pealiskaudne, ent piisavalt avara ja samas kriitilise suhtumise korral võib ta olla vägagi sisukas ja viljakas. Kõigepealt ei peaks kedagi ära kohutama termin «alaväärsus». Õnnetuseks on sel sõnal eesti keeles küll kaunis halvamaiguline kõla, kuid igaüks, kes Adlerit loeb, avastab kiiresti, et see mõiste pole psühholoogi käes mingiks sõjanuiaks, millega eksinud inimkonda nuhelda. Vastupidi, Adler ei püüa kusagil seda alaväärsustunnet kinnistada või kinnisideena peale suruda. Alaväärsustunne pole mingi hädavareste ja pigilindude pärisosa, vaid täiesti universaalne ja teatud piirides ka täiesti loomulik tunne, inimest käivitav ja aktiviseeriv vedru. Adleri taotlus on inimlik ja lihtne: püüda leida teid ja (enese)kasvatusviise, mis aitaksid inimesel vältida kapseldumist alaväärsustunnetega seotud tumedate kujutluste nõiaringi. Peamiseks teeks inimese aitamisel on Adleri arvates tema ühiskonnatunne,
Tähtis on mitte sekkuda noore otsustesse ja anda nõu vaid siis, kui seda küsitakse. http://www.abiks.pri.ee Alaväärsuskompleks. Murde ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et need toovad kaasa alaväärsustunde. End alaväärsena tundev noor püüab näida hoolimatu, lõbus, muretu ja üsna sageli õnnestub tal sellega kõik ära petta. Alaväärsustunnet tekitab, kas mure kehakaalu pärast, kehakuju pä rast on muidugi ka teisi põhjuseid, aga need on peamised. Kui aga nooruk tunneb alaväärsust oma välimuse pärast ja kardab ning häbeneb teiste hulka minna, üritades seltskonnas varju jääda kartes, et ta üle naerdakse, siis ohustab see tõepoolest tema mina arengut. Alaväärsust põhjustab ka kartus olla teistest vähem võimekas. Selleks võib olla halb hinne või loodetust halvem tulemus. Paraku takistab
reklaamieesmärgi saavutamine mudab lapse teistest samaealistest paremaks või et selle puudumisel on vastupidine mõju *sisaldada õleskutset lastele selliseks käitumiseks või teoks, mille tulemusena nad satuvad või võivad sattuda ohtlikku olukorda *sisaldada pöördumist laste poole, millega neid otseselt kutsutakse üles nõudma teistelt isikutelt neile reklaami objektiks oleva kauba või teenuse omandamist *tekitada lastes alaväärsustunnet või õhutada neid agressiivsele käitumisele 16)Kuidas jagunevad ajakirjanduses e. pressis ilmuvad materjalid? Trükiväljaanne: 1)toimetuse materjalid: -pildilised lood, kirjutatud lood: *uudislood, arvamuslood, jutustavad lood, pisiinfo 2)toimetusväline materjal -reklaam, kuulutused, teated 17)Mis on kõvad uudised/pehmed uudised? *Kõvad uudised- paljude inimeste elu mõjutav uudis *Pehmed uudised- inimeste eraeluga seotud või meelelahutuslik lugu
siis, kui seda küsitakse. (http://www.nip.ee/page/14) Noorukieas võib esineda ka mitmeid probleeme, millest üks levinumaid on alaväärsuskompleks. Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et need toovad kaasa alaväärsustunde. End alaväärsena tundev noor püüab näida hoolimatu, lõbus, muretu ja üsna sageli õnnestub tal sellega kõik ära petta. Alaväärsustunnet tekitab, kas mure kehakaalu pärast, kehakuju pärast on muidugi ka teisi põhjuseid, aga need on peamised. Kui aga nooruk tunneb alaväärsust oma välimuse pärast ja kardab ning häbeneb teiste hulka minna, üritades seltskonnas varju jääda kartes, et ta üle naerdakse, siis ohustab see tõepoolest tema mina arengut. Alaväärsust põhjustab ka kartus olla teistest vähem võimekas. Selleks võib olla halb hinne või loodetust halvem tulemus. Paraku takistab tegevusetus potensiaalsete
Vasaku -- või paremakäelised? 19. august 2014 09:00 Miks on mõned lapsed vasakukäelised ja kuidas sellesse suhtuda? Millised märgid näitavad, et laps võib olla vasakukäeline ja kas peaks teda siis ümber õpetama hakkama? Vastused leiad siit! Miks on inimesed vasaku -- või paremakäelised? Inimese parem ja vasak ajupoolkera on seotud keha vastaspoolega. Vasakukäelistel töötleb informatsiooni peamiselt parem ajupoolkera, paremakäelistel vasak ajupoolkera. Käelisuse muutmine ei muuda ajupoolkerade dominantsust -- tekivad vaid ülekanderaskused ning dominantse ajupoole ülekoormus. Et käelisus on kaasa sündinud ning paremakäeliseks ümber õpetatud vasakukäelised jäävad ikkagi vasaku käega osavamaks, võib paremakäeliseks ümber õpetamist vaadelda aju loomulikku tööprotsessi sekkumisena. Ümberõpetamise tagajärgi on tihti raske ette näha. Vasakukäeliste osakaal rahvastiku hulgas kõigub 10 ja 15 protsendi vahel. See suur erinevus tuleneb ühelt poolt ...
Igal aastal kulutatakse ainuüksi Sahara-taguses Aafrikas sellele üle 40 miljardi töötunni. Seetõttu lastel ei ole võimalik koolis õppida ning ka naistel puudub võimalus tegeleda muude toimetustega nagu tööl käimine, et elatist teenida. Suure põntsu paneb see ka väärikusele. Eriti just naiste ja tütarlaste seas. Kuna puudub vesi ning korralikud sanitaartingimused, siis ei ole võimalik ennast pesta. Mustus ja pesematus tekitavad aga alaväärsustunnet. Suurem osa Sahara-taguses Aafrikas elavatest tütarlastest langevadki koolist välja just seetõttu, et koolides puuduvat tualetid ja juurdepääs hügieenisidemetele. Samuti kardavad vanemad lasta oma tütreid sinna, kus poisid ja tüdrukud kasutavad ühistualette, sest väga sagedased on seksuaalrünnakud. Järgmine tõsine probleem, mis Aafrikas esineb, on alatoitumus. Aastatel 1994-1996 elas Sahara kõrbe piirkonnas 25% kogu maailmas alatoitumuse all kannatavatest inimestest.
Psühhoanalüütiline teooria Elisabeth Sau 12c Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja...
(http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_2:Noorukiiga) 5 Alaväärsuskompleks Murde- ja noorukieas toimuvad muutused on niivõrd kõikehaaravad, et need toovad kaasa alaväärsustunde. End alaväärsena tundev noor püüab näida hoolimatu, lõbus, muretu ja üsna sageli õnnestub tal sellega kõik ära petta. Alaväärsustunnet tekitab, kas mure kehakaalu pärast, kehakuju pärast on muidugi ka teisi põhjuseid, aga need on peamised. Kui aga nooruk tunneb alaväärsust oma välimuse pärast ja kardab ning häbeneb teiste hulka minna, üritades seltskonnas varju jääda kartes, et ta üle naerdakse, siis ohustab see tõepoolest tema mina arengut. Alaväärsust põhjustab ka kartus olla teistest vähem võimekas. Selleks võib olla halb hinne või loodetust halvem tulemus
tõhusalt, kui see tuleb täiskasvanult, kes on hooliv ja usaldusväärne. Lisaks nõustuvad lapsed mõistliku kontrolliga suurema tõenäosusega, seega ei tohiks lapsed selle kasvastusstiili vastu olla. Arvatavasti ongi just autoriteetne kasvastusstiil kõige tõhusamaid, sest autoriteeti käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab ja arvestab kõiki norme, käitub viisakalt ning kel pole alaväärsustunnet. Autoritaarne kasvastusstiil Iseloomustab jäik kontroll ja karmid reeglid, mille eiramine toob kaasa karistuse. Selle stiiliga lapsevanemad: · on külmad ja tõrjuvad; · väärtustavad kuulekust; · eelistavad karistamist ja absoluutseid distsiplineerimisvahendeid ning tõstavad häält; · usuvad, et lapsed peavad reegleid-nõudeid täitma ilma küsimusi esitamata; · suruvad alla järglaste iseseisvust. (Kasutatud kirjandus: http://naistekas.delfi
matkida ja kellele sarnaneda, so- autoriteet. Autotiteetse kasvastusstiiliga arvestatakse ning austatakse nii lapse kui ka täiskasvanu õigusi ja seda iseloomustab lapse aktsepteerimine ja osavõtt tema tegemistest, mõistlik kontroll ning eakohase iseseisvuse võimaldamine. Arvatavasti ongi just autoriteetne kasvastusstiil kõige tõhusamaid, sest autoriteeti käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab ja arvestab kõiki norme, käitub viisakalt ning kel pole alaväärsustunnet. Autoritaarset kasvatusstiili iseloomustab omakorda aga jäik kontroll ja karmid reeglid, mille eiramine toob kaasa karistuse. Sellise kasvastusstiiliga seostub mitmeid probleeme. Lastel ei teki peres tavaliselt usaldust, lähedust ega sõprust ning murdeeas võidakse hakata mässama, tarvitama alkoholi ja narkootikume ning sattuda kuritegelikule teele. Kuna reeglid on kindlalt vanemate poolt paika pandud, siis ei õpi laps ise tegema otsuseid. See pärsib seda, et laps
reklaami eesmärgi saavutamine muudab lapse teistest samaealistest paremaks või et selle puudumisel on vastupidine mõju. · Sisaldada üleskutset lastele selliseks käitumiseks või teoks, mille tulemusena nad võivad sattuda ohtlikku olukorda. · Ei tohi sisaldada pöördumist laste poole, millega neid otseselt kutsutakse üles nõudma teistelt isikutelt neile reklaami objektiks oleva kauba või teenuse omandamist. · Tekitada lastes alaväärsustunnet või õhutada neid agressiivsele käitumisele. Reklaam toimib laste puhul kiiresti, kuna nad ei analüüsi. Lastel kujuneb kiiresti välja maitseeelistus, mida autoriteetsem on reklaam, seda kiiremini protsess toimib. Läbi laste mõjutatakse effektiivselt vanemaid. Reklaami sturktuur Reklaami põhielemendid: · Pealkiri · Visuaal · Alapealkirjad · Põhitekst(,,lugu") · Logotüüp (logo) · Reklaamiapellatsioon · Modell
kuid mis meid kogu aeg mõjutavad. Need on seotud meie elu alateadliku osaga: meie tunded, arvamused ja tegevused, mida me põhjendada ei oska. See on alateadvus. Üsna paljut sellest ei tahagi me teada või oska tahta, sest see on teadmine oleks harjumatu. Alateadvuses on olukorrad ja käitumisviisid, mis mingil põhjusel kutsuvad meis esile tugevaid negatiivseid tundeid: hirmu, kurbust, ahastust, süüd, häbi väljapääsmatus-ja alaväärsustunnet jms. Neid tundeid on lihtsam vältida või põhjendada meile sobival viisil. Uimastite mõjul vabaneb inimene negatiivsusest. Seetõttu kaob vajadus oma käitumist seletada. (1) 5 2. Uimastitekahjustused: · Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv. · Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena.
Grace saatis Norma elama ta vanatädi juurde, kuid ka seal ei pidanud ta kaua vastu, kuna üks naise poegadest ründas Normat ja üritas teda vägistada. Biograafid ja psühholoogid on leidnud, et vähemalt osa Marilyni hilisemast käitumisest oli tingitud lapsepõlve seksuaalsest ärakasutamisest, keerulistest suhetest emaga ja tihti vahetuvatest hoolekandjatest. Lastekodus veetis ta kaks armastuseta aastat, mille iga päev oli täis tõrjutust ja alaväärsustunnet. Ta oli hakanud kokutama, mis sai tema hilisema jutu järgi alguse pärast üht seksuaalse ahistamise juhtumit kasuperes. Lastekodust lahkus ta 11aastaselt tädi Grace'i enda tädi Ana Loweri juurde, kes oli lapse vastu imeväärselt kena. Kui tädi Grace jälle abiellus, kavatses ta oma uue abikaasaga LA-st lahkuda ning kuna Anat peeti liiga vanaks, et olla 15aastase Norma
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, a...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus............................................................
eakaaslaste suhtes. · Kasvatusstiil, milles kombineeruvad ranged piirangud ja vaenulikkus, kujundab lastel isiksuseomadusi, mida iseloomustab madal eneseaustus, pidurdatus, süü- ja ebaadekvaatsustunne ning kalduvus neurootilisusele (kõrgele emotsionaalsele erutuvusele, närvilisusele). Tavaliselt sisendataksegi sellise kohtlemisega lastele alaväärsustunnet, mis pikapeale internaliseerub ehk muutub sisemiseks probeemiks. (Krull 2000: 148-149) Raske on otsustada, milline peaks olema õige kasvatusstiil. Ka on keerukas mõelda, milline peaks olema ,,õige" laps. Üldiselt kalduvad kasvatusteadlased pidama soodsaimaks kasvatusviisi, milles kombineeruvad küllalt tugev vanemate armastus ning mõõdukas ranguse ja kõikelubavuse tasakaal väikese eelistusega liberaalsuse poole. Ülemäärane armastus põhjustab lastel tihti
pruugi suuta muuta reaalseid asju, aga saab muuta seda, kuidas me neid tajume. Kujunemises on mingis mõttes inimene kui kunstnik- loominguline protsess. Nii kunstnik kui ka kunstiteos. Eristas Nietchsest see, et ütles et inimene areneb läbi vastastoime teiste inimestega, formeerub sotsiaalselt. See ühtsustunne on rohkemat kui huvi lähedaste vastu. Sotsiaalne huvi väljendub läbi koostöö. Vaid läbi koostöö on inimene suuteline isiklikku alaväärsustunnet ületama. Uurib erinevaid kuulsaid inimesi ja leiab, et nad olid rohkem koostöövalmimad ka inimestena. Orienteeritud ühiskonnale. Selle puudumine näitab kõrgenenud alaväärsustunnet. Kui vähene koostöövalmidus teistega. Isiksuse areng seisneb enesekesksuselt ja isiklikult üleolekult sotsiaalsele huvile ja koostööle. Eluülesanded tuleb täita kõigil. Neid on 3 põhilist: 1. Töö- mitte isikliku teenistusega seotud vaid see, mis on ühiskonnale kasulik
Äpu "aretab" masendust. Sisendab endasse saamatustunnet ja lootusetust, kahtleb oma väärtuses. Kasutab väljendeid: "Ma ei saa..., ma pole iialgi võimeline..., niikuinii ma ei suuda.." Iseloomulik sisekõne: "Ma ei saa sellega niikuinii hakkama, parem juba mitte proovidagi." "Olen nii kurnatud ja väsinud, et ei suuda.", "Veel kümne aasta eest (või mitte varem kui kümne aasta pärast) oleks see võimalik, aga praegu on lootusetult hilja (või liiga vara)."(2) Hiireke süvendab endas alaväärsustunnet. Sisendab endale elamishirmu, otsustusvõimetust ja abitust. Tundub, nagu tahaks ta igal sammul vabandust paluda selle eest, et ta on siia ilma sündinud. Teda kammitseb hirm jalus olla või ebameeldivusi põhjustada, seepärast püüab ta kõigile korraga meele järgi olla. Kahtleb endas: ootab, mida ütlevad pereliikmed, kardab oma arvamust avaldada. Lemmikväljend: "Oh mis nüüd mina, mis te nüüd..."
eakaaslaste suhtes. · Kasvatusstiil, milles kombineeruvad ranged piirangud ja vaenulikkus, kujundab lastel isiksuseomadusi, mida iseloomustab madal eneseaustus, pidurdatus, süü- ja ebaadekvaatsustunne ning kalduvus neurootilisusele (kõrgele emotsionaalsele erutuvusele, närvilisusele). Tavaliselt sisendataksegi sellise kohtlemisega lastele alaväärsustunnet, mis pikapeale internaliseerub ehk muutub sisemiseks probeemiks. (Krull 2000: 148-149) Raske on otsustada, milline peaks olema õige kasvatusstiil. Ka on keerukas mõelda, milline peaks olema ,,õige" laps. Üldiselt kalduvad kasvatusteadlased pidama soodsaimaks kasvatusviisi, milles kombineeruvad küllalt tugev vanemate armastus ning mõõdukas ranguse ja kõikelubavuse tasakaal väikese eelistusega liberaalsuse poole. Ülemäärane armastus põhjustab lastel tihti
õpetajad, mõisasundijad (reeturi aspekt, olnud talupoeg, nüüd reedab) Kitzberg ,,Veli Henn"- eestlane on uhke olla, kadakasakslasi naeruvääristatakse. (keelte segunemine hübriiduse puhul), tüdruk õppis Tallinnas juuksuriks, tagasi tulles oli võtnud üle uusi kultuurilisi hoiakuid(valimatult), kokkuvõttes mõjub koomiliselt (K naeruvääristab, kujutab tüdrukut karikatuurina). Kadakasakslane (kate =hurtsik), sakslase jäljendaja kommetes, keeles, välimuses jne. Johanson kirjeldab alaväärsustunnet 20. 30l aastatel , idee et haridus kuulub sakslastele, seega haridus ka kadakasakslase tunnus, päritolu varjaine (nt arhiividest oma päritolu viidete kustutamine). Raamat kirjandus on näide sellest mis hübriiduse avab (Bornhöhe Tasuja ,,Eks sa ikka ogaraks lähed nende raamatutega" külanaine Jaanusele). Kirjanduse- hariduse kaudu segunevad eestlased ja sakslased (lugemine seotud sakslastega, eestlastega külaidentiteet). Alkoholi narratiiv
lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tunded. „Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemaksu ära teha“ c. rahustamine – püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. „Ära muretse, hommik on õhtust targem“ Teatavat laadi sõnastusega kaasneb risk vestlust summutada, kahjustada inimsuhet, tekitada alaväärsustunnet, viha või sõltuvust teisest või teha kõiki neid asju koos. Ühe või enama teesulu tulemusel võib teine inimene muutuda järeleandlikuks, allaheitlikuks, või hoopis vastupanu osutada, vaielda. Need vestlustõkked kipuvad alandama teise eneseväärikust ja kahandama tema motivatsiooni. Nad vähendavad tõenäosust, et teine otsustab ise ja suurendavad tõenäosust, et ta asetab hinnangu keskme endast väljapoole. Teesulud on meie kultuuris laialt levinud: neid
Lapse ema epilepsia pole selles suhtes mingiks vastunäidustuseks. EPILEPSIAGA LAPS KOOLIS Eestis on umbes 9000 epilepsiahaiget, neist alla 16-aastaseid umbes 3000. Epilepsia algab sagedamini lapsepõlves või noorukieas, harva hiljem. Kui haigus on ravimitega kontrolli alla saadud ja kui puuduvad teised puuded, käivad epilepsiahaiged lapsed tavakoolis. Haigushood ja aastaid kestev ravimite tarvitamine võivad lapses tekitada alaväärsustunnet. Et seda ära hoida, on vaja mõistvat suhtumist nii õpetajate kui kaasõpilaste poolt. Oluline on tähele panna, et lapse äkiline teadvuskaotus tunnis ei pruugi alati olla epilepsiahoog, tegu võib olla minestusega. See võib olla tingitud ka veresuhkru järsust langusest, mis erinevalt epilepsiast, vajab kiiret arstiabi. Seetõttu on oluline, et õpetaja teaks lapse haigustest. Selleks, et lapsele õiget abi anda, on vaja esmaseid teadmisi nii haigusest kui ka esmaabist. Mis on epilepsia
SEADUSTE VIHIK EESTI LIPU SEADUS - ELS Vastu võetud 23.03.2005 jõustunud vastavalt §-le 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004 ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt (1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikoht...
Tekitab hinges tühja tunde ja midagi ei saa muuta. Elu jätkumine- Kui keegi sureb läheb elu ikkagi edasi. Tuleb elada nende nimel ja nende jaoks, kes elavad ja kes sind vajavad. Mälestused- Kui keegi meie hulgast lahkub, jääb alati midagi alles. Me peame olema õnnelikud, et saime olla selle inimesega koos ja et meil on nii palju head meenutada. Hüvastijätt- Peab suutma jätta hüvasti ja laskma inimesel minna. Peab saama üle lahkumise valust. Vaesus- Vaesus tekitab alaväärsustunnet ja võimaluste puudumist. Ei saa elada inimväärselt. Elus püsimiseks kasutatakse äärmuslikke meetodeid. Varastatakse, tapetakse jne. Rassism- Teatud rahvusest või teatud nahavärviga inimestest ei peeta lugu ja neid hinnatakse nende välimuse mitte nende olemuse järgi. Muutused- Kui ei olda rahul, siis tuleb midagi ette võtta ja ise midagi muuta. Ei tasu ootama jääda, et elu iseenesest läheb paremaks. Õiglus- Maailmas ei ole õiglust
tekitab neile olulistes inimsuhetes tõkkeid ja on tõenäoliselt neid teistest inimestest distantseerinud. Me kõik kasutame vahel teesulge. Kui teeme seda aeg-ajalt, ei sünni sellest suhetele erilist halba. Kui aga teeme seda sageli, on suur tõenäosus, et teesulud teevad märkimisväärset kahju (Bolton 2007: 47). Teatavat laadi sõnastusega kaasneb risk vestlust summutada, kahjustada inimsuhet, tekitada alaväärsustunnet, viha või kõiki neid asju koos. Ühe või enama teesulu tulemusel võib teine inimene muutuda järeleandlikuks, allaheitlikuks või hoopis vastupanu osutada, vaielda. Need vestlustõkked kipuvad alandama teise eneseväärikust ja kahandama tema motivatsiooni. Nad vähendavad tõenäosust, et teine otsustab ise ja suurendavad tõenäosust, et ta asendab hinnangu keskme endast väljapoole. Teesulud on meie kultuuris laialt levinud; neid kasutatakse enam kui 90
Järgmine tüüp: Alfred Adler ( 1870 - 1937 ). Tema lõi 1911.a. oma koolkonna, selle nimetas ta individuaalpsühholoogiaks. Adleril tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puu. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Alateadvust näeb Adler väiksema mahuga kui Freud. Adler on esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda lapsepõlves kujunenud alaväärsustunnet võimelised ületama. Samas ütleb ta nii, et varases lapsepõlves tekib paratamatult meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne. Koguaeg on näha, et keegi on meist parem targem, täiuslikum, jne. Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest alaväärsustundest, mis kõigil kujuneb, üle saada, selleks kujuneb võimutahe. Võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskuseid
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja-...
täisväärtuslik. Mingil hetkel ta jõuab järeldusele, et inimühiskonna puhul päris üheselt evolutsiooniteooria ei kehti. See on see periood kui ta hakkab rääkima psühholoogilisest alaväärsusest. Ta väidab seda, et selline tendents nagu looduses (tugevad pääsevad võidule), ei pruugi alati kehtida. Ta uurib tegelikult väga paljusid tuntud ja kuulsaid inimesi (nende elu) ja leiab, et üks selline tunnus, mis neid sagedasti ühendab, on see, et nad on noorena tundnud palju alaväärsustunnet. See ei pruugi alati tähendada, et psühholoogiline alaväärsus oleks halb ja hukutav, vaid see võib olla just vastupidine: paneb inimese tööle. Inimühiskonnas on oluline koostöö ja ühtsustunne. Seega ta väidab, et alaväärsus võib olla hoopis positiivne, kuid tugev alaväärsustunne on alati negatiivne. See pidurdab arengut, kuid mõõdukas alaväärsus on pigem hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud
2) Carl Gustav Jung · Vabad assotsiatsioonid · Kollektiivne teadvustamatus · Psüühika struktuur; arhetüübid (persona, vari, anima / animus) · Individuatsioon · Psühholoogilised tüübid (mõtlemine, tundmine, aistimine, intuitsioon) · Mütoloogia ja alkeemia 3) Alfred Adler · Sotsiaalne huvi, ühistunne · Eesmärkide tähtsus; teleoloogia (Freudi arvamus psüühika struktuurist olevat "ebausk") · Sünnijärjekord · Alaväärsustunne · Üleolekukompleks, mis maskeerib alaväärsustunnet 4) Erik Erikson · Identiteedikriis · Identiteedi arengu staadiumid · Seksuaalsus on vähem tähtis kui Freudi arvates: ego tunneb mõnu ka muust, nt asjadega hakkamasaamisest ("mastery") · Kriisid: usaldus vs usaldamatus; autonoomia vs häbi ja kahtlus; initsiatiivikus vs süütunne jne Humanistlik ja fenomenoloogiline käsitlus · Carl Rogers: kliendikeskne teraapia · Abraham Maslow: eneseaktualisatsioon · George Kelly: personaalsed konstruktid · 20
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete rekl...
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid grupp...
orientalism). 86.Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidus Kolonialistliku ideoloogia tulemus kolonaalalamad (colonial subjects), kes võtsid omaks koloniaalideoloogia ja enda alama staatuse võrreldes koloniseerijatega. Püüti matkida koloniseerijate käitumist, maitseeelistusi, elustiili, väärtushoiakuid jne, seda kutsutakse mimikriks (vt. Hennoste), nt ka kadakasakslus. Mimikri väljendab nii koloniseeritavate soovi koloniaalkultuuris tunnustust leida kui häbi- ja alaväärsustunnet enda kultuuri suhtes, mida koloneeriv kultuur näitab alaväärsena. Tulemus topeltteadvus (double consciousness), kahe kultuuri vastanumisest tulenev vastuoluline maailma tajumise viis. Topeltteadvus väljendub ebakindal minatunnetuses, tundes, et ollakse ,lõksus' mitme kultuuri vahel, võimetus tunda enda kodus ükskõik millises kultuuris, pidev paigast ära oleku tunne. H. Bhabha nimetab seda mittekodusolemise tundeks (unhomeliness), st, et inimene ei saa
moodi ja ainult see viis on õige. Sundustega inimese juures on probleem eelkõige see, et kui nad on lapsevanemad, siis nad ei suuda arvestada lapse vanust. Nad kipuvad pidama ka pika vihaga. Nad tekitavad hirmu vigade ees ja ka süütunnet. Tüüpiline sundustega vanem on see, kes nõuab, et kõik tuleb taldrikult ära süüa, isegi kui kõht on täis. Sellega nad tekitavad lastes trotsi ja mässu. Võivad tekitada veel ka ebakindlust, alaväärsustunnet. Lapsel tekib selline tunne, et see, kas mind armastatakse või mitte sõltub sellest, kas ma teen asju hästi. Karistus ei ole mitte vahend meetodi mõttes, vaid karistus peaks näitama, kelle pool võim on. Ainuüksi selle tõttu määratakse mõnikord karistus. Partnersuhted Sundustega inimesele meeldib olukorda kontrollida. Armunud inimene on enamasti ettearvamatu oma käitumises. Seetõttu armastus tekitab sundlustega inimeses rahutust ja ohtu, sest see võib
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
Pärast ühe klassiga harjumist on teise üleminek neile suur katsumus.Tõsisemad raskused algavad sensitiivsetel isiksustel 16 18-aastaselt, kui tuleb alustada iseseisvat elu. Neil säilib lapselik kiindumus omastesse, kelle korraldustele alluvad meeleldi. Märkustele ja karistustele järgnevad pisarad ja meeleheide. Juba noorena kujuneb sellistel inimestel võla- ja vastutustunne, tihti esitatakse endale kõrgeid moraalseid nõudmisi. Nad näevad endas rohkesti puudusi, alaväärsustunnet kalduvad aga üle kompenseerima. Eakaaslastest eemale ei hoidu, kuid sõprade valimisel on väga nõudlikud. Tavaliselt eelistavad lähedast sõpra lärmakale seltskonnale. Sensitiivsed noorukid ei oma soodumust delinkventseks käitumiseks ega alkoholi tarbimiseks, kuna alkoholijoove tekitab neis eufooria asemel pigem tugevaid alaväärsusega seotud tundeid. Enesehinnang on objektiivne ja
tööotsimine ja töökeskkond. Kuigi ma olen aastate jooksul töötanud välja suure hulga negatiivsele minapildile. Kui näojooned on karikatuursed või klounilikud, võib see pilte, alustan ma üksnes umbes kümnest, mis minu arvates võiksid kliendi jaoks mingit peegeldada alaväärsustunnet. Hulga hüpoteese võib tuletada ka näo muudest elemen- isiklikku tähendust omada. Kõigepealt palun ma kliendil valida välja kuni pooled neist tidest, näiteks silmadest, ninast ja hammastest. Näiteks silmad võivad olla väljendus-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
