võimega. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi. (mastery.ee 27.01.2017) Stressirohked sündmused on sageli psüühiliste haiguste kiirendajateks. Üks levinumaid nendest on depressioon, mille sümptomiteks on: rõhutud meeleolu, isutus, unetus, aeglustunud mõtlemine ja motoorika (liigutused), jõuetus- ja abitustunne, alaväärsus, süütunne, kehv keskendumisvõime, enesetapumõtted. Palju tõsisem on lugu püsivate ja süvenevate depressioonidega, mis ilmnevad pikaaegse masenduse kujul. (raulpage.org 27.01.2017) 5 2. KOOLISTRESS Koolistressi ilmingud olenevad nii lapse east kui iseloomust. Vanemad õpilased kurdavad sagedamini peavalu, peapööritust ja liigset higistamist, nad võivad muutuda kärsituks ja tujukaks
Iseloomujooned tekivad elu jooksul, elustiiliga püütakse elueesmärke saavutada. Elueesmärkide ja elustiili kujunemine on lookakt, mis toimub läbi valikute. Oluline on ühiskond, selles toimuv koostöö. Koostöö abil saab alaväärsust ületada. On kolm elu ülesannet: töö (saadakse isiklik rahulolu ja ollakse teistele kasulik), sõprus (hoiab inimkonda koos) ning armastus (ühine koostöövalmidus kahe inimese vahel). Psühholoogilist arengut takistvad ülemäärane alaväärsus, ärahellitatus (ei suuda teha koostööd) ning hüljatus (ei tunne armastust ja koostööd). Pilet 8. Reich. Klassikaline psühhoanalüütik. Freudi üks esimesi assistente. Rõhutas Freudist enam seksuaalsust, kõik neuroosid on tingitud seksuaalsusest. Peetakse kehale suunatud psühhoteraapia rajajaks. Tuleb vabastada energiat, et muuta tervemaks. Keha raudrüü kaitseb krooniliste haiguste eest, nt peavalu korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu.
Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted
Käitumine jaguneb kahte gruppi: 1) eksternaliseeritud väljapoole suunatud (alakontrollitud) või 2) internaliseeritud sissepoole suunatud (ülekontrollitud) käitumine Eksternalisatsioonihäired ehk käitumishäired halb enesetunne sunnatakse väljapoole (impulsiivsus, agressiivsus). Kõik, mis toimub elatakse välja. 15 Internaliseeritud ehk tundeeluhäired suur sisemine ärevus (ängistus, alaväärsus, depressioon, nukrus, kurvameelsus). Kõik väljaspool toimuv suunatakse sissepoole. Näiteks lõikumine. Antisotsiaalne käitumine. Tahtlik sotsiaalsete normide rikkumine eeldab, et teatakse, mis on norm. See on tahtele allutav, kontrollitav ja ka ärahoitav. Jagatakse nelja suuremasse kategooriasse: 1. Varavastane väärkäitumine destruktiivne (hävitav nii asju kui suhteid) ja varjatud (hoitakse teadmatuses teiste eest. Eesmärk on lõhkumine ja purustamine. 2
süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema).(Leuska, 2010) 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu
Konfutsius samu kui Assami peadekütid." Brasiilia tupi-indiaanlastel pole papagoide jaoks ühte sõna, kuid papagoiliikide jaoks palju erinevad. Paljudes keeltes pole arve üle 5-e, üle selle on "palju". Inglise keeles nt pole ratastega sõiduki kohta ühtset mõistet. 6 NB! See ei näita keele võimetust, vaid kultuurilise vajaduse puudumist. Kui on vajadus, mõeldakse see sõna välja. Keele alavääristamine võõraste poolt; rahvuslik alaväärsus. Kõikidel keeltel on piiramatu semantiline produktiivsus. Dialektid olevat "mittestandarse" grammatika ja hääldusega. See on vale, sest siis peaksid ju kõik keeled olema sellised versioonid varasemast keelest. Max Weinreich: "Keel on murre armee ja laevastikuga" (ehk keeleteaduslikult pole keelel ja murdel vahet, vahe on poliitiline). Kirjakeele loojad: * Adamantion Korais - kreeka * Ivar A. Aasen - norra * Vuk Karadzitsh - serbia
III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Lähtub eetikaprintsiipidest. Inimene satub vastuollu seadustega leides, et see on õige, eetiline. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: · Väikelaps: usaldus vs usaldamatus (0-1 a) · Varane lapsepõlv: autonoomia vs häbi (1-3 a) 4) Mänguiga: initsiatiiv vs süü (4-6 a) 5) Kooliiga: töökus/edukus või alaväärsus (7-11 a) 6) Noorukiiga: identiteet vs identiteedi hajumine/rolliähmasus (u 12-18 a) 7) Noorusiga: intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) 8) Täiskasvanuiga: generatiivsus/loovus vs stagnatsoon 9) Küpsusiga (hiline täiskasvanuiga): terviklikkus (integraalsus) vs meeleheide Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi Areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel (kaasasündinud huvi; skeemid e
altruismi soov. Konflikt on lapse püüdlused vahel alustada toiminguid iseseisvalt ja süütunde vahel teiselt poolt, mis tuleneb sellise käitumise mittesoovitud ja ootamatute tagajärgede poolt. Kui vanemad reageerivad lapse iseseisvuspüüetele positiivselt, siis on kriisi lahendus positiivne. Eaperioodi iseloomustab kindlasti sõna püüdlikkus. Selles vanuses peaks laps õppima oma soove püstitama nii, et see ei oleks vastuolus sotsiaalsete normidega. 4. aste - 6-12a. Usinus vs alaväärsus. Juhtiv suhe on vanemad, lisaks tuleb juurde õpetaja ja kool. Lisaks ka eakaaslased ja alles jäävad ka õed-vennad. Ühesõnaga kõik kellega suhtleb. Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sotsiaalsetes kui füüsilist kompetentsi nõudvates valdkondades viib siis usinuseni või alaväärsuseni. Tahavad palju võistelda ja ennast proovile panna. Tähtsaks saab väärikustunne, kuivõrd seda hoitakse nende eelpoolnimetatud
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
usaldus elu tagava hoolitseja vastu, sealhulgas ka toitmise suhtes lseseisvus vs. häbi ja kahtlus 1-2 peamine sotsiaalne kontakt vanematega potil käimise õppimine "kinnihoidmine" ja "lahtilaskmine" iseseisva tahte tekkimine lnitsiatiiv vs süütunne 3-5 peamine sotsiaalne kontakt tuumikperega tekivad Oidipuse tunded areneb keel ja motoorika tekib südametunnistus, millest saab tegude ajendite hindaja Edukus ja usinus vs alaväärsus 6-puberteet peamine sotsiaalne kontakt väljaspool kodu eakaaslaste ja õpetajatega kooliajal oskuste ja teadmiste hindamised ldenditeet vs rolliähmasus Noorukiiga peamine sotsiaalne kontakt eakaaslastega mis, kulmineerub heteroseksuaalsetes sõpruses psühholoogiline moratoorium täiskasvanulike kohustustele identiteedikriis eelneva nelja staadiumi lahenduste konsolideerumine ühtseks enesetunnetuseks lntiimsus vs eraldatus
Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted
Elu ja surm on omavahel seotud. Ülitsati elu ennast koos hävinguga. Judeo-kristlik printsiibis leitakse vahendeid surma tõrjumiseks. Dionüüsilises ekstaasis aksepteeritakse elu ja surma võrdselt. Võimutahe - printsiip, mis on suuresti kadunud kaasaegses lääne kultuuris. Elutahe. Kõik elav tahab end kehtestada võimutahte kaudu. Antiikkultuuris kirjeldatakse kangelasi, kus võimutahte printsiip on olemas. Tänepäeval on see kangelaste olemine kadunud. "ressentiment" alaväärsus tundest tekkinud tõrksus, trotslukus, irisev ja vinguv arusaam maailmas, mitte tugev emotsioon. Nietzsche ütles, et mõlemat printsiipi on vaja, aga läänes on apollooiline printsip saanud dominantseks ning sellega kaasnevad teatud probleemid. Teine osa : Nietzsche käsitlus Jumala surmast. Jumalat ei ole enam inimeste maailmas. Jumal on inimese poolt tapetud. Pärast Jumala surma ei ütle keegi enam inimesele, mis on õige ja vale. Nietzsche otsib alternatiivi uuele teele
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
aastane orjapõlv" andis alaväärsuse ja ENSV leebelt öeldes eetikaprobleemi suutmatuse eristada isiklikku ja võõrast. Lisaks neile kahele võiks esile tõsta kolme "rahvuslikku" omadust: kollektiivsust, omakasu ja loovust. Oleme aastasadu võõrvõimudele allunud. See tekitab rahvuslikku alaväärsust, aga sellel pärandil on ka positiivseid jooni. Eristumine valitsejatest on meid ühendanud klassivastuolud varjusid rahvuslike erinevuste taha. Alaväärsus viib soovini võõrastega samastuda. See on kaasa toonud kadakasaksluse, pajuveneluse, tänapäeval anglitsismide vohamise ning võõrkeelse popkultuuri kultuse. Eestis on neidki, kes tahaksid väga assimileeruda, saada ameeriklaseks või eurooplaseks. Kui see tendents kasvava põlvkonna seas dominantseks muutub, on Eesti tulevikustsenaarium must kaugem tulevik puudub. Samas võib eestlaste kollektiivsustundes peituda lahendus loova kultuuri allesjäämiseks
ja seltskonna vältimine; mängivad omaette; ootamatud reageeringud. Noorukieas skisoidsed jooned süvenevad. Võib taluda nurisemata ranget reziimi, tugevaid ebamugavusi, reageerib tormiliselt katsele tungida tema sisemaailma. Nn valged varesed. Seksuaalne aktiivsus ümbrusele vähemärgatav, sisemised seksuaalsed fantaasiad aga rikkalikud. 8) Sensitiivne tüüp à arad, ujedad, kardavad pimedust, võõrastavad; kuulekad; kõrged moraalsed nõudmised; alaväärsus tunde üle kompenseerimine; omaste kiindumus; objektiivne enesehinnang. Kool hirmutab neid oma lärmakusega. Tõsisemad rasksued saavad alguse 16-18-aastaselt, mil tuleb alustada iseseisvat elu. Märkustele karistustele järgnevad pisarad ja meeleheide. Sõprade valimisel nõudlikud. Alkohol neile pigem negatiivse emotsiooni tekitajaks. 9) Labiilne tüüp à nn hall hiireke; kalduvusega neurootilistele reaktsioonidele; tihti
Initsiatiiv ja süütunne on peamised konfliktid lapse püüdluse vahel alustada toiminguid iseseisvalt ja süütunde vahel, mis tuleneb sellise käitumise mitte soovitud ja ootamatute tagajärgede poolt. Kui vanemad reageerivad iseseisvuspüüetele positiivselt, on kriis läbitud positiivselt. Iseloomustab PÜÜDLIKKUS. Laps peab õppima soove püstitama nii, et see ei oleks vastuolus sotsiaalsete normidega. 4. Usinus või alaväärsus (6-12 a)- vanemad, õpetaja, kool, eakaaslased, õed-vennad. Lapse puhul juhtivaks jõuks sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sots.kui ka füüsil.kompententsi nõudvates valdkondades viib usinuseni ja teiselt poolt alaväärsuseni. Selles vanuses tahavad lapsed palju võistelda, ennast proovile panna. Tähtsaks saab VÄÄRIKUS ja väärikustunne. 5. Identiteed või rollisegadus (noorukiiga 12-20u)- eakaaslased
1) Prelatentne periood (sünd - 6/7a) • Falloslik periood (3 -6/7a) • Tüdrukutel peenisekadedus / poistel kastratsioonihirm • Elektra / Oidipuse kompleks • 2) Latentne periood (6/7- murdeiga) • 3) Genitaalne periood (murdeiga täiskasvanuiga) Erik Erikson psühhosotsiaalne areng • usaldus – umbusaldus Þ lootus (0 – 1,5.a.) • autonoomia – häbi Þ tahe (1,5.a. – 3.a.) • initsiatiiv – süü Þ eesmärgi mõistmine (3.a.-7.a.) • töökus – alaväärsus Þ kompetentsustunne (7.a.- 11.a.) Erik Erikson psühhosotsiaalne areng 40 41 • identiteet – identiteedi segadus Þ kindlus • intiimsus – isolatsioon Þ armastuse mõistmine • loovus – endasse tõmbumine Þ hoolitsusest aru saamine • integratsioon – lootusetus Þ tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896- 1980) • Kognitiivne areng
last ei kahjusta ja toetavad autonoomsust (lasta lapsel ise riideid valida, lasta teha valikuid teda suunamata); oluline on suhe perega 3. Initsiatiiv või süü - 3 kuni 6 aastat lapsed hindavad oma võimeid üle, vajadusel seada piire (kui ohustab heaolu) või lasta pettuda; õpib püstitama oma soove nii, et need ei läheks vastuollu sotsiaalsete normidega; oluline on suhe eakaaslasteg 4. Usinus või alaväärsus - 6-12 aastat kompententsuse tunde kasv läbi sotsiaalsete suhete, õpioskuste; mida edukamana laps end tunneb, seda usinamaks muutub 5. Identiteet või rollisegadus noorukiiga, ~12-20 eneseotsing, kiired fûüsilised muutused 6. Intiimsus või isolatsioon - varane täiskasvanuiga kas suudetakse sõlmida sõprussuhteid ja romantilisi suhteid (pannakse paika 1. astmes) 7
alla) 3. initsiatiiv või süü 3-6 aastat Juhul kui laps saab eelmisest astmest kaasa positiivsust ja initsiatiivi, siis neil on julgust ja tahet proovida/katsetada - negatiivse sisuga aste toimib vastupidiselt; oluline on lastel lubada teha asju ja julgustada neid - saavad õppetunne ja õpivad paremini 4. usinus või alaväärsus 6-12 aastat Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine; oskus oma soove vastavalt keskkonnale kujundada (mis on sobiv ja mis mitte); suureneb pidevalt kompetentsus hakkama saada - nt suhted; lähevad kooli ja toimub sotsiaalse keskkonna muudatud (kodu-koos) - kuidas kujuneb kompetentsus 5. identiteet või rollisegadus noorukiiga
Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). Vastutuse eeldamine; tegutsemisel eesmärk ja tagajärg; sisekõne. 4) Töökus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega
Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). Vastutuse eeldamine; tegutsemisel eesmärk ja tagajärg; sisekõne. 4) Töökus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega
3) Ülekaalukad mõtted – teadvuses domineeriv mõte mis ei ole reaalse situatsiooniga seotud ja tõrjub mõtlemises tegeliku elu kajastuse tagaplaanile. Enamasti ei ole haiguslik. Ekslik veendumus mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte (alaväärsusmõtted) 4) Luulumõte – tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus mis üldjuhul ei allu korrektsioonile – usub seda päriselt - Depressiivne luul – alaväärsus, väiksus, vaesus, hüpohondriline, füüsilise puude, nihilistlik, huku ja katastroofi, enesesüüdistuse -luul - Suurusluul – võimekus, rikkus, missiooni, reformaatorlusluul - Paranoiline luul – tugevalt endaga seotud (uudised on ainult mulle) tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatus, tagakiusamis, kahjustus, mürgistus, mõjustus, instseneeringu (arvab et elu on stsenaarium), intermetamorfoosi
arvanud. Inimese elukäik seisneb teatavate üldinimlike probleemide lahendamises; kokku on neid probleeme (ja seega ka arengustaadiume) kaheksa. Iga probleem iseloomustab teatud vanuses inimesi, vanusele vastava probleemiga seotud küsimused on antud vanuses inimese jaoks kõige olulisemad. Inimese arengustaadiumid: 1. usaldus – usaldamatus (0 – 1,5 a vanuses) 2. iseseisvus – häbi (1,5 – 3 a) 3. initsiatiiv – süü (3 – 6 a) 4. töökus – alaväärsus (6 – 12 a) 5. identiteet – identiteedi segadus (12 – 18 a) 6. intiimsus – isolatsioon (18 – 24 a) 7. loovus – stagnatsioon (25 – 50 a) 8. integratsioon – meeleheide (50 - ) Vasakul pool on iga staadiumi puhul toodud probleemi positiivne lahendus, paremal pool negatiivne. Kui eelmine probleem on lahendatud positiivselt, siis suureneb tõenäosus, et ka järgmine lahendatakse positiivselt. Elukäigu (elutee) uuringud
Igas kriisis on oma pöördepunkt, kus inimene võib valida kahe tee vahel: positiivne lahendus annab edasiliikumise võimaluse, negatiivne lahendus tekitab stressi ja ängistust. Ainult positiivse lahenduse puhul saame rääkida inimese normaalsest arengust. Positiivsed ja negatiivsed lahendused erinevatel arenguastmetel on järgmised: usaldus versus usaldamatus (1. aastani) iseseisvus versus ebakindlus (3. aastani) initsiatiiv versus süütunne (5. aastani) püüdlikkus versus alaväärsus (11. aastani) identiteet versus rollisegadus (18. aastani) intiimsus versus isolatsioon (35. aastani) generatiivsus versus stagnatsioon (50. aastani) ego-terviklikkus versus meeleheide (50+) Positiivne on esimene pool vastandpaaridest. Iga kriisi positiivse lahenduse järel saab inimene tugevamaks uue jõu, uue põhivooruse (väärtuse) näol. Näiteks on kainikuea põhiprobleem püüdlikkus. Kui seda ei märgata ning tunnustust ei järgne, tekib alaväärsus ja käegalöömine
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
Mittesakslasteks nimetati neid, kes olid maal elavad talupojad. Mittesakslaste vastuvõtmine keelati tsunftidesse, gildidesse (1375-1397, Riia. 14. sajandi lõpp). Kartus oli, et talupojad tuelvad linna, võtavad ära töökohad ja teevad tööd, milleks sobivad pole. Diskrimineerimise tagamaaks oli pigem õiguslik ja sotsiaalne, mitte rahvuslik jaotus. Ehted, rõivaesemed ja muudki asjad jagunesid samuti "saksa" ja "mittesaksa" esemeteks. Mittesakslaste alaväärsus tulenes nende talupojaseisusest ja peetud väheauväärsetest ametitest ja lausa autud ametid nagu timukas ja hoor. Lisaks etniline see ei saaks olla, sest "rahvus" polnud keskaja mõistes etniline kogukond, vaid esmajoones õiguslik kogukond. Rahvus kui etniline kogukond kujunes märksa hiljem välja. Mõistete päritolu ja kasutamine- Keskaegse Liivimaa elanikkond jagunes "Sakslasteks" (deutsch) ja "mittesakslasteks" (undeutsch). Sakslased olid staatuselt
algatusvõime, kus ta mõtleb välja uusi asju või on ülekaalus Rahuldus saadakse anaalsest ebaõnnestumine. Sihikindluse periood. Preoperatiivne (preoperantne) piirkonnast. ehk eeloperatsioonide tase Usinus (töökus) või alaväärsus (6 aasta puberteet) laps õpib (tegevuseelne areng) 2 7 a. Falliline (3 6 aastane) see aeg kultuuriväärtusi ja tundeid või tajub enda alaväärsust Lapse areng on mõjutatud on “pere romantika”, kus kultuurikeskkonnas. Vilumuste kujunemise periood. kujutluste süsteemist ja
arenguliste ülesannetega toimetulekuks. Iga astmega kaasnevad ka kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on isiksuse arengu huvides. usaldus või usaldamatus – sünnist kuni aastaseks saamiseni. autonoomia või kahtlemine ja häbi – 1-3 a. eakohaste ül lahendam arendab lapse iseseisvust. initsiatiiv või süü – 4-5 a. lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasutamise oskused on juba oluliselt arenenud. edukus või alaväärsus – 6-11. a. ülekaalus vaimsed küsimused, identsus ja rolliähmasus – varane noorukiiga, selle arengujärgu jooksul saavut füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks, tähtis on leida vastus küsimusele „Kes ma olen?“ intiimsus ja isolatsioon – hiline noorukiiga generatiivsus või stagnatsioon – täiskasvanuiga, seostub põlvkonna kasvatamise ja juhendamisega integraalsus või meeleheide – hiline täiskasvanuiga, inimene vaatab tihti tagasi.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 ...
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
Sotsialiseerumine on terve elu kestev protsess. Ego areng läbib kogu elu jooksul 8 astet: 48 · Imikuiga usaldussuhe oma toitjaga · 1-3 aastat omandatakse mitmeid oskusi: iseseisvus, häbi, kahtlus · 4-5 aastat maailma avastamine, algatusvõime ja enesekindlus vs süütunne Erikson ja ego arenemine 4. 6-13 aastat fookus koolilt perekonnale edukus vs ebaedukus ehk alaväärsus ja ebakompetentsus 5. Puberteediiga identiteedi kujunemine 6. Noor täiskasvanu armusuhe vs isolatsioon ja üksildus 7. Täiskasvanu pere, töö, kodanikukohustused ehk loovuse kujunemine vs stagnatsioon 8. Vanadus elu mõtestamine vs tühjus, lootusetus Kõikides etappides kas edukas või ebaedukas areng, siiski ei saa olla täielikult läbikukkunud arenguastet. Ka kõige edukamatel võib olla ebaõnnestumisi. Ego-identiteet on osaliselt püsiv nii ajas kui eri situatsioonides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
