seega kirjanduses väga suure tähtsusega. Eduard Bornhöhe kirjutatud raamatud Tähtsaima osa Eduard Bornhöhe loomingust moodustavad kolm tema ajaloolist jutustust. Nendest tuntuim on 1880. Aastal ilmunud "Tasuja" , mille abil autor väljendas rahvusliku liikumise ajajärgu patriootilist võitlusvaimu. Selle teose taustaks on 1343. aasta Jüriöö ülestõus ja peategelaseks Jaanus. Jaanust kujutatakse suuremeelse ja vapra mehena, tema vastandiks on kõrk ja alatu noorrüütel Oodo von Raupen. Jaanus, kes on ühtlasi ka Tasuja, on rahvuskangelane, kelle surm sümboliseerib eestlaste vabaduskatsete luhtumist. Paralleelselt ülestõusuga on jutustustuses arendatud ka teine süzeeliin, milleks on Jaanuse ja lossipreili Emiilia armastuse lugu. "Tasujat" võib iseloomustada kui poeetilist, põneva sündmustiku ja omapäraste tegelastega teost. See on kirjutatud loomuliku ja sundimatu keelega ning romantilise elutunnetusega. Alles 1890
suure halli voolamise keskel paljad varbad pilvel vikerkaarel hiiglasuure voolamise kohal Lihtsalt olla kuulates teineteise südant. Huntidealgkooli zooloogiatunnis Pidage meeles: ainult püsti sunnib ta vaatama end alt üles. Nii, kui ta käpuli heidab, on ta üsna meie suurune loom. Kuigi, just käpuli heitnud peast tal üksikuid vähem kogenud hunte õnnestub tal vahest ennast pelgama panna. See on ta alatu loomuse hoopis hunte- alandav ekstra- alatus. Kasutatud kirjandus ja fotod: http://www.ekl.ee/ind/naita_pilti.php?pilt=../img/12.jpg&h=449&w=299 http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross#Luule http://www.litterature-estonienne.com/Kross.jpg http://www.miksike.ee/docs/referaadid/jaan_kross_dianaleoste.htm http://paber.ekspress.ee/viewdoc/2918AD0D679ABEE7C2256DF000671B00 http://www.eesti.ca/library/description.php?id=32 http://www.epl.ee/artikkel/412854 http://research.cyber
relvastatud rühm. See oli malakaid kandev templi vahtkond; neid julgestas salk rooma sõdureid oma mõõkadega. Vangistamiskäsu oli andnud ülempreester. Juudas, kes tundis Jeesuse kombeid, oli selle paiga neile kätte juhatanud. Varajaste pärimuste üksmeelsel väitel oli Juudas ise koos salkkonnaga, ja mõned kinnitavad koguni, et tal olevat jätkunud jultumust määrata suudlus oma reetmise märgiks. (Siit ka: juudasuudlus alatu reeturlik käitumine.) Matteus on oma evangeeliumis Juuda suhu pannud kohutava lause: "Keda ma suudlen, see ta on, tema võtke kinni!" Sama kinnitab ka evangelist Markus: "Ja kui ta sinna tuli, astus ta kohe tema juurde ja ütles "rabi" (õpetaja) ja andis temale suud." Raske on uskuda, et Jeesuse enda kasvandik nii käituda võis. Sinnamaani oli Juudas olnud samasugune apostel nagu kõik teisedki.
mõjul. Paigutanud sündmustiku ajavahemikku 1792-1830, maalib Kõrv jutustuse algupoolel masendava pildi pärisorjuslikust külast, mis ägab saatanlikult julma paruni ikkes. Ahistatuna vastuhakanud pärisorjade poolt lubab mõisnik surmahädas nende olukorda parandada, kuid hiljem kutsub sõnamurdlikult kohale sõjaväe ja laseb vastuhaku eestvedajad läbi kadalipu ajada ning siberisse saata. Külanoormees Henno, kelle mõrsja on langenud isanda ihade ohvriks ja enda uputanud, tapab alatu paruni ning põletab häärberi. Siitpeale jutustus nagu murdub, votes sotsiaalsetekonfliktide asemel vaatlemisele psühholoogilise probleemi: Henno koolitatud poja Villemi ja parunu tütre-tütre Emilie armastus peab purunema vana vaenu ja omaaegsete saatuslike konfliktide pärast. Jutustuse lõpposa maksab lõivu kiriklikult moraalile. Vahepeal oli J. Kõrv avaldanud veel kaks jutustust, mis sattusid 90-ndate aastate kirjanduslike võitluste tulipunkti. Need on "Kiired kosjad" (
20. Kõige tähsam ravimtaim (1), mis sisaldab kasvajatevastase toimega alkaloide a) ladina keeles b) peamised alkaloidid c) millel toime põhineb d)missuguste vähivormide vastu peamiselt kasutatakse? a) Catharanthus roseus (folium, herba) b) indooltuumaga alkaloidid vinblastiin ja vinkristiin c) takistavad vähirakkude pooldumist (blokeerivad) d) 21. Mis ravimtaimede 2 suuremat puudust võrreldes raviainete kasutamisega? 1) TA sisaldus varieerub, raviefekt pole alatu saavutav (seepärast saab kergesti liigselt manustada) 2) Toime saabub aeglaselt (2-4 nädalat tuleb tarvitada). 3) TA on kompleksina, ei saa täpselt prognoosida efekti 4) Ei saa süstida ja raske standartiseerida ravimtaimede preparaate 22. Millest tuleneb, et rabarberijuurt võib seedetegevuse korrastamiseks kasutada niihästi kõhulahtisuse kui ka kõhukinnisuse korral? Kuidas selle droogi toime oleneb doseerimisest? -Universaalne kõhuravim: sisaldab parkaineid ja atratseene.
Arstiteaduse üliõpilane Bianchon jälgis Gorioti ja ütles, et tal on pöördumatu seroosne apopleksia ja et Goriot sureb varsti “Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?” (Eugene de Rastignac) “Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks.” (Pr de Langeais) “Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud.” (Pr de Langeais) “Maailm on alatu,” (Pr de Beauséant) “Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale.” (Pr de Langeais) “Niipea, kui meil juhtub õnnetus, leidub ikka mõni hea sõber, kes on valmis meile seda teatama ning odaga meie südames sorima, sundides meid imetlema selle käepidet.” (Pr de Beauséant) “Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri.” (Eugene de Rastignac) “Tasutud võlg on sõpruse alus,” (Eugene de Rastignac) “Ausus ei vii kuhugi.” (Vautrin)
Teine maailmasõda Pingekolded: 1935 Saksamaa keeldus lõplikult täitmas Versailles' lepingut. · Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku · Viis sõjaväe Reini tsooni · Liitis Saarimaa Saksamaaga (Saksa-Prantsuse piiril) · Astus välja Rahvaste Liidust · Loobus Locarno lepingust, millega tagati piiride puutumatus Lääneriikid avaldasid vaid suulist protesti. Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte
"väärtusetuteks", väljavalituteks ja üleliigseteks on kõige kurja juur. Raamat sisaldab elava kirjelduse Peterburi vaestelinnaosadest, sealsetest lootuseta elanikest, ja nende ülbusest ja julmusest, kes olid sündinud "õigetes" linnajagudes. Nii ei ole "Kuritöö ja karistus" ainult intellektuaalne ja psühholoogiline, vaid ka sotsiaalne romaan. See pani aluse Dostojevski kuulsusele. Kuna kirjanik oli alatu kirjastajaga sõlmitud lepingu tõttu suures ajahädas, otsisid sõbrad talle töö kergendamiseks sekretäri. Selleks oli noor ja tagasihoidlik Anna Snitkina, kes oli hea stenografist ning peenetundeline inimene ja Dostojevski loomingu austaja. Aasta pärast "Kuritöö ja karistuse" ilmumist Anna ja Fjodor abiellusid. Anna kinkis talle neli last, kellest kaks kasvasid suureks. Tänu naisele vabanes Dostojevski koguni hasartmängukirest. Nii nagu Sonja järgnes oma
See oli malakaid kandev templi vahtkond, mis preestrite käsutusse oli jäetud, neid julgestas salk rooma sõdureid oma mõõkadega. Vangistamiskäsu oli andnud sanhedrini1 ülempreester. Juudas, kes tundis Jeesuse kombeid, oli selle paiga neile kätte juhatanud. Varajaste pärimuste üksmeelsel väitel oli Juudas ise koos salkkonnaga, ja mõned kinnitavad koguni, et tal olevat jätkunud jultumust määrata suudlus oma reetmise märgiks. (Siit ka: juudasuudlus - alatu reeturlik käitumine.) Giotto. Juuda suudlus. Fresko. Arena kabel, Padova. Caravaggio. Juuda suudlus. Dublin. Matteus on oma evangeeliumis Juuda suhu pannud kohutava lause: "Keda ma suudlen, see ta on, tema võtke kinni!" Sama kinnitab ka evangelist Markus: "Ja kui ta sinna tuli, astus ta kohe tema juurde ja ütles "rabi"2 ja andis temale suud." Raske on uskuda, et Jeesuse enda kasvandik nii käituda võis. Sinnamaani oli Juudas olnud samasugune jünger nagu kõik teisedki
Rootsi vastu. Heas vahekorras polnud Rootsiga ka lôunapoolne naaber Taani. Nende vahel valitsesid tihti tülid. Ühe sôja tagajärjel XVII s. keskpaiku oli Taani kaotanud Rootsile suuri maa-alasid: Ojamaa ja Saaremaa saared. Need kolm riiki asutasidki omavahel liidu ja alustasid sôda Rootsiga. Liidu tekkimiseks môjusid kaasa ka Rootsi uuendused meie maal. Môisnikud ei suutnud kuidagi unustada môisade tagastamist ja seda andeks anda Rootsi valitsusele. Üks môisnikest, alatu ja kättemaksuhimuline Johann Reinhold von Patkul astus välja Rootsi valitsuse vastu väga teravate sônadega. Tema püüdis näidata, et kuningal ei olevat mingisugust ôigust tagasi vôtta Liivimaa môisasid. Kui teda vastutusele taheti vôtta, pôgenes ta välismaale. Seal môtles ta ainult sellest, kuidas Liivimaad Rootsi küljest lahti kangutada. Patkul Pöördus kôigepealt Poola kuninga poole ja tegi temale ettepaneku hakata liitu looma Rootsi vastu
)))))))))))))))) Informatsiooni saamiseks kasutavad noored sageli internetti. www.spass-oder-gewalt-de on interneti projekt, mis on suunatud just kuritegude probleemidele noorte hulgas. Umbes al 12a. Nii üksikutele kui gruppidele. Peale selle läbitöötamist oleks mõistlik panna paika reeglid enda grupis, kuidas teistega käituda. Seda lehte arendatakse pidevalt edasi. www.spass-oder-gewalt-de Tere tulemast mänguväljakule Tüdrukutele: mõnikord on minu sõber päris alatu minu vastu Partneritest Poistele: Kas pornod on ebatervislikud? - ma vaatan mõnikord pornosi ma pole veel kunagi pornosi vaadanud Kui cool peab üks mees olema? 2 Millal on tegu vägistamisega? Jne Gruppenarbeit Info pedagoogidele. Grupp vastab samadele küsimustele ja pärast tuleb kokkuvõte, mida saab arutada.
ära. M kadus ja said aru kui halva teoga olid hakkama saanud. I eest oli kuhjaga kätte makstud. Teine lugu aga jutustab, et M äratas I isa ellu ja muutis nooreks ning andis ka I-le igavese nooruse saladuse. Kõik mida M tegi, kurja või head, oli tehtud vaid I pärast, aga lõpuks tasuti M-le sellega, et I hülgas ta. Peale Peliase surma ilmusid nad Korintosesse. Sündis 2 poega ja isegi võõrsil viibivale M-le, kuigi koduigatsus piinas. Siis tegi I alatu otsuse ja otsustas abielluda Koritose kunni tütrega. See tõotas hiilgavat partiid ja I mõtles vaid oma edule, mitte aga armastusele või tänutundele. I truudusetusest üllatunud armukade M sõnad panid Korintose kunni kartma, et see naine võib halba teha ta tütrele. Saatis M-le sõna, et M peab oma poegadega kohe maalt lahkuma. See oli sama hea kui surmaotsus. Maapaos olev naine väikeste abitute lastega ei võinud kelleltki kaitset loota.
See oli malakaid kandev templi vahtkond, mis preestrite käsutusse oli jäetud, neid julgestas salk rooma sõdureid oma mõõkadega. Vangistamiskäsu oli andnud sanhedrini1 ülempreester. Juudas, kes tundis Jeesuse kombeid, oli selle paiga neile kätte juhatanud. Varajaste pärimuste üksmeelsel väitel oli Juudas ise koos salkkonnaga, ja mõned kinnitavad koguni, et tal olevat jätkunud jultumust määrata suudlus oma reetmise märgiks. (Siit ka: juudasuudlus - alatu reeturlik käitumine.) Giotto. Juuda suudlus. Fresko. Arena kabel, Padova. Caravaggio. Juuda suudlus. Dublin. Matteus on oma evangeeliumis Juuda suhu pannud kohutava lause: "Keda ma suudlen, see ta on, tema võtke kinni!" Sama kinnitab ka evangelist Markus: "Ja kui ta sinna tuli, astus ta kohe tema juurde ja ütles "rabi"2 ja andis temale suud." Raske on uskuda, et Jeesuse enda kasvandik nii käituda võis. Sinnamaani oli Juudas olnud samasugune jünger nagu kõik teisedki
ebakorrapäraselt. Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0. Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda. Polarisatsiooni tugevust iseloomustab aine ruumiühiku dipoolmomendiga P 1 / Vp Väljatugevuse nõrgestamist iseloomustatakse aine dielektrilise läbitavuse ehk konstanfiga ε, mis on alatu suurem kui 1. 2)Kondensaator. Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd
Saamislugu Goethe hakkas seda kirjutama aastal 1773, kasutades keskaegset Rutbeufi süzeed ,,Miraakel Theophile'st", kus on kasutatud hinge kuradile müümise stseeni. Esimene osa valmis 1806. aastal ja see ilmus 1808. Teine osa valmis samuti 1806, aga seda Goethe veel lihvis ja see ilmus 1832. ,,Faust" Pühendus Nostalgiline tagasivaade minevikku. Eelmäng teatris Direktor: Rahvast tuleb rabada, kõigi ootustele tuleb vastata. Seda saab saavutada ainult laia sündmustikuga, sügavus ei paelu kedagi. ,,... ei kunsti pärast teatrisse teele asuta" ,,Te püüdke inimesi rabada, sest rahuldada neid on raske" Luuletaja: Tema arvamuse järgi võtab näidendi tegemine kaua aega ning selles peab olema mõte ja sügavus kuna inimesi ei huvita ainult pealiskaudne sündmustik. ,,Seks sageli on palju aastaid vaja, Et valmida saaks vili vaimupuul" ,,Ei petlik hulk ju hetkest kauem huuma. Meis tulev põlv ei hinda koort, vaid tuuma....
nõus, kuid 2tingimusel: 1.W.ei tohi kellelegi mitte kunagi sellest sõna lausuda, 2.W. peab talle 200kuldfloriini andma, kuna ta seda summat vajab ja too rikas mees on neil tingimustel võivat ta alati teenistusvalmis olla. W. hõõguv armastus muutus aga vihkamiseks,, kuuldes sellisest ahnusest ning kuna ta pidas A. õilsaks. Ta kavatses naist narrida, öeldes et on tingimustega nõus, kuid räägib juhtunust ühele sõbrale keda W. väga usaldab ja kes teda kõigis asjades toetab. Alatu naine oli väga rahul ning pidi W. teatama, kui ta mees G. Genovasse oma asju pidi ajama minema. W. läks G. Juurde ja küsis temalt 200kuldfloriini, kuna tal seisab ees üks tehing ning soovib seda sama intressiga, millega ta tavaliselt teisi summasid on laenanud. G. oli nõus ja luges talle sealsamas raha kätte. Mõne päeva pärast sõitis G. ära. A. saatis W. le teate, et too tuleks koos 200kuldfloriiniga. W. võttis oma sõbra kaasa ja läks daami juurde koju ning andis sõbra
Kuressaare Ametikool MINU NEGATIIVSED KÜLJED Referaat Koostanud: Maarja Strandson Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare2007 1 Sisukord Sissejuhatus Astroloogia: · Sodiaagimärgid · Sodiaagimärkide rühmad ja valitsevad planeedid: Planeetide mõju · Sünnikaardi majad · Päikesemärgid Tüüpilised jooned Suhted ja armastus · Planeedid päikesemärkides Indiaani horoskoop Minu negatiivsed küljed Kasutatudkirjandus 2 Sissejuhatus Alguseks ennem teema alustamist peaksin mainima et, igal inimesel on olemas nii positiivsed kui negatiivsed küljed. Kuigi jah, osad inimesed on liigal heal arvamusel endast ja nende meelest on neil ainult positiivsed küljed, näiteks seda tüüpi inimesed on kõige lahedamad, ilusamad ja tähtsamad enda arvates. Sellisele inimesele pole iseg...
Romantism Referaat Haapsalu 2005 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kirjandusevool. Romantism vastandub täielikult klassitsismi mõistuspärasusele ning taotleb isiku- ja loomingivabadust. Romantism nihutas esiplaanile loova isiksuse kui tungide ja igatsuste allika. Romantistid seadsid esikohale kirjaniku mõttelennu ja isikupärase maalimavaate. Nad rõhutasid tundeelu tähtsust, kujutletava erakordsust ning väärtustasid rahvaloomingut. Romantism on aidanud ette valmistada ka realismi arengut....................................................................
Kõrvalprobleemideks peaksin ma seda, et kas ainsaks kättemaksumeetodiks võib tõesti ainult mõrv olla ja kas tuleks kuulata oma südant või siis kedagi teist. Samuti võiks kõrvalprobleemiks pidada seda, kui kaugele on inimene valmis võimu nimel minema. Hamlet Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti
1971.a, esitas Murray Hadd, tekitas tõelise tormi. Sellist esitust, nagu ka sellist Jeesuse käsitlust, poldud varem nähtud. Juba iseenesest rock-ooper Jeesuse viimastest päevadest, Jeeuse ja tema jüngrite kujutamine hipidena ja mis veel hullem, kohati aimatavalt nakrouimas kambana, kippus kätte minema jumalateotuseks. Klerikaalid olid marus, kõlasid süüdistused jumalateotuses. Üldse olu lugu oluliselt erinev piiblikäsitlusest, loo peategelaseks on ju Juuda, keda pole sugugi kujutatud alatu reeturina, vaid ohvrina. Ta täidab oma missiooni, olles südamest kade Jeesusele tema rolli pärast ning mõistab alles peale ristilöömist, et hävitas ka enda. Ka Maarja Magdalena osa loos on kaugel piibellikust käsitlusest, ta on Jeesuse tüdruk, mitte jumaldab patukahetseja. Ja ometi on lugu tõeline lugu Jeesusest ja tema kannatustest, ettemääratusest ja inimlikkuse ning jumaliku koosolemisest.
Kümnes troop: Meie ettekujutused ja hinnangud sõltuvad tavadest, seadustest, traditsioonidest ning uskumustest, mille keskel me üles kasvanud oleme. Mida ühed rahvad taunivad, seda võivad teised soosida. See troop ehk viimane troop peaks skeptikute arvates näitama, et inimeste käitumise hindamiseks ei ole olemas absoluutset mõõdupuud. See tähendab, et miski pole iseenesest ei häbiväärne ega austust vääriv, ei alatu ega ülev. KOKKUVÕTE Referaadi koostamisest järeldub, et skeptitsism on üsna huvitav ja omapärane suund ja vaade. Skeptitsismi peetakse mõtteviisiks, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. See tähendab, et skeptik ei ole kunagi milleski kindel ning leiab alati põhjuse kahtlemiseks. Kuna töö koostamisel olen suuremat tähelepanu pööranud just antiikskeptitsismi perioodidele, siis sain just nende kohta uusi teadmisi
erakordsed, kuid me ei saa öelda, et nad on oma loomuselt erakordsed, sest kui me neid sagedamini näeksime, siis ei jätaks nad meile sellist muljet. Kümnes troop Meie ettekujutused ja hinnangud sõltuvad tavadest, seadustest, traditsioonidest, uskumustest, milliste keskel me üles kasvanud oleme. See troop peaks skeptikute arvates näitama, et ei ole olemas absoluutset mõõdupuud inimeste käitumise hindamisel. Miski pole iseenesest ei häbiväärne ega austustvääriv, ei alatu ega ülev jne. See tähendab, et mis ühed rahvad taunitavad, seda võivad teised rahvad aga soosida. KOKKUVÕTE Referaadi koostamine oli huvitavam, kui autor algul arvas. Skeptitsism on väga huvitav ja omapärane suund ning vaade ja lisaks pole selles nii palju ebaloogilisi kahtlusi, kui algul arvata võib. Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. Kui üldiselt arvatakse, et skeptikud kahtlevad kõiges, siis
Tekstist leida Mis on kõne eesmärk ja autori taotlus; millega ta oma eesmärki põhjendab? Catilina ja tema kurjategijate jõugu lahkumine Roomast ja Itaaliast. Et inimesed vabaneksid hirmust ja isamaa saaks rahulikult edasi elada igavesti, mitte vaid korraks. Kõne eesmärk on veenmine, alati. (antud juhul,et Catilina on paha, tõbras) Milliste märksõnadega kirjeldatakse Catilinat? Teiste poolt kardetud, hirmu tekitav, alatu, ohjeldamatu ja pöörane iha, alatu, vägivaldne, pahatahtlik Milline on Cicero ise selle kõne taustal? Hirmul, enesekindel 106-43eKr Marguc Tullius Cicero 100-44 eKr Gallius Julius Caesar 22
araablaste vastu) ja lpuks otsustab kodumaale naaseda. Et vltida ootamatuid rnnakuid, jetakse jrelvgi tagalat kaitsma, ent alatud araablased rikuvad kokkulepet ja tungivad jrelvele kallale. Roland hakkab pasunat puhuma, kuigi Oliver tleb, et on liiga hilja. Nd, kui nad kaotama hakkavad, on see nagu kaotuse mrk. Roland puhub, Karl Suur kuuleb ja appiminek vtab aega. Tagasi judes kuuleb ta, et prantslased on purustatud. Prantsuse phivgi asub araablastele ktte maksma ja neid jlitama nende alatu lekohtu eest. Karl Suur karistab valjult ja paljub isegi Jumalalt, et ta laseks pikesel looja minna, et kristlased saaksid neid nuhelda. Araablaste vepealik tapetakse. Saadakse teada, et prantslaste hulgas on raandja, kes oli soovitanud araablastele jrelve rnnakut. raandja on Rolandi kasuisa. Alguses saatis Karl Suur araablaste juurde he kskjala ja oli teada, et see on ohtlik ettevtmine. Nende puhul kombed ei kehti. Roland, kes oli Karl Suure soosik,
Kannatavad nii ohvrid kui ka teised lapsed, kes lihtsalt vaatavad pealt. Kõik tunnevad end kurvana ja ebaturvalisena. Tihti lapsed, kes kiusavad, on ka täiskasvanuna teiste kiusajad. 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab. Haruharva käitub kiusaja halvasti täiskasvanute ja õpetajate silme all. Mis ei ole kiusamine Tähtis on teha selget vahet, mis on ja mis ei ole kiusamine. Kiusamine on varjatud, antud hetke ja olukorda ärakasutav alatu ning korduv tegevus, mille aluseks on jõudude ebavõrdsus. Esineb ka teistsugust käitumist, mida ekslikult peetakse kiusamiseks, aga mis on avalik ja millega ei kaasne jõudude ebavõrdsust. Näiteks, kaks inimest (gruppi) satuvad vaidlusesse või kaklusse (verbaalne või füüsiline), sest kired löövad lõkkele ning olukord väljub kontrolli alt. Neid konflikte tuleb koolis samuti lahendada arusaadaval ja õiglasel moel, ent need juhtumid ei sisalda endas kiusamist. Need on pigem konfliktid
Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril. Rahalise preemiaga kaasnevad tunnistus ja mälestusmedal. Luuletusi, mis eriti meeldisid Jaan Krossi luulekogust "Vihm teeb toredaid asju" Huntidealgkooli zooloogiatunnis Pidage meeles: ainult püsti sunnib ta vaatama end alt üles. Nii, kui ta käpuli heidab, on ta üsna meie suurune loom. Kuigi, just käpuli heitnud peast tal üksikuid vähem kogenud hunte õnnestub tal vahest ennast pelgama panna. See on ta alatu loomuse hoopis hunte- alandav ekstra- alatus. Hetk Lihtsalt olla lihtsalt olla lihtsalt seista kinnisilmi kuulates teineteise südant paljad varbad kivil rahnu saarel suure halli voolamise keskel paljad varbad pilvel vikerkaarel hiiglasuure voolamise kohal Lihtsalt olla kuulates teineteise südant.
Kõrvalprobleemideks peaksin ma seda, et kas ainsaks kättemaksumeetodiks võib tõesti ainult mõrv olla ja kas tuleks kuulata oma südant või siis kedagi teist. Samuti võiks kõrvalprobleemiks pidada seda, kui kaugele on inimene valmis võimu nimel minema. Hamleti iseloomustus Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti
Kõrvalprobleemideks peaksin ma seda, et kas ainsaks kättemaksumeetodiks võib tõesti ainult mõrv olla ja kas tuleks kuulata oma südant või siis kedagi teist. Samuti võiks kõrvalprobleemiks pidada seda, kui kaugele on inimene valmis võimu nimel minema. Hamleti iseloomustus Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti
ja paljudesse uue Jumalaga seotud probleemidesse (sinuhe oli Atoni pooldaja, kuna austas vaaraot). Kui uueks vaaraoks saab Sinuhe kunagine hea sõber Horemheb, siis laseb vaarao ta vahistada kui võimalik mässuõhutaja, kuna Sinuhe ei pelganud midagi . Nii siis saadetakse Sinuhe elama eraldatud paika, kus tal ei puudu ükski vajalik asi ja kus ta elab kogu oma ülejäänud elu. Sinna tuleb ka kaasa ta teenija Muti. Sinuhel oli oma elus kolm suurt armastust. Esimene neist oli Nefernefernefer, alatu preestrinna ja ,,mitte mingi põlatav naine", kellele Sinuhe loovutab kogu oma varanduse pluss vanemate maja ja ka oma vanemate viimse puhkepaiga platsi. Nii oli ta teinud väga paljude meestega ja ka Sinuhe ei olnud mingi erand. Kuigi naine hoiatas teda enda eest ja ütles kuidas ta meestega käitub läbi muinasjutu, aga Sinuhe ei uskunud seda. Kuuldes oma maja ära andmisest, sooritasid Sinuhe vanemad enesetapu. Siis taipas noor Sinuhe, millega ta oli hakkama saanud, kuid seda liiga hilja
kohustuslik olla sotsiaalselt marginaalne. Narkootikumid Baudelaire arvates oli hasis ja oopium ,,isiksuse mitmekordistamise vahend". Narkootiline kogemus avardab tunnetust. Neid käsitleb ta üksikasjalikumalt raamatus ,,Kunstlikud paradiisid". Prostitutsioon Baudelaire võrdleb oma ,,Intiimpäevikus" kunstnikku prostituudiga: prostituut on ,,ammendamatu armastusreservuaar", kes on kogu maailmale avatud ning jagab ennast valimatult kõigile, olles ühteaegu püha ja alatu olend, ja niisugune on ka kunstnik. Baudelaire misogüüniliste vaadete järgi on iga naine põhimõtteliselt prostituut. Sadism (Prantsuse revol.aegse romaanikirjaniku D-A-F deSade nimest) Baudelaire luuletustes on sageli sadistlikke vihjeid ja motiive. Sadism on Baudelaire estetismi, ilukultuse vastaspool. ,,Igas inimeses on kogu aeg koos kaks üheaegset püüdlust, üks neist Jumala, teine Saatana poole". Satanism 19 saj kirjanduses üldine moevool
Ta vihkamise põhjus ei olnud armastus, vaid tema petetud lootused. "Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?" (Eugene de Rastignac) "Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks." (Pr de Langeais) "Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud." (Pr de Langeais) "Maailm on alatu," (Pr de Beauséant) "Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale." (Pr de Langeais) "Niipea, kui meil juhtub õnnetus, leidub ikka mõni hea sõber, kes on valmis meile seda teatama ning odaga meie südames sorima, sundides meid imetlema selle käepidet." (Pr de Beauséant) "Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri." (Eugene de Rastignac) "Tasutud võlg on sõpruse alus," (Eugene de Rastignac) "Ausus ei vii kuhugi." (Vautrin)
on elu,", kuigi ta arvamus lõpuks muutus. Ilma kaasavarata ning uhkete riieteta oli noorel naisel raske mehele saada. Huvitavaid tsitaate teosest: "Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?" (Eugene de Rastignac) "Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks." (Pr de Langeais) "Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud." (Pr de Langeais) "Maailm on alatu," (Pr de Beauséant) "Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale." (Pr de Langeais) "Niipea, kui meil juhtub õnnetus, leidub ikka mõni hea sõber, kes on valmis meile seda teatama ning odaga meie südames sorima, sundides meid imetlema selle käepidet." (Pr de Beauséant) "Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri." (Eugene de Rastignac) "Tasutud võlg on sõpruse alus," (Eugene de Rastignac) "Ausus ei vii kuhugi." (Vautrin)
saada. 7. Huvitavaid tsitaate teosest - Ta vihkamise põhjus ei olnud armastus, vaid tema petetud lootused. - "Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?" (Eugene de Rastignac) - "Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks." (Pr de Langeais) - "Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud." (Pr de Langeais) - "Maailm on alatu," (Pr de Beauséant) - "Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale." (Pr de Langeais) - "Niipea, kui meil juhtub õnnetus, leidub ikka mõni hea sõber, kes on valmis meile seda teatama ning odaga meie südames sorima, sundides meid imetlema selle käepidet." (Pr de Beauséant) - "Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri." (Eugene de Rastignac) - "Tasutud võlg on sõpruse alus," (Eugene de Rastignac) - "Ausus ei vii kuhugi." (Vautrin)
7. Huvitavaid tsitaate teosest Ta vihkamise põhjus ei olnud armastus, vaid tema petetud lootused. “Kas ei ole see loomulik tahta olla pühendatud nende saladustesse, kes meid hurmavad?” (Eugene de Rastignac) “Eile oli meie tütar meile kõik, meie olime temale kõik: homme muutub ta meie vaenlaseks.” (Pr de Langeais) “Meie süda on varakamber, kui tühjendate ta korraga, oletegi ruineeritud.” (Pr de Langeais) “Maailm on alatu,” (Pr de Beauséant) “Maailm on porilomp, püüame jääda sellest kõrgemale.” (Pr de Langeais) “Niipea, kui meil juhtub õnnetus, leidub ikka mõni hea sõber, kes on valmis meile seda teatama ning odaga meie südames sorima, sundides meid imetlema selle käepidet.” (Pr de Beauséant) “Küsimus on selles, kas löön läbi või jään porri.” (Eugene de Rastignac) “Tasutud võlg on sõpruse alus,” (Eugene de Rastignac) Ausus ei vii kuhugi.” (Vautrin)
haarab noori lugejaid. Jutust õhkub südamesoojust vaeste inimeste vastu, autor õpetab armastama loomi. Rohu lasteraamatud rõhutavad headust, visadust, julgust, siirust, töökust, eneseületamist. Loomariigi eri esindajate kaudu avab kirjanik noortele lugejatele uudse maailma. Metsloomade elu kujutades ei lange autor kuiva õpetlikkusesse: nende omadused ja eluviisid avanevad tegevuse kaudu, individualiseeritult, mittesablooniliselt. Nii pole rebane ainult kaval ja alatu, jänes mitte ainult arg, vaid loomad on varustatud erisuguste iseloomujoontega. Hea võit ning halva karistamine ei saabu kunstlikult, vaid sellele viib sündmuste loomulik kulg. Rohu lastejutud on oskuslikult fabuleeritud, nende keel on lihtne ja lastepärane. Lastekirjanikuna on tal vaieldamatud teened ning püsiv koht eesti kirjanduse ajaloos. 15 III RICHARD ROHU ISIKUROMAAN ,,ELUTEE"
Kolmeteistkümnendas peatükis saab Mende teada, et ta viiakse ühe naise juurde, kes teda vaatamas käis, teenima. Mende ei tahtnud tüdrukuid jätta ning oli väga kurb. Mendele anti kleit ning ta läks oma uue perenaise Rahabiga kaasa. Neljateistkümnendas peatükis sõidab Mende Rahabi juurde koju. Rahab kutsus Mendet yebitiks. Mende oli väga kurb, et teda nii nimetati, kuna yebit tähendab sõna-sõnalt tüdrukut, kes ei ole väärt nime kandma ning see on väga alatu araabiakeelne sõimusõna. Rahab näitas talle koha, kus Mende magas ning järgmine hommik äratas Rahab Mende ja käskis tal pesema minna ning kööki tulla. Kui Mende seal oli, siis Rahab luges talle sõnad peale. Ta ütles, et Mende elab tema juures ning töötab tema heaks ning jääb sinna majja terveks eluks. Ta jagas talle käsud kätte, Mende pidi laste eest hoolitsema, pesu pesema ja triikima, teed keetma, nõusid pesema ja maja koristama
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
loba. Leemet tahtis üksindust. Ühel päeval tõusis ta voodist ja läks metsa. Ta nägi, kuidas hundid murdsid metsaservale jäetud lambad maha. Külavanem Johannes ja Magdaleena tulid lambaid otsima. Johannes arvas, et selle kuritöö oli toime pannud libahunt. Johannes pöördus külasse. Magdaleena hüüdis Leemetit. Ta arvas, et Leemet oli lambad maha murdnud. Leemet eitas seda, kuid Magdaleena ei uskunud teda. Kuigi Leemet teadis, et see on alatu, tundis ta, et armastab Magdaleenat ikkagi. Nad suudlesid. Tüdruk oli tüsedamaks muutnud. Selgus, et Magdaleena oli ühest saksa rüütlist rasedaks jäänud. Magdaleenale oli see au asi. Rüütlid magatasid ainult väljavalituid. Kuna jumal hoidis rüütleid, siis olid rüütlid justkui jeesused. Magdaleena pojas voolas jeesuse veri. Tema pojast pidi saama rüütel, kes läheb Rooma ning kohtub paavstiga. Magdaleena tahtis, et Leemetist saaks tema mees ja lapse isa
Linda mõtetu loba. Leemet tahtis üksindust. Ühel päeval tõusis ta voodist ja läks metsa. Ta nägi, kuidas hundid murdsid metsaservale jäetud lambad maha. Külavanem Johannes ja Magdaleena tulid lambaid otsima. Johannes arvas, et selle kuritöö oli toime pannud libahunt. Johannes pöördus külasse. Magdaleena hüüdis Leemetit. Ta arvas, et Leemet oli lambad maha murdnud. Leemet eitas seda, kuid Magdaleena ei uskunud teda. Kuigi Leemet teadis, et see on alatu, tundis ta, et armastab Magdaleenat ikkagi. Nad suudlesid. Tüdruk oli tüsedamaks muutnud. Selgus, et Magdaleena oli ühest saksa rüütlist rasedaks jäänud. Magdaleenale oli see au asi. Rüütlid magatasid ainult väljavalituid. Kuna jumal hoidis rüütleid, siis olid rüütlid justkui jeesused. Magdaleena pojas voolas jeesuse veri. Tema pojast pidi saama rüütel, kes läheb Rooma ning kohtub paavstiga. Magdaleena tahtis, et Leemetist saaks tema mees ja lapse isa. Leemet oli tema meelest
Näitlejatel olid jalas koturnid, platvormjalanõud, mis võimaldasid kaugemale paista, seljas pikk pidulik rüü kitoon ja peas kõrge peakate. Komöödia ja saatürdraama maskid ning rõivad olid veidrad ja kohmakad. Kõiki osi, ka naiste omi, esitasid mehed. traagiline Aristotelese ,,Poeetika" järgi on traagilise eelduseks paatos läbielatud kannatus; kannatusi põhjustav tegu selleks saab olla inimlikul küündimatusel põhinev eksimus, kuid see ei tohi olla alatu kuritegu, vaid niisugune, et kannatused tunduksid põhjendatud ja siiski teenimatud; ebatavaline, kuid mitte üleinimlik karakter kangelane peab olema keskmisele 4 inimesele mõistetav, temaga peab saama samastuda, et ärkaks kaastunne ja, kui vaja, ka hirm. Traagilise käsitlus saavutab eesmärgi, kui ta vapustab tekib katarsis.
Minu arvates on õige poliitika A. Enamus soovib poliitikat B. Ma nõustun demokraatia põhimõttega: et ellu viidaks enamuse otsused. Seega nõustun, et viidaks ellu poliitika B. Mistõttu olen ma seisukohal: on õige viia ellu vale poliitika. 12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? 1) Võimalus, et süsteem õhutab väärtusetuid või ebasobivaid inimesi valimistel kandideerima--->võimude lahusus 2) Hääletaja võib anda alatu või pahatahtliku hääle--->Avalik hääletus, mitte salajne, siis on võimalik neid inimesi oma hääle eest vatutavaks pidada 13. Milles seisneb võimude lahususe idee? Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente sisaldus juba antiikaja filosoofide (Platon, Aristoteles, Polybios) teostes. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks o...
. . päralt on taevariik. Õndsad on need, kes kurvad, sest nemad ... nemad ...» «P...» «Sest nemad ... ee ...» «Pe...» «Sest nemad pe... oh, ma ei tea, mis sõna see on!» «Peavad!» «Oh, peavad! Sest nemad peavad.. . sest nemad peavad ... ee ... ee. . . peavad kurvad . . . ee. . . ee ... õndsad on need, kes peavad ... need, kes ... ee . . . need, kes peavad kurvad olema, sest nemad peavad ... ee... peavad mida? Miks sa mulle ette ei ütle, Mary? Miks sa nii alatu tahad olla?» «Oh, Tom, sa vaene puupea, ma ei õrrita ju sind. Seda ma ei teeks. Sa pead uuesti õppima. Ära heida meelt, Tom, sa saad sellega hakkama. Ja kui sa valmis oled, annan sulle midagi väga ilusat! Ole nüüd hea poiss.» «Hea küll! Mis see on, Mary? Ütle, mis see on?» «Pole tähtis, Tom. Sa tead, et kui ma ütlen «ilus», siis on see ilus.» «Kindlasti on, Mary. Hea küll, võtan selle siis uuesti käsile.»
Aga kelle suhtes? Ilmselt riigi, mitte enda suhtes. Ta kannatab ju vabatahtlikult, aga ebaõigluse osaliseks ei saa keegi vabatahtlikult. Seepärast ka riik karistab enesehukutajat ja riigi suhtes ebaõiglaselt toiminuna tabab teda teatud suhtes kuulsusetus219. Edasi, ei saa iseenda suhtes ebaõiglaselt toimida ka sel põhjusel, et ebaõiglaselt toimija on ainult ebaõiglane ja mitte tervenisti kõlvatu. See on küll eelväidetust erinev, sest ebaõiglane inimene on alatu samamoodi nagu argpükski -- alatus ei avaldu tal igas suhtes, nii et ta ei toimi ebaõiglaselt üldises mõttes, sest sellega ju ühel ja samal asjal võetaks ära ja pandaks juurde sama asi, mis on aga võimatu: see, mis on õiglane ja mis ebaõiglane, seostub alati paratamatult rohkem kui ühe inimesega. Edasi, ebaõiglane tegu on vabatahtlik, eeldab valikut ja omaalgatust: ebaõiglaselt ei toimita, kui tehakse sedasama vastu, mille pärast ta on kannatanud
B jaoks oli luuletajale kohustuslik olla sotsiaalselt marginaalne. Narkootikumid- B arvates oli hasis ja oopium ,,isiksuse mitmekordistamise vahend". Narkootiline kogemus avardab tunnetust. Neid käsitleb ta üksikasjalikumalt raamatus ,,Kunstlikud paradiisid". Prostitutsioon- B võrdleb oma ,,Intiimpäevikus" kunstnikku prostituudiga: prostituut on ,,ammendamatu armastusreservuaar", kes on kogu maailmale avatud ning jagab ennast valimatult kõigile, olles ühteaegu püha ja alatu olend, ja niisugune on ka kunstnik. B misogüüniliste vaadete järgi on iga naine põhimõtteliselt prostituut. Sadism (Prantsuse revol.aegse romaanikirjaniku D-A-F deSade nimest) 12 B luuletustes on sageli sadistlikke vihjeid ja motiive. Sadism on B estetismi, ilukultuse vastaspool. ,,Igas inimeses on
otsustab kodumaale naaseda. Et vältida ootamatuid rünnakuid, jäetakse järelvägi tagalat kaitsma, ent alatud araablased rikuvad kokkulepet ja tungivad järelväele kallale. Roland hakkab pasunat puhuma, kuigi Oliver ütleb, et on liiga hilja. Nüüd, kui nad kaotama hakkavad, on see nagu kaotuse märk. Roland puhub, Karl Suur kuuleb ja appiminek võtab aega. Tagasi jõudes kuuleb ta, et prantslased on purustatud. Prantsuse põhivägi asub araablastele kätte maksma ja neid jälitama nende alatu ülekohtu eest. Karl Suur karistab valjult ja paljub isegi Jumalalt, et ta laseks päikesel looja minna, et kristlased saaksid neid nuhelda. Araablaste väepealik tapetakse. Saadakse teada, et prantslaste hulgas on äraandja, kes oli soovitanud araablastele järelväe rünnakut. Äraandja on Rolandi kasuisa. Alguses saatis Karl Suur araablaste juurde ühe käskjala ja oli teada, et see on ohtlik ettevõtmine. Nende puhul kombed ei kehti
Kõrvalprobleemideks peaksin ma seda, et kas ainsaks kättemaksumeetodiks võib tõesti ainult mõrv olla ja kas tuleks kuulata oma südant või siis kedagi teist. Samuti võiks kõrvalprobleemiks pidada seda, kui kaugele on inimene valmis võimu nimel minema. Hamleti iseloomustus Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid j...
177 oleks ta ise seda teilt nõudnud. Kordan teile, ta tegi mulle ülesandeks seda teilt nõuda, ja kui teie keeldute, siis .. .» «Siis?» «Siis on mul ülesandeks see teilt ära võtta.» «Kuidas, mis te sellega öelda tahate?» «Seda, et minu volitused on ulatuslikud ja mul on õigus kahtlast paberit isegi Teie Majesteedi isiku juurest otsida.» «Missugune jõledus!» hüüdis kuninganna. «Madame, suvatsege olla järeleandlikum!» «See on alatu vägivald, kas teate seda, härra?» «Vabandage, madatne, niisugune on kuninga käsk.» «Ma ei talu seda, ei, ei, pigem juba surra!» hüüdis kuninganna, kelles lõi keema hispaania ja austria keisrikoja kuninglik veri. Kantsler kummardas sügavalt, kuid ilmselt ei kavatsenud ta sammugi taganeda enda peale võetud ülesande täitmisest ja astus otsekui timukasulane piinakambris kuninganna Anna poole, kelle silmist võis näha purskamas vihapisaraid.
vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis (system of checks and balances). 13. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? Võimalus, et süsteem õhutab väärtusetuid või ebasobivaid inimesi valimistel kandideerima--->võimude lahusus. Hääletaja võib anda alatu või pahatahtliku hääle--->Avalik hääletus, mitte salajne, siis on võimalik neid inimesi oma hääle eest vatutavaks pidada 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? 1)Ühist huvi (ühiseid väärtusi) ei ole. Alusväärtused- milline peaks olema elu ühiskonnas - on loogikast kõrgemal. Kusjuures mõnel ei pruugi need olla lahendatavad kompromissi teel. 2) Isegi, kui ühine huvi oleks olemas, ei tulene sellest ühest vastust üksikutele küsimustele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
