Konfliktidega toimimine 1. Varjatud võitlus- Osapooled hakkavad kasutama alatuid võtteid, näiteks: vanade tülide ja vigade välja toomine, kummal eelmine kord õigus oli. Nad hakkavad üksteist ründama oma ütlemistega ja sellest tekib veel suurem tüli, et kalale minek jääb ära. 2. Kooseksisteerimine- Kumbki ei taha kaotajaks jääda. Nad teevad omavahel kokkuleppe, mingi aeg kalastavad roonurgas ja mõni aeg järve keskel, et näha kummas kohas parem on ja järgmine kord targem olla. Mõlemad saavad oma tahtmise. 3
Horatio oli usaldusväärne ja truu sõber Hamletile kuni lõpuni. Oli ainus keda Hamlet usaldas. Laertes heatahtlik nagu Hamletki Ophelia hea südamega, oli armunud Hamletisse, kuid kannatas kõige selle pärast, mida Hamlet talle öelnud oli. Kuulekas, ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida. Polonius kes tegutses ja elas selleks, et olla kuningale meele järele. Ta oli salakaval ja kohati isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus.
Teoses süveneb järjest Hamleti pessimism. Arvatavasti on Hamleti viis maksta kätte ausalt, ta tegutseb kavalalt ning läbimõeldult. Mõeldes, et nõnda on võimalik tal jõuda selgusele endas ning oma kahtlustes ning ühtlasi paljastada kuningas, etendab Hamlet näidendi, kus etendatakse kaudselt kuninga mõrva. Saanud kinnituse oma kahtlustele, tuleb Hamletil võimalus tappa kuningas palvete lugemise pealt, kuid ta jätab selle võimaluse kasutamata, tahtmata kasutada sama alatuid võtteid kui kuningas. Võib oletada, et Hamlet soovis ise trooni pärida, kuid ta ei avalda raamatus selleks kordagi soovi. Hamletit iseloomustav vastandlikult tema isale juurdlev vaimne isiksus. Temas on silmanähtav võimu ja vaimu vastuolu. Teose vältel saab vaadelda Hamleti ja Ophelia keerukaid suhteid. Hamlet on Opheliasse kiindunud, kuid viimase isa ja vend ei kiida suhet heaks. Ophelia, kes on kuulekas oma isale, jätab oma tunded tagaplaanile ning lõpetab Hamletiga suhtlemise
ees ootab ning ta oli üsnagi optimistlik ja lootusrikas. Reaalsus oli hoopiski raskem ja vaevarikkam, kui Andres ealeski mõelda võis. Andres tahtis teha Vargamäe oma kätega ning tal oli soov pärandada oma lastele võimalikult hea majapidamine. Oru Pearu oli Mäe Andrese vastand. Ta oli kiuslik, ülbe ja võimukas. Teiste heaks ei teinud üldjuhul heast tahtest midagi. Pearu ei talunud mõtet, et Andresel olid tulevikuga suured plaanid. Seetõttu ta pettis ning kasutas alatuid võtteid, et Andrese elu raskemaks teha. Pearu pahatahtlikkuse üks põhjus peitus minu meelest kadeduse taga Pearule sümpatiseeris Andrese naine Krõõt. Pearu pidas Krõõta täiuslikuks naiseks. Pearu oli väga enesekeskne. Seda tõestab romaani IV peatükk, kus Pearu kõrtsist koju tulles aiavärava maha sõidab, sellepärast et talle seda ei avatud. Ta oli kaval mees, kes pani teised enda heaks tööle ning kogu au ja kiituse tehtu eest võttis enda peale
Purpurne surm Gailiti romaani tutvustus August Gailit on sündinud 9.jaanuaril 1891.aastal Valgamaal ja suri 5.novembril 1960.aastal Rootsis. Ta on tuntud kui romaani- ja novellikirjanik. Koolitee algas Gailitil Valgas ja jätkus Tartus. August Gailit on töötanud ajakirjanikuna nii Eestis kui ka Lätis. Ta võttis osa Vabadussõjas, olles seal sõjaväeametnik ja sõjakirjasaatja. Gailit on elanud Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Ta on olnud ,,Vanemuise" direktor. Gailit abielus aastal 1932 operetinäitleja Elvi Vaher-Nanderiga, sellest abielust sündis tütar Aili. 1944.aastal põgenesid nad perega Rootsi, kus Gailit ka suri. Purpurne surm on Gailiti üks esimesi romaane, kirjutatud aastal 1924. Nagu teisedki Gailiti romaanid on see erootilise ainega ja fantaasiaküllase sisuga teos. Raamat räägib Varria saare hukkumisest: kusagilt India kandist on saanud alguse hirmus t...
vangistati Julien ja kohtus määrati talle surmanuhtlus. Kohtuotsusel sai määravaks tema madal päritolu ja soov seista oma sünnipärasele seisusele vastu, mis tegi temast ühiskonna ohvri. Karjääri edendamiseks ei tohiks kuritarvitada armastuse jõudu . Pingutustest hoolimata ebaõnnestusid tema kavatsused kõrgelt lennata. Julieni liigne auahnus ja soov oma iidoli- Napoleoni jälgedes sammuda said talle saatuslikuks. Oma eesmärgini jõudmiseks võib teatud piirini kasutada alatuid meetodeid, kuid igal teol on tagajärjed Julieni puhul oli selleks surm.
jõuetuks. Selle eest sai donJosé karistada ja ta sattus vanglasse. Carmen andis talle võimaluse põgenemiseks, kuid ta seda ei kasutanud. Ta kohtus pärast vangast väljumist veel mitu korda Carmeniga ning ta mustlastest sõpradega. Kuigi Carmen tõi donJoséle hulgaliselt pahandusi kaela, armastas ta Carmenit ikkagi kuid Carmen teda mitte. Carmen pani donJosé enda pilli järgi tantsima. Samas Carmen tegi teiste meestega ka alatuid tempe. Näiteks pettis ühelt mehelt maja välja jms. DonJosé anus mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks kuhugile teise riiki ja alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: “Sind armastada – seda ma enam ei saa.
jõuetuks. Selle eest sai donJosé karistada ja ta sattus vanglasse. Carmen andis talle võimaluse põgenemiseks, kuid ta seda ei kasutanud. Ta kohtus pärast vangast väljumist veel mitu korda Carmeniga ning ta mustlastest sõpradega. Kuigi Carmen tõi donJoséle hulgaliselt pahandusi kaela, armastas ta Carmenit ikkagi kuid Carmen teda mitte. Carmen pani donJosé enda pilli järgi tantsima. Samas Carmen tegi teiste meestega ka alatuid tempe. Näiteks pettis ühelt mehelt maja välja jms. DonJosé anus mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks kuhugile teise riiki ja alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: "Sind armastada seda ma enam ei saa.
lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest. Polonius ta oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Ophelia Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale. Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli
Äris on palju erinevaid tegevusvaldkond: kes tegeleb autode kokku ostmisega, kes tegeleb kinnisvaraga, kes aktsiatega, kes käsitööga. Kuid see, mis loeb, on sinu, kui ärimehe, käitumisviis, sinu äri ajamise meetodid. Äri saab ajada legaalselt ja illegaalselt, vastavalt siis oma tegemistest riigile mitte teatades ja tegeledes millegagi, mis seadusega pahuksis on ning päevavalgust ei kannata. Äri saab ajada julmalt ja äri saab ajada malbelt, üheltpoolt teisi ära kasutades ja alatuid võtteid tarvitades, teisalt partnerluse ja sõprussidemete peale panustades. Ärimehi on igasuguseid, inimeste südametunnistus ning käitumise ja julmuse piirid on erinevad. Iga inimene ei ole suuteline kõigeks, et kopikas taskusse saada. See on julm valdkond, osa sellest on kuritegevus ning petmine, kõik raha pärast. Nagu öeldakse ,,Vaga vesi, sügav põhi", see peab ka äris paika. Paljudel suurettevõtetel on illegaalsed alluvad, kes
Hamlet oli julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Claudius oli Taanimaa kuningas, auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti ka väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik. Polonius tegutses ja elas selleks, et olla kuningale meele järgi. Ta oli salakaval ja kohati isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda. Polonius tegi seda ka enda kasu saamiseks. Hamlet ei suutnud kätte maksta, sest Hamlet ei olnud kindel, Claudiuse süüs. Seega pidi Hamlet kindlalt veenduma oma onu süüs, mida ta ka tegi. Ta plaanis seda kättemaksu pikemalt ette ning lõpuks tegi selle ka teoks. Hamlet üritas siiski käituda läbimõeldult, mitte uisa-päisa. Hamletit arvatavasti häiriski kõige enam see, et tapja jätkuvalt troonil istus ning
Kõige väärikam tegelane üldse, kes selles teoses on, ongi Rastignac, kes vaatamata oma auahnusele ja ambitsioonikusele, andis kogu oma ränga vaevaga teenitud raha Goriot' aitamiseks. Rastignac oli temasse nii kiindunud, et püüdis täita ka tema viimast soovi- tuua tema tütred surivoodile. Kuigi Goriot ja Rastignac olid kõigest pansioni naabrid, maksis viimane kinni Goriot' matused ja oli ka ainus lähedane, kes teda TÕSISELT leinama jäi. Tsiaadid On olemas alatuid hingi, kes ei tee iialgi head oma sõpradele või lähedastele, et nad seda peavad; kuid näidates vastutulelikkust tundmatuile, võidab sellest nende enesearmastus: mida lähem neile on nende kiindumuste ring, seda vähem nad armastavad; mida kaugemale ta venib, seda teenistusvalmimad nad on. Kui inimsüda paiguti puhkab, tõustes armu kõrgustele, peatub ta harva vaenutunnete järsul nõlval. Tema vihkamise põhjus ei olnud armastus, vaid tema petetud tunded.
Lizarrabengoast. Carmen on mustlasneiu, kes saab alati mis tahab. Ta on väga lõbus ja lõkerdab kogu aeg naerda. Samuti on ta väga palju enesele mõtlev ja natukene vastiku käitumisega. Kõik mehed armusid temasse. DonJosé on kurjategija, kes on tagaotsitav kuid tegelikult pole halb inimene. Carmen juhtis ta halvale teele. Peateos "Carmen" Carmen pani donJosé enda pilli järgi tantsima. Samas Carmen tegi teiste meestega ka alatuid tempe. Näiteks pettis ühelt mehelt maja välja jms. DonJosé anus mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks kuhugile teise riiki ja alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Kuna neiu ei vastanud don José korduvatele armastusavaldustele, pussitas mees tolle surnuks, ilma, et Carmen oleks karjatanud. "Carmenil" oli peale kirjandusliku väärtuse ka puhtdokumentaalne väärtus: see oli
järeltulijaid neil ei olnud. Margus ei suutnud Tiinat unustada. Kui viimane taaskord nende õuele ilmus, oli väljas pime ja värske peremees Margus tulistas Tiinat ning ta suri. Mari õnn Margusega koos olla sai Tiinale saatuslikuks ning õnnetuseks poisile, kes selle naisega oma ülejäänud elu veetma pidi. Tänapäeval on asjalood muutunud. Mitte, et sääraseid armukolmnurki ei tekiks, aga nüüd ei sõimata üksteist libahuntideks ega nõidadeks, vaid saadetakse korda üsna alatuid tegusid. Suurel uhkel tehnoajastul nuhitakse armastatu kaaslase järgi, saadetakse ähvarduskirju, aetakse liikvele kuulujutte ja kõike muud säärast. Ekstreemsematel juhtudel kiputakse isegi teineteise elude kallale. Peaasi, et saaks need kaks lahku ajada ja armastatu jookseks nende endi käte vahele. Elu justkui mõnes Mehhiko seebikas. Ega sellest ei erine ka ,,Kauka jumal", kus raha oli Mogri Märdi jaoks õnne võti. Ometi selle
H.Tammsaare) Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva ühiskond on muutunud kapitalistlikuks, sealhulgas ka ajakirjandus.Väärtustatakse ainult rahanumbreid, mis tulenevad väljaande läbimüügist ning suurema tulu nimel ollakse valmis kasutama alatuid võtteid. Kõige tõhusamaks meetodiks on värvikad ja atraktiivsed pealkirjad, mis kutsuvad inimesi lugema. Samas, seos pealkirja ja artikli sisu vahel jääb minimaalseks või on vaid kaudselt seotud. Kirev pealkiri muudab inimesed uudishimulikuks ning paneb neid ostama seda väljaannet-meedia kasutab inimeste lihtsameelsust ära. Ajakirjandus on iseenesest info edasi kandmine ajakirjaniku pilgu läbi.Seega uudise
Andrese talul oli ka needus peal, tal surid pidevalt loomad ära, loomulikult ei olnud veterinaaria tol ajal väga heal tasemel ja ei saanud seda ka vältida. Kui inimese elus juhtub väga palju halba ja kõik on negatiivne siis inimesel tekib depressioon. Andresel justkui ei olekski see piin katkenud, koguaeg juhtus midagi, küll Pearu ujutas heinamaa üle, lõhkus aedu või lasi koera maha. Pearuga niimoodi kakeldes ja võisteldes hakkas Andres vaikselt vastase moodi muutuma- kasutas alatuid trikke. Pearule tundus kõik väga kergelt kätte tulevat, ta oli tihti kõrtsis joomas ja väga harva tegi ise rasket tööd, et oma suurt talu üleval pidada. Enamuse tööde tegemiseks oli palgatud sulane, kes ei pruukinud alati teha nii nagu vaja oli. Tihti ei hoolinud Pearu millestki, eriti siis, kui ta alkoholi tarvitanud oli, siis ta tahtis isegi oma joogivee kaevu reostada ning peksis oma abikaasat, kellest ta eriti lugu ei pidanud
arvas end olevat haruldane > soov seda tõestada, tahtis vabaneda ka ühiskonnale kahjulikust liigkasuvõtjast (kõrtsis pealtkuuldud vestlus utsitas veelgi), tundis alandustunnet et õde ohverdab end perekonna jaoks (soov rikastuda). ,,Anna Karenina" Hülgas egoistlikult pere, et elada vaba elu et keelatud abieluvälist armastust nautida. ,,Therese Raquin" Therese soovib rikastuda, kasutab alatuid meetodeid (abiellub ja tapab nii abikaasa kui ka tema ema, et pärandust saada). 8. Flaubert'i meelistegelane on naiskarakter, keda esindavad Emma Bovary ja Solombo, nad olid unistaja tüüpi ja püüdsid pääseda argielust. 9. Jõgiromaan on romaanide sari, kus iga romaan on eraldi loetab. Neid seovad omavahel ühised tegelased ja sama tegevuspaik. 10. Balzaci ,,Inimlik komöödia" kujutab jõgiromaani, kus kujutatakse Prantsuse ühiskonna
Juhus määrab ideaalid? Igal inimesel on omad ideaalid, teadvustab ta seda endale või mitte. Sageli aga piisab vaid ühest juhusest ning perfektsus omandab teise kuju. Ideaalide tagaajamine võib viia ühiskonnaga vastuollu, eriti, kui kasutada alatuid võtteid. Kuid igal otsusel on ka oma tagapõhi ja kui seda ei teata, siis ei tohiks ka arvustada. Noor naine plaanib minna kõrgkooli, õppida arstiks. Tema hinnete ja teadmistega on see unistus üsna tõenäoline täide minema. Ühel hetkel avastab ta end kõrvuni armununa ja lapseootel. Kuna raha ka napib, muutuvad neiu eesmärgid koheselt. Tuttavad muidugi laidavad teda rumalate otsuste eest, kuid just üks juhuslik silmapilk oli tema elu muutuste põhjustajaks.
Vana kreeka olümpiamängud Olümpiamängude ajaloost Antiik-Kreeka omapärasemaks ja kõrgemaks saavutuseks olid olümpiamängud, mille ideed avaldavad suurt mõju ka tänapäeva spordiliikumisele. 1168 aasta vältel toimusid Olümpias iga 4 aasta järel (kokku 291 korral) pidulikud spordivõistlused, mis võeti Kreeka ajaarvamise aluseks. Võitjaid krooniti õlipuuokstest pärjaga. Olümpia paiknes Peloponnesose poolsaare lääneosas Elise maakonnas Alpheiose jõe avaras orus, umbes 20 km kaugusel merest. Esimesed olümpiamängud toimusid 776. aastal e. m. a. Kuid juba varem korraldati igal aastal Olümpias peajumal Zeusi auks pidustusi, millest võtsid osa vaid Elise maakonna elanikud. Pärast 776.a e. m. a. muutusid need kohalikud mängud kogu Kreeka ühisürituseks. Siia tuli võistlejaid Spartast, Ateenast, Korintosest ja mujalt, hiljem ka kreeka kolooniatest Väike-Aasias, Sitsiilias, Lõuna-Itaalias ja Põhja-Aafrikas ühe sõnaga, ...
Peagi abiellus ta ilma kaaslast armastamata ühe kaupmehega. Ka sellest ei piisanud rahahimurale Scarlettile. Täielikult tolleaegseid norme ja väärtushinnanguid eirates alustas ta naisele sobimatult isikliku äriga. Läbi alandusete ja valede võib öelda, et isegi üle laipade sai Scarlett taas jõukaks. Kuid mis hinnaga? Paljud inimesed said haiget, mitmed moraalinormid rikutud ja suhted laastatud. Õnne ei saabunud. Rahahimu võib inimesi tõesti alatuid tegusid sooritama panna. Me elame kapitalistlikus tarbijaühiskonnas, kus iga liigutus maksab. Kui vabatahtlik töö välja arvata, siis pole ühtegi tööd, mida tehtaks tasuta. Tuhandeid kordi korrutatud väljend ,,Aeg on raha." Pole lihtsalt sõnakõlks. See ütlemine on muutunud nii aktuaalseks, et iga ülesande vastuseks kõlab: ,,Aga mis ma selle eest saan?". Mul on sõbranna, kelle peres on normaalne, et harilike kodutööde tegemise eest küsitakse vanematelt raha
Päärn seda kuuldes loomulikult ei rõõmustanud ning ütles Miinale sedagi, et ta mõisast üldse ära tuleks. Tütarlaps ei võtnud peigmeest kuulda ja arvas, et ta tuleb Vinteriga toime. Ühel vihmasel ööl tikkus aga opmann siiski teenijannale ligi. Õnneks juhtus Võllamäe Päärn ligiduses olema ja Miina kiljatust kuuldes tormas noormees kohe aknast sisse. Päärn tasus opmannile selle teo eest suure keretäiega. Mõistagi kaebas Vinter juhtumist mõisnikule, kuid lisas juttu palju alatuid valesid. Niiviisi saigi opmann pikalt plaanitud kättemaksu Päärnale täide viia. Päärn viidi haagikohtuniku juurde ja Miina mõisatalli, kus nad mõlemad said armutult peksa. Õnneks jõudis ka õige versioon toimunust päevavalgele. Opmanni karistus oli oma töökoha kaotus mõisas. Rehepapp Rehepapp oli mõisasundija, kes jagas talupoegadele kohustusi. Ta polnud talupoegadega nii karm, kui Vinter ja Kupja-Prits. Rehepapp küll sõimas ja tänitas mõisa töölistega, kuid ta tegi
Horatio oli usaldusväärne ja truu sõber Hamletile kuni lõpuni. Oli ainus keda Hamlet usaldas. Laertes heatahtlik nagu Hamletki Ophelia hea südamega, oli armunud Hamletisse, kuid kannatas kõige selle pärast, mida Hamlet talle öelnud oli. Kuulekas, ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida. Polonius kes tegutses ja elas selleks, et olla kuningale meele järele. Ta oli salakaval ja kohati isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Tegevuskohaks on Taanimaa. Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises
Õnn mis on selle hind ? Maria Trave 11B Tihtipeale muutume me kõik kadedaks, kui kellelgi läheb hästi. Isegi kui see on vaid hetkeks ja me ei näita seda välja. Loomulikult ei võrdu õnn ainult rahaga, vaid ka pere ja sõprade olemasoluga ning kindlasti ka muude tähtsate saavutustega elus. Niisiis on August Kitzbergi näidendites ,,Libahunt" ja ,,Kauka jumal" üks kindel ühine joon. Peaaegu kõik inimesed armuvad tõeliselt vähemalt kord elus ja oma armastatuga koos olles on tunne, et maailmas pole midagi halba. Kõik on lilleline ja täiuslik, vaid hetkeni, mil astub mängu kolmas isik. Keegi, kes armastab kedagi aga armastusega vastata ei saa. Nii üritabki, see isik ajada lahku neid, et olla ise õnnelik inimesega, keda armastab, isegi kui teda vastu ei armastata. Kolmanda isiku ilmumine paneb paari proovile. Aga kui üksteist tõeliselt armastada, siis võidab see ...
Horatio oli usaldusväärne ja truu sõber Hamletile kuni lõpuni. Oli ainus keda Hamlet usaldas. Laertes heatahtlik nagu Hamletki Ophelia hea südamega, oli armunud Hamletisse, kuid kannatas kõige selle pärast, mida Hamlet talle öelnud oli. Kuulekas, ta lasi isal kogu oma elu juhtida ning kontrollida. Polonius kes tegutses ja elas selleks, et olla kuningale meele järele. Ta oli salakaval ja kohati isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil. Head iseloomuomadused: lojaalsus, armastus oma laste vastu Halvad iseloomuomadused: salakavalus, õelus, julmus, omakasupüüdlikkus Tegevuskohaks on Taanimaa. Prints Hamlet leinab Helsingöri lossis oma isa, kuningas Hamletit, kes on kaks kuud varem surnud. Tema surma järel on troonile tõusnud vana kuninga vend ja Hamleti onu Claudius, keda prints kahtlustab oma isa mõrvamises
lasknud kutsuda. Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest. Polonius Polonius oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et
Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest. Polonius ta oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Ophelia Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale. Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli
Polonius oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad.
hapniku. Kurb tõsiasi on see, et igapäev tapetakse seda suurt ``kopsu``, raidudes maha ohtralt puid, mida kasutatakse nii mööbli valmistamisel, elumajade ja hoonete kütmisel kui ka meile väga vajaliku paberi tootmisel. Salaraided ja tootmisjääkide taaskasutamisele mitte võtmine risustab ning hävitab loodust meie ümber. Tänapäeva urbaniseerunud maailmas tahavad kõik kiiresti rikastuda ja saada heale elujärjele, mis pole paha, aga selleks kasutada alatuid ja loodust laastavaid võtteid näib minu jaoks ebainimlikuna. Loodusest saab kõik eluks vajaliku, aga seda tuleb ka hoida ning taastada. Sama paralleeli võib tõmmata ka inimestega, kes nii öelda ``tapavad`` oma kopse- nimelt suitsetades. Üha enam teismelisi hakavad suitsetama keskooli algusaastail ning jäävad sõltuvusse. Noore ja rumalana tehtud teod mõjutavad meie tulevikku. Inimese tervis on tema kalleim vara ning olenemata tänapäeva arenenud meditsiinist, ei ole
Kui Hamlet oleks olnud piisavalt kõhklev ja kahtlev, siis oleks ta Claudiuse plaani läbi näinud ning poleks läinud rapiirivõitlusele Laertesega. Poloniuse iseloomustus Polonius oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et
jõuetuks. Selle eest sai donJosé karistada ja ta sattus vanglasse. Carmen andis talle võimaluse põgenemiseks, kuid ta seda ei kasutanud. Ta kohtus pärast vangast väljumist veel mitu korda Carmeniga ning ta mustlastest sõpradega. Kuigi Carmen tõi donJoséle hulgaliselt pahandusi kaela, armastas ta Carmenit ikkagi kuid Carmen teda mitte. Carmen pani donJosé enda pilli järgi tantsima. Samas Carmen tegi teiste meestega ka alatuid tempe. Näiteks pettis ühelt mehelt maja välja jms. DonJosé anus mitmeid korda Carmenit, et nad ära koliks kuhugile teise riiki ja alustaksid uut elu, vastasel juhul tapab ta Carmeni, kuid Carmen oli kolimisele kategooriliselt vastu. Nad tülitsesid palju ning natukese aja pärast viskus donJosé ta jalge ette, tuletas meelde kõiki õnnehetki, pakkus talle kõike, et Carmen teda armastaks. Aga Carmen lausus sellele nii: "Sind armastada seda ma enam ei saa
kuninga. Kui kuningas Hamlet olnud aias oma lõunauinakut tegemas, siis Claudius olla ta mürgitanud / talle mürki kõrva valanud, mis olla tapnud kuninga koheselt. 4. Miks ,,on aeg liigestest lahti"? Aeg liigestest on lahti, neetud rist et minult nõuab paikapanemist. 5. Kuidas iseloomustad Poloniust? Too oma arvamuse kohta teosest näiteid. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et Polonius armastas väga oma lapsi, ta hoolitses nende eest ning soovis neile parimat, kuigi kantsler seda ehk tegelikult tegudes ei teinud. Aga tema tahe oli siiski oma laste suhtes hea ja ta siiralt uskuski, et tema nõuanded on Laertesele ja Opheliale parimad. 6
tuleb pidada oma võimalusi nende soovide rahuldamisel, sest liiga ahneks muutudes võib ilma jääda kõigest. Peatüki lõpetab Machiavelli mõttega, et halvasti käib selle käsi, kes aitab kellelgi teisel võimsaks ja vägevaks saada, sest aitaja tihtipeale heidetakse võimust kõrvale, või elimineeritakse üldse, et ei oleks ohtu, et keegi suudaks kukutada valitsejat. Kasutatakse ära teise inimese usaldust, et vägevaks saada. Eriti kui võimule on saadud alatuid võtteid kasutades, võib abistaja muutuda väga ohtlikuks, sest ta teab seda, mis avalikkuse ette jõudes võib põhjustada suure skandaali. Niccolo Machiavelli teose "Valitseja" 4. ja 5. peatükk keskendub võimu säilitamise küsimustele anastatud riikides, seda eelkõige kolme näite Aleksander Suure poolt vallutatud Dareiose kuningriigi, Prantsuse kuningriigi ja Türgi sultanaadi varal. Machivelli toob esile
konverentsi hakati üksteist süüdistama varasemate lepete rikkumises jne. Teheranis, Jaltas ja Potsdamis toimunud kohtumistele olid üksteise järel järgnenud lääneliitlaste järelandmised sõja peamisele agressorile N. Liidule. Sama, mis N. Liit oli võimaldanud enne sõja algust Hitlerile - luues talle ühe vägivalla võimaluse teise järel - sama tegid nüüd lääneliitlased Stalinile. Relvastatuna võimsaks ja vägevaks ning Stalini alatuid tegusid õigustades või hoopis maha vaikides, muudeti enamus Ida-Euroopa riike N. Liidu vasallriikideks, kus maailmarevolutsiooni kõigi reeglite järgi algasid suurpuhastused, deporteerimised ja massimõrvad. Poola, mille pärast Inglismaa ja Prantsusmaa olid 1939. aastal Saksamaale sõja kuulutanud, unustati nüüd hoopiski ja jäeti Stalini meelevalla alla. 10. Too näiteid NSVL kuritegudest II MM ajal.
4) Kokkuleppe ja lahkarvamus. 10 Põhimõttekindla läbirääkimise reeglid: 1) Eristage inimest ja probleemi. 2) Püüdke inimesi mõista. 3) Sõnastage selgelt konflikti osaliste huvid. 4) Mõelge valikuvõimalustele. Inimeste põhivajadused: 1) Turvatunne. 2) Usaldus. 3) Lähedus. 4) Eneseväärikuse säilitamine. Kui plaanid jooksevad liiva: 1) Kui kogu võim on oponendi käes. 2) Kui oponent on vankumatu nagu kalju. 3) Kui oponent kasutab alatuid võtteid. 11 Suhtluskunst Esmamulje - Esmamulje - protsess, mille käigus saate teiste inimeste kohta infot ja tõlgendate seda. Hetkevajadustest olenevalt tunduvad eri lõhnad eri ajal hurmavamad. Rassism, seksism ja noorusekultus on kõik stereotüüpide loomise mõrud viljad.
hetkel ei tunta head ja kurja, ei nimetatud tahtmatuteks, vaid pahelisteks. See, et inimesed ei tunne oma kohust ja kohustusi, ega tea, mida tuleb vältida muudab inimesed kurjadeks ja lodevateks. Aristoteles mõistis selle hukka, aga just selle õigustamist pidasid jesuiidid oma ülesandeks. Pascal kaitses suure filosoofi moraaliõpetust jesuiitide võltsingute eest.tõe nimel avalikustas Pascal jesuiitide moraalisüsteemi pahelisust, nähes jesuiitides julmi ja alatuid tõe tagakiusajaid. Pascal mõistis, et võitlus jesuiitidega ei saa piirduda ,,Kirjadega Provintslastele". See oli kõigest sõja algus. Ta kirjutas: ,,See mida ma tegin, on ainult mäng tõelise lahingu eel. Ma pigem näitasin, milliseid haavu saab teile lüüa, kui et lõin neid." Sellegipoolest sai jesuitism tugeva löögi, Pascali mõjul muutus sõna ,,jesuiit" kahemõttelise, silmakirjaliku ja kõlbeliselt rikutud inimese võrdkujuks
jutlustama vaid ühest ainsast jumalast ALLAHist. Hakkas oma ilmutust Meka tänavatelt kuulutama. Aastal 622 sunniti teda jätma Mekat ning ta asus oma poolehoidjatega teele Mediinasse. Seda aastat peetakse Islami usu rajamise alguseks ning sellega saab alguse ka Islami kalender. Järgmistel aastatel organiseeris Mediina rahvast ja oma poolehoidjatest religioosse ja poliitilise Kogukonna- UMMA. Hakkas oma usku levitama kasutades ka alatuid jõuvõtteid (läks sõjaks). Aastal 630 alustas rünnakut Mekas. Linn kapituleerus. Seadis Mekas kohe sisse ebajumala kultuse elu (keelas kõik jumalad ära). Pühitses sisse KAABA templi Allahile ning tegi sellest moslemitele palverännaku koha. Kaks järgmist aastat tegeles Araabia hõimude ühendamisega ning oma usu levitamisega. SURI aastal 632 (troopikapalavik- kuid pole kindel
hoopis Poloniust. Kui Hamlet oleks olnud piisavalt kõhklev ja kahtlev, siis oleks ta Claudiuse plaani läbi näinud ning poleks läinud rapiirivõitlusele Laertesega. Poloniuse iseloomustus Polonius oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Polonius tegi seda kindlasti ka enda kasu eesmärgil, lootes, et krooni võiks pärida tema poeg Laertes, kuna kõigile oli teada, et Claudius Hamletit ei sallinud. Usun, et
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Muna Ott tööd. Oma k...
religiooni vaheliste suhete mudelite aluseks sajandite jooksul kujunenud suhted riigi ja kristlike kirikute vahel, mis uues olukorras seisavad tahes-tahtmata uute väljakutsete ees. Majandus ja raha Eestlastele ei meeldi rahast rääkida. Alataihti räägitakse puudujääkidest nii haigekassas kui ka teistes valdkondades. Pole raha riigil, et õpetajatele õiglast palka maksta ning raha pole valdadel, et pagulasperedele toetusi jagada. On kujunenud eelarvamus, et rikkaks saab vaid alatuid võtteid kasutades ning teiste arvelt. Samuti kujutatakse kirjanduses raha puudumist ning õnnetust tihti kõrvuti. Rahast on õnne tegemisel kasu ainult siis, kui selle abil hangitakse endale uusi kogemusi, mitte asju. Hoolimata õnne defineerimise keerukusest, on seda aegade jooksul siiski mõõta üritatud, kuna soov ja lootus on ju elu paremaks muuta. 2013. aastal Euroopa riikides läbi viidud uuringust
Ivo ütles ka, et tema majas ei tapeta mitte ühtegi inimest. Ahmed kuuletus talle. Isegi Margus kuuletus Ivole. Seda oli näha stseenis, kus Ivo ütles, et me võtame surma terviseks ja Margus kõhkles ning ütles, et tema seda teha ei suuda. Kuid lõpuks kuuletus Ivole. Kõik need ülalpool toodud stseenid, kus mainitakse Ivole kuuletumist, annavad märku sellest, et Ivo oli üsnagi autoriteetse võimuga karismaatiline liider. Ta ei olnud kordagi manipuleeriv ega kasutanud alatuid võtteid, et panna inimesi nii tegema nagu tema tahaks. Ta lihtsalt ütles, kuidas ta tahab, et teised käituksid ja inimesed kuuletusid talle. Kuigi tegemist on sõjafilmiga, siis sõjategevust on näha väga vähe ja poliitikale filmis ei keskenduta. Põhirõhk on inimeste ja rahvuste vahelisel suhtlemisel. 15 2. INTOUCHABLES 2.1. Sotsiaalsed faktid ja institutsioonid Esimeseks sotsiaalseks institutsiooniks oli filmis perekond
Lõpuks lasi Claudius Hamleti Inglismaale saata, et ta seal tapetaks, kuid Hamlet tänu oma nutikusele ei lasknud sel juhtuda. Surma saatis ta hoopis vanad koolikaaslased reetmise eest. Polonius ta oli kuninga nõunik, kellel oli kaks last: poeg Laertes ning tütar Ophelia. Polonius oli väga salakaval ning isegi õel. Kui Laertes Taanist lahkus, siis lasi ta oma teenril talle mõne aja pärast järgneda, et kasvõi alatuid laimujutte kasutades teada saada poja eluviisist, sõpradest ja tegevustest. Selline teguviis väljendab suurt usaldamatust. Polonius nagu öeldud, oli kuninga nõuandja. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda/ täide saata. Ophelia Ophelia oli Poloniuse tütar. Ophelia tundus olevat väga kuulekas oma isale ning vennale. Hamlet oli Opheliasse väga armunud. Ophelial, kui isiksusel, ei olnud teoses kandvat rolli
- sobitamine sest head suhted on sinu parim PALK sest "Sinu võit" on kaugemas perspektiivis minu (veelgi suurem) või 40 Nt teeb mees naisele või välisinvestor kohapealseile vahendajaile algul suuri järeleandmisi - kompromiss - koostöö Fikseeri põhiprintsiibid, normid Nt: jääda ausaks, vältida alatuid võtteid; Nt määrata see mõtteline punkt, milleni tohib taganeda Nt järeleandlikkuse v paindlikkuse hindamine Nt suhete v PALGA väärtustamine jne Sea eesmärgid Arvesta järgmist: - soovunelm pole veel eesmärk - minu eesmärk pole teise oma - tahtmisele tuleb seada piirid - eesmärk peaks olema konkreetne ja täpne otsusta, millisel määral avansseerid usaldust ja avatust
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...
kasutas eetrit ning sealjuures ka enda ehitatud instrumenti eeternarkoosi andmiseks (vihje selle konstruktsiooniks olevat andnud keegi keemik, Ch. Jackson). Morton eraldas patseindi kaelalt ja lõualuust kasvaja. Mortonil tuleb pikalt võidelda oma (kaheldava) õiguse eest olla esmaavastaja. Tal on ka paras annus ärivaistu näiteks salgab kaua informatsiooni sellest, et peamine toimeaine tema ,,rohus" on eeter. (Autori- ja patendiõiguste üle võitlemise käigus kasutati ka alatuid võtteid, ehk siis lihtsalt mustamist. Levima hakkavad kuulujutud, mis teinekord saavad ka kinnitust, et nii mõnigi toonane teadusemees või kirurg, enda peal katseid sooritades, muutus narkomaaniks... Mortoniga seoses veel selline lugu, et kuigi ta ise väitis ja mõnes allikas seda ka tunnistatakse , et on lõpetanud Baltimore'i hambakirurgia kolledzi, pole leitud mingeid tõendeid, et ta üldse kuskil midagi meditsiiniga seotut õppinud oleks
» «Aga, Huck, ega mina seda võõrastemajapidajat üles ei andnud! Sa tead ju, et tema võõrastemajas oli kõik korras laupäeval, kui ma väljasõidule läksin, Kas sa ei mäleta, et pidid seal sel ööl valvama?» «Oh, jah! Aga see on justkui aasta tagasi. Muidugi, see oli samal ööl, kui jälgisin Indiaani Joe'd lese krundini.» «Sa jälgisid teda?» «Jah, aga pea suu. Arvan, et Indiaani Joe'l on sõpru järele jäänud. Ma ei taha, et nad mu elu hapuks teeksid 195 ja mulle alatuid vempe mängiksid. Kui mind poleks olnud, siis oleks ta nüüd ilusasti Texases.» Ja Huck jutustas Tomile saladuse kätte all kogu oma seikluse, sest Tom oli kuulnud ainult ueilslase osa sellest loost. «Noh,» ütles Huck viimaks, tulles tagasi peaasja juurde, «ükskõik kes ka viski number kahest üles nuuskis, see näppas ka raha, ma arvan -- igatahes meile on see kadunud, Tom.» «Huck, see raha ei olnud üldse number kahes!» «Mis?» Huck uuris teraselt oma kaa,slase nägu
väärsüüdistused Jacob VI ja Charles I favoriidi vastu, mis olid kogunenud kaks aastat kestnud mõtisklustes ja puritaanide hulgas liikudes. Võrreldes selle ministri avalikult teada olevaid, ränki, võiks öelda üleeuroopalise ulatusega kuritegusid tema eraelu salajaste pattudega, millest oli kõnelnud mileedi, leidis Felton, et Buckinghami kahest palgest oli hirmsam see, mida avalikult ei teatud. Oma kummalise, ootamatu ja põleva armastuse tõttu nägi ta leedi Winteri alatuid ja väljamõeldud süüdistusi tohutuina nagu läbi suurendusklaasi, mis isegi sipelga kõrval nähtamatut osakest näitab tohutu monstrumina. Kiirest käigust süttis ta veri veelgi enam. Mõte naisest, kelle ta oli jätnud hirmsa kättemaksu ohtu ja keda ta armastas või õigemini jumaldas nagu pühakut, üleelatud erutused ja väsimus -- kõik need inimlikud tunded suurendasid veelgi ta hingelist erutust. Kella kaheksa paiku hommikul jõudis Felton Portsmouthi. Kogu elanikkond oli jalul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
