parlamendi ise tagasi astumises, või presidendi poolt võimult vabastamine, sest ei saa hakkama vms. Parlament valitakse otse rahva poolt, aga mõnedes riigis on see kaudselt, valitakse valijamehed ja need valivad parlamendi. Kui täiskogu tuleb kokku ehk istungjärk, struktuuri üksuste puhul on istung. Pikkus võib ka erinev olla. Parlamendis on olemas oma struktuurid, fraktsioonid, komisjonid, komiteed ja alakomiteed. Eesti puhul on fraktsioonid ja veel komisjonid. Komisjonid võivad olla alatised või ajutised. Seadusandlik tegevus on kõige olulisem tegevus parlamendi puhul, see tähendab seaduste vastuvõtmist parlamendi poolt, see on kolmetasandiline protseduur. 1 staadium: seaduse algatus initsiatiiv. Seaduse võib algatada parlament, valitsus või PS järgi mõnes riigis ka rahvas. President võib ainult põhiseaduse muutmise puhul. 2 staadium: Ettevalmistus- seda teeb parlament. 3 staadium: otsustus, mis tähendab, et parlament võitab selle eelnõu vastu. 79
41 ● RKKS §13 p. 21 (kui ei ole esimehe pädevuses, siis juhatus otsustab → juhatus on üldorgan, esimees on eriorgan) Piirangud peavad olema põhiseadusega kooskõlas formaalselt ja materiaalselt. (kõigepealt formaalselt) Formaalsed nõuded: Pädevus, menetlus, vorm !!!! IV Riigikogu komisjon §71 I, III RKKS IV PTK. Riigikogu komisjonid: 1. Alatised komisjonid – RKKS §18 4 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; (RKKS §18 1; §152 II, III – komisjon annab antud juhul 43 valitsusele juhised. See erineb üldistest printsiipidest (ka võimude lahusus). Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon;
Valdav enamus norme on materiaalõiguse normid. Nendega määratakse kindlaks isikute õigused, kohustused, riigiorganite pädevus. Protsessinormid reguleerivad teatavat tegevust, nt. seda, kuidas toimuvad valimised; kuidas võtab parlament vastu seadusi; kuidas peab valitsus istungeid; kuidas mõistab kohus õigust; kuidas põhiseadust ennast muudetakse. alatised/ajutised/erandlikud normid. Alatised normid on antud tähtajatult, see aga ei tähenda, et neid ei saaks muuta. Neid muudetakse elus sageli ja asendatakse uute alatiste normidega. Ajutised normid antakse harilikult selleks, et reguleerida seda, mis toimub endise põhiseaduse kehtivuse kaotamisel ja uue põhiseaduse jõustumisel. Kuna nad reguleerivad üleminekut ühelt põhikorralt teisele, siis nimetatakse neid sageli ka üleminekusäteteks (-normideks). Selliste
Töötsüklile järgnev nädal – kohtumine valijatega, töö fraktsioonides ja komisjonides. Ajagraafik: Seda ajagraafikut võib muuta 2/3 koosseisu häältega. NB! Väljapool neid aegasid on võimalik kokku kutsuda RK täiendav istungjärk, kuid seda on võimalik kokku kutsuda teatud toiminguteks, mida seadus loetleb1 3 varianti. Kõige esimene – presidendi valimine. Täiendavaks istungjärguks vajalik kvoorum – üle poole koosseisust. KOMISJONID Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 50 1) Keskkonnakomisjon 2) Kultuuri 3) Maaelu 4) Majandus 5) Põhiseadus 6) Rahandus 7) Riigikaitse 8) Sotsiaal 9) Välis 10) Õigus 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Iga RK liige kuulub ühte alatisse komisjoni. Komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus.
Töötsüklile järgnev nädal – kohtumine valijatega, töö fraktsioonides ja komisjonides. Ajagraafik: Seda ajagraafikut võib muuta 2/3 koosseisu häältega. NB! Väljapool neid aegasid on võimalik kokku kutsuda RK täiendav istungjärk, kuid seda on võimalik kokku kutsuda teatud toiminguteks, mida seadus loetleb1 3 varianti. Kõige esimene – presidendi valimine. Täiendavaks istungjärguks vajalik kvoorum – üle poole koosseisust. Komisjonid Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon;10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon. Iga Riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus, komisjonide suurus jääb vahemikku 8-12 liiget. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon,
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
valitakse mõnedest isikutest koosnev juhatus. Kõrvuti nende kollegiaalsete organitega valib elanikkond vahetult ametiisikuid (serif, kes on USA-s maakonnapolitsei ülem, attorney, kes esindab maakonda kohtus jt). Üldpädevusega organit omavalitsusasutused Suurbritannias, USA-s, Austraalias ja Kanadas ei moodusta. USA-s tegelevad selle tegevusega valitavad ametiisikud, Suurbritannias valdkondlikud alatised komisjonid, mis moodustatakse volikogu liikmete seast (elamuehituskomisjon, kohalike teede komisjon, hariduskomisjon jne). Needsamad komisjonid valmistavad ette volikogu otsused ametiisikute määramisest, kes vastava komisjoni juhtimisel tegelevad vahetult täidesaatva tegevusega, projektid kinnitatakse volikogu istungil, kes seega määrabki ametisse. Komisjonisüsteem Suurbritannias on siiski taandumas (vt Suurbritannia KOV-i organisatsioonilist struktuuri slaididel).
Lõppude lõpuks vallutasid teeblased Siuti. Selle linna hukkumisega varises Herakleopolise peamine kaitsekants. Hermopolise nomarhid siirdusid arvatavasti võrdlemisi varsti Teeba poolele. See otsustas võitluse lõpptulemuse ja 2050. aasta paiku langes Herakleopolis. Herakleopolise vaaraod ei suutnud luua kindlasti ühendatud riiki: neid takistasid selles sisevastuolude teravnemine vabade seas, Hermopolise tendents iseseisvusele ja rändrahvaste alatised röövretked delta idapiiridele. Uue ühendatud Egiptuse juhtideks said Teeba XI dünastia vaaraod. Aga Manetho järgi Keskmine Riik algab XII dünastiaga. Keskmine Riik (XI-XIII d.) ~2050-1750 (2040-1730). XI (Teeba) dünastia vaarao, Herakleopolise vallutaja, kes valitses ühendatud Egiptust, kandis Mentuhotepi nime (Mentuhotep-Nebhepet-Ra või Montuhotep I Nebhepetra). Ta valitses 51aastat, tema pärija Mentuhotep II Seanhkara valitses vähem (12 a.), ja viimane XI d
esinduskogu liikmetel puudub immuniteet); 2) välja arvatud Suurbritannias moodustavad esinduskogud kõikjal oma liikmete hulgast kohati üpris amorfse täitevorgani (valitsuse) ning nimetavad või valivad täitevorgani juhi; 3) esinduskogu kui ka täitevorgani juhi ja valitsuse juures või alluvuses töötavad nende moodustatud tööorganid (komisjonid; komiteed; toimkonnad; laudkonnad), mis on kas alatised või ajutised - viimased kas tähtajalised või teatud ülesande täitmiseni; 4) täitevvõimule alluvad professionaalsed struktuurid, - asutused, organisatsioonid, teenuseid tagavad ettevõtted ja töövõtjad, fondid jt asutused, kus töötavad omavalitsusteenistujad. Paljudes Lääne-Euroopa riikides, kus omavalitsusüksuste kogukonnad on väikesearvulised ning seega nõrgad, võivad nad moodustada omavalitsusliitusid (-ühendusi). Rõhutada tuleb, et peaaegu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
