi 15% valgusest. S-tüüpi asteroidid asuvad rohkem asteroidide vöö päikesepoolses osas. M-tüüpi asteroidid on ülejäänud asteroidid ja koosnevad puhtast rauast ja niklist. Need asteroidid peegeldavad ja polariseerivad hästi valgust. Mõned asteroidid on koostiselt veel erinevamad. Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. Maa kaitsev atmosfäär Atmosfäär kaitseb Maad väikeste, kuni 10-meetriste kosmiliste kehade eest. Need kivimeteoriidid põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Umbes kord aastas toimub atmosfääri kõrgkihtides Hiroshima tuumapommi tugevusega plahvatus, ilma et seda maa peal oleks märgata. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise
aastat tagasi ja see tekkis varsti pärast Maad. Selle päritolu kohta on mitmeid hüpoteese ja kõige tõenäolisemaks peetakse teooriat, et Kuu moodustus Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel. Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on ereduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi Kuu tundub Maalt vaadatuna valge, on tema pind tegelikult tume ja ta peegeldusvõime on veidi suurem kui vana asfaltil ning Kuu albeedo on umbes 0,14.[1] Kuu mõjutab oma gravitatsiooniga loodeid, Maa pöörlemist ja pikendab vähesel määral ööpäeva (sajandis 2 millisekundit). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päevad oleksid kuue tunni pikkused. Kuu hoiab Maa telje ekliptilise tasandi suhtes stabiilselt 23- kraadise nurga all, tänu millele on Maa aastaajad ja keskkonnatingimused leebed. Kuu ja Maa vaheline kaugus suureneb igal aastal 3,82 ± 0.07 cm võrra, kuid see ei suurene konstantselt.
Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp ei lange. Seal toimuvad -pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine. Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna paksuseks loetakse 1000 km. Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Osooniau nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule.. Passaadid püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled
õhusamba mass suurem vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast ühikulise ristlõikepindalaga õhusamba massist. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris 1) osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel; 2) osa neeldub. Bougueri seadus - neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korral. 11. Insolatsioon. Summaarne kiirgus. Albeedo. Insolatsioon kiirgusvoog horisontaalsele pinnale S'=S*sin h0 Summaarne kiirgus - horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo - näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 12. Maa kiirgusbilanss. Maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. Aluspinna (maapinna) kiirgusbilanss Atmosfääri kiirgusbilanss Maa-atmosfääri kiirgusbilanss 13. Atmosfääri koostis
21. Millised tegurid mõjutavad Päikese otsekiirguse nõrgenemist atmosfääris? Otsekiirguse nõrgenemise põhjused - nn ideaalne atmosfäär (hüpoteetiline mudelatmosfäär, kus puuduvad veeaur ja aerosooliosakesed) neelab ja hajutab kokku ca 18%. - neeldumine veeaurus: 9-16%. Muutlik osa, sõltub atmosfääri veeaurusisaldusest. - hajumine ja neeldumine aerosooliosakestes (tolm, suits): 7-16%, väga muutlik osa, kirjeldab atmosfääri saastumist. 22. Mis on albeedo? Kui suur on ligikaudu looduslike pindade albeedo? Peegeldusvõime e albeedo näitab kui suur osa kehale langevast kiirgusenergiast peegeldatakse tagasi. Enamus looduslikke pindu peegeldavad tagasi 10-30% pealelangevast energiast. Vesi on erandiks -- lumi ja jää peegeldavad väga hästi, veekogud aga peaaegu mitte üldse. 23. Millest ja kuidas on põhjustatud kasvuhooneefekt? Maale langenud päiksekiirgus on lühilaineline ja see muundub pinnases soojusenergiaks.
Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14. Atmosfääri koostis- N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht 10-15 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk trihapniku kiht. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni põhimassning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel. Neelab väga tugevalt UV kiirgust
Ilmastik- mõne kuu v aasta ilmade korduvust. Kliima- pikaajal.ilmade reziim. Astr.tegur: maakaug.päikes; maa telje kallakus; päik.saadud kiirg.hulk; maa tiirl ümb päik, pöör ümb telje. Geo.teg: mandrite, ookeanide jaotus; koha geograafiline laius; suurte mäeahel, madalike paiknemine; merehoov; igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale. Ekvaatorist 30-ni. Parasv läänetuul:
inimeste tööhõivele, tervisele ja isegi püsimajäämisele ning oodata on konfliktide süvenemist piiratud loodusressursside pärast, nagu kalavarud, viljakad maalapid, joogivesi või kütused. Vihmametsade hävimine Hapnik, mida me hingame, tekib fotosünteesi käigus, mille ajal taimed muudavad valgusenergia keemiliseks energiaks. Vihmametsade olulise panuse tõttu hapniku tootmisel nimetataksegi neid mõnikord "Maa kopsudeks". Vihmametsade hävimisel, muutub maapinna albeedo (pinnalt hajunud ja sellele pinnale langenud valguse intensiivsuse suhe). See rikub konvektsiooni (õhu- või soojusvahetus), muudab ilmastikutingimusi ning sademete rütmi, mis avaldab mõju kogu maakera ilmale. Vihmametsade hävimine Arvatakse, et aastas hävitatakse peaaegu 29 miljonit hektarit vihmametsi. Kui niisugune tempo säilib, hävivad vihmametsad 2035. aastaks. Kasutatud Materjalid http:// www.currentresults.com/Endangered-Animals/why-are-orangutans-endange http:// beforeitsnews
Vaadeldavus Neptuuni on võimalik vaadata teleskoobiga, kuid siis on näha ainult väikest rohekat ketast. Magnetväli Planeedi magnetväli on palju nõrgem kui Uraanil ning magnetpoolused on 50 kraadi eemal planeedi enda poolustest. Veidralt orienteeritud ja arvatavasti tekitatud juhtiva materjali (nähtavasti vee) liikumisest tema keskmistes kihtides. Päikesevalguse tagasi peegeldumine Pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust albeedo ulatub 90%'ni. Päikesevalgus Neptuuni juures on 900 korda nõrgem kui Maal (Neptuun asub päikesest 4500 mln. km kaugusel). Neptuunil on sisemine soojusallikas see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab päikeselt. Huvitavat Neptuun on saanud nime Vana-Rooma merejumala Neptuuni järgi. Suur Must Laik Hiiglaslik atmosfääri keeris, mis on maakera mõõtu, aga teistsuguse keemilise koostisega. Avastati "Voyager 2" poolt, kuid see oli kadunud 1994. aastaks
vesi kannab soojust ühest kohast soojus ei kandu eriti sügavamale teise vee erisoojus on suurem maa erisoojus on väiksem suur osa kiirgusest läheb vee maismaal vähe vett, mida aurustumiseks aurustada 6. Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, albeedo, efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad. Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe Positiivne kiirgusbilanss - maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab Negatiivne kiirgusbilanss - maapind annab rohkem soojuskiirgust ära, kui juurde saab, selle tagajärjel maapind jahtub
Atmosfäär - pikk, katkematu Maad ümbritev sfäär, 100-1200 km. Transpiratsioon - vee auramise protsess taimedest. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, kus toimuvad ilmastikunähtused. Tropopaus - õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Konvektsioonivoolud - tõusvad õhuvoolud. Kasvuhooneefekt -one temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, laseb läbi päikest, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Albeedo - pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud - maa pöörlemisest tekkiv inertsjõud. Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem. Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev soojenemine/jahtumine. Inversioon nähtus, mil kõrgemates õhukihtides on temp kõrgem kui madalates (tavaliselt teisiti). Õhu saastumine:
See neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. Troposfäär on kõige alumine kiht, paikneb valdav osa õhkkonna massist, seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Statosfäär teine kiht, siin paikneb osoonikiht, temperatuur tõuseb kõrguse kasvades. Mesosfäär - õhk on hõre, osooni ole.Termosfäär kõrgeim kiht, läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks.Aluspinna albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Efektiivne kiirgus maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Tavaliselt on see positiivne. Mida selgem ilm ja puhtam õhk seda tugevam. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnal lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk on osoonikihi oluline õhenemine. Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase
- Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3
- Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3
2012 Päikesekiirg • us Eesti asub parasvöötme põhjaoas • Päikesekiirguse hulk on suhteliselt väike • Esineb neli 20.03 aastaaega, muutub 21.12 23.09 21.06 Päikese kõrgus • Päeva ja öö pikkus on Iseloomusta aasta aastaajati erinev jooksul Päikese • Talvisel ajal on suurem albeedo kõrguse ning öö ja päeva pikkuse Mis ilmakaarest tõuseb ja mis muutust. ilmakaares loojub Päike suvisel, talvisel ning sügisesel ja kevadisel pööripäeval? http://www.inforse.dk/europe/dieret/Solar/solar.html#TOP Mere mõju avaldub eelkõige talvel
Niiet kokkuvõtvalt põhjustavad kliimamuutusi inimene ja loodus koos ja nende vastastikune mõjutamine.*Põhjustajad: Päikesekiirguse hulk, mis sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest (maa telje kaldenurga ja orbiidi muutused) Mandrite paigutus ja albeedo- laamtektoonika tõttu toimub pidev mandrite triiv. Jääajad suurendavad mandrite ja vähendavad ookeanide pindala. Ookeanidel on aga tunduvalt väiksem albeedo kui mandritel ja seega ei neela Maa enam nii palju soojust. Samuti mängib suurt rolli ka pilvede albeedo, mis on suurem kui maismaal või ookeanil. Aerosoolid satuvad atmosfääri peamiselt vulkaanipursete või inimtegevuse tulemusel. Neil võib olla nii kliimat jahutav kui ka soojendav mõju. Suurenenud aerosoolide kontsentratsioonist tulenev atmosfääri läbipaistvuse vähenemine peaks viima jahenemisele
Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. b) Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Meri soojeneb ja jahtub kiiremini kui maismaa. 6-Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, albeedo, efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. . Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Tavalise taimkattega maapinna albeedo on u. 0,25 Üks väiksemiad on veepinnal (on tumedad.) otsekiirgus,-tuleb ja jõuab otse maale
Euroopas oli soojenemine samal ajavahemikul 0,6 kuni 1,0 kraadi, Tõraveres 1,2 kraadi. Märtsikuine temperatuuri tõus oli viimase 40 aasta jooksul Tõraveres aga koguni 3,9 kraadi. Kevad saabub varem ja on soojem. Terve talve kohta on viimase 40 aasta jooksul lumepäevade arv vähenenud umbes 30 päeva võrra. Eestis on mõnikord olnud raskusi isegi suusavõistluste korraldamisega. Ka tänavu tuli Tartu maraton lume puudumisel ära jätta. Lumeta aluspinna albeedo on väiksema kui lume korral ja maapind on hakanud kiirgust rohkem neelama, mis omakorda tõstab temperatuuri. Värske lume korral peegeldab aluspind kiirgust tagasi kuni 97 protsenti, vana kulu puhul vaevalt kümnendiku. Kiirguse korduv peegeldumine lumepinna ja pilvede vahel annab lumekatte korral langevale summaarsele kiirgusele kuni kaks korda lisa. Lume vähenemise ja sellest tuleneva albeedo vähenemise tõttu on
jooksul. Kliimatekketegurid- astronoomilised tegurid (Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa tiirlemine ümber päikese)Geograafilisd tegurid (mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused) Otsekiirgus päikesekiirgus,mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena Hajuskiirgus Päikesekiirguse seda osa, mille hajutavad veeaur, pilved, tolm Kogukiirguse e. Summaarne kiirgus Otse ja hajuskiirguse summa. Peegeldunud kiirgus e albeedo nim. Maapinnale saabunud päikesekiirgust, mis peegeldub tagasi maailmaruumi. Coriolisi jõud selle mõjul kalduvad kõik liikuvad kehad põhjapoolkeral otsesuunaga võrreldes paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Passaadid püsivad tuuled, mis põhjapoolkeral puhuvad kirdest ja lõunapoolkeral kagust. Läänetuuled-laskuvate õhuvoolude tõttu kujuneb maapinna lähedal kõrgrõhkkond ning õhk liigub sealt nii tagasi ekvaatori poole kui ka pooluste suunas. Coriolisi jõu mõjul
Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, te...
tähesuurust, saba pikkuseks 10 kraadi (maksimaalselt tumedas taevas 30 kraadi) · 6. mail läbis Hale-Bopp Maa orbiidi tasandi põhjast lõunasse liikudes; sel hetkel oli ta Päikesest 1.11 aü kaugusel Halley komeet · Tiirlemisperiood on 76 aastat. · Jõudis 9. veebruaril 1986. aastal Päikese juurde ja alustas tagasiteed kaugele kosmosesse , kust naaseb aastal 2062. · Osutus üheks tumedamaiks taevakehaks Päikesesüsteemis tema albeedo on 0,04, st. ta on mustem kui süsi · Esimene kindel ülestähendus Halley komeedist(240. a eKr) on pärit Hiinast. · Komeedile andis nime Edmond Halley 1682. aastal. (Halley komeedi tuum, pildistatud kosmosesondilt Giotto). Tänan kuulamast!
koguni ookeaniks (Tormide ookean; 2,1 miljonit km²). Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Topograafilisemalt madalamad mered on moodustunud 4...3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,5 miljardit aastat tagasi. Meredele andis nimed itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Giovanni Riccioli 1651. aastal. Kuu pind on väga tume, Kuu albeedo on umbes 0,14. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Esineb teataval määral libratsiooni optilist ja füüsikalist. Optilise libratsiooni põhjuseks on Kuu orbiidi elliptilisus ja orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes, samuti Maa mõõtmete olemasolu. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu
suurusest). Kui alumine konjunktsioon toimub kahest orbiidisõlmest ühe lähedal (keskmiselt iga 7 aasta tagant, näiteks 15. novembril 1999 ja 7. mail 2003), saab teda tugeva päikesefiltriga varustatud teleskoobist näha musta viilukesena Päikese eest möödumas. Järgmised korrad on 8. november 2006 ja 9. mai 2016. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Visuaalne geomeetriline albeedo on 0,10. Tähesuurus on 1,9. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor
Oleneb langemisnurgast Oleneb aluspinnast Päike seniidis ekvaatori 2 korda aastas, pöörijoontel (23,5o N/S)1 kord aastas N -21.06; ekvaator – 23.09 / 21.03 (võrdpäevsus); lõuna – 21.12 Polaarpäev ja polaaröö – alates 66,5o N/S; kestvus 1-172 päeva 1) Otsekiirgus – tekib vari 2) Hajuskiirgus – veeaur. Tolm, pilv 3) Kogukiirgus – otse-ja hajuskiirgus kokku Albeedo – pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe (kui mitu % tagasi peegeldub) Maa kiirgusbilanss Neeldunud ja tagasipeegeldunud kiirguse vahe Positiivne – soojenemine Negatiivne – jahtumine Kliimatekketegurid Maa telje kallak Pöörlemine ümber oma kujuteldava telje Geograafiline laius ekvaatorist Päikesekiirte langemise nurk Reljeef
PÄIKESEKIIRGUSE JAOTUMINE PÄIKESEKIIRGUSE MUUTUMINE ATMOSFÄÄRIS • Otsekiirgus – osa kiirgusest jõuab päikeselt paralleelsete kiirte kimpudena otse maapinnani. • Hajuskiirgus – osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani ilma kindla suunata. • Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. • Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. • ALBEEDO – aluspinnalt tagasipeegeldunud valguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. • Suurem osa maapinnale jõudnud päikesekiirgusest neeldub, mille tagajärjel aluspind soojeneb. Teine osa peegeldub atmosfääri tagasi. • KIIRGUSBILANSS - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. • Positiivne kiirgusbilanss - maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. • Negatiivse kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust
lõunapoolkera oluliselt rohkem päiksesekiirgust. Soojuse hul, mille maapind saab, sõltub peale kaldenurga ka atmosfääris toimuvatest protsessidest kiirguse neeldumisest, hajumisest, kiirte peegeldumisest pilvedelt jm. 30.Kiirgusreziim aluspinnal. Otsese tähendusega kliima kujunemisel on aluspinna kiirgusbilanss kõigi aluspinnale juurde tulnud ja ära läinud kiirgusvoogude vahe. Aluspinna albeedo sõltub maapinna omadustest. Keskmine albeedo talvel on 60% ja suvel 20-25 %. Veekogude albeedo on keskmiselt 7%, ekvaatorilähedastel ookeanidel 5%, polaaraladel 10-14%. 31.Kiirgusbilansi elemendid. B=Bk+Bl=S`+D-Rq+EØ-E-Re , kus S`= päikese otsekiirgus maapinnale D= päiksese hajuskiirgus Rq=peegeldunud lühilaineline kiirgus EØ= atmosfääri vastuskiirgus E= aluspinna kiirgus Re= peegeldunud pikalaineline kiirgus 32.Maapinna soojubilanss, soojusbilansi võrrand ja komponendid. Energia juurdevool maapinnale on alati võrdne energia äravooluga sealt maapinna
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus
päikesekiirgust), osoonikiht kaitseb liigse UV eest. Mesosfääris (50-85km) osooni enam pole, t o hakkab taas langema, õhk on hõre. Termosfääris on õhumolekule nii vähe, et nende suure kin.energia tõttu to tõuseb, läheb üle planeetivaheliseks ruumiks. Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub pilvedest (osa peegeldub tagasi) ning neelavate ainete olemasolust ja tihedusest (osoon, veeaur, pilved ja aerosool). Albeedo on pinna peegeldumisnäitaja (aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langevasse kiirgusesse).
ATMOSFÄÄR Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja toitaine taimekasvuks. Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismine elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle plane...
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
38. Külmal talvehommikul on kõige tõenäolisem udu tekkekoht orus 39. Kiirguslik inversioon esineb kõige tõenäolisemalt juhul kui maapinna lähedal 40. Kui keskkonna temperatuuri gradient on väiksem kui märgadiabaatiline, siis atmosfäär on absoluudselt stabiilne c) Vasta küsimustele (3 punkti ülesanne) 41. Miks on tropopausist kõrgemal väga vähe veeauru? 42. Miks on virmalised jälgitavad vaid suurtel geograafilistel laiustel 43. Defineeri albeedo. Mis vahemikus muutuvad looduslike pindade albeedod 44. Defineeri segusuhe. Missuguste ülesannete puhul kasutame just seda niiskuse karakteristikut. 45. Missugused tingimused peavad olema täidetud, et pilv annaks sademeid 46. Kasutades õhutemperatuuri ja veeauru hulga ööpäevaseid käike, selgita kuidas muutub suhteline niiskus ööpäeva jooksul. 47. Selgita, miks väga väikesed veest pilvetilgakesed aurustuvad isegi siis, kui
Atmosfääri kiirguse summa. aerosooli keemiline koostis varieerub tugevasti sõltuvalt kohast. Atmosfääri Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm (20-45%), elementaarne suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. süsinik (4-18%), mis tekib põlemisprotsesside tagajärjel, väävel mis esineb Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe peamiselt SO4--ioonidena (30-50%), lämmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi ühendeid (taimede jäägid, õietolm,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
