1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
4.02 otsustas ülikooli nõukogu protesteerida verisel pühap toimunu vastu. 6.02 otsustati katkestada õppetöö kuni septembrini 1905. Tervet Eestit hakkasid enam mõjutama mõisatööliste streigid. Jaanuari viimastel päevadel algasid mõisates moonakute streigid. Kuni märtsi lõpuni toimus mõisates ca 120 ülesastumist. Mõnel pool tehti järeleandmisi, mõnes kohas mitte, mõnes üksikus kohas jõuti ka üsna vägivaldsete tegudeni (nt Alatskivil peksti mõisavalitseja maja segi, ja süütati mõisale kuuluvaid küüne). Oluliseks päevaks revolutsiooni laienemise teel oli 18.02. Nikolai II kirjutas alla manifestile, millega lubas kõigil riigiametnikel pöörduda reformiettepanekutega valitsuse poole. Manifestiga sisuliselt legaliseeriti rahvakoosolekud. Vesi revolutsiooniliste jõudude veskile. Üle kogu maa algasid rahvakoosolekud. Juhtivad Eesti ajalehed soodustasid poliitika imbumist rahvasse (avaldasid näidispalvekirju).
Närvid läbi- kuulmishäired, hallutsinatsioonid, pandi Tartusse närvikliinikusse. Oli vallasant, käis eri sugulaste juures. Parim osa loomingust ongi haigusajal (kuigi vahepeal selgushood). Kirjutas ehedalt ja südamest, polnud piire. Sajandivahetusel ta n-ö leiti üles, Suits ja Tuglas avaldasid loomingut ja toetasid. Elu lõpus jälle suurushullustus, pidas end tsaaripojaks ja püüdis selle pildiga sõita Venemaale. Annab lihtsalt edasi sügavat. // Liiv sündis Alatskivil (Peipsi lähistel). Pere oli suhteliselt suur ja vaene. Seitsmest lapsest oli Juhan noorim. Ta oli olnud lapsest peale eraklik, omaette hoidev, käis karjas, kus istus üksi ja oli loominguline. Seda aega on ta nimetanud oma elu üheks ilusamaks ajaks. Käis koolis ja õppis Kodavere kihelkonnakoolis. Tema vend Jakob töötas õpetajana. Sealsed kirjanduslikud inimesed mõjutasid ka Juhanit, algselt oli ta muusikaliste huvidega. Väike-Maarjas elas ta läbi oma elu suurima armastuse
Viimast eriti ei sallita, aga sellestki pole midagi. Too jääb vahepeal haigeks ja umbes sellel ajal hakkab ka tõeliselt Sonjat armastama - tulevik tundub helgem ja mõlemad on valmis veel 7 aastat ära kannatama. Kõik tundub armastuse mõjul kergem - ka võimalus veel kunagi tõeliselt õnnelik olla. 33 9. Juhan Liivi elu ja looming + luuletus peast · Oli eesti luule ja proosakirjanik. Jutustus ,,Vari" · Sündis 30. aprill Alatskivil. · Pere majanduslik seis on halb. · Vanemad on sügavalt usklikud, kultuurilembesed, avarapilgulised. · Ta oli nõrga tervisega, närviline. · Lastele püüti anda võimaikult head haridust. Esimesed õpetused haridusest sai vendadelt. · Seejärel astus ta Kodavere kihelkonnakooli, seal ka esimesed luulekatsed. · 1882 satub Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob oli kooliõpetaja, ta oli ka omas ajas tuntud kirjanik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
