· Riigikogu on rahva esindus.Tema tähtsaim töö on seaduste vastuvõtmine. · PÕHILISED ülesanded: võtab vastu riigi eelare,kinnitab selle täitmise,valib presidendi,otsustab rahvahääletuse korraldamise,kinnitab ja tühistab välislepinguid jne. · RIIGIKOGU JUHATUS: valmistab ette riigikogu täiskogu töönädala päevakorra,määrab alatiste komisjonide liikmed,korraldab riigikogu esindamist,ja tööd · RIIGIKOGU KANTSELEIriigiasutus,mille põhiülesadeks on riigikogule tööülesannete täitmiseks vajalike tingimuste loomine.(korralab välissuhtlus,suhtlemist riigiaasutuste ja avalikkusega,nõustab ülesannete täitmisel,õigusloome alal jne) · Seaduseelnõu algatamine :vabariigi valitsusel,riikogu liikmel,fraktsioonil,komisjonil on õigus algatada....
Territooriumi põhimõte Riigikogu põhilised ülesanded: Võtab vastu seadusi ja otsuseid Valib Vabariigi Presidendi Otsustab rahvahääletuse korraldamise Kinnitab, tühistab välislepinguid Nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni Riigikogu juhatuse ülesanded: Valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra Määrab Riigikogu alatiste komisjonide liikmed Võtab eelnõu Riigikogu menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni Korraldab Riigikogu esindamist ja tööd...
valimiste tulemuste, Vabariigi Presidendi kandidaadi registreerimise ja Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeks asumise kohta, Euroopa Parlamendi asendusliikmete Euroopa Parlamendi liikmeks asumise ja Euroopa Parlamendi liikme volituste lõppemise kohta, Riigikogu juhatuse otsused Riigikogu asendusliikmete Riigikogu liikmeks asumise ja nende volituste lõppemise, Riigikogu alatiste komisjonide koosseisu kinnitamise, Riigikogu fraktsioonide registreerimise ja koosseisu kinnitamise kohta.;/ II osa - «Välislepingud, muud välissuhtlemisalased õigusaktid ja teadaanded» / 1) esimeses jaos - välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise seadused ning käesoleva seaduse § 2 punktis 3 nimetatud välislepingud; 2) teises jaos - Vabariigi Valitsuse välissuhtlemisalased korraldused;...
AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võ...
1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem...
Peamised eksogeensed jõud on vesi, tuul, raskustung ja jää. Tekkinud murendkivim kantakse sageli oma tekkekohast kaugele. Lisaks sellele toimub ka ühelt poolt purustav tegevus (denutatsioon) ja teisalt kuhjav tegevus (akumulatsioon). Vee geoloogiline tegevus. Vastavalt iseloomule jaotatakse neljaks: 1. ajutiste vooluvete ehk deluviaalsete vete tegevus 2. alatiste vooluvete ehk alluviaalsete vete tegevus 3. mere geoloogiline tegevus 4. põhjavete geoloogiline tegevus Deluviaalsed veed moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist. Materjali ärakannet voolavate vete poolt nimetatakse erosiooniks. Toimub ärakanne (tekivad erodeeritud mullad) ja samas madalamasse kohta pealekanne (tekivad deluviaalmullad). Alluviaalsed vooluveed jõed saavad alguse allikaist, jääliustikest või järvedest, hiljem...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 4. Õiguse mõiste objektiivses tähenduses. Õiglus. 5. Normi hierarhia põhimõte. 6. Õigussüsteemide sisuline jaotus. Kontinentaal-euroopa ja anglo-ameerika õigussüsteemide üldiseloomustus, vahe. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. 8. Õigussuhte mõiste. Õigussuhte peamised tunnused, elemendid (nimetada), peam...
neid on 10: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis-, õiguskomisjon. need moodustatakse elualade järgi. Fraktsiooni ehk saadikurühma kuuluvad kõik ühe erakonna nimekirjas RKsse valitud poliitikud. Ajutrust. Erakonnadistsipliin on vabatahtlik ühiste seisukohtade kujundamine oma fraktsiooniga. RK juhatus - esimees ja kaks aseesimeest -valmistab ette RK täiskogu töönädala päevakorra -määrab RK alatiste komisjonide liikmed -võtab eelnõu RK menetlusse ja määrab sellega tegeleva komisjoni -korraldab RK esindamist ja tööd RK põhilised ülesanded -võtab vastu seadusi ja otsuseid -võtab vastu riigi eelarve, kinnitab selle täitmise aruande -valib presidendi -otsustab rahvahääletuse korraldamise -kinnitab ja tühistab välislepinguid -annab peaministri kandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks -nimetab ametisse tähtsad ametnikud -kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra...
Muudatusi võib teha päevakorras kui ükski fraktsioon ei ole vastu. 21. Selgitage eelnõude menetlemise protsessi: algataja, juhtivkomisjon, esimene, teine ja kolmas lugemine, muudatusettepanekud. ALGATAB: RK liige, fraktsioon, komisjon, valitsus 5 RK määrab eelnõule juhtivkomisjoni Riigikogu alatiste komisjonide hulgast 1. LUGEMINE: üldpõhimõtete arutamine - kas seda on vaja? Fraktsioonid on tegijad, esimene lugemine peamiselt üheks otsuseks, kas vaja või mitte, seejärel tulevad muudatused. juhtivkomisjonil on kuni 7 töönädalat eelnõu analüüsimiseks. ta võib teha enne esimest lugemist eelnõus muudatusi. 1. lugemine: toimub presentatsioon ehk algataja esitab ettekande ning samuti juhtivkomisjon küsimused läbirääkimised hääletamine pärast 1...
Kas Põhiseaduse säte ja mõte langevad kokku? Põhiseaduse säte ja mõte ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tõstetakse parlamentaarse seadusandja tõeliseks vastaspooluseks ning põhiseaduse ülemvalvuriks. Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohu...
02.2013 Tiina Randalu Üks vanemaid arhiive on : · Ajaloo arhiiv ( Liivi tn Tartu) · Eesti riigiarhiiv · Eesti filmiarhiiv · Partei arhiiv · Linna ja maakonna arhiivid · Vallaarhiivid · Asutusearhiivid Arhiiv- asutus, kus säilitatakse arhivaale. Arhivaal- ameti või isikupäritoluga infokandja, mida säilitatakse tema tähtsuse tõttu ühiskonnale ( salvestised, dokumendid jne,) Arhivaar- on teadusliku ettevalmistust omav arhiivitöötaja. Arhiivindus- riikliku tegevuse haru, mis hõlmab teaduslikke ja õiguslikke arhiivasutuse töö organiseerimise küsimusi. Asutuse arhiiv- arhiiv, kus säilitatakse dokumente nende üleandmiseni riiklikule säilitamisele. Asutuse arhiivi seisukorra eest vastutab asutuse juht. Asutuse arhiiv Asutuse arhiivitöö korraldatakse põhimäärusele vasta...
Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
N: Aivar Kokk- 2 algatatud eelnõud; arupärimisi 0; kirjalikke küsimusi 0 Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel. N: kultuurikomisjon Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks. Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles...
PS § 103 lg 1 järgi on seaduste algatamise õigus: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus, kelle ülesanne on kontrollida, kas seaduse algatamisel on järgitud kõiki menetlus- ja vorminõudeid (RKTS §-d 92 ja 93). Kui Riigikogu juhatus otsustab seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtta, määrab ta juhtivkomisjoni Riigikogu alatiste komisjonide hulgast (RKTS § 93 lg 2). 57. Seaduse ja Vabariigi Presidendi seadluse vahe Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel....
PS § 103 lg 1 järgi on seaduste algatamise õigus: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel. Seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus, kelle ülesanne on kontrollida, kas seaduse algatamisel on järgitud kõiki menetlus- ja vorminõudeid (RKTS §-d 92 ja 93). Kui Riigikogu juhatus otsustab seaduseelnõu Riigikogu menetlusse võtta, määrab ta juhtivkomisjoni Riigikogu alatiste komisjonide hulgast (RKTS § 93 lg 2). 57. Seaduse ja Vabariigi Presidendi seadluse vahe Seadus – kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel....
Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants 5. Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat. Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev: kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13.00 – alatiste komisjonide, välja arvatud Euroopa Liidu asjade komisjoni töö kell 13.30–15.00 – Euroopa Liidu asjade komisjoni, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide töö kell 15.00 algab Riigikogu istung, millel vastatakse arupärimistele. Pärast kõigile päevakorras olevatele arupärimistele vastamist järgneb Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni. Kui Riigikogu istungi...
09.10.2011 Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel. 3. Millised fraktsioonid on Riigikogus? Millised on nende moodustamise tingimused? Eesti Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget Eesti Keskerakonna fraktsioon - 19 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 22 liiget...
16. Selgitage Riigikogu päevakorra kujunemise protsessi. Komisjonide ettepanekul, moodustavad RK juhatus ning hääletamine istungi alguses (päevakorra vastuvõtmine). Muudatusi võib teha päevakorras kui ükski fraktsioon ei ole vastu. 17. Selgitage eelnõude menetlemise protsessi: algataja, juhtivkomisjon, esimene, teine ja kolmas lugemine, muudatusettepanekud. Algatab RK liige, fraktsioon, komisjon, valitsus. RK määrab eelnõule juhtivkomisjoni RK alatiste komisjonide hulgast. 1. LUGEMINE: üldpõhimõtete arutamine - kas seda on vaja? Fraktsioonid on tegijad, esimene lugemine peamiselt üheks otsuseks, kas vaja või mitte, seejärel tulevad muudatused. Juhtivkomisjonil on kuni 7 töönädalat eelnõu analüüsimiseks. Ta võib teha enne esimest lugemist eelnõus muudatusi. 1. lugemine: toimub presentatsioon ehk algataja esitab ettekande ning samuti juhtivkomisjon- küsimused- läbirääkimised- hääletamine. Pärast 1...
Protsessinormid reguleerivad teatavat tegevust, nt. seda, kuidas toimuvad valimised; kuidas võtab parlament vastu seadusi; kuidas peab valitsus istungeid; kuidas mõistab kohus õigust; kuidas põhiseadust ennast muudetakse. alatised/ajutised/erandlikud normid. Alatised normid on antud tähtajatult, see aga ei tähenda, et neid ei saaks muuta. Neid muudetakse elus sageli ja asendatakse uute alatiste normidega. Ajutised normid antakse harilikult selleks, et reguleerida seda, mis toimub endise põhiseaduse kehtivuse kaotamisel ja uue põhiseaduse jõustumisel. Kuna nad reguleerivad üleminekut ühelt põhikorralt teisele, siis nimetatakse neid sageli ka üleminekusäteteks (-normideks). Selliste üleminekunormidega reguleeritakse sageli seda, millise tähtaja jooksul uue põhiseaduse jõustumisest tuleb korraldada valimisi...