eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest. (1) · Peamised liigid on neogootika, noorrenessanss ja neobarokk. (1) · Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat. (2) Neogootika · Prantsusmaal õhutas huvi neogootika vastu Eugene Violett-Le-Duc. (4) · Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel. (6) · Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet,(5) Inglismaal parlamendihoonet Londonis. (3) · Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´. Mõned arhitektid töötasidki mõlemas stiilis, nt. Charles Barry (1795 1863). Neobarokk · Stiili hoonete tellijad olid eelkõige uusrikkad, kes määrasid maitset Prantsusmaal. · Kuulsaim ja luksuslikum näide neobarokist on Charles Garnier´i projekteeritud Pariisi ooperiteater (1861 - 1875). (8)
Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. · Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid
Mu isamaa on minu õnn Eesti hümn. (1.salm) Mu isamaa, mu õnn ja rõõm. kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial tääl see suure laia ilma pääl, mis mul nii armas oleks ka kui sa, mu isamaa! (Friedrich Pacius,Johann Voldemar Jannsen) Minul on oma ko...
Klassitsism-18-19saj.Jaguneb kaheks-varaklassitsism(1760-90),kõrgklassitsism ehk ampiiristiil (1790-1820). mood,kleidid paistavad läbi.Nim. ka alasti ajastuks. Põhinõue kunstis lihtsus,vaikne suurus. Arhitektuur-levib euroopasse ja ka usa-sse. Ehitised sümmeetrilised,suurte siledate seinapindadega. Sissekäik meenutab kreeka templi fassaadi. Prantsusmaa-Pariisi Tähe võidukaar,Pariisi Pantheon. Ameerika-Valge maja,Kongresside hoone. Eesti-Tartu ülikool,Vana anatoomikum,Tartu tähetorn,Tartu raekoda.Suurem osa Eesti mõisahoonetest on klassitsismi stiilis.Maalikunst- J.L. David-maalikunstnik.Napoleoni kõrghetkede maalija."Horatiuse vanne", ,,Tapetud Marat","Sabiinitarud","Napoleon I ja Josephine kroonimine". Romantism-keskaja imetlus.(1830-40/50)Kasvab välja klassitsismist.On kunstivool.Romantikutele meeldib keskaeg.Romantism on sõltumatu kunst.Arhitektuur-Eklektika-palju erinevaid stiil(Sangaste loss)Historitsism-hakatakse ehitama uuesti va...
aastate teisel poolel mõisaansamblisse karjahoov, hobusetall ning veetorn. Sangaste lossi seostatakse Suurbritannia lossidega, mis on ka igati loogiline, sest briti arhitektid oskasid väga hästi süveneda keskkaja arhitektuuripärandisse ja seal oli historitsism hinnas. Hinnati keskaegse arhitektuuri maalilisust ja kihilisust. Põhiplaanid olid historitsistlikel hoonetel küllaltki keerulised. Otsesem viide briti gootika jäljendamisele on Tartumaal paiknev Alatskivi mõis (Arved von Nolcken) (joonis 3). Idee pärineb mõisahärra, kes ühtlasi oli ka arhitekt reisilt Sotimaale, kus ta vaimustus Balmorali lossist ja kasutas Alatskivi juures selle kujunduselemente. Loss sai valmis 1885. aastal. Erinevalt Sangaste teravast liigendusest on Alatskivi üleminekud 4 kumeramad. Interjööris pälvib tähelepanu läbi kahe korruse ehitatud hall, mida kasutati esmakordselt Eesti mõisaarhitektuuris.
Peterson-Särgavaga tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seoud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teise poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis 30. aprill 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi mõisa teoorja- kandimehe pojana. Praegu kuuluvad Liivi sünnikoht Riidma ja kasvukoht Rupsi külas Kallaste rajooni piirkonda. Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: meenutatagu ta ,,Varju" ja ,,Käkimäe käo" maastikke, ta loodusluuletusi, näiteks ,,Sügisest kodu", kus kirjanik maalib heldimusega päikesest säravat väikest kodu mäel, haljendavaid puid, kaske oja kaldal, seljakaid välju, laulust kõlisevat metsa
Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas, kus ta oli oma pere kuues laps.Elamis tingimused ei soodustanud talle head füüsilist arengut. . See vastu leidis Juhan Liiv kodu kandi loodusest omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena kiindus. Karjasepõlve meenutab ta kõige õnnelikuma ajana oma elus: "Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikadel ning trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses
Miks Vilde oli sunnitud Eestist teatud aja eemal viibima? Kuna ta võttis osa 1905.a revolutsioonisündmustest st. Aktiviseerus poliitiliselt ning oli seetõttu sunnitus eestist lahkuma.Elas välismaal poliitilise pagulasena. 3. Vilde romaanid Mahtra sõda, ,,Prohvet Maltsvet", Külmale maale" , ,,Mäeküla Piimamees" 4. Vilde näitekirjanikuna ( pealkirjad ) ,,Tabamatu ime", ,,Pisuhänd", ,,Side" 5. Juhan Liivi elust 5 fakti. J.Liiv sündis 30.04.1864 Alatskivi vallas, Tartumaal. Kuna elujärg oli kehv piirdus haridus 3.a Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Ta proovis oma poolikut haridust H.Treffneri koolis täiendada, kuid see piirdus vaid ühe talvega, sest ta oli püsimatu. Teda on peetud kõige eestlaslikumaks luuletajaks. Vaimuhaiguse tõttu hävitas(põletas) paljud oma teosed. 6. Liivi luule üldiseloomustus ( teemad ) Liivi luules võib eristada 4 suurt teemat : Loodus- kuulub luuleklassikasse
the building of the former German Theatre Tartu, which is now part of the theater Vanemuine and is known as "small house ". At the old place was built and in 1967 opened a new building with room for 682 people, now known as the "big house". Concert hall (842 seats) was opened in 1970. "Small House" was destroyed by fire in 1978 and renovated in 1991. "Vanemuine" "Big house" "Vanemuine" "Small house" And the others sights: Alatskivi castle Võnnu independence war memorial. Nõo church. And the other churches.:D
PEAMISED RELIGIOONID lk.150 kaart !!! inimesi, kes usuvad jumalasse, nimetatakse usklikeks usundid on olulised riikide tekkimisel ja riigipiiride kujunemisel inimesed uskunud tuhandeid aastaid uskunud kõikvõimsatesse olenditesse-jumalad religioon - usund judaism kristlus-katolikus,õigeusklus,protestantism hinduism budism islam e. muhameedlus loodususundid KRISTLUS - kristlus on ristiusk, mille rajajaks peetakse JEESUS KRISTUST - Kristus on jumala poeg - Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDi...
tõsisema kuju. Meeltesegaduse hoos põletas ta 1894 aastal oma luuletuskogu ja muid käsikirju.Sama aasta märtsis toodi ta Tartu närvikliinikusse .. põdes seal oma asjad ära, sai koju ja siis kadus kirjandusliku avalikkuse silmist. 1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele.1904 aastal trükiti Juhan Liivi " Kirjatööde kogu" . Ta suri ränga külmetuse järel KavastuKoosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine. 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. " Eile nägin ma Eestimaad" , " Ta lendab mesipuu poole". 2.Ühiskonnakriitiline luule Sotsiaalsete pahede hukka mõistmine .. " Sugulased". 3.Looduslüürika Sügavalt intiimne kontakt kodumaa loodusega.Kodumaise maastiku lihtne, realistlik pilt läbi
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Füüsika Sander Kukk REAKTIIVLIIKUMINE Referaat Juhendaja: Liidia Pogorelova Alatskivi 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin enda refereeritavaks teemaks reaktiivliikumise, sest antud teema on huvitav ning nõuab detailset käsitlust. Samuti leidus reaktiivliikumist tutvustavaid andmeid nii internetis kui ka raamatukogus, mille tõttu tundus referaadi koostamine piisavalt asjakohane, ning on olemas ka isiklik huvi uurida reaktiivmootoreid, nende ehitust ja reaktiivliikumisega seonduvat
Juhan Liiv ja loodusluule Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. 1. detsembril 1913. ta suri. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste kui ka vaimsemate haigustega
Ilmaasjata peksmine, et näidata võimu. 4. 3 KÜSIMUST, MIDA SEE RAAMAT PEALE LÄBISAAMIST TEKITAS Miks oli mõisnik just Villu peale nii vihane? Kuidas Villu kunagi aru ei saanud, et inimene, kes teda kasvatas, ei olnudki tema ema vaid vana- ema? Kuidas Hugo oma isast ja õest niivõrd erinev oli? 5. 4 OLULIST SÕNA TEOSEST, MIS ISELOOMUSTAVAD JUST SEDA RAAMATUT masendav, kurb, ebaõiglane, karm 6. LISAINFO LOETUD RAAMATU JA AUTORI KOHTA Juhan (õieti Johannes) Liiv (30.aprill 1864 Alatskivi vald 1. detsember 1913 Kuvastu vald). Eesti proosakirjanik. Õppis 1879-84 (vaheaegadega) Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Väike- Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885 Tallinnas ajalehe ,,Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe ,,Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe ,,Olevik" toimetuses. Haigestudes skisofreeniasse, elas J. Liiv aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures. ,,Vari" kujutas J. Liivi enese elu vaestekülast pärineva luuleandelise poisi traagiliselt lõppenud
Ehitusnäited: Torino näitusehallid, Paberivabrik Mantuas, Guggenheimi muuseum. Tehnitsism (ilmus 70ndail aastail): olulised on tehnilised seadmed. Postmodernism(70ndate aastate) kasutab kõike:rahvalikku ja rahvusvahelist, kohalikku ja mittekohalikku. Ehitusnäited:Itaalia väljak New Orleansis; Admin hoone New York. EESTI: XIX saj. arhitektuur: historitsism (18571920): kõige enam esineb sel perioodil romaani ja gooti arhitektuurist laenatud vorme. Ehitusnäited: Kaarli kirik, Alatskivi mõisahoone, Endine Rüütelkonna hoone. Juugendstiil(konec 18 na4alo19): on kaks tendentsi. Ornamentaalne juugend: Jacques Rosenbaum. Konstruktiivne juugend: H.Gesellius, A.Lindgren. Ehitusnäited: Tallinna kesklinn, Eesti Draamateater. 2030ndate aastate arhitektuur: hooned on tagasihoidlikumad, rahulikumad ja ratsionaalsemad. Tallinn, Pärnu.
mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Üks tuntumaid selle linnusterühma esindajaid on Rõuge linnamägi. Mägi- ja neemiklinnused olid enim levinuteks linnusetüüpideks. Rahvasuus nimetatakse neid ka linnamägedeks. 3) Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele. Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele. Üheks tuntuimaks on Alatskivi Kalevipoja säng. 4) ringvalllinnused ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine
Merivälja Kool Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta. 3 Looduskaitsealad Eestis Eesti looduskaitsealade loend Harjumaa Alema looduskaitseala Anija looduskaitseala Kämbla looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Paraspõllu looduskaitseala Tammiku looduskaitseala Läänemaa Leidissoo looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala Nehatu looduskaitseala Puhtu...
Juhan Liiv ja loodusluule Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. 1. detsembril 1913. ta suri. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste kui ka vaimsemate haigustega
HISTORITSISM Historitsism Mis on historitsism? 19.saj. ehitus ja tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt. neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Tuudorstiiltuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil.
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva...
EDUARD TUBIN 1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja-sümfoonik Üks eesti rahvusliku helikeele kujundaja Eesti sümfoonilise muusika " isa " ELULUGU Sündis 18.juunil 1905.a Torila külas kaluri pojana Alghariduse sai Alatskivi lähedal Naelaveres Lapsena õppis pikoloflööti ja 10-ne aastaselt hakkas mängima kohalikus orkestris 1920.a asus õppima Tartu Õpetajate Seminari Mängis sealses orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1930.a lõpetas Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1932.a täiendas end Viinis ja 1938.a Budapestis TÖÖ Töötas mõned aastad Nõos õpetajana Aastatel 1931-1944 töötas Tubin
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Füüsika Aive Ots ja Evelin Pärn VÕNKUMINE Referaat Juhendaja: Liidia Pogorelova Alatskivi 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest nimetatakse võnkumiseks. Võnkumine
armastatu vastu on tähtsamad kui raha. Vaesusest tingituna polnud tal oma kodu. Juhan elas kuni 1908. aastani vanemate talus, seejärel sugulaste ja tuttavate juures. Kolm aastat ennem oma surma kirjutas ta luuletuse "Helin", kus ta kirjeldab oma haiguse algusaastaid, tõve süvenemist ja hukatuslikku lõppu. Minu arvates on see luuletus vägagi mõtlema panev ja kurb. Juhan Liiv suri tuberkuloosi tagajärjel 1. detsembril 1913. aastal. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. Juhan Liiv on üks Eesti parimaid kirjanikke, kes jagas meiega kilde oma elust ja tegemistest, luuletuste ning kirjutiste näol. Mälestus temast jääb igavesti Eesti rahva südamesse.
Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi püsima üle Eesti üürimajade stiilina. Lisaks: Kaarli kirik (Otto Pius Hippius, 1862-70),Tallinna Jaani kirik (neogooti),Aleksander Nevski Katedraal (pseudo vana-vene), Kanuti Gildi hoone (Pikk t , Tallinn).H arhitektuuris kajastub hästi paljudes Eesti mõisates: Alatskivi mõis (jäljendab neogootilikku Balmore´i lossi Shotimaal),Sangaste mõis Valgamaal (jäljendab Windsori lossi Inglismaalt), Vasalemma mõis, Laitse mõisahooned. H-st mööblis saab üsna hästi ettekujutust ERM-i Krusensterni fotokogude näol. Kuigi pildistamise ajaks oli h jõudnud eklektilisse järku ja interjöörid on romantilise kujunduse ja mööbliga üle kuhjatud. Alates 19.saj keskpaigast levis komme kujundada maja erinevaid ruume eri stiilides nn "tark valik"
Historitsism Historitsism tekkis romantismi mõjul 18401900 Euroopas. Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki, renessanssi ja barokki. Läbisegi hakati kasutama kõikide ajalooliste arhitektuuristiilide (romaani, gootika, renessanss, barokk, klassitsism) detaile või püüti jäljendada mingit konkreetset ajaloolist stiili. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani, kuigi 1900. aasta paiku tuli ta kõrvale lopsakas juugendstiil. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge histori...
Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool Allar Kikkas Maailma kaubanduskeskuste oletatavad kokkuvarisemise põhjused Uurimistöö Juhendaja: õp Liidia Pogorelov Alatskivi 2012 RESÜMEE Käesolevas uurimistöös andsin ülevaate 11. Septembril 2001 aastal toimunud Maailma Kaubandusekeskuste katastroofist. Põhieesmärk oli uurida kaubanduskeskuste oletatavaid kokkuvarisemise põhjuseid. Lisaks sellele uuriti ka terroristide töö käiku. Uurimiseks kasutati teatmeteoseid ja veebiallikaid ning refereeriti ja otsiti välja ainult kõige olulisem. Uurimise tulemusena leiti, et kokku varisesid tornid sellepärast, et korruste
H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" sündmuspaik), Järva-Jaani (Tuletõrjemuuseum, Kinomuuseum, Vanatehnika varjupaik), Imavere (Eesti Piimandusmuuseum, Sassi talu jaanalinnnufarm), Kilplala. Raplamaa: Rapla kivisild ja Jõepromenaad ja Pangahoone, Rapla kirik, Varbola Jaanilinn(11-12 saj), Vigala mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum. Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm Urvastes (jämedaim ümbermõõõt 8m), Kütiorg (sügavaim ürgorg), Paganamaa mka, Vastseliina piiskoplinnuse varemed, Pokumaa.
Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit
eKr i. Keraamikas kindel ornamendimotiiv ii. Levis Balti rahva seas iii. Viljakasvatus, loomakasvatus 4. Muistne haldusjaotus(maakonnad) a. Tarvanpe e Rakvere - Virumaa b. Ümera lahing - Sakalast lõunas c. Ristirüütlite võidukoht mandril(Madisepäeva lahing) - Sakalas 5. Linnuste ja külade tüübid, näited a. Linnused i. Neemiklinnused, nt Padise linnamägi ii. Kalevipoja sängid, nt Alatskivi linnamägi iii. Mägilinnused, nt Otepää linnamägi iv. Ringvall-linnused, nt Muhu maalinn b. Külad i. Sumbküla, nt Põhja-, Lääne-Eesti ii. Ridaküla, nt Peipsi ääres iii. Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii. Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu
Asutati kirikukoolid, kus lapsi õpetati õigeusu vaimus. Säilis vaid üks palvemaja Kasepää külas. Võimude surve nõrgenedes hakkasid vanausulised organiseerima salajasi "tädikoole", kus anti vanausu õpetust. Tüdrukuid saadeti Peterburi ja Pihkvasse õppima lugemist, koorilaulu ja ikoonide tikkimist. Käsitsi paljundati vanu käsikirju. Lõuna-Eestis oli vanausuliste kogukonnad, kuhu kuulus ligi 3000 inimest 19 külas Peipsi järve ümbruses: Laiuse-Tähtvere, Võtikvere, Kokora, Alatskivi, Kavastu, Kastre ja Ahja külades. Tartu vanausuliste kogukond asutati 1740. aastal. Keiser Nikolai I ajal aga vanausuliste kogukonna tegevust piirati -keelati uute palvemajade ehitamine ning uute liikmete vastuvõtt kogudustesse, suleti Dorpati palvemaja ja 1835. aastal suleti ka vanausuliste kool lastele, 1836. aastal saadeti sunniviisiliselt kloostrisse kogukonna eesseisja 79-aastane Abram Danilov vene õigeusku vanausku ümberristimise eest. 1847.
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Füüsika Kelly Saar ELEMENTAAROSAKESTE JÄLGIMISE JA REGISTREERIMISE MEETODID Referaat Juhendaja: L. Pogorelova Alatskivi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. Aatomituum ise koosneb elementaarosakestest. Füüsika haru, milles uuritakse aatomituumade ehitust ja muundumist, nimetatakse tuumafüüsikaks. Algselt ei eraldatud tuumafüüsikat ja elementaarosakeste füüsikat. Elementaarosakeste
uuendused: püsivad elukohad, kasvatati loomi ja hariti põlde, raud: tugevam, vastupidavam, teravam, puudused: kallim, raske töödelda, kõrge sulamistemp, muutused: kasvatati vilja, hakati tegelema kaubandusega ja valmistati uusi esemeid. linnused teke: alates keskmisest rauaajast rohkem hakati rajama viikingiajal, tüübid: mägilinnus (lõuna, kesk eesti, otepää linnus), neemikulinnus (ida, lõuna eesti, rõuge linnus), kalevipoja säng (ida eesti, alatskivi linnus), ringvall linnus (saaremaa, lääne eesti, valjala linnus). eestlaste elatusalad muinasaja lõpul maaharimine, loomapidamine, küttimine, kalapüük, metsamesndus, käsitöö metallitööd, savi töötlemine, tekstiili töötlemine, vahetuskaubandus hõbe, pronks, sool, vahenduskaubandus vili, karusnahk, vaha. suhted naabritega lõunanaabrid - suhted väga head (liivlased, kurelased, vahel oli
• Rundale loss • Bartolomeo Rastrelli • Kuramaa hertsogi Ernst von Bironi jaoks Ukraina • Pääsupesa loss • Krimmi poolsaar • 19.saj Türgi • Dolmabahce palee • Sultan Abdülmecid I lasi 19.saj keskel ehitada • Üle 600 meetri laiune fassaad • Uusbarokk ja klassitsistlik • 260 ruumi, 15 tonni kulda Kreeka • Kreeta • Knossose palee • 1700 eKr • 1335 eKr maavärin • Väljakaevami ne 1900. aastal Eesti • Alatskivi loss • Uusgooti stiilis • Restaureerimine • Arved von Nolckeni kestis kümmekond • 1880–1885 aastat • Külastajatele avati 2011. aastal • Sngaste loss • Otto Pius Hippius • Lossil oli 99 ruumi, • 1879–1881 kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis • Lossi ehitamiseks ainult tsaarile kuuluva kulus 1 450
Paralleelsed elulood Juhan Liiv Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üle Rupsi külas Oja talus. Juhan Liiv on ajalukku läinud kuulsa luuletajana ja proosakirjanikuna. Kuna elujärg oli kehv, pidi Liiv piirduma kitsa hariduse omandamisega. Liiv õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka Hugo Treffneri gümnaasiumis. 1885. aastal alustas Liiv tööd ajakirjanikuna ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Aastaks 1892 oli ta loobunud ajakirjaniku tööst ning otsustas leiba teenima hakata
aastane. 11-aastaselt alustas oma kooliteed Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks õppis ühe aasta H. Treffneri gümnaasiumis Tartus, ta oli siis 22.aastane. Juhan Liivi saatis läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Juhan Liiv suri tuberkuloosi 1. detsembril 1913. a Tartumaal Koosa külas. Ta oli siis 49. aastane. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. Huvi luuletamise vastu tekkis Juhan Liivil, kui ta oli 18.aastane. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Ta muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. 1887 aasta lõpus koostas Liiv luuletuskogu "Õied ja okkad", mis aga trükkijat ei leidnud. Juhan Liivi eluajal ilmus vaid üks kogumik tema luuletustega: Luuletused (1909). Juhan Liivi luule põhiteemad olid:
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Ruth Rohtla Juhan Liiv ,,Vari" Referaat Kuressaare 2018 Sisukord Autorist.................................................................................................................. 3 Mälestuste jäädvustamine.................................................................................. 3 Teose kokkuvõte..................................................................................................... 4 Mõtteid minus tekitas............................................................................................. 5 Kasutatud materjal................................................................................................. 6 2 Autorist Juhan Liiv oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis...
Kõrv, Jakob (03.12/21.11 1849 06.09 1916) Elulugu Jakob Kõrv oli prosaist ja tõlikja. Ta sündis Tartumaal Kodavere kihelkonnas Kokora vallas Paapsi külas talurentniku pojana, õppis kohalikus külakoolis ja Kodavele kihelkonna koolis, sooritas vallakooli õpetaja eksami ning oli kuus aastat, aastast 1864, Alatskivi Haapsipea kooli koolmeister. Ta jäi varakult ilma oma emast, kiindus oma vanaisasse , kes jutustas talle pisevalt Kaval-Antsu ja Vanapagana lugusid , ning muinasjutte. 1874 siirdus Tartusse, kus püüdis haridust täendada ülikooli astumiseks. Ta võttis tunde J. Kunderilt ja kreiskooliõpetajalt K. Mssingult, täiendades end peamiselt saksakeele ning kirjanduse alal ja luges pedakoogilisi teoseid. Kuid tema eksamitest ei saanud asja. J. Körvi
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool Gristelle-Hanna Hantson 8.klass "Liivakell" Loovtöö Juhendaja: Liidia Pogorelova Alatskivi 2013 2 Sissejuhatus: Aja vastu hakatakse erilist huvi tundma siis, kui see hakkab ümber saama. Asja lähemalt uurides selgub, et mitte keegi ei tea, mis on aeg, kuigi kirjutatud on sellest tuhandeid raamatuid ja musttuhat muud kirjatööd. Ja peaaegu igas neist on üks lause, mis aja loomust kõige paremini ära seletab ja mille üks tark mees kirja pani juba rohkem kui poolteist tuhat aastat tagasi. Mis on aeg
,,Maha klassitsistlik kivisus", ,,Elu tuleb kujutada nii nagu ta on", olemasolev aeg(klassik arvab, et on sobiv; romantik arvab, et kaasaeg ei sobi kuhugile) b.)sõltuv e salongikunst e ametlik kunst *Arhitektuur historitsism iseloomustab romantismi ajastut, võtab eeskuju keskajast, sarnaneb gootikale, romaani stiilile neogootika, neoromaanika. Ajaloolist stiili järgiv. Nt Peetri kirik Tartus eklektika kasutatakse erinevate ajalooliste stiilide segu, nt Sangaste loss, Alatskivi loss, Tallinna Aleksandri Nevski katedraal. mitteelektilised: Londoni parlamendihoone neogootika, Pariisi ooperiteater neobarokk *Maalikunst nimetatakse ka neobarokiks, diagonaal ja ristdiagonaalkompositsioon, kirjandusliku süzeega maalid. Prantsusmaa Theodore Gericault Prantsuse romantismi rajaja, ,,Meduse'i parv" Kreeka/Rooma aegne riietus Eugene Delacraix ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", värvilised tööd, võttis eeskuju Rubensilt, humaalsus ja vabaduse tahe
Arheoloogia Haldus: maakonnad-kihelkonnad (L. Henriku kroonika alusel) Ühiskonna kihistumine Vanemad, orjad Linnuse tüübid Mägilinnus- Otepää, Lõhavere (küngas) (Pilt 1) Neemiklinnused- Rõuge, Loone (küngas+jõgi) (Pilt 2) Kalevipoja säng-tüüpi linnus- Alatskivi (lambine ala, piklikud) (Pilt 3) Ringvall e maalinnus- saartel, Valjala, Varbola (tühi maa- ala, ümber kivid jne) (Pilt 4) 10. Pilt 1. Lõhavere linnamägi (mägilinnus) Pilt 2. Loone linnamägi ehk Lohu Jaanilinn Pilt 3. Kalevipoja säng-tüüpi linnus
välja kaks savinõude valmistamiseks kohale toodud savikuhilat ja üks lahtine tulease. Koguti ka üle 500 savinõu killu. Tööriistadest leiti luiske ja rauast noa katkeid, ehetest pronksist spiraal ja tahuline klaashelmes. Leitud on ka mitmeid koduloomade luid. 6) Mitmetes kohtades rajati kindluseid, haudadesse hakati panema relvi, mis osutavad kogukondadevahelistele konfliktidele. 7) Esimene eestlaste linnus võis olla Alatskivi Kalevipoja sängiks kutsutud küngas Peatskivi külas Ida-Eestis, mille jäänused pärinevad aastast 270 eKr. 8) Seal on leitud hobuse luu, mis annab märku mingisusgusest maagilisest rituaalist. Surnutele on kaasa pandud kõigest üksikud esemed. 9) Sinna sängitati põlenud luud koos hauapanustega. Matmistega kaasnes ka sööming. On leitud palju sõlgesid ja klaashelmeid. See näitab, et surnuid kardeti ja neile anti hauataguse elu jaoks kaasa palju asju, et nad rahul
My name is Rihard. I am a 16-year-old (male) student in Nõo highschool. Currently I live in Nõo, where I am studying in 10 grade. I come from Ranna, compared to Nõo, Ranna is a very small place approximately 1,000 inhabitants. I come from a family of 5: My parents, Pille and Raigo, my mother is self-employed and runs a small tourist lodge in Ranna, my father is Head teacher in Alatskivi high school. I have one sister and one brother. My sister Aurelia, is 3 years old and is going to kinder garden. My brother Rasmus is 12 years old, and is in sixth grade in Pala primary school. After finishing highschool I plan to go to Estonian Aviation Academy, but I am yet to make up my mind concerning my future area of specialization. So, at the moment, I would like to take some time out of academics to have a different life experience, and to have time to calmly reflect on my future
..). Kooli nimi Keskjoondusega, 16 pt Töö pealkiri Keskjoondusega, SUURTE TÄHTEDEGA, paksus kirjas 22 pt Töö liik (uurimus, referaat...) keskjoondus 16 pt Töö autor, klass ja juhendaja Paremjoondusega 16 pt Töö valmimise koht ja aasta Keskjoondusega 16 pt Referaadi vormistamine 4 · Joonise allkiri märgitakse joonise alla, joondatuna vasakule, mille ette kirjutatakse sõna "Joonis" koos joonise numbriga (trükkida paksus kirjas) ning pärast punkti järgneb joonise allkiri Joonis 1. Alatskivi loss 2.6 Kasutatud allikmaterjalid Kõik referaadis kasutatud teiste autorite seisukohad ja mõtted peavad olema tekstis viidatud ja vastavad materjalid lisatud kasutatud kirjanduse hulka. Nimekirja lisatakse kõik ja ainult need materjalid, mida õpilane kasutab. · RAAMATUD: märgitakse töö autor, teose pealkiri, ilmumiskoht ja kirjastus, ilmumisaasta. Kangilaski, Jaak. Kunstikultuuri ajalugu. Tallinn: Kunst, 2005. · AJALEHE JA AJAKIRJA ARTIKLID: märgitakse töö autor, artikli pealkiri,
1.Dateeri muinasaaeg ja ajalooline aeg Eestis muinasaeg: 9000 eKr 13.sajand ajalooline aeg: 13.sajand praeguseni 2.arheoloogiline kultuur -sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide . Arheoloogilised kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika kultuur. 3.Vanimad asupaigad Eestis a.) Pulli kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Tõenäoliselt oli tegemist hooajalise laagripaigaga, sest seal oli õhuke elutegevuskiht ja napp leiuaines. Kuulub Kunda kultuuri. b.) Kunda Lammasmägi- kuulub Kunda kultuuri. 4. kindlustatud asulad. Asva (saaremaa) , Iru(põhja-eesti) Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein. Polnud vaid pelgupaigad, vaid elati ka püsivalt. 5. kalmed kivikirstkalmed: 5-8meetrise läbimõõduga ring, selle keskel kirst, kirstu ja ringi vahele n...
aastal. Ta oli siis 49 aastane. Haual üteldi kadunule sooje mälestussõnu. Neis järelhüüdeis kahetseti, et teda liig hilja oli hakatud mõistma. Luuletaja Juhan Liiv Kirjanduslikuks suurkujuks tõusis Liiv siiski luuletajana. Juhan Liivi looming, eeskätt luule, on mõjutanud hilisemat eesti kirjandust; 1965 1969 andis Looduskaitse Selts andis välja Juhan Liivi nimelist luuleauhinda. Aastast 1984 on selle andmist jätkanud Eesti Kirjanike Liit. Nüüd annab auhinda välja Alatskivi vald koos Juhan Liivi nimelise Alatskivi Keskkooli ja Liivi Muuseumiga. Auhinna saajale ei anta raha, vaid kingitakse karjasemärss. Tema hilisemale luulele on iseloomulik erakordne tundeintensiivsus ja kujundiline mõjukus, mis on kantud isiklikust traagikast ja siseelamisvõimest kodumaa loodusesse ja saatusesse. Liivi looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, avades loominguliselt uued võimalused. Luule
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
See avaldati "Virulases", mille toimetuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Seal püüdis ta omandada ka keskhariduse. Juhan töötas paljudes tolleaegsetes ajalehetoimetustes. Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest, lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri, ta maeti Alatskivi kalmistule. Paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli kirjanikul vastu panna nii füüsiliste haiguste (kopsu- tiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses.
ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Ühendab pigem ellusuhtumine kui kindel vorm. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti ,,ära". Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Vastukaaluks kapitalistlikule argipäevale tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas oma tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsismist täielikult erinev pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised zanrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Romantism kunstis avaldub kõige selgemalt maalikunstis ja graafikas. Prantsusmaa Prantsusmaa oli roma...
Pangodi maastikukaitseala ja Pähklisaare maastikukaitseala. (viide 3) 18. Vaatamisväärsused Tartumaal asuvad mitmed erinevad muuseumid, mis on turistide meelaspaiku. Näiteks põllumajandusmuuseum, rahva muuseum, spordimuuseum, linnamuuseum, mitmed koduloomuuseumid jpm. Huvitavat leidub veel Peipsi ääres vanausuliste külas, mis meenutavad väga Venemaa ridakülasid. Ühel tänaval on mitmed kirikuid, palvekojad, kalmistud jms. Mis on veel imepärasem on Alatskivi loss. See on üleni valge ja mitmete tornidega ning erineb väga tavalistest Eesti mõisatest. Kuid see loss ongi valminud ühe prantsuse lossi väiksema koopiana, sest selle omanikule meeldis oma loss Prantsusmaal nii väga, et lasi sellise rajada ka Eestisse. (viide 12) Alatskivi loss 11 19. Kokkuvõte See töö oli väga kasulik
09.00 Hommikusöök 11.00 Stardime Alutaguse Seiklusparki, kus on 5 erineva raskusastmega rada ja pikad (http://www.alutaguse.com/index.php/seikluspark ) 14.00 Läheme lõbutseme ka suvisel tuubirajal. 13.00 Mõnus aeg rannas (võrkpall, sulgpall), lõunasöök puhkekeskuses. 16.00 Läheme Kolkja Vanausuliste Muuseumi, kus giid aitab meil tutvuda Peipsiäärsete kommete, vanausuliste kultuuri ja elulaadiga. 18.00 Läheme Alatskivi lossi, kus meid ootab uhke Õhtusöök ning majutus uhketes sviitides. ( http://www.alatskiviloss.ee ) 12.päev 9 10.00 Äratus ja hommikusöök 11.00 Kohtume Peipsi ääres tuntud kalaspetsialisti Vladislav Korsetsiga, kellega läheme Peipsi järvele kala püüdma. 15.00 Tuleme kalalt tagasi ning Vladislaviga koos hakkame kokkama ning teeme maitsvat kalarooga enda püütud kaladest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
