4 Diktatuuride teke Pärast Teist Maailmasõda oli olukord maailmas vägagi ebastabiilne. Mitmed riigid vaevlesid majanduskriisides ja üleüldises viletsuses. See lõi kõikuma ka demokraatliku maailmavaate aluspinna. Kuid siiski miks osades riikides kujunes välja diktatuur, samas kui teistes suutis demokraatia püsima jääda? Esimeseks põhjuseks võib tuua lüüasaamise Esimeses Maailmasõjas. Osadel riikidel(Itaalia, Saksamaa) tekkis nn. alaväärsuskompleks ja seda kasutasid osavasti ära esilepürgivad tulevased diktaatorid. Lisaks olid riikidel kolossaalsed võlad ning tohutud inimkaotused. Tööpuudus oli tohutu. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist (nende seas Saksamaal Hitler, Itaalias Mussolini, Venemaal Stalin). Lisaks kõigele oli eelnimetatud riikides demokraatlik kord väga lühikese ajalooga ning ei olnud veel ennast suutnud päris hästi õigustada
Kuressaare Gümnaasium "Ajastu muutub, kas ka inimene?" Luuleprojekt Laulusõnad esitajalt Tupac Shakur Dear mama When I was young me and my mama had beef Seventeen years old kicked out on the streets Though back at the time, I never thought I'd see her face Ain't a woman alive that could take my mama's place Suspended from school; and scared to go home, I was a fool with the big boys, breakin all the rules I shed tears with my baby sister Over the years we was poorer than the other little kids And even though we had different daddy's, the same drama When things went wrong we'd blame mama I reminice on the stress I caused, it was hell Huggin on my mama from a jail cell And who'd think in elementary? Heeey! I see the penitentiary, one day And runnin from the police, that's right Mama catch me, put a whoopin to my backside And even as a crack fiend, mama You always was a black queen, mama I fin...
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa tema jutust nii kui nii aru ning ärritab Holdenit. Sally on solvunud ja tahab, et Holden ta rahule jätaks. Uisuväljakult läheb Holden kohvikusse sööma. Holden hakkab mõtlema Janele ja jõuab selleni, et tüdrukud ütlevad alati, kui keegi on ülbe, et tal on alaväärsuskompleks, kuid kui neile ei meeldi, siis leiavad nad, et ta on ennast täis, kuigi võib tegelikult olla väga kena ja alaväärsuskompleksiga. Siis läheb Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise.
On saanud mõjutusi Darwinilt (elu põhiaspekt on keskkonnaga kohanemine, ühed organismid kompenseerivad teisi, olulised on koostöö ja ühtsus.) psühhoanalüüsilt (võtab üle ema-lapse suhted, ei võta üle seksuaalsust ja Oidipuse kompleksi), Nietzchelt (terminid, mõisted), holismilt ja Smutsilt (filosoofiline baas, süsteemidel on omadused, mis puuduvad nende üksikutelt osadelt). Isiksuseteooria tähtsaim mõiste on alaväärsuskompleks. Tugev pidurdab, mõõdukas motiveerib. See on olems kõigil inimestel, tekib, kuna lapsed on väiksemad ning neil on piirangud. Tugev alaväärsuskompleks tekitab üleolekupüüdusi. Üleolek võib olla positiivne ja negatiivne. Positiivne hõlmab hoolitsemist enda ja teiste heaolu eest, see on oskuste ja võimete arendamine. Negatiivse puhul võitleb inimene isikliku üleoleku eest, allutamine, valitsemine.
Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida. Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat. Iga inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Adleri põhimõisted on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd ehk püüdlus üleolekule, elueesmärgid, elustiil, sotsiaalne huvi. Alaväärsus - võib olla nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks
Ego on teadvuse tsentrum, mis loob in teadlikus elus teatud suundumise, järjepidevuse. Seisab vastu teadvust ähvardavatele faktoritele, takistab alateadvusest asjadel üles kerkida. Tänu egole püüab inimene oma kogemusi analüüsida, ette planeerida. Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat. Iga inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Adleri põhimõisted on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd ehk püüdlus üleolekule, elueesmärgid, elustiil, sotsiaalne huvi. Alaväärsus - võib olla nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks
Psühhoanalüütiline suund Sigmund Freud. Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Karen Horney. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. C.G.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B aluseks on ideed, mis koguti reflekside uurimisega
Elavus ja dünaamika Armastab võitlusstseene "Minerva kaitseb Paxi Marsi eest" Rahu kaitseb Pax "Leukippose tütarde röövimine" Jõuliselt vastandatud heledad ja tumedad värvitoonid "Õlgkübar" Autoportree Isabella Brantiga Rubenslik naine - lopsakas Mitu aastat elanud , töötanud Madridis ja Pariisis Maria de Medici Anthonis van Dyck Paraadportree, kus tagaplaanil on kangad(traperii) ja antiiksed sambad Tuntud portreed Charles I'st Alaväärsuskompleks - jäik poliitika ja konfliktid Jakob Jordaens Kujutab lihtrahva seas populaarset pidustust OAPIDUSTUST Maalinud joodiku-taolisi stseene Antiiksed kangelased Astus elu lõpuk abikaasa survel kalvinistlikusse kirikusse ja taganes katoliku usust Tööd oli kohe vähem Töötas hollandis Amsterdami uue raekoja seinamaalid Kuningalossina tänapäeval A. Brower Oluline sellepärast, et ta on õppinud hollandis kunstiakadeemias Koloriit erinev tunduvalt teistest kunstnikest
tegutsema. Oletas, et kõige olulisem jõud on see, et kõik organismid püüavad välja arendada oma potentsiaali ja see mis on selles keskkonnas mittekohane püütakse kompenseerida. I Organite alaareng – kompenserimine, ülekompenseerimine. Püüdlus täiuse või üleoleku poole (striving for superiority). Kopenseerimine - inimene püüdleb täiuse poole. II Alaväärsustunne (feeling of inferiority)ja alaväärsuskompleks (interiority complex). Üleolekukompleks (superiority complex). Loomulik reaktsioon paneb tegutsema selles suunas, et inimene poleks enam alaväärne. Alaväärsuskompleks – inimene fikseerub sellele ideele, et tema elu on teistest halvem. Ei ole enam normaalne motivaator. Inimene ei püüa kompenseerida, vaid püüab muuta maailma selliseks, et see enam teda ei alavääristaks. Tekib varases eas.
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa tema jutust nii kui nii aru ning ärritab Holdenit. Sally on solvunud ja tahab, et Holden ta rahule jätaks. Uisuväljakult läheb Holden kohvikusse sööma. Holden hakkab mõtlema Janele ja jõuab selleni, et tüdrukud ütlevad alati, kui keegi on ülbe, et tal on alaväärsuskompleks, kuid kui neile ei meeldi, siis leiavad nad, et ta on ennast täis, kuigi võib tegelikult olla väga kena ja alaväärsuskompleksiga. Siis läheb Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise.
vv-ohvri tunnusjooned: ohvrikäitumine (küürus, ei vaata otsa), enesekaitse reakst, madal enesekontroll (nutt), madal enesehinnang, ülipüüdlik kohanduja, alaväärsuskompleks, masohhism, tradits kasvatus, väljaarenemata isiksus (ei suuda kaitsta oma soove), mehest sõltuv, ebastab psüühika, sots abitus, käsutäitja, jõu ja võimu ihalus (vajab autoritaarset meest).
esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge mahalaadimise tegevuses. Afekt on emotsionaalne puhang, mida iseloomustavad järgmised tunnused: 1) võimukus 2) tormilisus 3)ootamatus ja lühiajalisus · Kirg (tugev, püsiv, sügav tundmus , mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse) Tundmuste spektrisse kuuluvad veel: - Nn kõrgemad tundmused, - Empaatia - Alaväärsuskompleks. Emotsioonide väljendumine füüsises Pulsisagedus, pupillide laienemine, lihaspinge , reaktsiooniaeg jne. Kõrgemad tundmused 1) Kõlbelised tundmused (tekivad inimestevahelises suhtlemises) 2) Intellektuaalsed tundmused(seotud inimese vaimse tegevusega) 3) Esteetilised tundmused (seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega) Tähelepanu ja tähelepanelikkus Tähelepanu mõiste ja neurofüsioloogilised alused
esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge mahalaadimise tegevuses. Afekt on emotsionaalne puhang, mida iseloomustavad järgmised tunnused: 1) võimukus 2) tormilisus 3)ootamatus ja lühiajalisus Kirg (tugev, püsiv, sügav tundmus , mis haarab kogu inimese, allutab endale tema mõtete ja tegevuse põhisuunduse) Tundmuste spektrisse kuuluvad veel: - Nn kõrgemad tundmused, - Empaatia - Alaväärsuskompleks. Emotsioonide väljendumine füüsises Pulsisagedus, pupillide laienemine, lihaspinge , reaktsiooniaeg jne. Kõrgemad tundmused 1) Kõlbelised tundmused (tekivad inimestevahelises suhtlemises) 2) Intellektuaalsed tundmused(seotud inimese vaimse tegevusega) 3) Esteetilised tundmused (seotud ilu ja harmoonia tunnetamisega) 38 Tähelepanu ja tähelepanelikkus Tähelepanu mõiste ja neurofüsioloogilised alused
sagedasti ühendab, on see, et nad on noorena tundnud palju alaväärsustunnet. See ei pruugi alati tähendada, et psühholoogiline alaväärsus oleks halb ja hukutav, vaid see võib olla just vastupidine: paneb inimese tööle. Inimühiskonnas on oluline koostöö ja ühtsustunne. Seega ta väidab, et alaväärsus võib olla hoopis positiivne, kuid tugev alaväärsustunne on alati negatiivne. See pidurdab arengut, kuid mõõdukas alaväärsus on pigem hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud lapsed ja laps on väiksem, abitum, peab alluma täiskasvanule. Seda etappi ei saa keegi elus vahele jätta. Seda alaväärsust on kõik kogenud ja tundnud. Psühhoanalüüs Tema kuulub ka analüütikute koolkonda. Freudiga oli tal lahkuminekuid ideedes (seksuaalteooria, Oidipuse kompleksi käsitlus). Nende teooriate tõttu toimus Freudi ja Adleri vahel lõplik eraldumine. Psühhoanalüüsist võtab ta omaks ja seob oma teooriaga selle põhiidee, et varased
ühiskonna rolli (Fromm, Erikson, Horney). ,,Inimese tundmine". Mõjutused: 1. Darwinilt, kuid ta teeb selle teooria natukene ümber- inimene üritab ennast pidevalt täiustada ja seetõttu on keskkonnaga olevusvõitluses. Inimese mittetäiuslikus (alaväärsus) võib teda stimuleerida võitlema, treenima, kõrgemaid saavutusi saama. Seega ta väidab, et mõõdukas alaväärsus on hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud lapsed ja laps on väiksem, abitum, peab alluma täiskasvanule. Ta leiab, et koostöö ja ühtsus võib olla palju tähtsam inimese jaoks kui kokurenti võistlus. 2. Psühhoanalüüs- Tema kuulub ka analüütikute koolkonda. Freudiga oli tal lahkuminekuid ideedes (seksuaalteooria, Oidipuse kompleksi käsitlus). Nende teooriate tõttu toimus Freudi ja Adleri vahel lõplik eraldumine. Psühhoanalüüsist võtab ta omaks ja
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R
Makar on teenistusastmelt titulaarnõunik, kelle haritustase on madal. Ainuke tekst, mida ta loeb, on ajaleht. Madalat haridustaset püütakse näidata madala stiili kaudu. D-le pandi pahaks, et miks ta oma teksti nii halvas keeles kirja pani. D vastas, et see ei olnud tema, vaid tema tegelane. D püüab olla objektiivne. Makar elab sisuliselt köögis õhukese seina taga. Makar parandab ennast kogu aeg poole lause pealt. Ta vaatab ennast kõrvalt kurja pilguga. See on väga sügavalt juurdunud alaväärsuskompleks. Tal tekivad mitmesugused ambitsioonid. See tegelane on kahestunud jutustab tegelikkusest, kuid tahab näida paremana. Tegelane meenutabki Gogoli Akakit. Erinevus on selles, et Makaril on armastatu, kellega ta ei saa kohtuda. Makar vaatab ennast võõraste inimeste pilkudega pilgud on halvad. Makar on aga Akakist hoopis erinev. Gogol mõistab hukka selle kindrali, kes Akaki peale karjub, aga Dostojevski Makar on veendunud selles, et eksisteeriv kord on õiglane
Huumor Teadlik allasurumine Altruism Neofreudistlikud psühhoanalüütikud Carl Gustav Jung tõi psühholoogiasse järgmised olulised mõisted: vabad assotsiatsioonid isiksuse psühholoogilised tüübid (ekstravert ja introvert) kollektiivne alateadvus arhetüüp Alfred Adler tõi psühholoogiasse järgmised olulised mõisted: kompenseerimine üleolek alaväärsuskompleks sünnijärjekord Erik Erikson Arengu psühhosotsiaalne käsitlus Erich Fromm Karen Horney Isiksuse käsitlus Carl Gustav Jungi (1875 1961) poolt Jungi teooria aluseks on psühholoogiliste vastandite teooria. Jung näeb kõiges vastandeid: ka kõige suuremas raevus kellegi vastu toimivad mingil määral sellele vastupidine hoolitsus teiste eest ja vanemliku ning religioosse kasvatuse mõju.
masinad veel mitte. (Ühel päeval üks masin solvub selle väite peale. Siis ongi käes aeg, kus masinad saavad inimese kombel tõlkima hakata, sest solvumiseks ja suhtlustaotluse omamiseks läheb tarvis umbes sarnasel määral töötlusvõimsust.) Tõlkijad, kes soovivad lähteteksti austada ja kardavad oma suhtlustaotlust tõlkes väljendada, konkureerivad otseselt masintõlke- süsteemidega. Veelgi enam, selline professionaalne alaväärsuskompleks vähendab kogu elukutse prestiiži ühiskonnas, kisub alla hindu ja süvendab klientide muljet, et suvalise pikkusega tõlge peaks valmis saama hiljemalt järgmise päeva hommikuks. Lisaks ei leidu lähteteksti teisendava tõlkimise kirjeldamiseks niisugust suhtlusteooriat, millega need tõlkijad ise nõus oleksid. Ainult fikseeritud koodi mudeli korral on lähtetekstil mingi objektiivne tähendus, mida saaks tekstist ilma inimmõistuse abita tuvastada ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
