Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas peres Ta oli Benjamin ja Marianne Liivi seitsmes laps Riidmal oli Liivide elujärg kehv Mõisnik keeldus B.Liivi raharendile laskmast ning pere asus elama Oja raharenditallu (seal olid tingimused põlluharimiseks ja karjakasvatuseks äärmiselt kehvad) Liivi kodutalu Marianne nägi kõige rohkem vaeva just Juhani kasvatamisel, kuna viimane oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ning teiste lastega vähe seltsiv Elamistingimused olid väga kitsad See ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura J.Liivi füüsilist arengut Kodukandi loodus pakkus talle pelgupaika, millesse ta oma üksindusearmastuses väga kiindus Liivi kodutalu Hariduskäik oli üsna kesine 10-aastasena õppis lugemise selgeks vanematelt vendadelt Peale seda asus haridust omandama kolmeaastase õppeajaga ...
Enamasti räägitakse, et Kalevipoeg tulnud üle Peipsi Venemaalt. Olles pika tee maha käinud, kimbutas teda väsimus. Tema tee läinud läbi Alatskivi. Siin otsustas ta puhata. Ta murdnud metsast paraja palgi ja kraapinud sellega omale aseme kokku. Nii tekkinud Kalevipoja säng ja Alatskivi järved. Räägitakse, et seda sängi kaitsevad kolm haldjat. Igal ööl kell 12 olevat neid näha. Vanarahvas käinud siin ohverdamas ja haigusi parandamas. Veel Kalevipoja sängist: · Alatskivil asub suur ning kõrge mägi. Mäe harjal on suur inimese kehaase. Vanarahva jutu järgi olevat Kalevipoeg selle enesele puhkepaigaks valmistanud, tuues Peipsi kaldalt kuuehõlmaga liiva, sest ta olevat sortsidega võideldes väsinud ning siis liivale magama heitnud. Nii hüütaksegi seda mäge Kalevipoja sängiks. · Alatskivil on Kalevipoja säng -- pealt tasane mägi, ühest otsast kõrgem. Räägitakse, et Kalevipoeg on seal magand
selle kirjaniku olulisusest. On olnud päris põnev otsida informatsiooni tema kohta. Alguses tundus see raskem, kuna ma leidsin suhteliselt vähe materjali. Lõpuks, aga otsisin hoolikamalt ja leidsin palju põnevat. Arvan, et Juhan Liiv on olnud olulise väärtusega Eesti kirjanik, kes on väärt lugemist. 1. Üldinfo 3 Juhan Liiv (Johannes Liiv) elas 49 aastaseks, sündis 30.aprillil 1864. aastal Alatskivil ja suri 1. detsembril 1913. aastal Kavastu-Kroosal. Ta oli eesti luuletaja ja proosa kirjanik. Juhan oli pere seitsmest lapsest noorim ja teine kirjanik peres. Vanim poeg, Jakob Liiv oli samuti kirjanik. 2. Elukäik Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Ühiskonnaelu ei jätnud teda ükskõikseks. Ta esimene trükki jõudnud kirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline
Looming Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas loomepalangu ajel kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Jutustus pääses trükki aga alles 1894. 1893. a algupoolel valmisid ka jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar." Vaimse ülepinge tõttu ilmnesid Liivil vaimuhaiguse tundemärgid ning 1894. a kevadel viibis ta mitu kuud Tartu närvikliinikus ravil. Peale seda kolis ta juba parandamatu vaimuhaigena vend Joosepi juurde Oja tallu Alatskivil, kus veetis aastaid üldsuse poolt unustatuna, koguni surnuks peetuna. Liiv abistas sugulasi talutöödes, jälgis ajalehtede kaudu ühiskonnaelus toimuvat ning luuletas.Paradoksaalsel kombel sai Juhan Liivist sel moel esimene elukutseline kirjanik, kes oma luuleloomingu paremiku kirjutas just haigena. Juhan Liivi loomingust ilmus tema eluajal vaid väike osa: kogumik Kümme lugu (1893), jutustused Käkimäe kägu (1893), Vari (1894), Nõia tütar (1895), ainus eluajal üllitatud
TURISM -1960-1970 algas, sealt edasi kasvab jõudsalt -Turism e. puhkemajandus -sõltub rahalistest võimalustest, vabast ajast, transpordi võimalused, interneti reklaamist EESTI TURISMIMAJANDUSE ARENGU PLUSSID JA MIINUSED plussid: -loodus rikkalik -kultuur -arhitektuur -teenuste kvaliteet on hea -odav -väikesed vahemaad -poliitiliselt stabiilne -pole looduskatastroofe -osatakse keeli -ilusaid kohti taastatakse -shengeni leping miinused: -kliima, muutlik -hooaeg lühike -teenusta kvaliteet pole igalpool väga hea alatskivil pole eriti raha ja siis ei saa tehaaaaaaaaaa:( KRUIISITURISM-ei ööbita. n tullakse laevaga hommikul siia, õhtul minnakse tagasi tullakse laevade, autode ja lennukitega SISETURISM IMPORT-kaupade sisseostmine, selleks kulub raha,kulu EKSPORT-kauba väljamüümine, saame tulu,tulu
Kelli Hinn 8A ALATSKIVI REIS 30.septembril käisid 8a ja 8c klassi õpilased Alatskivil Juhan Liivi muuseumis ja Alatskivi lossis. Esimese asjana nägime õppereisil Juhan Liivi elukohta ning saime palju uut huvitavat teada. Juhan Liiv ise oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Tema luulepõhiteemadeks oli loodus, isamaa ja isiklik saatus. Juhan oli veendunud, et kunagi rajatakse Eesti riik ja rahvas saab vabaks. Kuid tema seda oma silmadega ei näinud. Juhan Liiv sündis 1864.a ja suri 1913.a. Klassidega käisime ka Juhan Liivi hauasammblal Alatskivi surnuaial, ning
oh seda on palju ju! Oh, seda on palju, liig palju mu armastus on mu kalju, mu kallis isamaa! ... /RändajaIsamaale (1906)/ Juhan Liiv (Johannes Liiv) sündis 30. aprill 1864. a. Alatskivil ( 1. detsember 1913 KavastuKoosa). Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses, kus klaarusid Liivi kirjanduslikud arusaamad. J. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Liiv muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast
Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut. See innustas teda uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Liiv suri 1.dets.1913 Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm
Huvi kirjanduse ja kirjanikuameti vastu tärkas tal Virumaal, Triigi- Avispeal , kus ta abistas oma kirjamehest venda . 1885. a alustas Liiv tööd ajakirjanikuna vahelduva eduga ajalehtedes : ,, virulane" , ,, olevik" ja ,,sakala". 1892. loobus ta ajakirjanikutööst, kavatsedes hakata vabaajakirjanikuks. Lühikese ajaga valmisid : jutustus ,, vari ,, , juttude kogu ,, kümme lugu ,, ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil ( jut. ,, käkimäe kägu ,, ja ,,nõia tütar ,,. Kuid siiski oli haigus arenenud nii kaugele et ta paigutati närvikliinikusse. Järgnevalt kadus ta avalikusse eest ligi 10.neks aastaks. Haigusaastad tähendasid liivile kodudust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil, ning läbielatu ja tunnetu luulendamist. Tähelepanu ja tunnustus innustasidki Liivi uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Kuid siis oli juba hilja . Ta suri 01,12,1913. Tema luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel.
tehtud portree. Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Tema hauale Alatskivi kalmistul püstitati skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Alatskivi lähedal avati luuletaja 100. sünniaastapäeval mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi muuseum Kooli fuajees paikneb alaline näitus Aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst 1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum. Mõningad raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926)
ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. 1885 esimene luuletus - "Maikuu öö" 1888 esimene jutt "Päästetud" "Virulane" Tallinnas 1885 "Sakala" Viljandis1888-1889 "Olevik" Tartus 1890-1892 Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust. Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil (jutustuse "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar", mõlemad 1893), kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist. Haigusaastad tähendasid Liivile kodutust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja tunnetatu luulendamist. Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut.
Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda.1890 leidis koha " Oleviku " juures (töötas selle toimetuses). Sügisel 1892 otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakirjanikuna õnne proovida. Lahkus " Oleviku" toimetusest.Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse seisundis murdus ennegi ülitundliku ning psüühiliselt tasakaalutu noormehe vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. Kevadtalvel 1893 jätkas Liiv kodus Alatskivil veel intensiivselt kirjanduslikku tööd, aga tema vaimsed haired võtsid aina tõsisema kuju. Meeltesegaduse hoos põletas ta 1894 aastal oma luuletuskogu ja muid käsikirju.Sama aasta märtsis toodi ta Tartu närvikliinikusse .. põdes seal oma asjad ära, sai koju ja siis kadus kirjandusliku avalikkuse silmist. 1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele.1904 aastal trükiti Juhan Liivi " Kirjatööde kogu" . Ta suri ränga külmetuse järel KavastuKoosal 1
SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke talupojatüüpe ja külaelusündmusi. Kujutanud omaelulooliste sugemetega jutustuses "Vari" (1894) vaestekülast põlvneva luuleandelise noormehe traagiliselt lõppenud haridus- ja eneseteostuspüüdlust. Jutustuse "Nõia tütar" (1895) peategelane on külakeskkonnas tagakiusatav kasulaps. Ilmeka tõepärase elukujutajana oli Liiv sajandivahetuse eesti kriitilise realismi eelkäija
Kultuur Kes kirjutas näidendi ,,Mikumärdi"? Hugo Raudsepp Kes oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa? Eno Raud Kes on mängufilmide ,,Mehed ei nuta" ja ,,Noor pensionär" rezissöör? Sulev Nõmmik Kus asutati Eesti esimene (paik)kino? Tartus ülejõel Kes esitasid 1999. a Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu ,,Diamond of night"? Evelin Samuel & Camille Kes on kirjutanud viisi ,,Tuljakule"? Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS Kes riigijuhtidest on kuulunud Eesti Teaduste Akadeemiasse? Millise teose järgi on tehtud film ,,Indrek"? ,,Tõde ja Õigus" II osa Kes on loonud laulutekstid filmile ,,Viimne reliikvia"? Paul-Eerik Rummo Mis ansambli moodustavad Katrin Siska, Lenna Kuurmaa, Triinu Kivilaan ja Piret Järvis? Vanilla Ninja Kes on olnud nii EV kui ka ENSV ajal Kirjanike Liidu esimees? Milline teater asutati 1948. a Tallinnas? Vene D...
rahvuslikes organisatsioonides avalikuks võimuvõitluseks, viisid 1878 suurlõheni. Appi võeti 8 demagoogia ja võimudele saadeti kaebekirju – kõik see nõrgendas rahvuslikku liikumist. 1880 läks Hurt Peterburi kirikuõpetajaks ja radikaalse suuna esindajad võtsid rahvuslike ürituste juhtimise üle. 1882 Jakobson suri. Rahvuslikus liikumises algas mõõn, mida süvendas valitsuse tagurlik sisepoliitika. Juhan Liiv Sündis 30. Aprillil 1864 Tartumaal Alatskivil kandimehepojana, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Töötas aastail 1885 – 1892 ajakirjanikuna Tallinnas (Virulane). Viljandis (Sakala) ja Tartus (Olevik). 1893 aastal haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures. Suri 1 . detsembril 1913. J.Liiv hakkas ajakirjanduses luuletusi avaldama 1855 aastal. Os neist võeti 1904 aastal väljaantud (Kirjatööde kogusse). J.Liivi lüürika paremik on kirjutatud aastail
Juhan Liiv Juhan Liiv (1864-1913) on sündinud Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Otsustavat mõju avaldas Liivi kujunemisele aasta Virumaal Triigi-Avisepeal: abistades oma kirjamehest venda õpetaja- ja vallakirjutajaametis, hakkas ta tundma huvi kirjanduse ja kirjanikukutse vastu. 1885.a. alustas tööd ajakirjanikuna (vahelduva eduga ajalehtede "Virulane", "Sakala" ja "Olevik" juures). Neil aastail proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid...
Juhan Liiv sündis 30.aprillil 1864 Tartumaal Alatskivil vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues laps. Lapsepõlvest peale oli ta kõhn ja kidura tervisega. Ta armastas üksindust ja loodust. Lugemise õppis selgeks oma vanemate vendade kõrvalt, kui ta oli 10- aastane. 11-aastaselt alustas oma kooliteed Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks õppis ühe aasta H. Treffneri gümnaasiumis Tartus, ta oli siis 22.aastane. Juhan Liivi saatis läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Juhan Liiv suri tuberkuloosi 1. detsembril 1913. a Tartumaal Koosa külas. Ta oli siis 49. aastane. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. Huvi luuletamise vastu tekkis Juhan Liivil, kui ta oli 18.aastane. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa...
MUINASJUTT Muinasjutt on kunstiline väljamõeldis, mis ei eelda tõepärasuse uskumist kuulajate poolt.Muinasjutt taotleb eelkõige emotsionaalset huvitatust ja kaasaelamist. Muinasjuttudes on omad reeglid, aine ja tegelased. Muinasjutus valitseb tõde vale üle, hea kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud. Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas).Üleloomulikkus puudub, kangelased saavutavad edu nupukuse või osavu...
päritolust, kutsest Poola troonile, samuti pidas ta end Vene keisri Aleksander II ja Lydia Koidula pojaks. 1. detsembril 1913, pärast ränka külmetust, suri Juhan Liiv 49-aastaselt tiisikusse. Mälestuste jäädvustamine Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum). Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. 3 Teose kokkuvõte Lugu ise keskendub Villule. Orvule, kelle talurahvas on võtnud kasvatada. Villu on oma olukorra ohver. Eriti sellel ajastul - saksad arvasid, et ega madalama
Kõik töötajad olid väga sõbralikud ning rõõmsameelsed, alati valmis küsimustele vastama ning abistama probleemi lahendamisel. Praktikanti suhtuti kui turismiasjalisse, kuulates ära tema arvamused ja nägemused seoses käsitletava teemaga 3.2. Tööpäeva kirjeldus 3.2.1. Alatskivi lossi klienditeekonna kaardistamine, kodulehekülg Antud praktikapäev toimus 8. aprillil, hommikupoole Tartus DMC South-Estonia kontoris ning alates kella 14.00 Alatskivil. Tööpäev kestis kokku seitse tundi. Töö käigus toimus Alatskivi lossi klienditeekonna kaardistamine ning Alatskivi lossi, sealhulgas Liivi Muuseumi, lossis asuva restorani, uue kodulehekülje eelvaade (infopaigutus kodulehel). Klienditeekonna kaardistamise käigus käsitleti viidasüsteemi ning selle arendamist, klienditeenindust ja järeltegevust, kodulehekülje uuendamist ning seda, milline see peaks tulevikus välja nägema, teede parandust Alatskivi lossi
piklikud) (Pilt 3) Ringvall e maalinnus- saartel, Valjala, Varbola (tühi maa- ala, ümber kivid jne) (Pilt 4) 10. Pilt 1. Lõhavere linnamägi (mägilinnus) Pilt 2. Loone linnamägi ehk Lohu Jaanilinn Pilt 3. Kalevipoja säng-tüüpi linnus Mille jaoks kasutati ehk Lohu I linnus Alatskivil linnuseid? Elupaik Külakogukonna alaine elupaik Kogukonna kaitseobjekt Malev- maakonna sõjaline üksus Rüüsteretked naaberküladele Sõjarelvad: nui, kilp, vibu 11. Millised olid eestlaste muinasusundid? Animism- loodususund Pilt 4
gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust. Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil , kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist. Haigusaastad tähendasid Liivile kodutust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja tunnetatu luulendamist. Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut. See innustas teda uuesti
on publitseerinud Arne Vinkel ,,Teostes" (1954) ja koondkogus ,,Sinuga ja sinuta" (1989). 3 Suurima panuse andis Juhan Liiv luuletajana. Tänapäeval annab Alatskivi vald välja Juhan Liivi luulepreemiat. Kokkuvõte Referaat rääkis Juhan Liivi nukrast elust ja tema loomingust, mis on Eesti kirjandusse sügava jälje jätnud. Juhan Liiv sündis 1864. aastal Alatskivil. Pere oli vaene ja Juhan ei saanud esialgu väga head haridust. Pelgupaigaks maailma eest leidis ta looduse kodukohas. Nooruses töötas ta mitmes ajalehes ning kirjutas mitu jutustust ja palju luuletusi, mis Eesti rahvale tänapäevani südamelähedane on. Veel väga noorena haigestus ta ränga töö pärast skisofreeniasse. Pärast seda üritas ta mingi aeg veel mõningaid töid teha. Kuid oli juba hilja. Juhan Liiv suri 1913. aastal ja ta maeti Alatskivi kalmistule.
JOHANNESE PASSIOON Juhan Liiv (1864-1913) Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivil, vaeses perekonnas, kuuenda lapsena. Oma lapsepõlves kolis Liiv palju. Elamistingimused olid kitsad ning see ei soodustanud lapsepõlvest peale kõhna ja kidura Juhan Liivi füüsilist arengut. Seevastu kodukandi maaliline loodus andis Juhan Liivile omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena oma üksindusearmastuses kiindus. Kümneaastasena lugemise vanematelt vendadelt selgeks õppinud, läks ta kolmeks aastaks Naelavere kooli. Edasi saatsid poisi vanemad lapse 1879. aastal Kodavere
1887-1889. aastatel töötas Liiv allakäinud ajalehe "Sakala" juures, kuid lahkus toimetusest peale seda, kui mõistis, et ajalehte ei anna enam päästa. 1890. aastal asus Liiv Tartusse "Oleviku" juurde töötama. Seal sai Liiv oluliselt arendada oma ilukirjanduslikku silmaringi ning sellel perioodil ilmus ka rida õnnestunud jutte. Liivile polnud aga eluolulised tingimused rahuldavad ja nii ta lahkus ka selle ajalehe toimetusest aastal 1892. 1.4. Kirjanikuna Tartus ja Alatskivil 1892. aastal üüris Juhan Liiv Tartu äärelinna korteri. Siin valmis ta esimene jutustus "Vari" ning uue luulekogu käsikiri. Pingelise töö tulemusena hakkasid ilmuma tõsisema vaimse häire tunnused: Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Sellises olukorras suundus kirjanik 1893. aastal Alatskivile, kus lõpetas oma jutustuse "Käkimäe kägu" ja kirjutas "Nõia tütre".
9. Juhan Liivi elu ja looming 1864-1913 Sündis Peipsi ääres Alatskivil vaeses 8-lapselises peres noorimana. Oli väga kehva tervisega, kinnine, üksildane, oli palju looduses, tahtis saada muusikuks. Käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. 1882 läheb Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend Jakob Liiv oli õpetaja ja L-st saab abiõpetaja. Tutvub maailma kirjandusklassikaga, kohtub Liisa Goldinguga ning saavad sõpradeks >> õnnetu armastus. Nad jätkavad tihedat kirjavahetust. Goldingust saab mehe muusa armastusluules. (nt
1887-1889. aastatel töötas Liiv allakäinud ajalehe "Sakala" juures, kuid lahkus toimetusest peale seda, kui mõistis, et ajalehte ei anna enam päästa. 1890. aastal asus Liiv Tartusse "Oleviku" juurde töötama. Seal sai Liiv oluliselt arendada oma ilukirjanduslikku silmaringi ning sellel perioodil ilmus ka rida õnnestunud jutte. Liivile polnud aga eluolulised tingimused rahuldavad ja nii ta lahkus ka selle ajalehe toimetusest aastal 1892. Kirjanikuna Tartus ja Alatskivil 1892. aastal üüris Juhan Liiv Tartu äärelinna korteri. Siin valmis ta esimene jutustus "Vari" ning uue luulekogu käsikiri. Pingelise töö tulemusena hakkasid ilmuma tõsisema vaimse häire tunnused: Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Sellises olukorras suundus kirjanik 1893. aastal Alatskivile, kus lõpetas oma jutustuse "Käkimäe kägu" ja kirjutas "Nõia tütre". Järjest enam hakkasid ilmnema Juhan Liivi vaimsed ebatabiilsused. 1894
küttimine, kalapüük, metall esemete valmistamine. Kaubandussidemed Kesk-Rootsi, Ojamaa, Edela-Soome (merevaik, karusnahad) Kindlustatud asualad, Saaremaa. 6. Linnuste tüübid: Mägilinnused – igast küljest looduslikult kaitstud künkal paiknev linnus. N: Otepää. Neemiklinnused – püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. N: Rõuge linnamägi. Kalevipoja sängi tüüpi – rajati voorele. N: Põhja – Tartumaal Alatskivil. Ringvall linnus – ümber linnuse rajati kõrge vall. N: Saaremaal. 7. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile. 8. Külade tüübid: sumbkülad (kõik üksteise otsas) hajaküla (juhuslikult suhteliselt eraldi talud) ridaküla (majad reas) 9. Muinas-Eesti haldusjaotus. Tunda kaarti. 8 suuremat maakonda, 45 kihelkonda (13saj): Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala. 10.Muinasusund, vägi, hing, animism, ohverdamine, ennustamine, tark/nõid
Kuna elujärg oli kehv, piirdus ta haridus 3 aastaga Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Hiljem proovis täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil (jutustuse "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar", mõlemad 1893), kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10-ks aastaks avalikkuse silmist. Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut. See innustas teda uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Liivi esimesed kirjanduslikud katsetused jäid 1880.aastatesse. Luule väärtuslikum osa sündis
1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed häired läksid aga järjest tõsisemaks. 1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu närvikliinikusse, kus põdes läbi skisofreenia ägedama järgu, lahkus mõne kuu pärast rahunenuna, kuid parandamatu haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures
Ta loobus lõplikult ajakirjanduslikust tegevusest ja üüris endale 1892. a. lõpul Tartus väikese korteri lihtsas puumajakeses Hetseli tänavas, mida nüüd on nimetatud Juhan Liivi tänavaks. Seal pühendus ta innukalt loomistööle. Lühikese ajaga valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja kirjastamisel tekkinud raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalutust. Ta jätkas veel mõnda aega kirjanikuna Alatskivil (jutustused "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar", mõlemad 1893). 1894.aastaks oli haigus arenenud nii kaugele, et Liiv tuli paigutada Tartu närvikliinikusse. Vaimuhaigus saatis teda elu lõpuni. Järgnevalt kadus ta avalikkuse silmist ligi 10 aastaks. Oma viimased eluaastad veetis Liiv kodutu hulkurina. Kuskil ei leidnud ta rahu oma haigele hingele. Kirjanikest sõbrad püüdsid tema seisukorda parandada, muretsedes talle rahalist abi ja peavarju
Relistlik kirjanik, kirjutas elust nii nagu see on. Ta kirjutas palju külateemalisi lühijutte ja romaani „Külmale maale“. Kirjutas ka ajaloolise triloogia („Mahtra sõda“, „kui anija mehed tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“. Romaan „Mäeküla piimamees“ on psühholoogiline romaan. Komöödia „Pisuhänd“ ja draama „Tabamata ilu“. Juhan Liiv(1864-1913) – Sündis alatskivil Rupsi külas. Enne haigestumist kirjutab ka külajutte. Kui liiv kirjeldas loodust siis ta kasutas vähe sõnu ja rääkis kindlatest piltidest. Teda peetakse kõige eestlaslikumaks luuletajaks, kelle loomingus mängis olulist rolli tema saatus. Ta ei kirjutanud luuletusi, vaid elas neid läbi. Ta on mõjutanus paljusid eesti luuletajajid. Juhan Peegel(1919-2007) – Sündinud Saaremaal. Oli filoloogoa doktor ajakirjanduse ajaloo alal.
4 Saaremal oli teadaolevalt vaid 1 pasunakoor. Orestrite arvult moodustusid ühtlesed grupid Viljandi-, Pärnu-, Viru- ja Võrumaa. Mahajäänumateks maakondadeks olid Järva-, Harju- ja Läänemaa ( 7-13 kollektiivi). Muusikalembestes valdades, külades, koguni seltsides jätkus ruumi kahele orkestrile nagu Mustvee lauluseltsis ,,Sõprus", Alatskivil, Tormas, Kanepis jt. Viru-Nigula kihelkonna Malla vallas eksisteerisid paralleelselt pasuna-, viiuli- ja laulukoorid. 80-ndate aastate lõpu orkestriliikumist iseloomustab tervikuna kiire areng: asutati juurde või taasalustasid oma tegevust umbes 180 kollektiivi, sealhulgas ainuüksi Tartumaal 50, Saaremaal, Rakveres, Paides ja Võrus tekkisid alles nüüd esimesed orkestrid. 80. aastaga võrreldes kasvas kollektiivide arv maal kahe-, linnas koguni kolmekordsek. Kuna sadakond
räägivad isamaast. Mina hindan selles luulekogus kõige rohkem just vaheldust. Ja mitte ainult selles vaid kõikides luulekogudes. Kuna ise ei ole just eriline luule huviline, oli see üks terminitest, mis teeb selle luulekogu lugemise natukenegi hõlpsamaks. See luulekogu rääkis ennekõike ikka sellest mida autor nägi, tundis, arvas ja teadis. 11. Leia luulekogu autori kohta elu- ja loominguloolisi andmeid. Luulekogu autor, Juhan Liiv, sündis Alatskivil, Peipsi ääres, kehvas ja lasterohkes taluperes aastal 1864 seitsmenda lapsena. Ka tema vanem vend, Jakob Liiv, oli luuletaja. Nooruse aegadel mäletatti teda kui kehva tervisega üksildusse kalduvat poissi. Ise on ta meenutanud oma elu õnnelikumaid aegu, kui ta oli suviti karjapoiss. Talviti õppis Naelavere külakoolis1884. aastani. 1882. aastal kutsus ta vend ennast asendama Triigi-Avispea koolis õpetajana Väike-Maarjas. Tänu Jakobi ja ta sõprade
1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed häired läksid aga järjest tõsisemaks. 1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu närvikliinikusse, kus põdes läbi skisofreenia ägedama järgu, lahkus mõne kuu pärast rahunenuna, kuid parandamatu haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses
1887-1889. aastatel töötas Liiv allakäinud ajalehe "Sakala" juures, kuid lahkus toimetusest peale seda, kui mõistis, et ajalehte ei anna enam päästa. 1890. aastal asus Liiv Tartusse "Oleviku" juurde töötama. Seal sai Liiv oluliselt arendada oma ilukirjanduslikku silmaringi ning sellel perioodil ilmus ka rida õnnestunud jutte. Liivile polnud aga eluolulised tingimused rahuldavad ja nii ta lahkus ka selle ajalehe toimetusest aastal 1892. 1.4. Kirjanikuna Tartus ja Alatskivil 1892. aastal üüris Juhan Liiv Tartu äärelinna korteri. Siin valmis ta esimene jutustus "Vari" ning uue luulekogu käsikiri. Pingelise töö tulemusena hakkasid ilmuma tõsisema vaimse häire tunnused: Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Sellises olukorras suundus kirjanik 1893. aastal Alatskivile, kus lõpetas oma jutustuse "Käkimäe kägu" ja kirjutas "Nõia tütre". Järjest enam hakkasid ilmnema Juhan Liivi vaimsed ebatabiilsused
sedasama võib öelda nüüd ka Andres Ehini kohta. Selles mõttes kannab ta luule kindlasti liivilikku vaimsust. Ta on kirjutanud terve kogu klassikalistes värsivormides luulet ("Vaimusõõrmed"). Ja kuigi viimasel ajal avaldab ta peamiselt koondkogusid, on ta luule mõju praegusele nooremale luulepõlvkonnale olnud tohutu. Nii Karl Martin Sinijärv, Sven Kivisildnik kui Jürgen Rooste on otse või kaude kuulutanud Andres Ehini oma suurimaks eeskujuks. Andres Ehin on Tartumaal Alatskivil Juhan Liivi sünnipaigas välja antava maineka luuleauhinna 25. laureaat. Liivilikuks tunnustatud pealkirjata luuletus ,,***sügaval maa all elavad " pälvib Andres Ehini loomes tähelepanu ka selle poolest, et on kirjutatud kodust kõige kaugemal Lõuna-Ameerikas Kolumbias 2001. aastal toimunud rahvusvahelisel luulefestivalil. Andres Ehin usub, et Eestis on kõik korralikud luuletajad rohkem või vähem ennast Liivil mõjutada lasknud
Kohanimesid tähele pannes puutume tihti Rootsi-nimeliste taludega, küladega, vahel isegi mõisatega kokku. Rootsi nimi esineb Tartumaal. Võnnu kihelkonnas Kuristal. Nõo kihelkonnas talu, ka org. Rõngu kihelkonnas Aakres talu, ka mäed ja sõjavallid. Kursi kihelkonnas Puurmannis. Otepää kihelkonnas Neerutis (veski). Rootsi küla Alatskivil. Rootsi jõgi, tee ja mägi Kokoras. Luunja metsas Rootsi sõjakelder, ka linn. Torma Toikveres niisama Rootsi tee. Avinurmes Rootsi kääbas. Võrumaal. Rootsi küla Vastseliinas. Põlva Heimadras. Vana-Kasaritsas. Zolga külas. Viljandimaal. Uue-Põldsamaal. Võisikul Kolga-Jaani kihelkonnas. Pahuveres Paistu kihelkonnas. Karulas Viljandi kihelkonnas. Helmes Rootsi mäeselg.
Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema käest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal ostis mõisa Otto Heinrich von Stackelberg. 1870. aastal läks mõis kaasavarana von Nolckenite aadliperekonna omandusse, mil mõisasüdant hakati senisest esinduslikumas stiilis välja ehitama. Kuna Arved non Nolcken oli Shotimaa reisilt naasnuna vaimustunud sealsest arhitektuurist, eriti aga Balmorali kuningalossist, otsustas ta Alatskivil püstitada Balmorali koopia. Tulevase lossi projekti koostas Arved von Nolcken ise, kes juhtis muuhulgas ka ehitustöid. Tegelikult kopeerib Alatskivi Balmorali lossi kujunduselemente, mitte aga planeeringut - Balmoral on Alatskivist tunduvalt suurem. Restuareerimine 2003.a valmisid muinsuskaitse eritingimused ja restaureerimiskontseptsioon, mille eesmärgiks oli lossi keskse ja esindusliku rolli säilitamine. Aluseks olid võetud 1910.aasta fotod ja ajalooline õiend.
1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed häired läksid aga järjest tõsisemaks. 1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu närvikliinikusse, kus põdes läbi skisofreenia ägedama järgu, lahkus mõne kuu pärast rahunenuna, kuid parandamatu haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese
ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid kirjastaja leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed häired läksid aga järjest tõsisemaks. 1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu närvikliinikusse, kus põdes läbi skisofreenia ägedama järgu, lahkus mõne kuu pärast rahunenuna, kuid parandamatu haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli
teoseid avaldada. Enne sunnitööd oli määratud surmanuhtlus. Armuandmine toimub alles pärast surmanuhtluse alustamist. 1867 abiellub Anna Snitkiniga. 1877 ostab maja Staraja Rustasse. Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale. 9. Juhan Liivi elu ja looming, üks luuletus peast Sündis Peipsi ääres Alatskivil. Nõrga tervisega. Käis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu läks ta õpetajaks. Jakob Liiv (tema vend) oli seal juhataja. Töötas ajakirjanikuna, peale seda kavateses hakata leiba teenima vabakirjanikuna. 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel. Haigus läks lõpuks nii hulluks, et ta tuli paigutada Tartu närvikliinikusse. Järgnevalt kadus ta avalikkuse silmist ligi 10 aastaks. Enne haigestumist oli
mõtlemata. "Idioodi" põhiprobleemid! Kas iluga võib maailma segi pöörata? Kas üdini hea saab eksisteerida koos pahedega? Kas ilu on võimalik müüa? Kuidas elada pahelises maailmas? Kas raha eest saab kõike osta? Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? Kuidas valida hea ja halva vahel? PILET 8 Juhan Liivi elu ja looming Juhan Liiv (1864-1913) sündis Alatskivil, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ning hiljem Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (1885-1892). 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel. Enne haigestumist oli peamiselt tuntud proosakirjanikuna. Kirjutas olustikulis-realistlikus laadis, ammutas ainet oma koduümbrusest ja isikliku saatuse motiividest. Pärast haigestumist kirjutas valdavalt
2)talupoja elu, ausus = vaesus. 1879 "Vennad Karamazovid" Dostojevski viimane romaan, mis jääb lõpetamata. Vaatluse all Karamazovite perekonna isa ja poegade vahelised suhted ning ka vendade vahelised, kes väga erinevate karakteritega. Palju sees religioosseid probleeme. Jätkab ,,Idioodi" problemaatikaga: inimlik headus põrkub sots probleemide, -piiride ja -reeglitega. 9. Juhan Liiv (1864- 1913) Sünids Peipsi ääres, Riidna külas. Alatskivil on Juhan Liivi nimeline kool ja sinna on ta maetud. Pere majanduslik seis on halb. Vanemad on sügavalt usklikud, kultuurilembesed, avarapilgulised. Perre sündinud 8 lapsest jäi ellu 5, Juhan oli noorim. Ta oli nõrga tervisega, närviline, mitteseltsiv. Oli vaja teha palju tööd. Ta vend Jakob Liiv on ka kirjanik. Käis Naelavere külakoolis, Kodavere Kihelkonnakoolis, Väikemaarja koolis. Õppis viiulit. Esimene ja viimane armumine (Liisa Golding), kellega oli tihe
Ta peab nii öelda tervikuna kahanema ja kasvama. õnnelike maailm on teine kui õnnetute oma. Surm ei ole elusündmus. Surma ei elata läbi. Kui igaviku all ei mõelda lõpmatut ajalist kestust, vaid ajastust, siis see, kes elab olevikus, elabki igavesti. Meie elu on niisama lõputu nagu meie nägemisväli on piirideta. Millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. (Ludwig Wittgenstein) 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast Juhan Liiv (18641913) sündis Alatskivil, õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ning hiljem Treffneri gümnaasiumis. Töötas ajakirjanikuna "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (18851892). 1894 haigestus parandamatult ning elas kodukandis vanemate, sugulaste ja sõprade hoolel. Enne haigestumist oli peamiselt tuntud proosakirjanikuna. Kirjutas olustikulis-realistlikus laadis, ammutas ainet oma koduümbrusest ja isikliku saatuse motiividest. Pärast haigestumist kirjutas valdavalt luulet, samastudes
saadetakse uuesti Sveitsi, paratamatu idiootsuse ravimiseks. Pilet nr 10 Juhan Liiv 1864-1913 "Liivi" nimelise preemia on saanud : *Beti Alver "Tähetund" ja "Hinge maania" *Toris Kareva "Pühitsus" *Debora Varandi *Kalju Lepik "Valusad viisid" ainuke väliseestlane, kes on saanud sellise preemia *Paul-Erik Rummo "Ikka Liivist mõteldes" Juhan Liiv sündis Alatskivil, tema suguvõsa juured ulatuvad Saaremaale. Vanemad olid usklikud, kuulusid vennastekogukonda ja kultuuri lembelised, majandus seis oli kehv. Peres oli 8 last, neist ellu jäid 5. Juhan oli neist noorim, lapsest saadik nõrga tervisega. Kirjutas palju luulet oma kodu kohta, meeldis metsas üksinda seigelda. Esimese kirja tarkuse saab vanemalt vennalt ja pärast 3 talve külakonna koolis, kool jäi pooleli haiguse tõttu, pärast kihelkonna kooli tagi seal oma esimesi luule katsetusi.
vaenlaseks mitte teine inimene, vaid surm. Remarque ei loe moraali, kuidas elada ja surmale vastu seista, kuid ta püüab lugejaid mõjutada elamuste kaudu. Siiski on võimalik välja lugeda ka autori filosoofilist maailmapilti. Leiab, et surm on vältimatu ning paratamatu, kuid n-ö mõttetutest surmadest (sõda, koonduslaagrid) tulen hoiduda. Surma paratamatuse kõrval annab tuge sõprus. Liiv (1864-1913) sündis Alatskivil kandimehe perekonda. Vanemad olid sügavalt usklikud, kuid kultuurilembelised. Juhan oli juba lapsepõlves nõrga tervisega ning närviline. Lastele püüti anda head haridust ning esialgu õppis Juhan vendade kõrvalt, misjärel astus Kodavere kihelkonnakooli, kus alustas ka luulekatsetustega. 1882. aastal satub Väike-Maarjasse, kus tema vanem vend oli õpetajaks. Liivist saab abiõpetaja, kusjuures ta saab selgeks saksa keele.
täiendada oma poolikut haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis, mis piirdus vaid ühe talvega tema püsimatuse tõttu. Loobunud 1892.a. ajakirjaniku tööst, kavatses Liiv hakata leiba teenima vabaajakirjanikuna. Üüris Tartus Hezeli (Juhan Liivi) tänavas toa ja pühendus kirjutamisele. Valmisid jutustus "Vari", varasemat loomingut koondav juttude kogu "Kümme lugu" ja luuletuskogu käsikiri. Pingutav töö ja raskused süvendasid Liivi vaimset tasakaalustust. Ta jätkas mõnda aega kirjanikuna Alatskivil (jutustuse "Käkimäe kägu" ja "Nõia tütar", mõlemad 1893), kuid siis tuli ta paigutada Tartu närvikliinikusse. Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist. Haigusaastad tähendasid Liivile kodutust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja tunnetatu luulendamist. Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut
Kas iluga võib maailma segi pöörata? Kas üdini hea saab eksisteerida koos pahedega? Kas ilu on võimalik müüa? Kuidas elada pahelises maailmas? Kas raha eest saab kõike osta? Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust? Kuidas valida hea ja halva vahel? 17 8. Juhan Liivi elu ja looming. 1 luuletus peast. Elu: Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Sündis 30. aprill Alatskivil. Tema juured ulatuvad ka Saaremaale: orja ajal viidi Saaremaalt inimesi Lõuna-Eestisse Peipsi-äärset asustama. Pere majanduslik seis on halb. Vanemad on sügavalt usklikud, kultuurilembesed, avarapilgulised. Perre sündinud 8 lapsest jäi ellu 5, Juhan oli noorim. Ta oli nõrga tervisega, närviline. Lastele püüti anda võimaikult head haridust. Esimesed õpetused haridusest sai vendadelt. Seejärel astus ta Kodavere kihelkonnakooli, seal ka esimesed luulekatsed. 1882 satub Väike-
Paul kogus samuti liblikaid Paul oli samuti Somme’i lahingus Otse koolipingist rindele Ka Paul kirjutas, tal oli sahtlis lõpetamata näidend „Saul“ Kandis samamoodi sõpra laatsareti Remarque’i ema suri, Pauli ema oli haige Kuidas väljenduvad Remarque’i humanistlikud vaated romaanis? Näiteks siis, kui Paul püüdis aidata meest, keda oli rindel pussitanud. 2. J.Liivi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Liiv sündis Alatskivil (Peipsi lähistel). Pere oli suhteliselt suur ja vaene. Seitsmest lapsest oli Juhan noorim. Ta oli olnud lapsest peale eraklik, omaette hoidev, käis karjas, kus istus üksi ja oli loominguline. Seda aega on ta nimetanud oma elu üheks ilusamaks ajaks. Käis koolis ja õppis Kodavere kihelkonnakoolis. Tema vend Jakob töötas õpetajana. Sealsed kirjanduslikud inimesed mõjutasid ka Juhanit, algselt oli ta muusikaliste huvidega. Väike-Maarjas elas ta läbi oma elu suurima armastuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
