vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja süsiniku sidujad Jõed on vooluveekogud, mis toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest. Olulisus: kodu loomadele(kalad) ja taimedele laevandus puhkamis- ja ujumisvõimalus mageveevarud energiaallikas Jõed ei kuiva talvel, kuna saavad põhjaveest oma varud. Veetaseme tegurid: kliima
Oodates „Mandariinide“ tasemel vaimutoitu, pidin paraku selles filmis pettuma. Tegu oli kergete USA kallutustega ainult eestlastele arusaadava sõjafilmiga. Mürtsust ning kärtsust puudu ei jäänud. Julgelt võin väita, et sõjastseenid, mida filmis kajastati, olid parimad eesti filmiajaloos. Tehniline pool oli laitmatu. Üldmulje filmist oli positiivne - kõik oli põhimõtteliselt olemas, mis olema pidi. Eesti filmiklassikat alatiselt vaevanud rahapuuduski ei paistnud liigselt välja. Jäin mõtlema, kust nii palju toetusi saadi, küllap oli tugev mänedžeritöö.
Platon töötab välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon järgmise võrdluse abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Me selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma" (Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000; lk 54). Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Tõelised esemed on ideed
Samal ajal asutas ka maaliateljee. Ateljee kujunes tohutult edukaks ning sellesse tööle saamist peeti suureks õnneks ja auasjaks. Tuntumatest kunstnikest töötas siin Anthonis van Dyck. Peale ema surma abiellus Rubens 18-aastase Isabella Brantiga. Isabella suri 1625. aastal. 6. detsembril 1630 abiellus 53-aastane Rubens 16-aastase Helene Fourmentiga. Aastal 1635 sündis perre kolmas laps. Sellest ajast alates elas kunstnik alatiselt oma Steeni maalossis. 1 Rubens oli kunstnikuna äärmiselt produktiivne. Seda soosisid ka ta diplomaadivõimed, mis olid ta Euroopas tuntuks teinud ja kindlustasid tohutu tellimuste hulga. Kuna tal oli suur ateljee, juhtus tihti, et Rubens tegi ainult visandid, viimased viimistlevad pintslitõmbed ja kirjutas alla enda nime, tema abilised tegid ülejäänu. Tänapäeval hinnatakse umbes 500 teost nii öelda tõelisteks Rubensiteks
te lahendamiseks. Käskiri vormistatakse üldplangile. Käskirja originaal vormistatakse üldjuhul ühes eksemplaris. Käskirja lisadele viidatakse tekstis. Käskirja lisa peab olema allkirjastatud. Käskkiri viseeritakse originaalil. Käskirjal on üks allkiri. Käskkirja kuupä- eva märgib allkirjastaja. Paberkandjal käskirja jaotuskava märgitakse käskkirja esikülje- le allkirjast allpool; eraldi jaotuskava lehele. Põhitegevuse käskkirjade säilitamise tähtaeg on alatiselt. Personali käskkirjade säilitamise tähtaeg on 7 aastat. Miks on vaja käskkirjadest moodustada sarju? kuna on erinevad säilitustähtajad. Käskkiri on asutuse sisene korraldav dokument, mille annab välja tippjuht ainujuhtimise põhimõttel ja vastavalt oma pädevusele, et lahendada asutuse tegevuse reglementeerimis nõudvaid küsimusi. Avaldus on dokument, millega isik pöördub tavaliselt isiklikes küsimustes asutuse juhi poole
vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja süsiniku sidujad kodu loomadele-taimedele esteetiline väärtus tähtis teadusele marjade ja seente korjamispaik turvas kütmiseks Teke: soostumine ehk kui põhjavee tase tõuseb või veekogu kinni kasvab Arengujärgud: 1) madalsoo - toitub pinna-, sademe ja põhjaveest
teda leiti säilinuna, ja järeldas sellest kindlad juhtnöörid, milline peab olema eeskujulik teos, mis on ära seletatud klassikaline. Ja Euroopas leidus küllalt annet, veel enam aga lihtsat nutikust, et luua klassikalist. Aga ühel ilusal päeval leiti, et klassikalist Kreekat pole vististi kunagi olnud. See mõiste on sündinud meie mõistuse pealiskaudsusest ja meie teadmiste nappusest. Kreeka pole kunagi olnud klassikaline, vaid alatiselt keev, kobrutav, tormitsev, muutlik, püsimatu. Nõnda kaotasime viimse lootuse, et meiegi võiksime saada kord sõna tõsises mõttes klassikaliseks, nagu olime seda arvatava Kreeka eeskujul seletanud ja unistanud. Ühes sellega kipume aga kaotama veel enam: kipume kaotama veendumuse üldse, et on olemas mingisugused tunnused või mõõdud, millede põhjal otsustada teoste väärtuse või kaalu üle.
inimesele endale. Haridus ja head tulemused tulevad tihti sunniga. Parimad õpetajad on järele mõeldes olnud kõige karmimad. Nad on meid alati tagant lükanud ning seetõttu oleme jõudnud ka tasemele, mille üle võime uhked olla. Seega on meil mingis vallas eelis teiste üle, sest meid on pandud pingutama rohkem ja me oleme harjunud ka rohekm tööd tegema, kui teised ja ka tulemus on seetõttu parem. Meie riigi väiksus ongi karm õpetaja, mis meid alatiselt tagant lükkab. Eestlastel ongi seetõttu maailmas suurepärane lähtekoht, sest olles väike rahvas, peame me iseenesest mõista rohkem pingutama ja teiste keelte kaudu ennast maailmale selgeks tegema. Minu arvates on Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni autor Thomas Jefferson öelnud väga tabavalt, et ta on suur uskuja õnnesse ja ta leiab, et mida rohkem ta töötab, seda rohkem tal seda on
Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse - ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata (ideede algkujud). Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa abil. Inimesed on alatiselt pööratud näoga koopa siseseinale, ega näe tegelikkust. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud.
kateldes ja õli töötavates mehhanismides), meeskonda koos pagasi, toiduvaru ja mageda joogi- ning pesuveevaruga. Siia kuulub ka ballastvesi kui seda vaja on. Seega kujutab dedveit kõigi muutuvate lastide summat s.t. neid, mis võivad muutuda reisi kestel (nagu laeva varud) või reisist reisi (nagu kasuliku lasti mass). Samal ajal on DW püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Veeväljasurve. ( või D) (Tahvel 3.VI) Tühja laeva veeväljasurve ehk laeva enda kaal kujutab endast kõigi alatiselt kohal olevate masside summat ja hõlmab laevakere massi koos mehhanismide, seadmete, süsteemide, sisustuse, alatise inventari ja varustusega (näit. avariivarustus, klassifikatsiooniühingu nõuetes ette nähtud varuosad), veega kateldes ja õliga mehhanismides ja alalise kuiva ballastiga (kui selline on olemas). Siia kuulub ka "surnud varu" - vedellasti ja kütuse jäägid tsisternides, mida on võimatu välja pumbata.
olemisest, mis on oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpildi abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideid me ei saa tekitada mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted
DOKUMENDIPLANK 1. Dokumendiplank on kindla formaadiga paberileht, millele on trükitud koostatavate dokumentide püsielemendid. 2. Planke võivad omada asutused, ettevõtted, firmad, kellel on õigusakti andmise õigus. 3. Plangi kohustuslikud elemendid: 1) dokumendi autor; 2) liigi nimetus; 3) kuupäev; 4) dokumendi number; 5) tekst; 6) allkiri. 4. Igal asutusel peab olema 2 plangiliiki: kirjaplank ja üldplank. 5. Üldplangile vormistatakse: 1) käskkirjad; 2) protokollid; 3) aktid; 4) esildised. 6. Kirjaplangile vormistatakse ametikirjad. 7. Valgele paberile vormistatakse õigusaktiga kinnitatavad ja neile lisatavad eeskirjad, juhendid, loetelud jms. 8. Plangil kasutatakse turvaelemente, et tagada nende võltsimiskindlus ja lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 1) värvitrükk; 2) vesimärk; ...
kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse -- o u s i a, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses ning mille tagajärjel tekivad mõisted. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata -- algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopavõrdpilt abil. Me inimesed oleme nagu koopas. Meie selg on alatiselt pööratud koopa avause poole ja nägu koopa vastasseinale. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud. Ideid me ei saa tekitada ka mõtlemise abil, sest ideed pole mõisted
nahast riided ja väiljapaistvad seongud. Pea aeti pooleldi kiilaks ja alles jäänud juuksed aeti püsti ning värviti erksateks värvideks nt punaseks, roosaks vms. Ka meeste seas oli väga populaarne ennast needistada kulmudelt, keelelt ja huulelt. Filmid mis mõjutasid moodi: "Carrie", "Saturday Night Fever", Thenk God It's Friday", "Boogie Nights", "The Ice Storm" jne... Frakk: Frakk (White tie).See on ajalooline traditsiooniline ülikondmille juurde kuulub alatiselt kõva kübar.Seda kantakse tarditsioonilistel pidulikkel sündmustel. Ta on must ning soovitatav ei ole osta 100% villast, sest siis ta ei istu nii hästi. Juurde kuulub valge triiksärk topelt mansettidega. Särgile kuulub ärapööratud nurkadega püstkrae. Juurde valge kikiklips mis on frakki tunnuseks. Samuti sinna juurde kuulub ka valge vest, mis ei tohi frakki esipoolt välja paista. Taskusse läheb valge taskurätik kitsa triibuga, mis peab olema kinldalt nähtav
Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse - ousia, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata - algkujud. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrpildi abil. Inimesed on alatiselt pööratud näoga koopa siseseinale, ega näe tegelikkust. Seega võime näha koopa seinal ainult varje neist tõelistest esemetest, mis satuvad koopa avause kohale. Tõelised esemed on ideed. Võime tajuda siin muutuvas maailmas ainult ideede ebatäiuslikke varje koopa seinal. Ja seejuures oleme ekslikult veendumuses, nagu näeksime igavesi ideid. Ideede haaramiseks on meie teadmised liiga puudulikud ja piiratud.
Tähtsamatele sarjadele alatine (nt ülikooli istungite protokollid, nõukogu määrused, rektori käskkirjad, pikaajalised koostöölepingud, töötajate andmebaas, majandusaasta aruanne jne). Raamatupidamisalaste dokumente säilitustähtaeg on enamasti 7 aastat. Kirjavahetuse säilitustähtajad on enamasti 5 või 10 aastat. Arhiivinimistute säilitustähtaeg on alatine. Õppetööga seotud dokumendid säilitatakse enamasti 5 või 10 aastat ning olulisemad (protokollid, isikutoimikud) alatiselt või 50 aastat. Osale sarjadele on märgitud ka juurdepääsupiiranguid ning märkuse lahtrisse ka viite vastavale seadusele. Näiteks valitsuse koosolekute protokollid, kuratooriumi istungite protokollid, alaliste komisjonide koosolekute protokollid, ruumikomisjonide koosolekute protokollid jms on asutusesiseks kasutamiseks vastavalt Avaliku teabe seadusele § 35 lg 2 p 2, mis ütleb, et dokumendi kavandi ja selle juurde kuuluvad dokumendid võib enne nende vastuvõtmist või allakirjutamist
(Vello Salo). Nunnade riietuseks Pirita kloostris on nunnakleit, mis kujutab risti kui käed külgedele tõsta.Värvilt on see hall, mis väljendab kahetsust.Peas kannavad nad ristisarnast krooni, mille otstes on 5 punasttäppi, mis siis sümboliseerivad Kristuse viit haava. (Kilumets, 2007) Nunnasi saadab üksikutesse kloostritesse ,,ema" (kelle õed ise valivad) vajadust ja võimalust mööda. Õed ei ole seega alatiselt ühegi kloostriga seotud. Õdedele korraldatakse kursusi, õppereise jms jällegi vajadust ja võimalust mööda. Mõned õpivad nt ka ülikoolis.(Vello Salo) Kuna Pirita klooster ei ole üksikklooster, vaid üks birgitiinide õeskonna kloostrite seas, on kõigil ühine põhikiri ja eesmärk: aidata üksteist Jumala meelepärast elu elada. 12 4. TEOORIA JA PRAKTIKA VÕRDLUS 4.1
aga ka iga inimsese enese huvides on tavaline et iga teadlik kodanik oleks samariit vüi väheimalt omaks samariitlikke teadmisi. Oma eesmärgi saavutamiseks on samariitide organisatisoonil täita järgmised ülesannded 1 arendada väljaõpet päästeasjanduse ( esmaabi,vetelpäästmime jt) sanitaateenuste, õhu-ja gaasikatse, tervishoiu, hoolekande, kehalise kasvatsude, massilise toitlustamise ja teiste samariitlike teadmiste alal. Organisatisoon on elukooliks, kus samariit alatiselt ja pidevalt täiendab ja süvendab oma teadmisi ja oskust vastavate ülesannete täitmiseks. 2 luua esmaabiandajate, haigepõetajate,lapsehidajate, kandurite, desinfektorte, hoolekandekaadreid 3 moodustada samariitide üksusi samariitliku teenistuse teostamiseks. 4 valmistada ja muretseda samariitliku teenistuse teostamisel tarvisminevat sanitaar ja muud varustust. 5 kasvatada oma liikmeid punase risti samariitlluse vaimus. Selleks et olla vääriline samariidi
ning dokumentide säilitamiseks vajalikust ressursist või arhiivi käsutuses olevatest eelarvevahenditest. *Arhiiv võib ühe-liigiliste dokumentide kogumit hinnates säilitamiseks välja valida statistiliselt esindusliku väljavõtu. Hindamine toimub: arhiivimoodustajate väljaselgitamisel, arhivaalide väljaselgitamisel ja arhivaalilt arhiiviväärtuse äravõtmisel. Hindamisotsust ja selle lisasid säilitatakse alatiselt arhiivis. Hävitamine. Asutus võib oma dokumendid eraldada hävitamiseks pärast säilitustähtaja möödumist. Arhivaale ei hävitata. Asutus dokumenteerib oma dokumentide hävitamise hävitamisaktiga. Hävita-misaktis esitatakse hävitamiseks eraldatavate dokumentide kohta vähemalt järgmised andmed: viide avaliku arhiivi hindamisotsusele; tähis liigitusskeemi või muu arhiivi koosseisu loetleva dokumendi järgi; sarja nimetus või toimiku pealkiri;
Käskkiri võib olla nii üld-kui üksikakt. Käskkirju antakse välja: initsiatiivkorras või kõrgemalseisva õigusjõu aktide(seaduste, Valitsuse määruste) täitmiseks. Kestvuselt on käskkiri ühekordne vüi kehtib samas küsimuse uue käskkirja väljaandmiseni. Sisu järgi ja erinevatest säilitustähtaegadest tingituna jagunevad käskkirjad: põhitegevuse käskkirjd (sisemise töökorralduse kohta), säiitatakse alatiselt personalikäskkirjad- (isikkosseisu kohta), säilitatakse 50 aastat puhkusekäskkirjad, säilitatakse 7 aastat lähetuskäskkirjad, säilitatakse 7 aastat Käskkiri vormistatkse üldplangile või käskkieja plangile ühes eksemplaris või digitaalselt. Erandiks on distsiplinaarkäskkiri mis vormistatakse paberkandjale kahes originaaleksemplaris. Käskkirja vormingu elemendid Käskkirja vormingusse kuuluvad järgmised elemendid: 1
5) ajalooline õigus; 6) teatud õigusharu õigusnormide üldistus või individuaalsed õiguslikud ettekirjutused; 7) õigusteaduslik distsipliin õigusharu alusel. Õiguse mõiste Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgmisel tagatakse riigi sunniga. Õigus on sotsiaalse kontrolli eriti efektiivne vahend ja vorm. Õigus ei ole mingi ühiskonnast väljaspool seisev ja alatiselt muutumatu, staatiline nähtus. Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Õigusnormi tunnused ja mõiste. Õigusnormide liigid Õigusnormi tunnused: 1) üldine iseloom - toime hõlmab kõiki ning igaüht; 2) üldkohustuslikkus täitmiseks - imperatiivsus juriidilise kohustuse aluselt, mis on tagatud riigi sunniga; 3) formaalne määratletus - spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ning eriline formaliseeritud keel - õiguskeel (normitehniline keel).
Tänapäeva demokraatlikus õigusriigis on riik ise seotud õigusega, samuti peab ta ka arvestama normidega. Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, on kehastatud võimuloleva klassi, rahva või rahvuse huvid. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Inimkond on läbi aegade unistanud õigusest, mis oleks õiglane, seadusandja aga on loonud õigust, mis on rahuldanud tema vajadusi. Õigus ei ole ühiskonnast eraldi seisev ja alatiselt muutumatu, staatiline nähtus. Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev ja kohanev nähtus. Iga riigi ja tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib üksnes selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal, mille üle antud riik reaalselt võimu teostada saab. Ühiskonnas on üldistes huvides vajadus indiviididest kõrgemalseisva võimuorganisatsiooni järele, mille abil oleks kindlal viisil tagatav ühiselu korraldamine, kui ka saavutatud
register § 35, juhataja hindamisotsus isikuandmeid; lg 1, p 12 nr 121, 15.08.2008 sisaldub EDSH-is * Alatiselt hoitakse iga unikaalse koolitusürituse joasmaterjal (kor- duvkoolituste jaosmaterjalid valimisse ei kuulu). ** Ajalooarhiivi hindamisotsus nr 17, 01.02.2006. 73 Dokumendi- ja arhiivihaldus Lisa C Elektrooniliselt peetavate andmekogude kirjeldused (Rahvusarhiivi näitel)
Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele. On olemas pädevad riigiorganid, kellel on õigus õigust luua. On olemas ka kindlad viisid, kuidas tuleb õigust luua. (Õigusnormide loomin...
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskon...
veeväljasurve arvuliselt võrdne. Nii V kui Δ suurus oleneb laeva süvisest. (Vt. Joon. 3.6) Joon. 3.6. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on tühja laeva veeväljasurve Δ0. Suurim on veeväljasurve täislastis ΔTL. Tühja laeva veeväljasurve ehk laeva enda kaal kujutab endast kõigi alatiselt kohal olevate masside summat ja hõlmab laevakere massi koos mehhanismide, seadmete, süsteemide, sisustuse, alatise inventari ja varustusega (näit. avariivarustus, klassifikatsiooniühingu nõuetes ette nähtud varuosad), veega kateldes ja õliga mehhanismides ja alalise kuiva ballastiga (kui selline on olemas). Siia kuulub ka “surnud varu” - vedellasti ja kütuse jäägid tsisternides, mida on võimatu välja pumbata.
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid .........................................................
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
Jaekaubanduse kliendi võimalike reaktsioonide jada kauba puudumisele müügilt näitab joonis 4.3. Jaemüüja/hulgimüüja/tootja peab kindlaks tegema, kui kaugele on klient valmis mööda joonisel esitatud otsuste jada minema ning vastavalt sellele määrama oma tarnevõime. Tarnija jaoks on teenindustase kriitiline siis, kui tarbijad on kauba müügilt puudumisel valmis vahetama tootebrändi. Lisaks kauba müügilt puudumise tõttu saamata jäänud tulule võivad tarbijad alatiselt lülituda ümber alternatiivsele brändile. 2. Kulude-Tulude kompromiss. Logistikakulusid ehk varude, ladustamise, transpordi ja informatsiooni/tellimuste töötlemisega seonduvaid kulusid vaadeldakse kuludena klienditeenindusele. Firma eesmärgiks on minimeerida logistilised kogukulud, säilitades senise klienditeeninduse taseme. Juhul kui klienditeeninduse taset soovitakse tõsta, tähendab see sageli logistikakulude suurenemist.
indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Õigus ei loo üksnes kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi realiseerida konkreetsel juhul käitumist kindlal viisil, st loob võimaluse õiguspäraseks käitumiseks. Järgnevalt on igal indiviidil vaba tahte aktina võimalus valida, 17 kas ta kasutab õiguspärase käitumise võimalust või ei. Õigus ei ole mingi ühiskonnast väljaspool seisev ja alatiselt muutumatu, staatiline nähtus - ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv dünaamiline nähtus. Kuna kaasajal on positiivse õiguse loojaks riik, siis võib täheldada, et riigil ja õigusel on rida ühiseid tunnuseid. Iga riigi kui ka tema rahvusliku õiguse tunnuseks on suveräänsus. Antud riigi õigus kehtib üksnes selle riigi territooriumil ehk jurisdiktsiooni alal (st territooriumil, mille üle antud riik reaalselt
kateldes ja õli töötavates mehhanismides), meeskonda koos pagasi, toiduvaru ja mageda joogi- ning pesuveevaruga. Siia kuulub ka ballastvesi kui seda vaja on. Seega kujutab dedveit kõigi muutuvate lastide summat s.t. neid, mis võivad muutuda reisi kestel (nagu laeva varud) või reisist reisi (nagu kasuliku lasti mass). Samal ajal on DW püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Veeväljasurve. ( või D) Tühja laeva veeväljasurve ehk laeva enda kaal kujutab endast kõigi alatiselt kohal olevate masside summat ja hõlmab laevakere massi koos mehhanismide, seadmete, süsteemide, sisustuse, alatise inventari ja varustusega (näit. avariivarustus, klassifikatsiooniühingu nõuetes ette nähtud varuosad), veega kateldes ja õliga mehhanismides ja alalise kuiva ballastiga (kui selline on olemas). Siia kuulub ka "surnud varu" - vedellasti ja kütuse jäägid tsisternides, mida on võimatu välja pumbata.
arvatud vesi kateldes ja õli töötavates mehhanismides), meeskonda koos pagasi, toiduvaru ja mageda joogi- ning pesuveevaruga. Siia kuulub ka ballastvesi kui seda vaja on. Seega kujutab dedveit kõigi muutuvate lastide summat s.t. neid, mis võivad muutuda reisi kestel (nagu laeva varud) või reisist reisi (nagu kasuliku lasti mass). Samal ajal on DW püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Veeväljasurve. ( või D) Tühja laeva veeväljasurve ehk laeva enda kaal kujutab endast kõigi alatiselt kohal olevate masside summat ja hõlmab laevakere massi koos mehhanismide, seadmete, süsteemide, sisustuse, alatise inventari ja varustusega (näit. avariivarustus, klassifikatsiooniühingu nõuetes ette nähtud varuosad), veega kateldes ja õliga mehhanismides ja alalise kuiva ballastiga (kui selline on olemas). Siia kuulub ka "surnud varu" - vedellasti ja kütuse jäägid tsisternides, mida on võimatu välja pumbata. Liites tühja laeva veeväljasurve ja dedveidi D TL+DW saame täieliku
arvatud vesi kateldes ja õli töötavates mehhanismides), meeskonda koos pagasi, toiduvaru ja mageda joogi- ning pesuveevaruga. Siia kuulub ka ballastvesi kui seda vaja on. Seega kujutab dedveit kõigi muutuvate lastide summat s.t. neid, mis võivad muutuda reisi kestel (nagu laeva varud) või reisist reisi (nagu kasuliku lasti mass). Samal ajal on DW püsiv muutumatu suurus antud laeva jaoks. Veeväljasurve. ( või D) Tühja laeva veeväljasurve ehk laeva enda kaal kujutab endast kõigi alatiselt kohal olevate masside summat ja hõlmab laevakere massi koos mehhanismide, seadmete, süsteemide, sisustuse, alatise inventari ja varustusega (näit. avariivarustus, klassifikatsiooniühingu nõuetes ette nähtud varuosad), veega kateldes ja õliga mehhanismides ja alalise kuiva ballastiga (kui selline on olemas). Siia kuulub ka "surnud varu" - vedellasti ja kütuse jäägid tsisternides, mida on võimatu välja pumbata. Liites tühja laeva veeväljasurve ja dedveidi D TL+DW saame täieliku
kindlad raamid, kärbib kõikvõimaliku ja kontrollimatu tegevuse vabadust, lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti. Õigus tervikuna on üldine ja haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Õigus ei loo üksnes kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi realiseerida konkreetsel juhul käitumist kindlal viisil, st loob võimaluse õiguspäraseks käitumiseks. Õigus ei ole mingi ühiskonnast väljaspool seisev ja alatiselt muutumatu, staatiline nähtus - ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv dünaamiline nähtus. Kehtiv õigus, st üldkohustuslikud käitumiseeskirjad ehk õigusnormid, kus subjektideks on isikud, kelle tegusid nad reguleerivad. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
