toitluskriisi olulisemat osa ehk alatoitumust . Kuna toitu, millest inimene kaloreid ja valke saab, on maailmas piisavalt, kui arvestada seda keskmiselt ühe inimese kohta, tuleneb toitluskriis selle ebaühtlasest jagunemisest, milleni viivad poliitilised ja sotsiaalsed probleemid erinevate regioonide ja riikide vahel aga ka omakorda nende piires, kuna valitseva kaubandussüsteemi inimvaenulikkuse tõttu ei saa nälgivad piirkonnad tihti mujalt süüa osta . Arengumaades sureb aastas alatoitumuse tagajärjel 18 miljonit inimest, kuigi maailma viljatoodang, mis praeguse seisuga on 0,9 kilogrammi päevas inimese kohta, lubaks teoreetiliselt ära toita veel ühe Maa-täie inimesi . Äärmise, epideemia mõõtmed võtnud nälja puhangud, mille põhjuseks on enamasti kas ikaldused, loodusõnnetused või sõjad, pälvivad meedia vahendusel maailma avalikkuse suure tähelepanu ning nende ohvritele on tänu nüüdisaegsele infrastruktuurile võimalik osutada kiiret ja tõhusat abi
või mitte. Otsene ehk süvavaesus ressursside tase, mis ohustab põhivajaduste eelkõige toidu- ja eluasemevajaduse rahuldamist. Kuni 80% absoluutsest vaesuspiirist. Toimetulekut ohustav vaesus tagab minimaalsete füsioloogiliste vajaduste rahuldamise, kuid seab ohtu majandusliku toimetuleku ning pärsib oluliselt osalemist ühiskonnaelus. Vaesuse riskipiirkond on haavatav mistahes negatiivsest elusündmusest . TOITLUSKRIIS EESTIS Nagu eelpool mainitud on alatoitumuse teema taas esile kerkinud ka arenenud maades. Kuid Eesti riik eitab nälja olemasolu . Kui järgida klassikalist nälja definitsiooni, siis ÜRO metoodika andmetel meil tõesti nälga pole. See tähendab, et ühe elaniku kohta on Eesti poelettidel toitu vähemalt 2400 kilokalorit inimese kohta päevas.Nälja tähendus on aga läänes muutumas. Üha rohkem äägivad sealsed teadlased näljast alatoitumuse mõistes. Ja selle likvideerimist on peetud
Mustus ja pesematus tekitavad aga alaväärsustunnet. Suurem osa Sahara-taguses Aafrikas elavatest tütarlastest langevadki koolist välja just seetõttu, et koolides puuduvat tualetid ja juurdepääs hügieenisidemetele. Samuti kardavad vanemad lasta oma tütreid sinna, kus poisid ja tüdrukud kasutavad ühistualette, sest väga sagedased on seksuaalrünnakud. Järgmine tõsine probleem, mis Aafrikas esineb, on alatoitumus. Aastatel 1994-1996 elas Sahara kõrbe piirkonnas 25% kogu maailmas alatoitumuse all kannatavatest inimestest. Alatoitumus on tingitud mitmetest teguritest, nagu näiteks rahvastiku kiire juurdekasvust, inimeste kõrgest vaesustasemest ning madalast arengutasemest. Kuna Aafrika on arengumaa, siis seal puuduvad tõhusad põllumajandusmeetmed ning seetõttu ei osata põllumaad otstarbekalt ära kasutada ja viljakas maa kasutatakse liialt kiiresti ära. Samuti esineb Aafrikas tihti üleujutusi ja ka põuda, mis mõlemad mõjutavad tõsiselt põllupidamist
Sellise süsteemi puhul võib ikaldus ühes piirkonnas viia riigieelarved tasakaalust välja ning jätta elanikkonna hätta. Mis oleks toiduprobleemide lahendus? Esimese võimalusena pakuks välja muuta toitumisharjumusi nii arenenud- kui ka arengumaades. Praegusel ajal on ka suureks probleemiks arenenud riikides ületoitumine, mis toob omakorda kaasa selle, et inimestel esineb terviseprobleeme, mis väljenduvad sarnaselt alatoitumuse sümptomitele suuremas vastuvõtlikkuses haigustele, lühenenud elueas ja vähenenud töövõimes. Ülekaaluliste inimeste hulk kogu maailmas võib ulatuda kuni 600 miljonini. Ülekaaluliste osakaal tööstusriikides on suurenenud just viimastel aastakümnetel, kuna inimeste eluviis on seotud liikumisvaegusega. Toiduprobleemide teiseks lahenduseks pakuks selle, et täiendada arengumaades inimeste teadmisi maaharimisviisidest ja uutest tehnoloogiatest. Suur abi oleks ka sellest, kui arenenud
Sise- ja välispoliitilistest konfliktidest looduskatastroofidest (maavärinad, hiigellained jne) Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, Somaalia) Aasia Ladina Ameerika ja Kariibi mere piirkond Venemaal teatud piirkondades Praegu elab maailmas umbes 1 miljardit toidupuuduse all kannatavaid inimesi Iga viies inimene kannatab alatoitumise all Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel ning aastas 5,6 miljonit last Lahendused Majandussuhete korrastamine Maaharimisviiside ja tehnoloogiate täiustamine ning monokultuuride kasvatamise vältimine arengumaades Kokkuhoidlikum ja mõistlikum tarbimine arenenud riikides Vastavate organisatsioonide toetamine Inimeste toitumisharjumuste muutmine - alternatiivsete toiduainete kasutuselevõtt Mulla hävimine Mulla hävimist põhjustavad tegurid
MAAILMA TOIDUPROBLEEMID Pärnu Täisksvanute Gümnaasium 10bH Vesta Baranauskaite TOIDUPROBLEEM Tänapäeval on maailmas inimesi,kes söövad,kas liiga palju või liiga vähe. Tervise probleeme esineb mõlemil juhul. Praegu elab maailmas umbes 1 miljard inimest,kes kannatab toidupuuduse käes. Maailmas elab ligi 100 miljonit inimest,kes söövad end üle. TOIDUPROBLEEM Iga päev sureb umbes 20000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel. Iga päev sureb umbes 3000 inimest ülesöömisesse ja sellega seonduvate terviseriketesse. Aastas põhjustab toidupuudus ligi 6 miljoni lapse surma. Iga aasta sureb umbes miljon täiskasvanut nälga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ÜLEKAALULISUS
Venemaale Joonis 7. http://migrationsmap.net/#/JAM/departures 7. Haridustase a) Kogu rahvastikust oskab kirjutada/lugeda 87,9%, meestest 84,1% ja naistest 91,6% b)Koolis käiakse keskmiselt 14 aastat poisid 13 tüdrukud 15 8.Haigused ja arstiabi (2009 - https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/jm.html) a) Mitu % rahvastikust on HIV/AIDS-i haiged? - 1,7% b) Kui palju inimesi sureb igal aastal AIDS-i? - 1200 c) Mitu % alla 5 aastastest lastest kannatab alatoitumuse? - 2,2% (2007) d) Aastas sureb nakkushaigustesse 14,43% kõigist surijatest ning levinumad nakkushaigused on : B ja C hepatiit, malaaria, skistosomiaas ja teised parasiitidega edasi kanduvad haigused ning HIV http://apps.who.int/ghodata/?vid=3700&theme=country http://www.rightdiagnosis.com/travel-health/jamaica.htm
visatakse prügikasti) + riknenud toidu, mis oli ennem söömiskõlblik kulutati selle tootmiseks puhast vett 4. Looduslikud (pikad põuaperioodid, maapind pole piisavalt viljakas) 5. Sõjaväe liigne rahastamine 6. Kalavarude vähenemine jne... Lõik ühest netiblogist: Eetika Euroopa töörühma arvutuste järgi võiks Prantsusmaal raisatud toidu hulgaga toita ära sama palju inimesi kui on Kongo Demokraatlikus Vabariigis alatoitumuse all kannatajaid, ning Itaalias ära visatud toiduga võiks teha lõpu näljahädale Etioopias.Briti valitsusasutuste hinnangul visatakse seal ilmaasjata ära umbes üks kolmandik kogu toidust ja see läheb Briti tarbijatele maksma enam kui 13 miljardit eurot aastas.Toidu raiskamise eest on vastutavad ka supermarketid, kus enamik toitu on pakitud neljaliikmeliste perekondade jaoks, kuigi ligikaudu üks kolmandik eurooplastest elab üheliikmelises leibkonnas, ning kehvad
Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Neist 798 miljonit kannatab kroonilise alatoitumise all saadav päevane kalorite vähesus ei luba neil elada aktiivset ja tervislikku elu. Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest. Iga viies inimene kannatab alatoitluse all Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma. Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, Somaalia) Kesk- ja Ida-Aafrikas on alatoitunud keskmiselt kolmandik riikide elanikkonnast. Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond Venemaal teatud piirkondades Lõuna- ja Ida-Aasias (India, Indoneesia).
edu valdkondadest. Migratsiooni programm tagab migrantide õigused pakkudes neile juurdepääsu teenustele, mis aitab neid vältida Bangladeshist väljasaatmist. Oskuste arendamise programm on mõeldud noortele, kes soovivad ennast täiendada ja saada eluks vajalikud teadmised ja oskused, isegi elukutse. Ultra vaesuse programm on mõeldud kõige vaesemale elanikkonnale. Selles kategoorias kannatatakse kõige enam nälja ja alatoitumuse käes. Inimestel pole peavarju, neil on palju erinevaid haigusi, neil puudub haridus ja nad on väga tundlikud erinevate loodusõnnetuste suhtes. KASUTATUD ALLIKAD http://www.climatenetwork.org/profile/member/bangladesh-rural-advancement-committee- brac http://www.gdrc.org/icm/brac.html http://www.brac.net/ http://www.acasus.com/brac-schools-in-bangladesh/
liiga palju ja teine osa liiga vähe. Mõlemal puhul on tegu halva toitumisega. Terviseprobleeme on nii neil, kes on ületoitunud, kui ka neil, kes on alatoidetud ja alakaalulised. Näljahäda Juba ürgajast peale on olnud inimese põhitegevuseks eluksvajaliku hankimine, millest esmane oli loomulikult toit. Maakera elanikkonna kasvuga kaasnevad omad probleemid, s.o. ähvardav toiduainete puudus. Iga viies inimene maailmas kannatab alatoitluse all. Kuid ennekõike kannatavad alatoitumuse käes just lapsed, seda nii kehalise arengu iseärasuste kui ka tõrjutud positsiooni tõttu teatud ühiskondades. Aastas sureb peaaegu 6 miljonit last alatoutuvuse põhjusel! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Näljahäda
1. Maailma toiduprobleemid toiduprobleemide tekkepõhjused: vaesus, ebavõrdne juurdepääs toidule, suur rahvaarv,haritava maa puudus, halvad loodusolud, põud, osoonikihi hõrenemine, traditsiooniliste tootmisviiside säilitamine, madal haridustase toiduprobleem esineb peamiselt arengumaades (LõunaAasia, Aafrikas, Andid), alatoitumuse alla kannatab umbes pool maakera elanikkonnast. Arengumaad ei jõua arenenud riikidelt toodangut sisse osta, sest see on iiga kallis. Arenenud maad seevastu kannatavad ületootmise all, toitu visatakse ära, satub prügimäele, saastab keskkonda. võimalikuks lahenduseks on toitumisharjumuste muutmine bakterite, pärmseente kasutamine toidu tootmiseks, maaharimisviiside ja tehnoloogia täiustamine, haridustaseme tõstmine, pere planeerimine 2. Põllumajanduse arengut mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid. Looduslikud tegurid: 1) kliima temperatuur; n...
asumine ekstreemsete ilmastikusündmuste piirkondades.Vaesed kogukonnad võivad olla eriti haavatavad, kuna nad kalduvad koonduma suhteliselt kõrge riskiga piirkondadesse. Vaesed kogukonnad on ka piiratud toimetulekuvõimega ja nad võivad olla rohkem sõltuvuses kliimatundlikest allikatest nagu kohalik vesi ja toiduvarud. Tervis:Eeldatav kliimamuutus tõenäoliselt mõjutab miljoneid, eriti madala kohanemisvõimega inimesi alatoitumuse ning sellest põhjustatud haiguste kasvuga. Kliimamuutusel on mõju laste kasvule ja arengule. Kuumalainete, üleujutuste, tormide, tulekahjude ja põudade tõttu suurenevad surmad, haigused ja vigastused, tõuseb ka veega seotud haiguste koormus. Kliimamuutused soosivad malaaria levikut erinevates piirkondades. Mõnedes kohtades toob kliimamuutus ka tulu tervisele nagu külmast ilmast põhjustatud surmajuhtumite vähenemine. Mida saad teha sina kliima soojenemise vastu ?
Oma "tunnistuses" ütles Höss, et ta mehed tõmbasid suitsu, kui nad tirisid laipu gaasikambritest pärast gaasitamist välja kümne minuti möödumisel gaasitamisest. Kas Zyklon B ei olegi plahvatusohtlik? On küll. Ilmselge, et Hössi tunnistus on vale. Palju juute koonduslaagrites hukkus? Kompetentsed hinnagud jäävad vahemikku umbes 300 000 kuni 500 000. Kuidas nad surid? Põhiliselt korduvatesse tüüfuse epideemiatesse, mis laastasid sõjaaegset Euroopat, ühtlasi alatoitumuse ja ravi puudulikkuse tagajärjel sõja viimaste kuude vältel, kui liitlased olid pommitanud puruks praktiliselt võttes kõik maantee- ja raudteeühendused.Tüüfust on haigus, mida esineb alati, kui inimesi on suurel määral koos ebahügieenilistes oludes. Seda levitasid täid, mida oli juustes ja riietes palju. Irooniline küll, kuid juhul kui sakslased oleksid kasutanud Zyklon B-gaasi rohkem, oleks ehk laagritest ellujäänud juute olnud rohkem.
Kui kaua käivad koolis poisid ja tüdrukud? Koolis käiakse keskmiselt 18 aastat, mehed 17, naised 20. (2008) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ic.html 8.Haigused ja arstiabi a) Mitu % rahvastikust on HIV/AIDS-i haiged? Islandi rahavastikust on vähem, kui 100 inimest AIDSihaiged, seega ca 0,3%. (2009) b) Kui palju inimesi sureb igal aastal AIDS-i? Igal aastal sureb AIDSi alla saja inimese. c) Mitu % alla 5 aastastest lastest kannatab alatoitumuse all? Alatoitumise all kannatab alla ühe protsendi alla viieaastastest lastest. d) Milline on risk haigestuda nakkushaigustesse? Millised on levinuimad nakkushaigused? Risk haigestuda nakkushaigustesse on väga väike, sest narkootikume ning alkoholi tarbitakse riigis vähe, asustus on hõre, arste on 1000 elaniku kohta neli, mis on ebatavaliselt kõrge näitaja. Leivnuimad nakkushaigused on talvisel ajal gripiviirused, muude haiguste näitajad liiga madalad, et neid levinuks pidada. https://www
järgmisel aastal, ehk kaks aastat järjest, on tulemuseks ligi miljardi jagu näljahädas inimesi.Kõik teavad, et 2003. aasta kuumalaine tappis 30 000-50 000 inimest, kuid nad ei tea sageli seda, et see hävitas ka 20-23 protsenti viljast. See on tohutult suur kogus. Praegu elab maailmas umbes 1 miljardit toidupuuduse all kannatavat inimest · Iga viies inimene kannatab alatoitluse all · Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel · UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma · (Kõige madalam on alakaaluliste laste protsent (5 protsenti) Kesk- ja Ida-Euroopas ning SRÜ riikides). Suundumused toiduainetootmises on halvim Sahara- Aafrikas (SSA), kus ühe elaniku kohta toiduainete tootmine on vähenenud aeglaselt, kuid järeleandmatult viimastel aastatel. Toidupuudus sunnib riike suuremale koostööle.
Too eraldi välja ka naiste ja meeste kirjaoskus. Lugeda ja kirjutada oskab 99% inimestest Naistest 99% Meestest 99% b) Kui kaua käiakse keskmiselt kooli. Kui kaua käivad koolis poisid ja tüdrukud? Keskmiselt- 16 aastat Poisid- 16 aastat Tüdrukud 16 aastat 8.Haigused ja arstiabi a) Mitu % rahvastikust on HIV/AIDS-i haiged?-150 000 inimest ehk 0,23 % b) Kui palju inimesi sureb igal aastal AIDS-i?-1700 inimest (2009 aasta seisuga) c) Mitu % alla 5 aastastest lastest kannatab alatoitumuse all?- 0,00% http://www.globalhealthfacts.org/data/topic/map.aspx? ind=48 d) Milline on risk haigestuda nakkushaigustesse? Millised on levinuimad nakkushaigused?- risk haigestuda tõsistematesse nakkushaigustesse on üsna väike, sest neid põdevaid inimesi on vähe. Kuid kergemad nakkushaigused nagu gripp on kerged tulema, sest inimesi on palju. Kõige levinumad nakkushaigused on gripp, HIV, AIDS. Lingid info leidmiseks: https://www.cia.gov www.census.org http://www.prb.org/ www.citypopulation
Aga kui nälga pole võimalik kustutada? Tekib alatoitumus, mis tähendab, et õiged ning vajalikud toitained organismis puuduvad. Praegu maailmas elab umbes 1 miljardit inimest, kes kannatavad toidupuuduse all ning iga viies inimene kannatab alatoitlusest. Umbes 1,3 miljardit inimest peab igapäevaselt hakkama saama vähem kui 1,25 euroga ning see ei pruugi olla piisav täisväärtusliku toidu hankimiseks. Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel ehk aasta jooksul sureb ca 7 miljonit last selle pärast. Kõige madalam on alakaaluliste laste protsent (5 protsenti) Kesk- ja Ida-Euroopas ning SRÜ riikides. Selles referaadis autor tahab leida vastused tekkinud küsimustele: mis on nälg üldse, kus on suurimad näljahäda piirkonnad, missugused on põhjused, tagajärjed ja kuidas seda probleemi võib lahendada ning kuidas on toidupuudus mõjutanud Eestit.
olnudki(lastekodus kasvanud) või on nad pärit perekondadest,mis pole suutnud pakkuda ei majanduslikku ega hingelist tuge.Eestis läbi viidud uuringute põhjal võib järeldada, et oluliseks peetakse kohaliku omavalitsuse ja riigi rolli pere heaolu tagamisel. TERVIS Kodutute peamisteks terviseprobleemideks peetakse nii meil kui mujal haigeid hambaid, jalgu, valud eri kehapiirkondades, külmetushaigused.Mingi osa kannatab alatoitumuse all.Ka tuberkuloosi esineb.(Chenier 1999;Ericson,Page 1998;Hwang 2001;Wright 1987). Kõhuhädade ja seedimisprobleemide üle ei kaevatud. Kodututest hindas 42,1% oma tervise rahuldavaks, 22,8% heaks.Kuna valimis oli suhteliselt palju töövõimetuspensionäre, kes omavad tervisekindlustust, siis polnud probleem arstiabi kättesaadavusega. Uuringu käigus sooviti vastust saada ka alkoholi ja narkootikumide tarvitajate kohta. Alkoholi tarbimine on täiesti tavaline nähtus
ravimite, aga veelgi rohkem nende kombinatsioonide kõrvalmõjudele. Tulemuseks võib olla muutunud maitsemeel, isu ja janutunde vähenemine, kõhukinnisus, nõrkus, meeltesegadus. (Brown 2002: 454–486). Sageli võib tekkida olukord, kus eakad söövad liiga vähe ja ühekülgselt kas halva toiduvaliku või rahapuuduse tõttu, haigustest tingitult, halva suu ja hammaste olukorra tõttu või siis üksindusest ja suhtlusvaegusest. Eakad inimesed on alatoitumuse suhtes eriti tundlikud. Veelgi enam, katsed pakkuda neile piisavat toitumist tekib palju praktilisi probleeme. Esiteks ei ole nende toitumisalased nõuded hästi määratletud. Kuna nii lihasmassi, kui ka basaalainevahetuse määr vanusega väheneb, vähendatakse ka vanema inimese energianõuet kehakaalu kilogrammi kohta. (Volkert jt 2018: 2). 6 3. ÕENDUSABI EAKALE INIMESELE
· põie töö häired · rahulda toidu ja vedeliku vajadus · valu · pane paika kommunikatsiooni meetodid · meeleolu langus · taga hea nahahooldus, enneta lamatisi · enesevigastuse oht · kasuta vajadusel abivahendeid · lamatiste tekke oht · toeta, julgusta ja kiida patsienti · alatoitumuse oht · paigalda tugisukad (hoiavad ära trombide · infektsiooni tekkimise oht tekke jalgades · kontraktuuride tekkimis oht · enneta liigese liikumise vähenemist · kasuta vajadusel voodikaitsmeid · julgusta patsienti nii palju kui võimalik
vähene haridustase, ülerahvastatus jne. (Ibid. 175 lk.) Samavõrd olulised on aga ka inimese poolt kontrollimatud loodusjõud nagu kliima, maapõu, sademete hulk (mis võib tingida nii üleujutusi kui ka põuda), katastroofid nagu maavärinad, hiigellained jne. Piirkondadest kannatab nälja tõttu ennekõike just Aafrika (eriti just selle idaosa ja riigid nagu Eritrea, Somaalia), aga ka Ladina-Ameerika, Lõuna- ja Ida-Aasia ning Venemaa teatud piirkonnad. Regiooniti on alatoitumuse ja nälja faktorid erinevad, kuid tihtilugu käivad kesised looduslikud tingimused käsikäes kõiksuguste konfliktide ja mittefunktsioneerivate majandusstruktuuridega. Samuti on erinevused suured linna- ja maapiirkondades, mille vahe on keskeltläbi kahekordne, s.o 1 alatoidetud laps linnas 2 alatoidetud lapse kohta maal. (Ibid. 177 lk.) (Vt lisa 3) 13
vee puudumise tõttu. Arengumaades kasutavad inimesed päevas vaid 10 liitrit vett. ÜRO soovituse järgi on igal inimesel õigus vähemalt 20 liitrile veele ning vesi ei tohiks olla kaugemal kui 15-minutilise jalgsikäigu teekonna kaugusel. Saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla viieaastaste laste kõige sagedasemateks surmapõhjusteks. Reostunud vee tõttu sureb UNICEFi info kohaselt iga päev 5000 last. Kõhulahtisusega seonduvad haigused on eriti ohtlikud just alatoitumuse all kannatavate laste jaoks, kelle organismi vastupanuvõime on niigi nõrk. Tegelikkuses saaks saastunud vee tõttu tulenevaid tervishoiukulusid ja humanitaarkatastroofe ära hoida väga lihtsate ja odavate vahendite abil. Umbes poole maailma haiglakohtadest täidavad veeprobleemidest põhjustatud haiguste all kannatavad patsiendid, kuid ainuüksi käte vee ja seebiga pesemine aitaks vähendada kõhulahtisuse tõttu surevate inimeste arvu tervelt kolmandiku võrra. Pakistanis Karachis läbi
Arengumaades kasutavad inimesed päevas vaid 10 liitrit vett. ÜRO soovituse järgi on igal inimesel õigus vähemalt 20 liitrile veele ning vesi ei tohiks olla kaugemal kui 15-minutilise jalgsikäigu teekonna kaugusel. Saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla viieaastaste laste kõige sagedasemateks surmapõhjusteks. Reostunud vee tõttu sureb UNICEF-i järgi iga päev 5000 last. Kõhulahtisusega seonduvad haigused on eriti ohtlikud just alatoitumuse all kannatavate laste jaoks, kelle organismi vastupanuvõime on niigi nõrk. Tegelikkuses saaks saastunud vee tõttu tulenevaid tervishoiukulusid ja humanitaarkatastroofe ära hoida väga lihtsate ja odavate vahendite abil. Umbes poole maailma haiglakohtadest täidavad veeprobleemidest põhjustatud haiguste all kannatavad patsiendid, kuid ainuüksi käte vee ja seebiga pesemine aitaks vähendada kõhulahtisuse tõttu surevate inimeste arvu tervelt kolmandiku võrra.
Kooli nimi nimi VITAMIINID Referaat Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 RASVLAHUSTUVAD VITAMIINID........................................................................4 1.1 Vitamiin A............................................................................................................4 1.2 Vitamiin D............................................................................................................5 1.3 Vitamiin E.............................................................................................................6 1.4 Vitamiin K................................................................................................
· küünte muutumine haprateks, hammaste defektid, · hingamis- ja seedeorganite limaskestade vigastused, · vitamiin C defitsiit. Suurem risk vitamiin A defitsiidiks on lastel, kuna nendel ei ole veel organismis välja kujunenud piisavat vitamiin A varu. On teada, et iga aasta jääb pimedaks üle 0,5 miljoni lapse, 70 % sellest on põhjustatud vitamiin A defitsiidist. Üle poole nendest pimedatest lastest sureb alatoitumuse ning sellega seotud haiguste tagajärjel. Vitamiin A defitsiit võib ilmneda, kui teda ei saada piisavalt toiduga, kui organism pole võimeline teda absorbeerima või säilitama (näiteks haavandilise jämesoolepõletiku, maksatsirroosi, sapijuhade ummistuse korral), kui organismil esineb raskusi ß-karotiini muundamisel vitamiiniks A (näiteks suhkruhaiguse ja kilpnäärme alatalitluse korral) või kui ilmneb kiire vitamiini kaotus organismis (näiteks kopsupõletiku, kilpnäärme
puudmise põhjus ning seejärel kindlustada ravi, mis aitaks seda taastada. Kui bi tõkestus jääb piirkonda püsima, takistab see ümbritseva koe vajalikku toitumist. Kui lihastes ei õnnestu saada vajalikku toitu, eriti aga verd, hakkavad nad närtsima, kuivama ja kokku tõmbuma. Lihaste all mõeldakse Hiina meditsiinis kõõluseid, ligamente ja muud sidekudet, seega võib lihaste kokkutõmbumine alatoitumuse tõttu viia võimetuseni painutada ja sirutada kahjustatud liigest (liigeseid). Samamoodi võib kestev bi või tõkestus takistada luude vajalikku toitumist. Selle tagajärjel võivad luud moonduda. Moondumisprotsessi kiirendab või halvendab viivitav kuumusetõkestus, mis mõjub luudele väga kahjustavalt. Blokeeringute põhjustajad Hiina meditsiinis peetakse reumaatilise bi põhjuseks tüüpiliselt blokeeringut kas tuule,
· küünte muutumine haprateks, hammaste defektid, · hingamis- ja seedeorganite limaskestade vigastused, · vitamiin C defitsiit. Suurem risk vitamiin A defitsiidiks on lastel, kuna nendel ei ole veel organismis välja kujunenud piisavat vitamiin A varu. On teada, et iga aasta jääb pimedaks üle 0,5 miljoni lapse, 70 % sellest on põhjustatud vitamiin A defitsiidist. Üle poole nendest pimedatest lastest sureb alatoitumuse ning sellega seotud haiguste tagajärjel. Vitamiin A defitsiit võib ilmneda, kui teda ei saada piisavalt toiduga, kui organism pole võimeline teda absorbeerima või säilitama (näiteks haavandilise jämesoolepõletiku, 33 maksatsirroosi, sapijuhade ummistuse korral), kui organismil esineb raskusi ß-karotiini
Tingimused ei olnud nii halvad kui laagrites, aga tegemist oli sellegipoolest sunnitööga. Saksa võimud teenisid okupatsioonist kasumit, kattes mitte üksnes okupatsiooniga seonduvad kulud, vaid eksportisid ka suures koguses toitu ja muid tooteid nii rindele kui ka Saksamaale. Andmed näitavad, et Eesti tootis tähelepanuväärsel hulgal toiduülejääke, kuid normaalseid sissetulekuid maha surudes tekitasid sakslased elanikkonna seas laialdase alatoitumuse. Saksastamine. Saksastamine oli üsna ettevaatlik ja tagasihoidlik. Saksa keel oli ainule asjaajamiskeel, eesti keel oli vaid äärmsel juhul ja suuline. Kas mitte kohtutes. Algkoolides taastati saksa keele õpetamine. Püüti juurutada ka saksa koolisüsteemi. Koolides olid Preisi õppekavad, need olid õpilaste isiksust maha suruvad. Toimus selektsioon õpetajaskonnas. Likvideeriti ka koolide sisemine autonoomia, igast komiteed saadeti laiali, kooli inspektorid määrati saksa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
