Betti Alver ( Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta 1. 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 2. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 3. 1934- Eesti Kirjanikke Liidu liige. 4. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 5. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Looming 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või iroonilis...
koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud Albertville'is o 10. koht 4 x 10 km teatesõidus o 21. koht 10 km klassikas o 42. koht 15 km vabastiilis jälitussõidus o 44. koht 30 km klassikas · 1994. aasta taliolümpiamängud Lillehammeris
Sünniaeg: 14.04.1978 Pikkus:182 cm Treener: Rein Pedaja Klubi: Elva Suusaklubi Rolandi osalemine võistlustel on muljetavaldav - 8. maailmameistrivõistlused ning kahed olümpiamängud. Parim tulemus MM-ilt 17. koht. 62. koht (88 võistlejat) 10 km sprindis 65. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil 14. koht (19 meeskonda) 4 × 7,5 km teatesõidus Martten Kaldvee Sünniaeg: 30.04.1986 Pikkus: 178 cm Treener: Asko Nuutinen, Mati Alaver Klubi: SK Biathlon, SK Nõmme Martten osales 2009. aastal maailmameistrivõistlustel Pyeong Changis ning saavutas 45. koha. Huvitava trikiga sai Martten hakkama just Pyeong Changis toimunud võistlusel, kus rasketes tuuleoludes oli ta ainuke võistleja 119-st, kes suutis kõik neli lasketiiru puhtalt läbida. 74. koht (88 võistlejat) 10 km sprindis 81. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil Eveli Saue Sünniaeg: 13.02.1984 Pikkus: 163 cm Treener: Tõnu Pääsuke
Finnish, Russian sign a ture Appearance Quite tall, 1.82 cm Athlet built Weight 73 kg Usually wears sport clothes Character Quiet person Shy Hardworking Glad Career Began skiing at the age 12 Began professional sports at the age 21 First World Cup start 1992 in Ramsau 111 World Cup starts In World Cup 10 podium places (6 golds) World's best classic skier Coach Mati Alaver Career Highlights Olympic winner in 15 km classic skiing 2002 Salt Lake City Olympic silver in 50 km classic skiing 2002 Salt Lake City Olympic winner in 15 km classic skiing 2006 Torino World champion in 30 km classic skiing 2001 Lahti World silver in 50 km classic skiing 1999 Ramsau World champion in 15 km classic skiing 2009 Liberec Equipment Summer Skies Gloves clothes Ski boots Winter Ski poles clothes
veebruaril 1971 Pärnumaal) on eesti suusasportlane, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Ta lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Tulemused:Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM- il Ramsaus.
Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun (Suusaliit 12.04.2010). ANDRUS VEERPALU Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on eesti suusasportlane, maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit (Suusaliit 12.04.2010). Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. JAAK MAE Jaak Mae (sündinud 25. veebruaril 1972) on eesti murdmaasuusataja, tema treener on Mati Alaver (Suusaliit - 12.04.2010). Suusatamise stiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõusu sammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga
Sparta riigikorraldus ja Platoni ideaalriik sarnasused ja erinevused Ajalooallikad väidavad, et Platon võttis oma ideaalriiki visandades eeskuju Spartast. Tekib küsimus, mis köitis seda võimekat filosoofi just Sparta juures ning millest spartalikust ta oma ideaalriigi puhul loobus ? Sparta oli rangelt sõjalisele kasvatusele orienteeritud riik, mida juhtisid kaks kuningat. Nende ülesandeks oli juhtida sõjaväge ning täita preestrikohustusi, ülejäänus kuulus võim geruusiale, efooridele ning spartiaatide koosolekule. Sealses riigijuhtimises osalesid oma kõrgema seisuse poolest väljapaistvamad spartiaadid, kes tihtipeale olid ka tänu oma haritusele andekamad filosoofid. Taolise, kuid mitte täpse motiivi leiab ka Platoni ideaalriigi kirjeldusest, kus riigi eesotsas on oma arukuse tõttu vaid filosoofid. Kuid Platoni ideaalriigi valitsemiskorras leidub ka erinevus Spartast. Nimelt kirjeldab filosoof, et valitseja peab omakasupüüdmatuse v...
kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Markko Märtin Markko Märtin on Eesti autorallisõitja. Markko on esimene eestlasest rallisõitja, kes on võitnud autoralli
pärit Internetist. 1. Andrus Veerpalust üldiselt Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on võitnud 3 medalit, mis teeb ta Eesti kõigi aegade edukaimaks meessportlaseks olümpiamängudel. 23. veebruaril 2011 võttis Andrus Veerpalu vastu otsuse oma sportlaskarjääri lõpetada. Andrus Veerpalu viimaseks treeneriks oli Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab neli last: Andreas, Anette, Anders ja Anlourdees. Kõikide nimed perekonnas algavad ,,A" tähega. Vaata ka joonist 1. Joonis 1. Andrus Veerpalu koos perekonnaga. 2. Saavutused Andrus Veerpalu on 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Andrus Veerpalu on 20. veebruari 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud.
30 km KL 15 4 X 5 km teatesõit 13 2007 Sapporo 7,5 km KL + 7,5 km V SVS 10 10 km V 9 4 x 5 km teatesõit 15 30 km KL 6 8 JAAK MAE Jaak Mae ( sünd 25. veebruaril 1972) on eesti murdmaasuusataja, tema treener on Mati Alaver TALIOLÜMPIAMÄNGUD 1994 Lillehammer 30 km V 59 10 km KL 35 15 km Gundersen V 40 4 X 10 teatesõit 11 1998 Nagano 10 km KL 6
2007 - pressisõber Juhan Kivirähk, pressivaenlane Andrus Ansip 2006 - pressisõber Aadu Luukas, pressivaenlane Enn Pant 2005- pressisõber Tõnis Lepp, pressivaenlane Andres Lipstok 2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang Pressisõbrad- ja vaenlased läbi aegade 2005 - pressisõber Tõnis Lepp, pressivaenlane Andres Lipstok 2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang 2003 - pressisõber Mati Alaver, pressivaenlane Peeter Tali 2002 - pressisõber Allar Jõksi, pressivaenlane Heiki Kranich 2001 - pressisõber Ingrid Rüütel, pressivaenlane Mart Laar 2000 - pressisõber Ivar Tallo, pressivaenlane Toivo Jürgenson 1999 - pressisõber Jüri Mõis, pressivaenlane Lennart Meri 1998 - pressisõber Lennart Meri, pressivaenlane Olari Taal 1997 - pressisõber Paul Varul, pressivaenlane Robert Lepikson 1996 - pressisõber Tunne Kelam, pressivaenlane Tiit Made
on Eestis kuulsaim Kristina Smigun. Andrus Veerpalu on 8. veebruaril 1971. aastal, Pärnus sündinud Eesti tuntuim murdmaasuusataja. Ta on nii Eesti suusasportlane, olümpiavõitja, kui ka maailmameister. Spordiga hakkas A. Veerpalu tegelema 1990. aastal, kuid suusatamisega 12. eluaastal ehk siis aastal 1983, Johannes Toimi õpilasena. Hetkel kuulub ta Suusaklubi Jõulusse ja tema treeneriks on Mati Alaver. A. Veerpalu suurimateks saavutusteks on kaks olümpiakulda, üks neist 2002. aastal taliolümpiamängudel Salt Lake Citys 15 km klassikalises sõidus, kus ta saavutas ka teise koha meeste 50 km klassikalises sõidus ning 9. koha 4 x 10 km teatesõidus. Teise kuldmedali sai ta 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos, jällegi 15 km klassikas, samal taliolümpial saavutas ta ka 8. koha 4 x 10 km teatesõidus. Enne seda oli tema kõrgeimaks kohaks esimene koht 2001
Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Andrus elab perega (abikaasa Angela ja lapsed Andreas, Annette ja Anders.) Otepääl. Abikaasa Angela on tulnud kahel korral naiste arvestuses Eesti karikavõitjaks rulluisutamises. Kui võimalik, võtab Andrus abikaasa ja lapsed võistlustele kaasa. Kodus on Andrusel garaazis ligi 40 suusapaari, klassika ja uisustiili jaoks, märja ja kuiva ilma puhuks ja ikka nii edasi. Eriti häid suuski ta treeningutel ei kuluta, hoiab ainult võistlusteks.
Võiks ju arvata, et tippsportlasi kannavad ametnikud alati kätel, kuid see ei ole nii. Alati leidub tegelasi, kes arvavad, et sportlane on nende ja alaliidu jaoks, mitte vastupidi. Nii oli ka Kristinal, nimelt ei tahetud tunnistada, et tema suure ja raske töö- treenimisega tegeleb tema isa. Isalt võeti au ära. 2003.aastal, kui Kristina oli võitnud MMilt kulla, kaks hõbedat ja pronksi valiti aasta treeneriks Mati Alaver, kelle üks õpilane võitis hõbeda, teine jäi medalita. Kolm aastat hiljem pärjati Kristina parima naissportlase tiitliga ning tema isa Anatoli Šmigun valiti parimaks treeneriks. Kristina lausus, et kui ta isa ei oleks saanud auhinda, oleks ta suure skandaali korraldanud. Lisaks proovisid mitmed ametikud üle astuda lepetest, soovidest ja probleemide lahendamisest. Mõnel hetkel astuti talle lihtsalt peale, kuid Kristina ei andnud alla
Maailmameistrivõistlused Kuld 2001 30 km klassika Kuld 2009 15 km klassika Hõbe 1999 50 km klassika Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti suusasportlane, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Vahelduvtõukeline sõiduviis Suusaraja profiil, lume ja rajaolud nõuavad päris sageli vahelduvtõukeliste sõiduviiside kasutamist. Nüüdisaegse suusatehnika arsenali on jäänud alles vaid kõige tavalisem suuskadel liikumine vahelduvtõukeline kahesammuline suusatamisviis. Esmalt käsitlen vahelduvat kätetööd. Vahelduvates kepitõugetes kehtivad üldiselt samad põhimõtted, mis paaristõugeteski. Ka sel puhul ei tõsta
Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud kuueks aastaks pikka musta auku. 1995
kahekordneolümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Aasta : 2002,2006 Spordiala : suusatamine (15 km klassika) Tulemus : 37:07.4 ja 38:01.3 Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline
sama kesise jätku. Mees tunnistas ka ise, et hakkab tippsuusatamise jaoks vanaks jääma. · Aivar Rehemaa (murdmaasuusatamise 15 km (v) 51., suusavahetusega sõidu 37., 50 km (kl) 34., teatesõidu 14.) Veel aasta tagasi tippseltskonnale kõvasti kannale astunud mees on tänavu iseenda hale vari. Ebaõnnestunud olümpiasõitude järel ei osanud kehva vormi põhjendada, ent nõustus, et tulemused olid lahjad. · Algo Kärp (murdmaasuusatamise 50 km (kl) 41., teatesõidu 14.) Mati Alaver on seda meest pakkunud Eesti suusatamise tulevikutegijaks, ent vähemalt Vancouveris seda näha polnud. Teatesõidus suutis oma vahetuses kaotada parimatele kaks minutit. · Anti Saarepuu (suusasprindi 42., sprinditeade 17.) Võinuks kindlasti sõita end 30 parema hulka, ent suutis staadionile laskudes kukkuda. Paraku kõiksugu oletused spordis ei maksa. Loeb vaid tulemus, ja see oli nõrk. · Kein Einaste (suusasprindi 59.)
klassikas võidetud hõbemedal. Maailma karikavõistlustel on ta jõudnud poodiumile seitsmel korral. Parim koht MK-sarja lõplik paremusjärjestususes on 2001.–2002. aasta hooajal saadud kuues koht, kuigi ta jõudis sel hooajal poodiumile vaid korra.Pärast sportlaskarjääri lõpetamist on ta olnud Eesti Suusaliidu juhatuse liige ja Otepää MK- etappide korralduskomitee juht. 2013. aastast on ta Suusaliidu peasekretär. Jaak Mae treener oli Mati Alaver. Kristina Šmigun-Vähi (neiupõlvenimega Kristina Šmigun; sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja.Esimest korda osales ta olümpiamängudel 1994. aastal Lillehammeris, kus jäi parimaks kohaks 10 km vabastiilis saadud 27. koht.2002. aasta taliolümpial Salt Lake Citys jäi Kristina Šmiguni parimaks
Üha enam tulid müügile ka maailmas populaarsed ilukirjandusteosed ja populaarteaduslikus väljaanded. Kirjastamisvõimalusega kasvas ka järsult eestikeelsete ajalehtede väljaandmine. Eesti ilukirjanduses eelistati proosat, ennekõike realistlike romaane. Mainekaimad proosakirjanikud olid Anton Hansen Tammsaare ja August Mälk. Näitekirjanduse taaselustas aga Hugo Raudsepp. Luuletajatest olid aga tuntumad Marie Under, Henrik Visnapuu, Heiti Talvik, Betti Alaver ja paljud teised. (A.H.Tammsaare) Muusika ja kunst Varasemast ajast tuntud heliloojate ja muusikute kõrvale hakkasid tekkime üha uued ja noored muusikud oma uute loominguliste mõtetega. Eesti muusika rikastus nii uute suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Sellele vaatamata säilis ja isegi tugevne kohalike laulupäevade ja üldlaulupidude traditsioon. 13
2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994 ), Anette, Anders ja Anlourdees. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992
eelnõu nr 733 seletuskirja lk 4 jj. 95 H. Fleischer. Internationale Trends und Reformen im Recht der geschlossenen Kapitalgesellschaft. – NZG 2014, 1081 (1085 jj, 1089).96 Vt lähemalt H. Fleischer. Internationale Trends und Reformen im Recht der geschlossenen Kapitalgesellschaft. – NZG 2014, 1081 (1084 j, 1090); A. Vutt. Äriühingute vastastikune tunnustamine ja asukohavahetus Euroopa Liidus. – Juridica 2007, 99 (99 jj); A. Alaver. Societas shopping ja piiriüleselt asukohta vahetava äriühingu tunnustamise ulatus Euroopa Liidus. – Juridica 2007, 395 (395 jj). 97 Vt ka kodifitseerimise käskkirja eelnõu seletuskirja p 2.10.1; vt samuti kodifitseerimise käskkirja eelnõu lisa nr 1 (Kodifitseerimismetoodika). 98 Vt lähemalt all lisast nr 2. 99 Vt lähemalt all p IV.2.2. 100 Vt nt Äripäeva 12.10.2014 artiklit „Äriseadustik vajab kaasajastamist“; Eesti Päevalehe 14.10.2014 artiklit „Eestist
Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. On Eesti endine murdmaasuusataja ning kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister. Ta on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olles võitnud olümpiamängudelt 3 medalit. 23. veebruaril 2011 aastal teatas Andrus Veerpalu sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määrati Veerpalule FISi poolt kolme aastane võitluskeeld. Otsus on kaevatud Rahvusvahelisse Spordiarbitaazkohtusse. Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. (Andrus Veerpalu, 2012) Joonis 9. Andrus Veerpalu (http://tartu.postimees.ee/170206/esileht/sport/192398_foto.php)17 4.3.1. Sportlikud saavutused Andrus Veerpalu on saanud olümpiamängudelt kaks kuldset medalit ühe Salt Lake Citys aastal 2002 ja ühe Torinos aastal 2006. On veel olümpiamängudelt saanud ühe hõbe medali ja olnud esimese kümne sees kuus korda. Maailmameistrivõistlustelt on saanud samuti kaks kulda 2001 Lahtis ja 2009 Liberecis
rahvas rõõmustas koos temaga. Ta oli juba väikeset peale soovinud saada olümpiavõitjaks. ,,Mäletan, lamasin lapsena lumes ja kui täht kukkus, soovisin, et minust saaks olümpiavõitja," räägib Kristina lapsepõlve meenutades (Press 2006: 77). Pärast Torino olümpiat võtsid koju saabunud Kristina ja Anatoli Smiguni Tallinna Lennujaamas vastu Eesti Meestelaulu Selts, Piirivalve orkester, Audentese spordikooli ja SOS Lasteküla lapsed. Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Smigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad. Austamistseremoonia lõppes ilutulestiku ning Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemisega. (Eesti
käeulatuses olevat, tegi viimasel hüppel publiku lõbustamiseks tarbetu triki, mis ebaõnnestus ning Jacobellis kukkus. Temast möödus Frieden, kes napsaski kuldmedali, Jacobellis sai hõbemedali ning kolmas oli kanadalanna Dominique Maltais. 27. veebruaril Torinost saabunud Kristina ja Anatoli Smiguni võtsid Tallinna Lennujaamas vastu Eesti Meestelaulu Selts, Piirivalve orkester, Audentese spordikooli ja SOS Lasteküla lapsed. Varem Torinost naasnud Andrus Veerpalu ja Mati Alaver liitusid Smigunidega lennujaamas ning ühiselt sõidutati nad politseieskordi saatel Vabaduse väljakule. Vabaduse väljakul üles seatud laval ehiti olümpiavõitjad loorberipärgadega ning neid tänasid president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Raivo Palmaru, samuti Tallinna linnavalitsuse ja sponsorite esindajad. Austamistseremoonia lõppes ilutulestiku ning Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemisega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
