SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 SUITSIID............................................................................................................................3 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine........................................................................................ 3 0.1.1 Riskifaktorid....................................................................................................... 4 0.1.2 Riski suurus.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................9 SISSEJUHATUS Suitsiide esineb nii meeste ...
igapäevase tegevuse vastu unehäired, varajane ärkamine magab liiga palju, vahel ka päeval vähe energiat, väsimus, loidus sekeldav, askeldav, tal näib liiga palju energiat olevat pidurdatud, endasse tõmbunud kärsitu, rahutu, püsimatu, ei suuda alustatud tegevust lõpetada väärtusetuse tunne, alaväärsus pretensioonikas, trotslik, ,,keegi ei hooli minust", patuoina tunne süütunded, enesesüüdistus teisi süüdistav, pahurus, jõhkrus pole söögiisu, suurenenud söögiisu ei söö, anoreksia või buliimia kontsentratsiooniraskused ei õpi, jätab koolitöö unarusse otsustusvõimetu ,,ei tea, ei oska, ei taha"
Korralikuks väga oluline, kuna ei usalda teisi niipalju, siis pigem teeb ise ära, kuna siis on tehtud hästi. Liigne pedantsus ja kangekaelsus. Selle tüübi meetod ärevusest pääseda on mitte midagi valesti teha. Püüd aga mitte midagi valesti teha toob kaasa kõhklused ja ettevaatlikkuse, pideva mure. Sageli võib olla ängistus ja depressioon, sest ta näeb end kõrgele seatud standardeile alla jäävat. Vältiv isiksus: sotsiaalärevuse raske vorm. Keskne veendumus on saamatus, alaväärsus, veetuse puudumises. Ta väldib olukordi, kus ta hindamise all oleks, seetõttu püüab tähelepanu mitte äratada. Tööl ei võta ta uusi ülesandeid ega vastu ka ametikõrgendust, kuna kardab läbikukkumist ja etteheiteid selle eest. Ei algata iial suhteid. Ta küll tahaks olla teistele lähedane kuid kardab valu, tõrjumist ja ebaedu ning seetõttu väldib inimesi ja tegevusi. Sõltuv isiksus: sõltub palju teisest inimesest. Enesetajumine abitu, ebakompetentse ja jõuetuna
TALLINNA ÜLIKOOL Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut DEPRESSIOON Referaat TALLINN 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 3. DEPRESSIOONI MÕISTE................................................................................................4 4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID............................................................5 4.1 PÕHJUSED.................................................................................................................5 4.2 SÜMPTOMID.............................................................................................................6 5. DEPRESSIOONI RAVI.....................................................................................................8 6. KOKKUVÕTE....................................
usaldada. Vanemad peavad andma lapsele piisavalt hellust. ·Autonoomia või kahtlemine ja häbi -1-3a. Tähtis saada vanematelt kiitust ja toetust. Laps peab tundma, et ta suudab tegutseda. Laitmine võib lapse kahtlusi suutlikkuses suurendada. ·Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü -4-5 a. Keele kasutusoskus ja füüsiline aktiivsus arenenud. Laps hakkab esitama erinevaid küsimusi. Kui vanem nendele vastab, siis algatusvõime areneb, kui küsimusi eiratakse areneb süütunne. ·Edukus ja alaväärsus - 6-11a. Ülekaalus vaimsed küsimused. Kui last kiidetakse ja julgustatakse, areneb ta töökus ja ettevõtlikus. Kui mitte, võib tekkida kujutlus, et ta ei suuda midagi hästi teha. ·Identsus või rolliähmasus -varane noorukiiga. Saavutatakse füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks. Peab kahtulesed selgeks saama. Kes ma olen? Kui rollid paigas, kujuneb välja terviklik ego-identiteet, kui ei, jääb identsus ähmaseks. ·Intiimsus või isolatsioon - hiline noorukiiga
jooksul nagu Freud oli arvanud. Inimese elukäik seisneb teatavate üldinimlike probleemide lahendamises; kokku on neid probleeme (ja seega ka arengustaadiume) kaheksa. Iga probleem iseloomustab teatud vanuses inimesi, vanusele vastava probleemiga seotud küsimused on antud vanuses inimese jaoks kõige olulisemad. Inimese arengustaadiumid: 1. usaldus usaldamatus (0 1,5 a vanuses) 2. iseseisvus häbi (1,5 3 a) 3. initsiatiiv süü (3 6 a) 4. töökus alaväärsus (6 12 a) 5. identiteet identiteedi segadus (12 18 a) 6. intiimsus isolatsioon (18 24 a) 7. loovus stagnatsioon (25 50 a) 8. integratsioon meeleheide (50 - ) Vasakul pool on iga staadiumi puhul toodud probleemi positiivne lahendus, paremal pool negatiivne. Kui eelmine probleem on lahendatud positiivselt, siis suureneb tõenäosus, et ka järgmine lahendatakse positiivselt. Elukäigu (elutee) uuringud
- anaalne faas (1-3 aasta) *potilkäimise õppimine *retentiivne/ekspulsiivne - falloslik periood (3-6/7 aastat) *tüdrukutel peenisekadedus/poistel kastratsioonihirm *Elektra/Oidipuse kompleks 2) latentne periood (6/7 – murdeiga) 3) genitaalne periood (murdeiga – täiskasvanuiga) Erik Erikson PSÜHHOSOTSIAALNE ARENG (kriisid) - usaldus – umbusaldus -> lootus (0-1,5a) - autonoomia – häbi -> tahe (1,5-3a) - initsiatiiv – süü -> eesmärgi mõistmine (3-7a) - töökus – alaväärsus -> kompetentsustunne (7-11a) - identiteet – identiteedi segadus -> kindlus - intiimsus – isolatsioon -> armastuse mõistmine - loovus – endasse tõmbumine -> hoolitsusest aru saamine - intergratsioon – lootusetus -> tarkuse mõistmine Jean Piaget (1896-1980) - KOGNITIIVNE ARENG (kuidas lapse mõtlemine areneb ehk millised kvalitatiivsed muutused lapse mõtlemises tekivad) *bioloogiline küpsemine valmistab ette kognitiivseks arenguks
Hoolimta inimeste kasvavast terviseteadlikusest, näitab ülekaaluliste inimeste arv pidevat tõusutendentsi. Lisaks sellele, et liigne kehakaal on südame isheemiatõve oluline riskitegur ,suurendab see haigestumist ka paljudess teistesse haigustesse,näiteks diabeet reumadoidariit ja mõnedesse vähktõve alaliikikdesse.Peale ebasoodsa toime kehalisele tervisele on ülekaalulisusel ka psüholoogiline mõju- liigne keha kaal võib muuta inimese väga õnnetuks ja tekitada alaväärsus komplekse. Kehakaalu kiirelt langetavatel dieetidel on oma varjuküljed ja selliselt saavutatud kaalulangus on harva kauapüsiv.Selleks ,et kaalu tervislikult ja püsivalt alandada tuleb seda teha võhehaaval ja mõistlikult toitudes. Kehakaal on suures ulatuses siiski inimese isiklik asi .Igalühel on olemas kehakaal ja kehakuju, mis on tema jaoks ideaalne. Paljud inimesed hindavad oma kehakaalu vastamist ideaalile pigem enesetunde kui kaalu ja pikkuse tabeli alusel
suurendada. 3. Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü 4.-5.a Lapse füüsiline aktiivsus ja keele kasutamise oskused on oluliselt arenenud. Tema ettevõtlikkus kasvab, ta hakkab üha enam katsetama ja vanematele küsimusi esitama. Kui vanemad soodustavad sellist tegevust, vastavad tema küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime jõudsalt. Kui lapse küsimusi peetakse rumalateks, võib temas kujuneda süütunne. 4. Edukus või alaväärsus 6.-11.a Kooliikka jõudmine toob kaasa vaimsete küsimuste esitamise. Last julgustatakse asju hästi tegema, neid lõpule viima, teda kiidetakse selle eest, nii areneb töökas ja ettevõtlik inimene. Kui lapse tehtust ei peeta lugu, teda koheldakse kui tüütajat, siis võib tal tekkida alaväärsustunne. Lapsed, kellel on see tunne välja arenenud, ei suuda vaimset tegevust nautida ega sellest rahuldust leida. Neil võib tekkida kujutlus, et nad ei suuda midagi hästi teha. 5
Lisaks oli tema ülesanne talvel hoida pliidi all koguaeg tuld, et soemüür soojana püsiks. Mänguiga on tähtis loova kujutlusvõime arendamise etapina. Helgi Sallo kartis lapseeas välikemmergut kohutavalt. Ta kartis, et kemmerguaugust ronivad välja ussid, maod või mingid muud niisugused elajad. Alati kui ta sinna läks, hoidis ta ust lahti. Tihtipeale juhtus nii, et seal istudes ning lauldes kuulis ta kuidas hüüti ,,Jõudu neiukene!''. Noorem kooliiga: töökus vs. alaväärsus. Periood, kus hakatakse oma vohaval fantaasial tiibu kärpima ja kuuletutakse ühe rohkem täiskasvanute seatud koolielu distsipliinile. Helgi hakkas käima oma elukohast kaugemal koolis. Selle põhjuseks oli ta ema töökoht, mis asus Helgi koolitee peal ja ema tahtis ilmtingimata teda kord päevas näha. Helgi pidi kooliteel ema töökoha akna alt mööda minema, et ema saaks igakord näha kas laps on ikka korralikult riides.
Nad on uudishimulikud. Inimeses on kõik olemas et saada täiuslikuks. Jean-Jacques Rousseau kõik on võrdsed ja sünnipäraselt head. Inimühiskond rikub last. Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad ta peaks saama vabalt areneda. Lastele ei tohi peale suruda täiskasvanulikke teadmisi. Lapse mõistust tuleb hoida nii kaua laisana kui võimalik. Erik Erikson Usaldus või usaldamatus Autonoomsus või häbi ja kahtlus Initsiatiiv või süü Usinus või alaväärsus Identiteet või rollisegadus Intiimsus või isolatsioon Generatiivsus või stagnatsioon Ego terviklikkus või ahastus Biheviorism. 1909 inimkäitumise põhjus on õppimine ja tingimine. Ükski omadus ei ole kaasasündinud. Egotsentrism maailma nägemine iseenda positsioonilt, võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel perspektiividel. Naiivne realism võimetus eristada maailma oma psüühikast. Kalduvus näha psühholoogilisi
Iseloomujooned tekivad elu jooksul, elustiiliga püütakse elueesmärke saavutada. Elueesmärkide ja elustiili kujunemine on lookakt, mis toimub läbi valikute. Oluline on ühiskond, selles toimuv koostöö. Koostöö abil saab alaväärsust ületada. On kolm elu ülesannet: töö (saadakse isiklik rahulolu ja ollakse teistele kasulik), sõprus (hoiab inimkonda koos) ning armastus (ühine koostöövalmidus kahe inimese vahel). Psühholoogilist arengut takistvad ülemäärane alaväärsus, ärahellitatus (ei suuda teha koostööd) ning hüljatus (ei tunne armastust ja koostööd). Pilet 8. Reich. Klassikaline psühhoanalüütik. Freudi üks esimesi assistente. Rõhutas Freudist enam seksuaalsust, kõik neuroosid on tingitud seksuaalsusest. Peetakse kehale suunatud psühhoteraapia rajajaks. Tuleb vabastada energiat, et muuta tervemaks. Keha raudrüü kaitseb krooniliste haiguste eest, nt peavalu korral muutub keha tuimaks. Pingetest saadakse lahti füüsiliste harjutuste kaudu.
hetkel kui ta Freudiga suhtlema hakkas, olid tal juba oma ideed olemas. Kui ta pärast kümmetkond aastat Freudist lahku lõi, tuli koos temaga kaasa veel ligi kümme teist inimest ehk ta oli väga mõjukas. -) Alfred oli pigem praktik kui teoreetik ning seega ei pannud ta erilist rõhku oma kirja tükkidele, kuid oli samal ajal tuntud kui üks parimaid lektoreid, sest oli väga hea kõnemees. -) Alfredi kogu psühholoogia keerleb üldiselt ümber ühe peamise mõiste alaväärsus kompleks. -) Alfred Adler oli laspena väga haige laps ehk ta kannatas mitmete tõsiste haiguste all ning näiteks perearst uskus mitmetel kordadel, et ta oli surmale määratud. Sellegi poolest ta kasvas suureks inimeseks, kuid tema lapsepõlv oli vägagi üksildane, sest kui ta üldse end paremini tundiski, siis ta lihtsalt luges palju raamatuid. Ta võitles järjepidevalt oma füüsilise nõrkuse vastu, püüdes joosta ja mängida nii palju kui võimalik.
See on seotud lapse mõtlemise arenguga, sest sel perioodil õpitakse vahet tegema fantaasial ja reaalsusel. I kooliastmes kardavad lapsed ebaõnnestumist koolis, õpetajate ja klassikaaslaste põlgust, vanemate kaotust. Oma sisepingeid väljendatakse üldjuhul agressiivselt. Selle võib kaasa tuua Eriksoni teooria kohaselt 4. aste, mis vastandab omavahel alaväärsuse ja algatusvõime. Kui laps ei saa piisavalt tegutsemisvabadust ja kiirust oma tegudee üle, võib lapsel tekkida alaväärsus ja sellega kaasnev agressiivne käitumine.[1;2] 5 2.3 Sotsiaalne areng Perekonna järel on tähtsuselt järgmine laste sotsiaalse arengu mõjuriks suhtleminee kaaslastega. Kui laps läheb kooli, siis muutub eakaaslastega suhtlemine igapäevaseks elunormiks. Perekonna mõju sotsiaalsele arengule hakkab vähenema ja kaaslaste osatähtsus suureneb. Suhtlemine kaaslastega etendab suurt rolli laste kui tulevaste
(armastus ja abielu). IV Isiksuse tüübid. Vale elustiil · domineeriv (ruling-dominant), eesmärk: teiste üle domineerimine · ootav (getting-learning: eesmärk: teiste abi ootamine, · alalhoidlik (avoidant): eesmärk: probleemide vältimine, passiivsus, Terve elustiil, sotsiaalselt kasulik (socially useful), eesmärk: probleemide lahendamine sotsiaalselt kasulikul viisil V Vale elustiili tekkimine (mistaken life-style) · füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks · poputamine (pampering), vanemad rahuldavad lapse kõik soovid ja vajadused · ignoreerimine (neglecting) - vanemad ei tunnusta lapse vajadusi VI Vale elustiil ja ego kaitsestrateegiad. kaitsestrateegiaid (safeguarding strategies) a) väljavabandamine (excuses) b) agressiivsus (aggression): alavääristamine (depreciation) süüdistamine (accusation), enesesüüdistused (self-accusation)
ärevuse vähendamise viisid ärevus - ajejõud neurootilised sümptomid - õpitud reaktsioonid ärevuse vähendamiseks käitumuslik psühhoteraapia VIII Neli kriitilist õppimissituatsiooni. Isiksuse omadused neurootilisus omandatakse lapsepõlves 1. Toitmine (feeding situation) aktiivsus, passiivsus, üksijäämise hirm, sõbralikkus 2. Puhtus (cleanliness training) optimism, kontroll, alaväärsus 3. Seks (early sex training) masturbeerimine süü, häbi 4. Viha-ärevuse konflikt (anger-anxiety conflict) vanemate karistused, hirm, viha Sotsiaal-kognitiivne lähenemine I Julian B. Rotter ( 1916 - ) · Isiksuse uurimise objekt indiviidi ja keskkonna interaktsioon · Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele · Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior)
(armastus ja abielu). IV Isiksuse tüübid. Vale elustiil · domineeriv (ruling-dominant), eesmärk: teiste üle domineerimine · ootav (getting-learning: eesmärk: teiste abi ootamine, · alalhoidlik (avoidant): eesmärk: probleemide vältimine, passiivsus, Terve elustiil, sotsiaalselt kasulik (socially useful), eesmärk: probleemide lahendamine sotsiaalselt kasulikul viisil V Vale elustiili tekkimine (mistaken life-style) · füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks · poputamine (pampering), vanemad rahuldavad lapse kõik soovid ja vajadused · ignoreerimine (neglecting) - vanemad ei tunnusta lapse vajadusi VI Vale elustiil ja ego kaitsestrateegiad. kaitsestrateegiaid (safeguarding strategies) a) väljavabandamine (excuses) b) agressiivsus (aggression): alavääristamine (depreciation) süüdistamine (accusation), enesesüüdistused (self-accusation)
ärevuse vähendamise viisid ärevus - ajejõud neurootilised sümptomid - õpitud reaktsioonid ärevuse vähendamiseks käitumuslik psühhoteraapia VIII Neli kriitilist õppimissituatsiooni. Isiksuse omadused neurootilisus omandatakse lapsepõlves 1. Toitmine (feeding situation) aktiivsus, passiivsus, üksijäämise hirm, sõbralikkus 2. Puhtus (cleanliness training) optimism, kontroll, alaväärsus 3. Seks (early sex training) masturbeerimine süü, häbi 4. Viha-ärevuse konflikt (anger-anxiety conflict) vanemate karistused, hirm, viha Sotsiaal-kognitiivne lähenemine I Julian B. Rotter ( 1916 - ) · Isiksuse uurimise objekt indiviidi ja keskkonna interaktsioon · Käitumise determinatsioon pole taandatav isiksusele · Isiksus ja eesmärgid (goal-directed behavior)
Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat. Iga inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Adleri põhimõisted on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd ehk püüdlus üleolekule, elueesmärgid, elustiil, sotsiaalne huvi. Alaväärsus - võib olla nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine.
Ego kujuneb välja meie isikliku kogemuse baasil. 7. Adler Adler käsitleb individuaalset psühholoogiat. Iga inimest tuleb võtta kui tervikut sotsiaalses keskkonnas, kus ta elab. Adleri põhimõisted on alaväärsuskompleks, domineerimispüüd ehk püüdlus üleolekule, elueesmärgid, elustiil, sotsiaalne huvi. Alaväärsus - võib olla nii füüsilisel kui ka vaimsel tasandil. Teised organit püüavad vähemväärtuslikku organit kompenseerida. Tugev alaväärsus kompleks on halb, sest see pidurdab isiksuse arengut. Kui kompleks on mõõdukas siis see on isiksust arendav. Püüdlus üleolekule räägib agressiivsuse ja võimuvõitlusest. Kui in on agr., siis in näitab initsiatiivi mingi takistuse ületamiseks. Agressiivsus võimutahtena. Soov kontrollida olukorda võib-olla nii pos kui neg. Pos: hõlmab ühiskondlikud huvid. teistega arvestamine, oskuste, võimete arendamine. Neg: isiklik üleolek, teiste üle võimutsemine.
sellise käitumise mittesoovitud ja ootamatud tagajärjede poolt. Kui vanemad reageerivad lapse iseseisvuspüüetele positiivselt, siis on kriisi lahendus positiivne. Laps peaks õppima oma soove püstitama nii, et oelks kooskõlas sotsiaalsete normidega. Laps tahab tunnustust ja heaksiitu, õpib eksima, julgeb teha vigu. Teeb asju, et saada teistelt tunnustus, mitte enda jaoks. Iseloomustab PÜÜDLIKKUS. 4. Usinus või alaväärsus 6-12 aastat Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine Isa rolllapse kasvatamises Tähtis eduelamus, edu märkamine! Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Oluline, et tekiks oskus kaaslastega suhelda, õppida, järgida reegleid. Kui on ebaadekvaatne tagasiside, tekib alaväärsus, läbikukkumistunne. Hakkab domineerima võistluslikkus, eneseoskuste võrdlemine
Rakvere Õhtukeskkool 11B klass Nelly Valdmets Depressiooni Psühholoogia referaat Rakvere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................. Sissejuhatus............................................................................................. Depressiooni mõiste................................................................................ Depressiooni põhjused............................................................................. Depressiooni tüübid.................................................................................. Depressioon noortel................................................................................... Depressioon naistel .................................................................................. Depressioon meestel................................................................................
Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent) 2) Latentne periood (6/7-10a) - rahulik periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a- täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a), 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a), 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a), 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a), 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a), 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...), 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga), 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) 24. Keele omadused- Konstruktiivne ja loov, Struktureeritud, Mõtestatud, Osutav, Inimestevaheline suhtlemine ja struktuur – Foneemid, Morfeemid, Sõnad, Fraas,Lause Mõisted: 3 taset: superordinaalne tase(mööbel), baastase(tool), subordin tase(kiiktool,
Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad–tekib lapses süütunne.Lapsed küsivad palju miks küsimusi.Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad,tekivad sõbrad (mittepüsivad).Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud)Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema. ) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine–igakülgne enesetäiustamine ja arendamine.Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus–igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, tedakritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd.Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu.Suhted
19.10.2017 Psühhosotsiaalse arengu astmed Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi - 3 Eriksoni järgi - 4 Initsiatiiv vs süü (4-6 a) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata...
ÕPETAJA ISIKSUS JA KUTSE-EETIKA Referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohus...
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaalsete kujundite ajutist ...
Rahumäe Põhikool ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Tõnis Adra Klass: 9.B Juhendaja: õp Marti Martinson Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed................................................................................................................ 7 2.2. Joove ja tagajärj...
1.KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA AJALOOST. Vanas Indias 2000 a e.m.a hakati haigusi seostama kehamahlade koostisega. ( Inimeses on 5 kehamahla, mis vastavad 5 põhielemendile välismaailmas- maa, vesi, tuli, õhk ja eeter.) Nähti emotsioonide tähtsust haiguste tekkes. Vana-Kreekas arvati, et inimesel on 4 kehamahla-veri, must sapp, kollane sapp ja lima(Hippokrates 460-3770a e.m.a)Selles ka erinevused iseloomudes. Haigused tulevad kehamahlade ebaharmooniast. Oli esimene arst, kes väitis, et psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Platon tõi psüühikahäirete tekkes esile intensiivsemaid psüühilisi elamusi (427-347 a e.m.a) Vanas-Roomas arvas Galenos(131-200 m.a.j), et kehalised haigused võivad mõjutada psüühilisi haigusi. Araabias toetuti Hippokratese õpetusele. Rhazes(865-923 m.a.j) organiseeris spetsiaalse osakonna psüühiliste haigete jaoks. Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele psühhoteraapia mõiste. Avicenna e. Abu Ali ibn S...
Saku Gümnaasium ALKOHOLI KAHJULIK MÕJU ORGANISMILE Uurimustöö Autor: Sten Kangilaski Klass: 10 Juhendaja: õp Anne Rooste Saku 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.1. Alkoholi mõju maksale...................................................................................................... 4 1.2. Alkoholi mõju närvisüsteemile.......................................................................................... 5 2. Alkoholi kontsentratsioon veres........................................................................................... 6 2.1. Joobeastmed................................................................................................................ 7 2.2....
Kui saavutavad, teevad enda võimekuse ja tegudega, mitte teiste arvelt. 5) Loov. Inimene, kes tegeleb loova tegevusega. Need, kes tunnetavad oma mina olemises, mitte omamises. Oluline on protsess, mitte tulemus. 6) Armastaja. Need inimesed, kes suhtuvad nii iseendasse kui ka maailma enda ümber armastuse positsioonil. Püüdlevad eelkõige inimestevahelise ühenduse poole. 7) Masohhist. Sõltuvus teistest inimest ja reeglitest. Alaväärsus. Üritavad vabanemiseks end välisega samastada ja identifitseerida. Surub enda vajadused ja soovid maha. Loobub iseendast (teadvustamata dendentsid). 8) Sadist. Enesepiitsutaja. Tunnevad lõbu ja mõnu alandamisest, valutegemisest (vaimne ja füüsiline). Enamasti avalduvad siis, kui tekib sobiv võimalus. Nt sõjaline konflikt. 9) Hävitaja v destruktiivne. Need, kes üritavad vabaneda jõuetusest enda ümber ja maailmas. Suhete katkestamine ja hävitamine
maailma. 2.Autonoomia või kahtlemine ja häbi 1-3 eluaastad;eakohaselt ülesannete lahendamine,kuid kui puudub vanemate tugi või ülesanded liiga keerulised,tekivad kahtlused,kas suudab toime tulla,tähtis on vanemate kiitus ja toetus. 3.Initsatiiv(algatuslikkus)või süü 4-5 eluaastad;füüsiline katiivsus ja keeleline kasutamine;hakkab vanematelt küsima küsimusi;vanemad peaksid soodustama,kui peetakse küsimusi rumalaks võib tekkida süütunne. 4.Edukus või alaväärsus 6-11 eluaastad;last julgustatakse hästi tegema või asju lõpule viima,areneb töökus ja ettevõttlikus,kui koheldakse kui tüütajat,tekib süütunne,siis ei suuda lapsed tegevust nautida 5.Identsus või rolliähmasus varane noorukiiga;füüsiline küpsus ja saadakse iseseisvaks;otsitakse vastust küsimusele ,, Kes ma olen?"; kui ei oska ühendada elu eri külgi,jääb tema identsus ähmaseks. 6.Intiimsus või isolatsioon hiline noorkuiiga;eeldus,et noor loob lähedase sideme teise
Psühhosotsiaalne areng Erik H. Eriksoni järgi läbib inimene selles arengus 8 astet. Iga eelnev aste on ettevalmistus järgmiseks. Igas etapis on nii negatiivseid kui ka positiivseid ilminguid. NB ! Peamine on see, et üheski etapis ei jääks ülekaalu negatiivsed kogemused. 1) Usaldus või usaldamatus sünnist kuni aastaseks saamiseni. 2) Autonoomia või kahtlemine ja häbi aastad 1-3 3) Initsiatiiv (algatuslikkus) või süü aastad 4-5 4) Edukus või alaväärsus aastad 6-11 5) Identsus või rolliähmasus varajane noorukiiga 6) Intiimsus või isolatsioon hiline noorukiiga 7) Generatiivsus või stagnatiivsus täiskasvanuiga 8) Integraalsus (terviklikkus) või meeleheid hiline täiskasvanuiga Mehe ja naise erinevused · füüsilised · psühholoogilised · intellektuaalsed Käitumise erinevused tulenevad erinevatest kasvatustest. Unehäired
(algatuslikkus) katsetama ja vanematele küsimusi esitama. Kui vanemad või süü soodustavad sellist tegevust, vastavad tema küsimustele, siis areneb 4.-5.a lapse algatusvõime jõudsalt. Kui lapse küsimusi peetakse rumalateks, võib temas kujuneda süütunne. Kooliikka jõudmine toob kaasa vaimsete küsimuste esitamise. Last 4. Edukus või julgustatakse asju hästi tegema, neid lõpule viima, teda kiidetakse alaväärsus selle eest, nii areneb töökas ja ettevõtlik inimene. Kui lapse tehtust ei 6.-11.a peeta lugu, teda koheldakse kui tüütajat, siis võib tal tekkida alaväärsustunne. Lapsed, kellel on see tunne välja arenenud, ei suuda vaimset tegevust nautida ega sellest rahuldust leida. Neil võib tekkida kujutlus, et nad ei suuda midagi hästi teha.
Erik Erikson määratleb 8 arengufaasi inimese arengus. 1. Usaldus vs. mitteusaldus (lootus) 0-1,5 a. +Usaldustunne kujuneb keskkonna toetusest -Usaldamatus, turvatunde puudumine 2. Iseseisvus vs. häbi ja kahtlus (tahe) 1,5-3 a. +Kujuneb eneseusaldus kui avastamist julgustatakse -Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine Initsiatiiv vs. süütunne (eesmärk) 3-6 a. +Kujuneb algatusvõime, eesmärgikindlus -Passiivsus, süütunne 4. Tegutsemine vs. alaväärsus (kompetentsus) 6-12 a. +Kujuneb kompetentsuse tunne kui saadakse positiivset tagasisidet. Tähtis roll õpetajatel -Alaväärsuse, ebatäiuslikkuse tunne 5. Identiteet vs. rollisegadus (tõelevastavus). 12-20 a. +Teadlikkus enda tugevatest külgedest, enda aktsepteerimine -Rahulolematus Intiimsus vs. isolatsioon (armastus). 20-30 a. +Terviklikkus lähisuhetes, töös ja peres -Hirm suhete ees, üksindus 7. Uue põlvkonna kasvatamine vs
Mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Erikson rõhutab sotsiaalset ja kultuuri mõju. Keskkond määrab palju. Ta väidab, et inimene on ühiskonna produkt. Eriksoni kuulsaim teooria on Freudi tasemete teooria edasiarendus. Tema arvates toimub areng epigeneetilise printsiibi järgi. See tähendab, et meie areng läbib aja jooksul kaheksa faasi: 1. Usaldus või usaldamatus 2. Autonoomia või kahtlemine ja häbi 3. Initsiatiiv või süü 4. Edukus või alaväärsus 5. Identsus või rolliähmasus 6. Intiimsus või isolatsioon 7. Generatiivsus või stagnatsioon 8. Integraalsus või meeleheide Progress läbi iga faasi sõltub osaliselt sellest kui hästi meil eelmistes faasides läinud on. Umbes nagu punguv õis, mille õitsmise etapid on looduse poolt paika pandud, samas kui me aga loodusega vastuollu läheme, näiteks punga enneaegselt avades, rikume me kogu lille arengu. Iga tasemega käivad kaasa sotsiaalsed ülesanded
EESTI - ROOTSI VAIMSE TERVISE JA SUITSIDOLOOGIA INSTITUUT (ERSI) ESTONIAN - SWEDISH MENTAL HEALTH AND SUICIDOLOGY INSTITUTE (ERSI) ENESETAPPUDE ENNETAMINE: ABIKS ESMATASANDI TERVISHOIUTÖÖTAJATELE WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge Tallinn 2008 Originaali tiitel: WHO/MNH/MBD/00.4 Original: English Distr.: General PREVENTING SUICIDE: A RESOURCE FOR PRIMARY HEALTH CARE WORKERS This document is one of a series of resources addressed to specific social and professional groups particularly relevant to the prevention of suicide. It has been prepared as a part of SUPRE, the WHO worldwide initiative for the prevention of suicide. Keywords: suicide / prevention / resources / primary health care workers. Mental and Behavioural Disorders Depart...
evolutsiooniteooria ei kehti. See on see periood kui ta hakkab rääkima psühholoogilisest alaväärsusest. Ta väidab seda, et selline tendents nagu looduses (tugevad pääsevad võidule), ei pruugi alati kehtida. Ta uurib tegelikult väga paljusid tuntud ja kuulsaid inimesi (nende elu) ja leiab, et üks selline tunnus, mis neid sagedasti ühendab, on see, et nad on noorena tundnud palju alaväärsustunnet. See ei pruugi alati tähendada, et psühholoogiline alaväärsus oleks halb ja hukutav, vaid see võib olla just vastupidine: paneb inimese tööle. Inimühiskonnas on oluline koostöö ja ühtsustunne. Seega ta väidab, et alaväärsus võib olla hoopis positiivne, kuid tugev alaväärsustunne on alati negatiivne. See pidurdab arengut, kuid mõõdukas alaväärsus on pigem hädavajalik. Kõigil inimestel on alaväärsuskompleks, sest kõik inimesed on olnud lapsed ja laps on väiksem, abitum, peab alluma täiskasvanule
IV Isiksuse tüübid. Vale elustiil: - domineeriv (ruling-dominant) - eesmärk teiste üle domineerimine ehk võim. - ootav (gerring-learning) – eesmärk teiste abi ootamine. - alalhoidlik (avoidant) – eesmärk probleemide vältimine ja passiivsus. Terve elustiil – sotsiaalselt kasulik. Eesmärk probleemide lahendamine sotsiaalselt kasulikul viisil. V vale elustiili tekkimine (mistaken life-style). - Füüsiline alaväärsus (physical inferiority), mis võib areneda alaväärsuskompleksiks. - Poputamine (pampering) – vanemad rahuldavad lapse kõik soovid ja vajadused. - Ignoreerimine (neglecting) – vanemad ei tunnusta lapse vajadusi. Passiivsus, abiootamine, võimu ihalus, ignoreerimine. VI Vale elustiil ja ego kaitsestrateegiad. Kaitsestrateegiate jagunemine: - väljavabandamine – on argumendid, miks teen seda, mida ma teen. Mis
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus................................................
Pillid-5 ööpäeva jooksul saab kasutada SOSpille..saab vabalt osta,kehtib soodustus. Seda peab jälgima,sest seadusandlus muutub. Plaaster räägitud Rasestumisvastane rõngas-hormonaalne vahend,kaitse kestab üks kuu üks rõngas.Sisaldab kahte hormooni: östrogeen ja kollaskeha hormoon. Tuppe asetuvad.Imenduvad tupe kaudu limaskesta. Sealt läbi limaskesta lähevad vereringesse. Tuperõnga ja kombineeritud rõnga . Toime-pärsib munaraku küpsemist ja ei lase tal munasarjast vabaneda. Munarakku ei vabane ja ei toimu rasestumist. Pärast sünnitust ja rasestumise katkemist,võib seda kasutada ainult arsti loal! Pärast aborti võib kohe paigaldada. Minipillid:Kollaskeha sees.Emakakeha lima ja limaskest muutuvad raskesti läbipääsetavaks. Võib mõjuda nii,et ovulatsiooni ei toimu. 1-hormooniga selle tõttu sobivad ka imetavale emale. Need kellele kombineeritud on vastunäidustatud.Aga kui on poisslaps,siis ei tohiks kasutada minipille,sest tüdrukuga on emal...
Talcott Parsons internaliseerumise peamine arendaja, ühiskond püsib koos tänu internaliseerumisele Erik H Erikson inimene areneb läbi elu mitte ainult lapsepõlves (Freud) ja elukäik Elukäik seisneb üldinimlike (8) probleemide lahendamises, kui eelmine on lahendatud positiivselt, on suurem tõenäosus et ka järgmine lahendatakse positiivselt: 1) Usaldus usaldamatus 0-1,5a 2) Iseseisvus-häbi 1,5-3 3) Initsiatiiv süü 3-6 4) Töökus alaväärsus 6-12 5) Identiteet identiteedi segadus 12-18 6) Intiimsus isolatsioon 18-24 7) Loovus stagnatsioon 25-50 8) Integratsioon meeleheide 50- Elukäigutee uuringud olulisemate elusündmuste (koolitee, töö, abiellumine) ajastamine, nende järjekord, muutujate (isikuomadused, ajalooline periood) mõju elusündmuste ajastamisele ja järjekorrale Kultuur ja isiksus Margaret Mead - murdeea probleemid ja mässumeelsus on omased ainult lääne
4. aste- sotsiaalse korra tagamise, autoriteedile allumise orient. Sotsiaalse korra hoidmine 5. aste- sotsiaalse kokkuleppe orient. ; reegitele tuleb allude, sst nad peegeldavad enamuse soovi, aitavad vältida teiste vigastamist...raisk! 6. aste- universaalse eetika printsiibid E.Erikson psühhosotsiaalne teooria I usaldus / usaldamatus II autonoomia / häbi, kahtlus (1-3 a) III initsiatiiv / süü (4-5) IV töökus, edukus / alaväärsus (6-11) V identsus / rolli ähmasus (murdeiga) VI intiimsus / isoleeritus (varane täiskasvanuiga) VII loomingulisus / seisak (küps täiskasvanuiga) VIII tervislikkus / lootuse kaotamine (vanadus)
8 tsüklit: 1. usaldus vs usaldamatus kõige tähtsam on turvalisus, sisemine ebakindlus 2. iseseisvus vs häbi ja kahtlemine oluline see, et lapses tekiks võime ise hakkama saada, iseseisvust ei tohi maha suruda, oluline mõlema vanema roll, vanus 1-3, last vaja julgustada. 3. initsiatiiv vs süütunne 4-7 aastat; on ettevõtlik, tähtsad on kõik perekonnaliikmed, laps tahab maailma tundma õppida ja keskkonnaga manipuleerida. 4. edukus vs alaväärsus algkooli iga, 7-12 aastat; laps läheb kooli ja talle on oluline kompetentsuse tunde kogemine, õppimine peab hakkama edu tundega, et ma saan hakkama; oluline on 1. õpetaja; edutunde aluseks on positiivse arengu tunnustamine. 5. identsus vs rollihämasus teismeiga, kas tekib terviklik eneseteadmine või endas kahtlemine; mängivad olulist rolli kaaslased ja sõbrad, vanemate roll kahaneb veelgi;
Tähelepanu isiksuse kujunemise ajaloolistele aspektidele. Seletab isiksuse arengut sisemiselt omaste tungide kaudu. 1. Usaldus või mitteusaldus 0-1,5 a. +Usaldustunne keskonnapoolsest toetusest -Usaldamatus, turvatunde puudumine 2. Iseseisvus või häbi ja kahtlus 1,5-3 a. +Eneseusaldus kui "avastamist" julgustatakse -Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine 3. Initsiatiiv või süütunne 3-6 a. +Algatusvõime, eesmärgikindlus -Süütunne toiminguist ja mõtteist 4. Usinus või alaväärsus 6-12 a. +Kompetentsusetunne, töörõõm -Alaväärsus, ebatäiuslikkuse tunne 5. Identiteet või rollisegadus. Noorukiiga 12-20 a. +Elu strateegia, rahvuse ja rolli identiteet -Võimatus sobivaid rolle leida 6. Intiimsus või isolatsioon. Varane täiskasvanuiga20-30 a. +Armastuse, seksuaalsuhete ja lähedaste sõprussuhete areng -Hirm suhete ees teistega, üksindus 7. Hoolitsus uue põlvkonna eest või stagnatsioon, isekus. Keskiga 30-65 a. +Tunne omapoolsest panusest elu jätkamisse
põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks eriti kunstis. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) ning seostas neid mitmel viisilvastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja
eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks eriti kunstis. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) ning seostas neid mitmel viisilvastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast (individualiseerimine, eraldumine. Analüütiline psühholoogia Jung, määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Alateadvuses on kaheks liikumapanevaks jõuks allasurutud isikliku elu sündmused ja kollektiivse
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
· Kõikelubavad lubavad kõike, ei nõua distsipliini · Autoriteeti omavad nõudmised on eakohased, mõistlikud, järjepidevad, arvestavad lapse arvamusega, julgustavad iseseisvuma. Elutsükkel, ego/mina areng 0-8 kuud kiindumus esmasesse hooldajasse J. Bowlby (1973), H. Harlow (1959) 0-1,5a usaldus vrs. usaldamatus (lootus) 1,5 -3a autonoomia vrs. häbi ja kahtlus (soov,tahe, will) 35 initsiatiiv vrs. süütunne (eesmärk, julgus) 6puberteet usinus vrs. alaväärsus (kompetentsus) Noorukiiga identiteet vrs. segadus rollides (truthfullness, tõepärasus) Varane täiskasvanuiga intiimsus vrs. isolatsioon (armastus) Keskiga generatiivsus vrs. stagnatsioon (hoolivus) Vanaduspõlv integratsioon vrs. meeleheide (tarkus) E. Erikson (1968) Mõtlemise areng 0 1,5 sensomotoorne (siin ja praegu domineerib, tekib objektipüsivus) 1,5 - 4 eeloperatsionaalne (kujunditega ja sümbolitega mõtlemine)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
