Kui lapse küsimusi peetakse rumalateks, võib temas kujuneda süütunne. Kooliikka jõudmine toob kaasa vaimsete küsimuste esitamise. Last 4. Edukus või julgustatakse asju hästi tegema, neid lõpule viima, teda kiidetakse alaväärsus selle eest, nii areneb töökas ja ettevõtlik inimene. Kui lapse tehtust ei 6.-11.a peeta lugu, teda koheldakse kui tüütajat, siis võib tal tekkida alaväärsustunne. Lapsed, kellel on see tunne välja arenenud, ei suuda vaimset tegevust nautida ega sellest rahuldust leida. Neil võib tekkida kujutlus, et nad ei suuda midagi hästi teha. 10 1. Identsus või Saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks (vanematest rolliähmasus sõltumatuks). Tähtis on leida vastus küsimusele - Kes ma olen
Kirjelda omistusvigu. Mis on konformsus? Konformsus Konformism - kui inim. allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. · väline võetakse teiste tõekspidamised omaks olude sunnil · sisemine teiste tõekspidamiste sisemine omaks võtmine Konformsus püsiv isiksuse om. Tekib konformismi pideval esinemisel. Omased jooned: · sisendatavus · emotsionaalne aheldatus · alaväärsustunne · mure teiste heakskiidu/hukkamõistmise pärast · on seda tugevam, mida rohkem on grupis liikmeid Allikad: · püüd toimida õigesti ja toetuda seejuures teiste antud normidele · püüd meelidida kaaslastele · püüd saada tasu sobiva käitumise eest ja vältida karistusi ebasobiva käitumise eest Kes uuris enesetõhusust ja mida see tähendab? Mis on kontrollkese? Nimeta ja kirjelda erinevaid agressiivsuse teooriaid.
Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine. Elueesmärk Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad vastavuses eluorientatsiooniga, Kui in püüdleb võimu poole, arenevad kadedus, egoism, auahnus jt. Elustiil eesmärkide saavutamiseks. Elustiili ühe osana loob in alati kujutluse iseendast ja maailmast. Tähtis, sest kujutlus määrab milline in on, kuidas ta tõlgendab maailma. Kui in kujutleb, et lõngakera on madu siis in reag ja käitub vastavalt kujutlusele ehk reag
Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine. Elueesmärk Kohastumine keskkonnaga pole piisav. Seetõttu in loob täpsema elu eesmärgi. Eesmärk pole mitte midagi selget. Kaitse abituse eest, võivad olla ebarealistlikud, liialdatud kui alaväärsustunne on v.tugev. Eesmärgid kindlustavad suuna meie tegutsemiseks. In iseloom pole kaasasündinud. Iseloomujooned kujunevad 6 vastavuses eluorientatsiooniga, Kui in püüdleb võimu poole, arenevad kadedus, egoism, auahnus jt. Elustiil eesmärkide saavutamiseks. Elustiili ühe osana loob in alati kujutluse iseendast ja maailmast. Tähtis, sest kujutlus määrab milline in on, kuidas ta tõlgendab maailma.
sellisest praktikast ilma kas ärevusest tingitud ülekaitstuse v karistamise tõttu, tekib neil süütunne sääraste riskidega seotud ettevõtmiste vastu. seotud perekonnaliikmetega; (teha sarnast, matkida, mängida) · Kooliiga. Töökus/alaväärsustunne (6-11 a). Lapsed on hõivatud oma kognitiivsete, sotsiaalsete ja lihastegevuse arendamisega. Kui täiskasvanud teevad takistusi sedalaadi tegevusele, ei julgusta last, suhtuvad sellesse halvustavalt, areneb lastel alaväärsustunne ja ebaadekvaatsuse tunne, mis võib väljenduda loobumises, tuimas allumises; destruktiivses vastuhakus ja agressiivsuses. seotud naabrite ja kooliga; (korda saata asju, teha asju üheskoos) · Noorukiiga. Identiteet/identiteedi hajumine. Murde- ja noorukieas hakatakse aktiivselt huvi tundma oma sotsiaalse, tööalase ja soolise rolli vastu aga ka ideoloogilises, religioosse, etnilise identiteedi mõttes. Selle perioodi kriisidele on omane üldjuhul emotsionaalsus,
5 Raskemad depressioonid Raskemate depressioonide hulka kuuluvad psühhootiline, millega kaasnevad illusioonid ja hallutsinatsioonid. Samuti raske on maniakaal- depressiivne depressioon, mille puhul depressiivsed ja maniakaalsed seisundid vahelduvad (kord hõljutakse pilvedel, kord langetakse põrmu). Raske depressiooni faasis - märgatavalt kahanenud huvi kõige senise vastu, muutused magamisharjumustes ja söögiisus, energiapuudus, alaväärsustunne või ekstsesiivne süütunne. Maniakaalses faasis muutuvad sümptomid täielikult - võib väljenduda oivalises meeleolus, hüperaktiivsuses, agressiivses käitumises, erutuvuses, suurushulluses ja vähenenud otsustusvõimes. Kergemad depressioonid jagunevad:1)neurootilisteks,2) nartsissistlikeks ja 3) psühhoreaktiivseteks. Neurootiline depressioon - väljendub rusutud meeleolus, enesesüüdistustes,
Isiksus kujuneb läbi loomingulisuse valikuid tehes. Elu lõpu poole räägib sotsiaalsest huvist ehk ühiskondlikkuse tundest. See on evolutsiooni lõppeesmärk inimesed toetavad üksteist. Need kellel koostöövalmidus on väike võivad olla neuroosiga. Isiksuse kujunemine on enesekesksuselt pöördumine ühiskondlike huvide poole. 3 elu ülesannet : töö ühiskonnale kasulik, armastus- heteroseksuaalsus, koostöö kahe inimese vahel, sõprus-soov tegutseda samasugustega. Ülemäärane alaväärsustunne, ärahellitatus ja hüljatus tekitavad isolatsiooni. 8. Reich Tahtis Freudi ja Marksi õpetust siduda freudomarksistid. Kehale suunatud psühhoteraapia inimese kehas peab liikuma energia. ,,Keha soomusrüü" lihaspinged, mis ei lase ringelda energial, need pinged nõrgendavad valu ja emotsioonid on nullitud. Ta teooria on erinevad füüsilised harjutused, mis need pinged eemaldab. Piirkonnad ehk segmendid : silmad,
Neofreudistlikud psühhoanalüütikud: C.G.JUNG - Inimesel kollektiivne alateadvus- mälujäljed liigi ajaloost, päritav, sisaldab arhetüüpe ( nt persona, anima ja animus, vari) Ekstraversioon psüühilise energia suunatus väljapoole. Introversioon - energia suunatud subjektile, psüühilistele protsessidele. A.ADLER - Peamine inimese vajadus püüelda üleolekule, täiuslikkusele ja täiustumisele. Kui täius jääb saavutamata: alaväärsuskompleks- kui alaväärsustunne, siis kompenseerib sooviga ennast maksma panna, üle olla. 5 2. Klassifitseeriv e isiksusejoonte lähenemine (trait approach). Isiksus on ajas püsivate, stabiilsete omaduste kogum ja see moodustab kindla struktuuri; viie-faktoriline mudel ehk Suur Viisik 3. Käitumuslik e biheivioristlik - Isiksus on omandatud reaktsioonide kogum; kujundab välja keskkond. 4. Humanistlik C.Rogers, A
ei ole võimalik. 10) Juriidilist isikut kahjustanud muud omakasupüüdlikud teod, mis on põhjustanud juriidilise isiku maksujõuetuse. Juhtimisvigu tüübid: 1) Tegevusest tulenevad vead, kui jäetakse reageerimata tingimuste või keskkonna muutusele. 2) Soorituse vead, mida põhjustavad ebaõige planeerimine, ebaadekvaatsed otsused, õigustamatud kulutused. C. N. Parkinsoni arvates juhtimisvigu põhjustavad alaväärsustunne, kadedus ja võimetus. 3C sündroom (juhtimis- ja marketingvigade põhjused): - mõnulev rahulolu - alalhoilikkus-vanameelsus - upsakus Vigadega aitavad toime tulla järgmised põhimõtted: 1) Kasvavaid probleeme või tehtud vigu tuleb kiiresti tunnistada. 2) Probleemide põhjused tuleb täpselt kindlaks teha. 3) Alternatiivsed korrigeerimisvõimalusi tuleb hinnata organisatsiooni ressurssidest ja kitsendustest lähtudes. 4) Korrektsioon tuleb teha nii kiiresti kui võimalik.
ja kes ei usu vaba tahte võimalikkusesse. juhtunud inimese lapsepõlves, kujundab Elukäiku määravad nende tema kogu ülejäänud elukäiku. Kui lapsepõlves meelest saatus, horoskoobid, geenid, oli mingi trauma, siis usutakse, suured inimesed ja muu selline, mis täidab et inimene elab kogu ülejäänud elu seda nende personaalset tühjust. traumat läbi. Kui inimesel on alaväärsustunne, Kui enesetunnetusel on tänapäevases siis usutakse, et tal juhtus hariduses nii oluline osa (igatahes lapsepõlves midagi, mis alaväärsuse kindlasti pole see mingi sekundaarne esile kutsus. Oma võimu näitavast inimesest faktor), siis tuleb sellele senisest tunduvalt arvatakse, et ilmselt alandati teda rohkem rõhku panna. Adekvaatsema lapsepõlves ja seepärast püüabki ta
Psühhosotsiaalne arengukäsitlus - Üks Freudi õpilasi, kuid ei olnud nõud Freudi seksuaalse arengu etappide teooriaga. - Toob sisse ego. - 1911.a lõi individuaalpsühholoogia koolkonna - Terviklikkus, vastustunne, eesmärkideni püüdlemine - Psühhopatoloogia aluseks julguse kaotamine. - Inimene saab käsitleda sotsiaalses keskkonnas. - Aristoteles on suur mõjutaja. Alaväärsustunne, mis kujuneb lapsepõlves ja läbi suhete vanematega. Tunnetame oma ebatäiuslikkust. Ülesaamiseks on tarvis võimutahe, mis annab teiste üleolemist ja arendada selleks oskusi. Võimu tahe - > ühtsus teistega Vastavad neg. domineerimine teistele silmapaistmine. Sünni järjekord, mitmendana laps sünnib perre sõltub milline on ta hiljem sotsiaalses keskkonnas
see enam inimest motiveerida. Rahuldamata vajadused tekitavad pingeid. Kõrgemaid vajadusi rahuldab inimene siis, kui madalamatelt astmetelt vajadused on rahuldatud. Kui madalamalt astmelt jääb midagi rahuldamata, siis liigub see hierarhias allapoole. 1. Füsioloogilised (seks, vesi, toit, uni jms), 2. Kaitstus (turvatunne, kindlus), 3. Armatus ja kuuluvus, 4. Tunnustus (inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised teda hindavad. Alaväärsustunne pärsib enesekindlust ja sotsiaalsust), 5. Eneseteostus (mida elus tahan?). Silmas on peetud keskmist inimest, pole arvestatud neid, kes loobuvad mingitest vajadustest, et saavutada kõrgemaid eemärke. Atributsioonid ehk omistamised (Weiner): inimene püüab leida enda või teiste käitumistele põhjuseid neid mingil viisil tõlgendades. Koosneb kolmest etapist: käitumise märkamine, käitumist peetakse tahtlikuks, põhjus omistatakse seesmistele
valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus
valikuline). Ego kaitsemehanismid: eitamine, projektsioon(ebameeldivad tunded kanname üle teistele), asendamine( em. väljaelamine kellegi teise peal), identifitseerimine (kellegi järgi käitumine), regressioon (varasemale tasemele taandumine), reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse), ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine), huumor (eneseiroonia), sublimatsioon. Neofreudistid A. Adler: individuaalpsühholoogia, sünnijärjekord, võimutung vs alaväärsustunne E. Erikson: psühhosots. areng E. Fromm: psüühilise ja sots. teguri vahekord C.G. Jung: analüütiline psü. 2. Biheiviorism (Käitumuslik lähenemine) - psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (nt Ivan Pavlovi tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise uurimises - eitab teadvust psühholoogia ainena, pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus
2. Kõndima Autonoomia vs Autonoomiatunde ja eneseusalduse arenemine; hakkamine häbi ja kahtlus tegevuspiirangute kogemine. 3. Varane Initsiatiiv vs Keskkonna tundmaõppimise ja sellega lapsepõlv süütunne manipuleerimise suundumuse arenemine. 4. Noorem Töökus vs Nauding lapsepõlvele omaste intellektuaalse, kooliiga alaväärsustunne isiksusliku, sotsiaalse ja füüsilise arenguga toimetulekust. 5. Noorukiiga Identiteet vs Stabiilsuse ja rahuldustunde kujnemine identiteedi identiteedi ja isiksusliku suundumuse vallas. hajumine 6. Noorusiga Intiimsus vs Püsivate intiimsuhete loomise võime kujunemine. isolatsioon 7
Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine,
võrreldakse kõiki tulevasi inimesi oma vanematega. A. Adler inimese motivatsiooni teooria. · Inimeste organite ebatäiuslikus tingib kompentsatsiooni · Inimesel on sündides kollektiivne ühtsuse tunne karjainstinkt · Inimesel on teadvus ning ta hakkab ennast eraldama keskkonnast, mina-teadvus, sina-teadvus. Võrdlus teistega, alaväärsustunne · Alaväärsust kompenseerib võimutung, püüd teistest üle olla. · Inimese motivatsiooni iseloomustab sugutung ja võimuiha. o III grupp isiksuse omaduste teooriad: Eisenky temperamendi tüüpide käsitlus: · Flegmaatik aeglane, ei taha teistega suhelda, ei suuda kuidagi midagi alustada. Tuimavõitu. (Sissepoole) · Melanhoolik kurvameelne, romantiline, iseenda mõtetes, ebastabiilne
tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema).(Leuska, 2010) 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. (Leuska, 2010? 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet).
elamuse või tunde. Füüsilistega tuleneb konkreetne emotsioon. Juhul kui ilma mingi objektita on mingi seisund, siis see võib viidata häirele. Emotsioonid on ka hea indikaator normi ja tervise hindamiseks. Kõrgemad tundmused: armastus, empaatia, patriootilised elamused, katarsis(kunstilise hinnangu andmise võime), jm. Kõlbelised, intellektuaalsed (intellektuaalsus ja emotsioonid on tihedas seoses), esteetilised. + isiksuslikud väärtused ja normid. alaväärsustunne (kompleks). Eeldavad sotsialiseeritud isiksust, õppinud midagi eetikast, moraalist jne. Aju parempoolkera on emotsioonide poolkera. Seal on nt muusikataju ja ka emotsioonide mõjutamine. Aistingutel on tunnetega tihe seos- toob esile emotsiooni, tunde. Afektiivsed reaktsioonid- ühed tähtsaimad, meeleolud, kalduvus mingit laadi meeleolule, emotsioonid, hoiakud, kus on alati mingisugune objekt.
Tema lõi 1911.a. oma koolkonna, selle nimetas ta individuaalpsühholoogiaks. Adleril tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puu. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Alateadvust näeb Adler väiksema mahuga kui Freud. Adler on esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda lapsepõlves kujunenud alaväärsustunnet võimelised ületama. Samas ütleb ta nii, et varases lapsepõlves tekib paratamatult meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne. Koguaeg on näha, et keegi on meist parem targem, täiuslikum, jne. Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest alaväärsustundest, mis kõigil kujuneb, üle saada, selleks kujuneb võimutahe. Võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskuseid. Negatiivne lahend on domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvanuikka. Positiivne lahend - tunnetab ühtust teistega. Samuti räägib ta teleoloogiast
on vaesemad kui teised 7 on rikkamad kui teised on lihtsalt teistest erinevad (Politsei- ja piirivalveamet, Koolivägivald ja koolikiusamine) Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: (Politsei- ja piirivalveamet, Koolivägivald ja koolikiusamine) 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest eemalehoidmine või omakorda teiste tõrjumine (ei usu enam, et keegi tahab sõber olla) -> Hinded halvenevad, on sageli haige, muutub ise ka agressiivseks KÕRVALSEISJAD -> Omasid ei jäeta üksi! -> Klassikaaslaste sekkumine-> Tunne: Ma pole üksinda! -> Kiusamise lõpp-> Klassis suhted sõbralikud-> Teeme kõik koos midagi põnevat. 4. Mis on küberkiusamine? Küberkiusamine on üks kiusamise vormidest, mille eripäraks on erinevate tehniliste
Kui pinget ei ole , on töö tulemuslikkus väike. Stress on subjektiivse hinnangu tulemus. Tegureid, mis kutsuvad esile stressi, nim. stressoriteks. Stressist üle saamine on keeruline ja lahendusi väga pole. Konformsus püsiv isiksuse omadus. Tekib konformismi pideval esinemisel. Konformism - kui inimene allub grupi survele ja loobub oma tõekspidamitest, püüab elada, mõelda ja toimida nii, nagu kõik. Omased jooned: · sisendatavus · emotsionaalne aheldatus · alaväärsustunne · mure teiste heakskiidu/hukkamõistmise pärast · on seda tugevam, mida rohkem on grupis liikmeid Allikad: · püüd toimida õigesti ja toetuda seejuures teiste antud normidele · püüd meelidida kaaslastele · püüd saada tasu sobiva käitumise eest ja vältida karistusi ebasobiva käitumise eest 45 Enesejuhtimise olemus. Harjumused enesejuhtimises. + Enesejuhtimine on väga lai mõiste selle alla mahutatakse kõikvõimalikke teemasid ja
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimin...
Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine,
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja k...
Ta uurib tegelikult väga paljusid tuntud ja kuulsaid inimesi (nende elu) ja leiab, et üks selline tunnus, mis neid sagedasti ühendab, on see, et nad on noorena tundnud palju alaväärsustunnet. See ei pruugi alati tähendada, et psühholoogiline alaväärsus oleks halb ja hukutav, vaid see võib olla just vastupidine: paneb inimese tööle. Inimühiskonnas on oluline koostöö ja ühtsustunne. Seega ta väidab, et alaväärsus võib olla hoopis positiivne, kuid tugev alaväärsustunne on alati negatiivne. See pidurdab arengut, kuid mõõdukas alaväärsus on pigem hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud lapsed ja laps on väiksem, abitum, peab alluma täiskasvanule. Seda etappi ei saa keegi elus vahele jätta. Seda alaväärsust on kõik kogenud ja tundnud. Psühhoanalüüs Tema kuulub ka analüütikute koolkonda. Freudiga oli tal lahkuminekuid ideedes (seksuaalteooria, Oidipuse kompleksi käsitlus)
1911- lõi oma koolkonna: individuaal psühholoogia. Freudil oli teadvus vee peal, siis Adler tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puul. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Teadvus on see, mis jääb peale ja alateadvus on väiksemamahuline. Esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda alaväärsuse tunnest, mis on lapsepõlves tekkinud, võimelised ületama. Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe. See võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskused. Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvnueas. Positiivne lahend- tunnetab ühtsust teistega. Samuti räägib ta teleoloogiast (ei seostu alaväärsusega)- eesmärgipüüdlus
· Ärevus (objektiivne; neurootiline; moraalne) 2) Carl Gustav Jung · Vabad assotsiatsioonid · Kollektiivne teadvustamatus · Psüühika struktuur; arhetüübid (persona, vari, anima / animus) · Individuatsioon · Psühholoogilised tüübid (mõtlemine, tundmine, aistimine, intuitsioon) · Mütoloogia ja alkeemia 3) Alfred Adler · Sotsiaalne huvi, ühistunne · Eesmärkide tähtsus; teleoloogia (Freudi arvamus psüühika struktuurist olevat "ebausk") · Sünnijärjekord · Alaväärsustunne · Üleolekukompleks, mis maskeerib alaväärsustunnet 4) Erik Erikson · Identiteedikriis · Identiteedi arengu staadiumid · Seksuaalsus on vähem tähtis kui Freudi arvates: ego tunneb mõnu ka muust, nt asjadega hakkamasaamisest ("mastery") · Kriisid: usaldus vs usaldamatus; autonoomia vs häbi ja kahtlus; initsiatiivikus vs süütunne jne Humanistlik ja fenomenoloogiline käsitlus · Carl Rogers: kliendikeskne teraapia · Abraham Maslow: eneseaktualisatsioon
Asendamine Identifitseerumine Regressioon Reaktsiooni formatsioon Ratsionaliseerimine Huumor Sublimatsioon Neofreudistid Neofreudism, uusfreudism, psühholoogia suund, mis eraldus 1930. aastail Sigmund Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast. Neofreudismi järgi määravad isiksuse käitumise eelkõige ühiskonna ja kultuurilised tegurid . Alfred Adler - Individuaalpsühholoogia - Võimutung vs alaväärsustunne - Sünnijärjekord Erich Fromm - Psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord E. Erikson - Psühhosotsiaalne areng C.G. Jung -Analüütiline psühholoogia Biheiviorism Biheiviorismiks (inglise behaviorism) nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega.
Kuritarvitamine ehk väärtarvitamine võib, kuid ei pruugi eelneda sõltuvusele. Võõrutussündroom (F1x.3) - Alkoholi võõrutusnähud, rahvapäraselt "pohmelus" või "kassiahastus" on pärast joomist ilmnevad halb enesetunne, nõrkus, väsimus, peavalu, suu kuivus, higistamine, oksendamine, südameklop-pimine, närvilisus ja käte või kogu keha värisemine. Kehaliste sümptomite kõrval esinevad ka psüühilised nähud: süü, häbi, alaväärsustunne ja masendus. Nimetatud sümptomid esinevad ka mittesõltlasel mürgistusnähtudena suure hulga alkoholi tarvitamisel. Psühhootiline häire (F1 x.5) Amnestilise sündroomi (F1x.6) Residuaalne(-jääk) või hiline psüühikahäire (F1 x.7) PARKINSONI TÕBI (väriseb kõik)- ajurakud on hävinenud (sama on ka alkoholismiga). Parkinsoni tõve Inimesele ei saa öelda, et jäta värisemine. Samamoodi ei saa öelda ka alkoholismi põdevale inimesele, et jäta joomine.
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
Instinkt on stiimul, mis tugineb organismist endast. Neid tunge sünnitab mingi teatud vajadus ning neil on eesmärk ja objekt. Neofreudistid pöörduvad sugutungi kõrval või selle kiuste ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. A.Adler n peab liikumapanevaks jõuks inimese võimutungi, tahet vägivaldsusele, mis määrab kogu tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise teed. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsustunne. Oluliseks saavutused on püüe ületada alaväärsuskompleksi. E.Frommi arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerimine e eralumine. Sellega aga omakorda kaasneb üksildus tunne. Üheks oluliseks käitumise motiiviks ongi püüe ületada üksildustunnet. Analüütlises psühholoogias saab määravaks mitteseksuaalne jõud. (Välja arendajaks C.G.Jung). alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isik...
käitumise? Adlerit huvitas, mis on see jõud, mis paneb inimesed tegutsema. Oletas, et kõige olulisem jõud on see, et kõik organismid püüavad välja arendada oma potentsiaali ja see mis on selles keskkonnas mittekohane püütakse kompenseerida. I Organite alaareng – kompenserimine, ülekompenseerimine. Püüdlus täiuse või üleoleku poole (striving for superiority). Kopenseerimine - inimene püüdleb täiuse poole. II Alaväärsustunne (feeling of inferiority)ja alaväärsuskompleks (interiority complex). Üleolekukompleks (superiority complex). Loomulik reaktsioon paneb tegutsema selles suunas, et inimene poleks enam alaväärne. Alaväärsuskompleks – inimene fikseerub sellele ideele, et tema elu on teistest halvem. Ei ole enam normaalne motivaator. Inimene ei püüa kompenseerida, vaid püüab muuta maailma selliseks, et see enam teda ei alavääristaks. Tekib varases eas.
Nad põgenevad 36 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 37 uima, et tunnetada "häid" elamusi, et unustada kodunt kaa- Suitsetamine viib aga sageli teiste meelemürkide pruukimiseni, sest sasaadud raskesti koormav ebakindluse- ja alaväärsustunne suitsetavad lapsed on õppinud üle olema droogide käsutamisega tekkivast ning hirm. Nii käitudes ei kao aga probleemid kuhugi. Üsna kõhklusest. Peale selle on suitseta- Tubakas on mine kulukas lõbu, nii et pea muutuvad lapsed ja noorukid oma sõltuvuse vangiks, al- lapsed ja noorukid on sigarettide ohtlik mõnu-ostmiseks vajaliku raha koholi ja uimastite tarbimine muutub kinnisideeks
Kontakti otsimine düstroofias pole kontaktsed. Vaja pehmet tooni, arvestades huvi tervise vastu, tähenärijalikkust, samuti kõrgenenud materiaalset huvitatust. Tuleb korrigeerida nende suhet ümbritsevaga. Töötempo on aeglane. Esineb palju (11%). · Sensitiivne Lapsena arad ja kartlikud, kiinduvad kergesti. Õppimises on püüdlikud. Raskused algavad hilises murdeeas. Avaldub tundlikkus, kaua sõltutakse vanematest. Ollakse kohusetundlikud, kõrgete moraalsete eelistustega. Alaväärsustunne väljendub hüperkompensatsiooniks, seega tihti ollakse ühiskondlikel ametikohtadel. Huvid on siirad või kontrastsed. Esimesed on intellektuaal-esteetilised, teised kehalis-manuaalset laadi. Enesetapust mõeldakse tihti, kuid katsetatakse harva, kuid mitte demonstratiivselt. Ei kalduta kuritegelikkusele, alkoholismi, suitsetamisele. Enesehinnang on objektiivne, ei valeta ega teeskle. Vihkavad alusetut süüdistamist. Võivad esineda foobianeuroosid, masendus, skisofreenia
Kontakti otsimine düstroofias pole kontaktsed. Vaja pehmet tooni, arvestades huvi tervise vastu, tähenärijalikkust, samuti kõrgenenud materiaalset huvitatust. Tuleb korrigeerida nende suhet ümbritsevaga. Töötempo on aeglane. Esineb palju (11%). · Sensitiivne - Lapsena arad ja kartlikud, kiinduvad kergesti. Õppimises on püüdlikud. Raskused algavad hilises murdeeas. Avaldub tundlikkus, kaua sõltutakse vanematest. Ollakse kohusetundlikud, kõrgete moraalsete eelistustega. Alaväärsustunne väljendub hüperkompensatsiooniks, seega tihti ollakse ühiskondlikel ametikohtadel. Huvid on siirad või kontrastsed. Esimesed on intellektuaal-esteetilised, teised kehalis-manuaalset laadi. Enesetapust mõeldakse tihti, kuid katsetatakse harva, kuid mitte demonstratiivselt. Ei kalduta kuritegelikkusele, alkoholismi, suitsetamisele. Enesehinnang on objektiivne, ei valeta ega teeskle. Vihkavad alusetut süüdistamist. Võivad esineda foobianeuroosid, masendus, skisofreenia
ebaõnnestumise põhjustamises. Tagakiusamistunne. Krooniline süüdistamine viib veendumusele: "Kõik on minu vastu ja pole mingit mõtet üritada teha midagi positiivset või konstruktiivset (asjalikku)!" Soovimatus võistelda. Võistlus eksponeerib õpilase nõrkusi teistele ning ta on ebaõnnestumises veendunud (milleks üldse üritada!). Üksindusse tõmbumine ja kartlikkus. Õpilased, kellel on alaväärsustunne, väldivad teisi ja arvavad siis, et teised ei salli neid. Selline taktika võtab enesesugestiivse ennustuse ilme, sest ei lase neil ära kasutada soodsaid juhtumeid, mis võimaldaksid neil õppida normaalseks sotsiaalseks kohandumiseks vajalikke baasoskusi. Isekus Isekus, kõrkus on pahe, millest ükski inimene pole vaba, mida igaüks jälestab teiste juures ja mida vaevalt keegi peale kristlaste endale süüks paneb, kirjutab Clive Lewis (1992): Pahe,
turvalisust lapsele, tema vajadustele ja kasvule. Last ootav ema kasvab tütre rollist ema rolli ja mees poja rollist isa rolli. Muutuvad suhted oma vanematega. Muutus võib olla positiivne, 69 sidemeid, mõistmist ja austust sisaldav. Mõnikord raskendavad seda suhet võistlus, kadedus ja alaväärsustunne. Suhte muutumist mõjutavad mõlema osapoole isiklik küpsus ja võime heaks kiita elumuutust ja kohaneda asjalikult viisil. Ootamise ajal hakkavad ema ja isa üles ehitama uut, ainulaadset ja väärtuslikku suhet tuleva lapsega. Esimesed sidemed tulevase lapsega võidakse luua juba varemgi, siis kui hakatakse last planeerima. Suhted muutuvad seoses lapse sünniga. Kodused tööd, argipäevased toimetused ja päevakord muutub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
