seadusandlik võim! Näide: USA Poolpresidentalism President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. Nt: Prantsusmaa, Soome, Venemaa. Parlament- seadusandlik võim! Kahekojalised: SB, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa jne. Ühekojalised: Skandinaavia riigid (v. a Norra) ka Balti riigid. Parlamendi igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Hetkel Ene Ergmaa. Komisjonid: parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid: keskenduvad ühele valitsemisalale, nt kultuurikomisjon. Ajutised komisjonid: kindla probleemi lahendamiseks, töö kestab mõned kuud. Koalitsioon: moodustub parteidest, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon: Erakonnad, kes ei kuulu valitsusse, nende kohustus kritiseerida valitsuse ettepanekuid. Fraktsioon ehk saadikurühm: aluseks ideoloogiline kuuluvus. Tavaliselt ühe partei liikmed, seepärast kannabki fraktsioon erakonna nimetust, näiteks
2. TÖÖ ERINEVATE VALITSUSASUTUSTE VEEBILEHTEDEGA 1. Kes juhivad hetkel Eesti Vabariigi Riigikogu? Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest Eiki Nestorist ja kahest aseesimehest Laine Randjärvest ja Jüri Ratasest. 2. Millised on Riigikogu juures tegutsevad alalised komisjonid ja mis on nende ülesanneteks? Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon; 10) väliskomisjon; 11) õiguskomisjon. 09.10.2011 Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu
Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat. Riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus sõnaõigusega osa võtta Vabariigi Valitsuse istungitest. 6.1 Riigikontrolöri ülesanded 1) määrab Riigikontrolli auditiosakondade ja teenistuste arvu, nimetused, tegevusvaldkonnad ja koosseisu, kinnitab auditiosakondade ja teenistuste põhimäärused ning loob kontrolli teostavate isikute alatised ametikohad väljaspool Riigikontrolli asukohta 2) kehtestab Riigikontrolli töökorra, kontrollimisalased juhised ja muud Riigikontrolli tööks vajalikud eeskirjad 3) võtab teenistusse ja vabastab sellest Riigikontrolli teenistujad 4) nimetab enda asendajaks ühe Riigikontrolli peakontrolöridest 5) tagab Riigikontrolli eelarve projekti ja majandusaasta aruande õigeaegse koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras
2) Poliitiline struktuur, mis oleneb valimistulemustest. Koalitsioon Opositsioon ülesandeks on vaielda koalitsioonile vastu ja teha kriitikat Fraktsioonid ühe partei saadikute esindus Riigikogus Spiiker (Ene Ergma) juhib parlamendi igapäevatööd. Tagab korra. Valitakse parlamendi poolt. Ei osale ühegi komisjoni töös. Vajadusel täidab presidendi kohustusi. Komisjonid parlamendi tööorganid. Alatised iga komisjon tegeleb ühe valitsemisalaga. Eestis kattuvad ministeeriumitega. Iga saadik peab kuuluma vähemalt ühte komisjoni. Ajutised probleemipõhised. Komisjoni uurib, esitab raporti ja läheb laiali. Parlamendi ülesanded: Algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi Esindada erinevaid huvisi ja neid seadustesse viia Võtta vastu riigi eelarve Järelevalve valitsuse tegevuse üle Õigus avaldada umbusaldust
2. Teisel juhul moodustatakse esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve (venemaal, Saksamaal). 3. USA valitakse ka ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti) Parlamentide nimetusi Riigikogu Eduskunta Knesset Kongress Parlamento Bundestag Rikstag Seim Duuma Parlamendi formaalõiguslik struktuur(1) Fikseeritud seadusega parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (tööorganid alatised keskenduvad ühele valitsemisalale; ajutised komisjonid erakorralised küsimused Poliitiline struktuur oleneb erakondlikust kooseisust fraktsioonid (ühe erakonna saadikud moodustavad) koalitsioon (valitsusparteid) ja opositsioon (ei osale valitsuses). Muutub pärast parlamendivalimisi Parlamendi poliitiline struktuur(2) 1. Koalitsioon versus opositsioon. 2. Fraktsioon parlamendi mõlemad pooled moodustavad ka saadikurühmi e. fraktsioone
Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. Lõpphääletus tähendab, et parlamendiliikmed hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud, ning lugemise käigus võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindaja. Kolmas lugemine peab aset leidma hiljemalt ühe kuu möödudes teise lugemise lõpust. Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega a) Kas tooniandja või parlamendi käsutäitja Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja täidesaatev võim
lugemise algust. 3. Teine lugemine: · Vaidlused eelnõu üle, muudatusettepanekud hääletatakse täiskogul läbi. Lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele · Arutelu katkestatakse või suunatakse eelnõu kolmandale lugemisele. · Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha muudatusettepanekuid. 4. Kolmas lugemine: · Eelnõus saadav parandusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid · Kolmas lugemine leiab aset hiljemalt ühe kuu möödudes teise lugemise lõpust. 5. Lõpphääletus: · Parlamendiliikmed hääletavad kas poolt või vastu. · Tavaliselt piisab lihthäälteenamusest, kaalukamate seaduste puhul on nõutav riigikogu koosseisu häälteenamus. 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon · Fraktsioonid: Eesti Keskerakonna fraktsioon - 28 liiget Esimees Vilja Savisaar
· Kahekojaline parlament: Suurbritannia, USA, Venemaa · Poliitilise struktuuri osad: Fraktsioonid Ülem- ja alamkoda · Vajalik mõlema koja heakskiit Koalitsioon Opositsioon Kahekojaline parlament Riigikogu alatised komisjonid · Milles seisnevad nende erinvused? · Keskkonna (M. Jüssi, rohelised) Komplekteerimine Töövaldkonnad · Kultuuri (P. Kreitzberg, SDE) · Komplekteerimine · Maaelu (K. Kotkas, SDE) Alamkoda · Majandus (U. Klaas, Reform) · Otsesed valimised · Põhiseadus (V
Vanadusest"), eriti üksikasjalik aga traktaat ,,De officiis" (,,Kohustustest"). Esijoones rõhutatakse siin eraomanduse puutumatuse põhimõtet (,,riigid on rajatud peamiselt sel eesmärgil, et kaitsa eraomandust"). Dialoogis ,,De re publica" (,,Riigist") püütaske näidata Rooma riigikorra täiuslikkust. Cicero filosoofilisi töid iseloomustab ladus sõnastus, rikkalik sõnavara, stiili elegantsus, ent kohati ka väsitav paljusõnalisus ja alatised kordused. Cicero stiilikunsti näidisteks on ka ta kirjad. Meie ajani jõudnud Cicero kirjad hõlmavad ta elu viimased 25 aastat. Säilinud 4 kogu sisaldavad üle 800 kirja, moodustades umbes poole sellest, mis oli avaldatud antiikajal. Need on asendamatu allikas vabariigi lõppjärgu ajaloo kohta, iseloomustades ühtlasi autorit kui
El Greco Referaat 2007 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 Elulugu...............................................................................................................................4 Looming.............................................................................................................................5 Tähtsamad teosed.............................................................................................................. 8 Kokkuvõte....................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.................................
lahja õlut) töötlemiseks umbes tund aega. Tulenevalt kehakaalust, pikkusest, soost ja joomisele eelnenud toidust, on see aeg inimestel erinev. 1.1.4 Kuidas alkohoolikuks saadakse Alkoholiga harjumine oleneb mitmetest põhjustest. Eelkõige viib selleni süstemaatiline tipsutamine, seesama igasugusel põhjusel joomine. Pidevatel joojatel soodustavad haiglaslikku kiindumust alkoholisse ka pikaajaline kehaline ja vaimne ülepinge ning närvihäired, mida muu hulgas alatised perekondlikud arusaamatused esile kutsuvad. Osal meestel võib alkoholismi kiire süvenemine põhjustada suguvõimekuse langust, seal hulgas ka impotentsust. Eneselakkamatu tagantpiitsutamine, ergutamine joovastavate jookidega võib viia harjumuseni pidevalt napsu võtta. Tähtsat osa etendavad inimese individuaalsed iseärasused: sugu, vanus, närvisüsteemi tüüp, reageerimine alkoholile, tervise üldine olukord, pärilikkuse koorem
Parlamendi struktuur: · Formaalõiguslik struktuur fikseeritud seadusega o Juhatus (esimees e. spiiker juhib parlamendi igapäevatööd; aseesimehed) Valimised toimuvad esimesel istungil, kandidaadi võib üles seada iga Riigikogu liige Eestis kuulub aseesimehe koht tavaliselt mõne koalitsioonierakonna liikmele Aseesimehi valitakse üheaegselt, hea kombe kohaselt on üks neist opositsioonist o Komisjonid toimub õigusaktide analüüs, ettevalmistamine Alatised keskenduvad ühele eluvaldkonnale Euroopa Liidu asjade komisjon; keskkonnakomisjon; kultuurikomisjon; maaelukomisjon; majanduskomisjon; põhiseaduskomisjon; rahanduskomisjon; riigikaitsekomisjon; sotsiaalkomisjon; väliskomisjon; õiguskomisjon. Ajutised erakorraliste, oluliste probleemide uurimiseks. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega, mille põhjal kujundab parlament oma seisukoha
parlamendi uue koosseisu kokkukutsumist. Osadeks: parlamendi juhatus ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungita korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Kattub suures osas ministeeriumide loeteluga. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks võib parlament luua ka ajutisi komisjone. Töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raportiga parlamendile. Parlamendi erakondlik jaotus Parlament jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks. Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuluvad valitsusse. Opositsiooni kuuluvad need
Opositsioonis: Keskerakond, Rohelised, Rahvaliit Ülesanded: kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda alternatiive. Fraktsioon on ühe erakonna saadikute rühm parlamendis. Seal arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, samuti astutakse üles omapoolsete seaduseelnõudega. Komisjonid on parlamendi tööorganid; need jaotuvad: 1) Alatised nt. Väliskomisjon, kultuurikomisjon 2) Ajutised nt. Riigi eelarve kontrolli komisjon 19. PRESIDENTALISM sarnane PARLAMENTARISM President on keskne poliitiline Seadusandlik võim on Presidendil vaid esindusroll figuur, täidab riigipea ja parlamendil valitsusjuhi kohustusi Valijamehed valivad presidendi Parlamendi valimine rahva Rahvas valib otse vaid
.................................................................................................. 5 5.Presidendi valimise kord Eestis....................................................................................5 6.Parlamendi ühe- ja kahekojalisus (sh kahekojalise parlamendi moodustamise võimalused).................................................................................................................... 6 7.Parlamendi formaalõiguslik struktuur – juhatus, alatised komisjonid, erikomisjonid (Riigikogu näide)............................................................................................................. 6 Juhatus......................................................................................................................... 6 Komisjon...................................................................................................................... 6 8
lihtsusetaotlus pärineb Kamakura ajastust. Eriti iseloomulik oli lihtsus Ashikagaehk Muromachi ajastul tekkinud shoin´i stiilile. Senisest valgusrikkamaks muutunud elamuis said üldkasutatavaks lükandpaneelid (shoji), põrandaid kaeti punutud õlgmattide tatami ´tega, ruumid olid värvimata, sisekujundusse kuulusid ilunurk tokonema ja pühade raamatute riiul tana. Ashikaga ajastu vaimsus ja iluideaalid avaldusid enim teetseremoonia majakese chaseki ja seda ümbritseva aia kujunduses. Alatised kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri (nt. 1577 ehitati Himeji kindlusloss). Kaitseotstarbeta lossid olid Kinkakuji (Kuldne paviljon, 14. saj lõpp) ja Ginkakuji (Hõbedane paviljon, 1480). Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on gongeni ehk yatsumune stiilis ehitatud Nikko templistik: hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega, dekoratiivsed on keeruka ehitusega katused. Nikko ehitised said eeskujuks ülikute residentsidele
Riigikogu juhatus (esimees, 2 aseesimeest) • Riigikogu juhatus võib otsuse vastu võtta üksnes pärast kõigi tema liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil (RKKTS §16 lg 4) Komisjonid • Komisjonide moodustamise näeb ette PS § 71 • Riigikogu komisjonid on alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid (RKKTS § 17) • Alatiseid komisjone on 11 - Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid (RKKTS § 18 lg 2) - Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis
tagapoole. Sarjad on tähistatud korrektselt. Sarjad on moodustatud dokumendi liigi ning teema alusel, kirjavahetuse sarjad on moodustatud teema alusel. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri dokumentide sarjal on kolm allsarja, kirjavahetus äri- ja kommertspandi-, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri küsimuste sarjal on kaks allsarja. Säilitustähtajad on põhifunktsioonidest tulenevatel dokumentidel olulisematel toimikutel ja protokollidel alatised, muudel 5 aastat ning kirjavahetusel samuti 5 aastat. Juhtimise funktsioonist tulevatel üldkäskkirjadel ja protokollidel on alatine säilitustähtaeg. Arhivaalide säilitatakse vastavalt seadusele arhivaalide avalikku arhiivi üleandmiseni või hävitamiseni. Raamatupidamisega, puhkuste ja lähetustega, seotud dokumente säilitatakse 7 aastat. Märgitud on ka juurdepääsupiirangud. Kriminaalasjadega seotud otsused ja kirjavahetus,
jääpaisjärv. *Viirsavi aastakihtide kokkulugemisega on kindlaks tehtud, et 8213eKr Balti jääpaisjärv murdis läbi takistuse Atlandi ookeani ning tekkis Joldiameri. *Peale seda tekkis Antsülusjärv , kui maakoor kerkis ja Kesk-Rootsis väin sulgus. *Peale seda tekkis Litoriinameri, see oli senini kõige soolasema veesisaldusega. *Limneamere staadium on juba kestnud 4000 a. SISEVEED Millest moodustuvad siseveed? Põhjavesi- kogu maasisene vaba vesi Pinnavesi- alatised veekogud, kanalid, kraavid, ajutised veekogud jne *Eesti siseveekogude rikas maa, sest asume parasvöötmes niiske kliimaga alal, kus sademed ületavad auramise. Veebilanss- vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Jõed *Eesti jõed kuuluvad kolme vesikonda: Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe *Oluline veelahkmeala Pandivere kõrgustik Valgla- ehk maaala kus jõgi omale vee saab *Kõige rohkem jõgesid on Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas.
Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning
Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees. b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti
Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Riigikogus võib olla ka fraktsioonidesse mittekuuluvaid saadikuid. Koalitsiooniks ehk võimuliiduks nim erakondade fraktsioone, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositioon ehk poliitiline vastasrind on moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. KOMISJONID Alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) võ olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemikomisjon). PARLAMENDIRÜHMI luuakse, et tõhustada kahepoolset suhtumist teiste riikide parlamentidega
allorganid – juhtimisorganid Riigikogu esimees ja aseesimehed (PS §69) ning juhatus (RKKTS §12 jj) sisulisi küsimusi ettevalmistavad organid: komisjon (PS §71 lg 1 ja 3) organi osad – Riigikogu liige, fraktsioonid ehk poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud ja läbi nende tekib Riigikogu toimimiseks vajalik enamus (PS §71 lg2 ja 3) RIIGIKOGU KOMISJONID: EKSAM Alatised komisjonid: 10 +1 (EL asjade komisjon) - keskkonna, maaelu, rahandus, välis, majandus, riigikaitse, õigus, kultuuri, põhiseadus, sotsiaal, EL asjade Erikomisjonid: - julgeolukuasutuste järelevalve, korruptsioonivastane, riigieelarve kontroll, Riigikogu probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks, Riigikogu probleemkomisjoni riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks Uurimiskomisjon Probleemkomisjon
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate...
puhul (nt riigieelarve seadus, valimisseadus, kodakondsuse seadus) on nõutav Riigikogu 15 Valitsemine ja avalik haldus koosseisu häälteenamus. Arutelu katkestamise puhul võib igaüks teha uusi muudatusettepanekuid, mis tulevad jällegi täiskogul hääletamisele. Kolmandale lugemisele suunatud eelnõusse saavad parandusi ja muudatusi esitada ainult fraktsioonid ja alatised komisjonid, mitte enam üksikud saadikud, ning lugemise käigus võib sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni volitatud esindaja. Seega on kolmandal lugemisel vähem võimalusi eelnõud muuta kui teise lugemise katkestamise korral. Samuti tähendab kolmas lugemine, et lõplik otsus seaduseprojekti kohta tehakse kiiremini, kuna teise lugemise jätkamine võib nihkuda üsna kaugesse aega. Kolmas lugemine peab aset leidma hiljemalt ühe kuu möödudes teise lugemise lõpust
1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. Funktsionaalne- riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk institutsionaalne- riigivõimu jaotamine erinevate riigiorganite vahel. Personaalne- ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde. 2. Mida tähendab võimude tasakaalustatuse printsiip ja kuidas see on täidetud Eestis? Tooge näiteid! Võimude tasa...
jääpaisjärv. *Viirsavi aastakihtide kokkulugemisega on kindlaks tehtud, et 8213eKr Balti jääpaisjärv murdis läbi takistuse Atlandi ookeani ning tekkis Joldiameri. *Peale seda tekkis Antsülusjärv , kui maakoor kerkis ja Kesk-Rootsis väin sulgus. *Peale seda tekkis Litoriinameri, see oli senini kõige soolasema veesisaldusega. *Limneamere staadium on juba kestnud 4000 a. SISEVEED Millest moodustuvad siseveed? Põhjavesi- kogu maasisene vaba vesi Pinnavesi- alatised veekogud, kanalid, kraavid, ajutised veekogud jne *Eesti siseveekogude rikas maa, sest asume parasvöötmes niiske kliimaga alal, kus sademed ületavad auramise. Veebilanss- vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Jõed *Eesti jõed kuuluvad kolme vesikonda: Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe *Oluline veelahkmeala – Pandivere kõrgustik Valgla- ehk maaala kus jõgi omale vee saab *Kõige rohkem jõgesid on Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas.
saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa
GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID Pilet 1 1. Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus. Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht). Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia. Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaal...
b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad. Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks. c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon). d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti
lg 1, p 12 juhataja 8-4 Eksamitööde (1) 3 aastat P E-talitus (H) *** küsimused 8-5 Eksamitööd (3); (4) 3 aastat; P E-talitus AvTS DH- Alatised edastatakse (H) *** Sisaldab valim § 35, teenistuse 3 aasta möödumisel isikuandmeid alatine** lg 1, p 12 juhataja arhivaarile * Avalikustatakse ilma isikukoodide, haridustee kirjelduse ja kontaktandmeteta.
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
Riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse ning teevad juhatusele ettepaneku oma liikmete nimetamiseks komisjonidesse. Juhatus moodustab komisjonid fraktsioonide ettepanekute alusel. Riigikogu struktuur: 1). Riigikogu juhatus (Riigikogu juhatus on kollegiaalne juhtimisorgan, kes korraldab Riigikogu tööd ning tagab Riigikogu haldamise. Riigikogu juhatus on 3-liikmeline: Riigikogu esimees, Riigikogu I aseesimees ning Riigikogu II aseesimees).; 2). Riigikogu komisjonid: a). Alatised komisjonid nt kultuurikomisjon; b). Erikomisjonid nt - Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon; - Korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon; - Riigieelarve kontrolli erikomisjon; c). Uurimiskomisjonid praegu ei ole ühtegi; d). Probleemkomisjonid esitab tegevuse lõppemisel Riigikogule aruande oma tegevusest; 3). Riigikogu fraktsioonid võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. 16
kuluaarpoliitika, survegruppide tegevus mõjutamaks ühe või teise valdkonna seadusloomet 5. Kuidas menetletakse Eesti Riigikogus seadust? Esimesel lugemisel kuulatakse seaduse eelnõu algataja ja juhtiv komisjoni esindaja, otsustatakse kas eelnõu menetlemist jätkata Teisel lugemisel toimuvad vaidlused eelnõu üle, tehakse muudatusettepanekuid, otsustatakse kas eelnõu lasta lõpphääletusele Kolmandal lugemisel saavad parandusi esitada fraktsioonid ja alatised komisjonid 6. Eesti Riigikogu fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Opositsioon - Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised Koalitsioon IRL, Reform, need kes moodustavad võimuliidu, Fraktsioon 7. Kas Eesti praegune valitsus on: tooniandja või parlamendi käsutäitja?, peaminister koos alluvatega või kollegiaalne otsustuskogu?, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8
Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Laieneb tegudele, mis on toime pandud väljaspool parlamenti. Kestab Riigikogu liikme volituste algusest kuni lõppemiseni. Immuniteet laiemas mõttes §§62 ja 76. Riigikogu struktuur Riigikogu- täiskogu. Allorganid- riigikogu esimees ja aseesimehed §69, juhatus, komisjon §71 lg1 3. organi osad- riigikogu liige, fraktsioon §71 lg2, 3. Riigikogu komisjonid: Püsivad jagunevad alatised 11 (keskkonna- kultuurikomisjon jt), erikomisjonid 3 (korruptsioonivastane jt); ajutised on uurimiskomisjon (konkreetsed juhtumid), probleemkomisjon (suuremad ühiskondlikud probleemid, nt sooline võrdõiguslikkus ja HIV). Alatistesse komisjonidesse ja eri-, uurimis-, probleemkomisjoni kuuluvad 98 riigikogu liiget. PS §§67, 68 istungjärgud. 3 töönädalat moodustavad töötsükli, sellele järgneb istungivaba nädal. Tööpõhimõtted
- Negatiivselt pädevust võib piiritleda (pädevusse ei kuulu need küsimused, mis on teiste võimude tuumikvaldkonnas nt ei saa õigust mõista, kuna seda teeb kohus) Riigikogu on kõrgem riigiorgan, millel on omakorda organid (juhatus, komisjonid jne). Riigikogu liige on organi osa. Riigikogu allorganid: - Riigikogu esimees §68-69 - Riigikogu juhatus (Riigikogu kodu ja töökorra seadus) - Komisjon (alatised ja mittealatised) Alatised: - Euroopa Liidu asjade komisjon (eriliiki alaline komisjon, ei tööta pidevalt, kuna koosneb teiste alatiste komisjonide liikmetest) - Keskkonnakomisjon; - Kultuurikomisjon; - Maaelukomisjon; - Majanduskomisjon; - Põhiseaduskomisjon; - Rahanduskomisjon; - Riigikaitsekomisjon; - Sotsiaalkomisjon; - Väliskomisjon;
normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 12 o keskkonnakomisjon; o riigikaitsekomisjon; o kultuurikomisjon; o sotsiaalkomisjon; o maaelukomisjon; o väliskomisjon; o majanduskomisjon; o õiguskomisjon; o põhiseaduskomisjon; o Euroopa Liidu asjade komisjon o rahanduskomisjon;
RIIGIÕIGUS 1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised...
PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust? Eriti kui on tegemist nt müüja v õpetaja tööga. Kuidas mõõta näiteks müüja käitumist? - Veel peab oskama personalijuht töötajate karjääri planeerida. Kas temast võiks juht saada? Kas heast spetsialistist saaks ka hea juht? Alati mitte. - Organisatsioonipsühholoogia. Va...
välisdeligatsioone võõrustada Riigikogu valitakse 4 aastaks. (Järgmised valimised 2019), märtsi esimene pühapäev. Vabariigi valitsus valitakse samuti 4. aastaks Riigikogu juhatus valitakse üheks aastaks. Riigikogu juhatuse esimees on 2. inimene tähtsuselt pärast VP. Riigikogu liikme puutumatus võib ise lahkuda või tema suhtes on süüdimõistev kohtuotsus. Riigikogu põhitöö käib komisjonides, (liige peab olema vähemalt ühes komisjonis) o Alatised komisjonid - 11tk o Ajutised ja erikomisjonid konkreetsete ülesannete täitmiseks Vabariigi Valitsus ministrid ja peaminister, mitte üle 15 liikme (2016 on 15 liiget) Valitsuse liikmed annavad riigikogule aru. Vabariigi Valitsus on ametis 4 aastat. Vabariigi President esitab peaministri kandidaadi Riigikogule - kiidab heaks või mitte antakse volitus valitsuse moodustamiseks Vabariigi valitsus annab ametivande Riigikogu ees, peaminister allkirjastab.
kinnipidamisega. 47. Ametite ühitamatuse keelu sisu ja eesmärk PS §-st 63 ja RLSS §-dest 22–28 tulenevalt on Riigikogu liikmel keelatud töötada teatavates ametites ja täita teatavaid ülesandeid, kui see oleks vastuolus võimude lahususe põhimõtte (PS § 4) ja huvide konflikti vältimise kohustusega. 48. Millist funktsiooni täidab Riigikogu komisjon Riigikogu töös? Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on Riigikogus nelja tüüpi komisjone (vt RKTS § 17–23): a. Alatised komisjonid – neid on 11 –, mille hulgast omakorda võib eristada: i. komisjone (keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon jt), mille põhifunktsioon on valmistada Riigikogu menetlusse esitatud eelnõusid ette nende arutamiseks täiskogus, kuid mis peale selle kontrollivad täitevvõimu teostamist (küsitlevad ministreid ja teisi täitevvõimu ametiisikuid); ii
Suurim eelis on keevitustööde mahu vähenemine ehitamisel, lisaks muutub lastiruumide puhastamine ekspluatatsioonis tõhusamaks ning lihtsamaks. Põikivaheseintes võivad voldid joosta vertikaalselt ja horisontaalselt Pikivaheseintes tohib kasutada vaid horisontaalseid volte, andmaks vaheseinale pikitugevust. Plaadistuse paksus on määratud ruumi laiuse ja vaheseina kõrgusega. Pillerid Pillerid laeva tekki, vahetekki, platvormi toestav vertikaalne tugipost. Pillerid on tavaliselt alatised, harvem ajutised. Valmistatakse terastorust, (või koolutatud plaatidest torust, vahel tehakse ka õõnsaid nurgelisi sektsioone,) või pannakse kokku karp või nurkraudadest. Pillerite ja tugitalade suurus sõltub nendele langevast koormusest ja ka nende pikkusest (nõtkestabiilsus) . Tavaliselt paigutatakse 2..3 pillerit iga lastiruumi mõlemale küljele, vahetekkide pillersid
· alliitne troopilistes tingimustes Vee geoloogiline tegevus. Vastavalt iseloomule jaotatakse neljaks: 1. Deluviaalsed veed ehk ajutised vooluveed moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist. Materjali ärakannet voolavate vete poolt nimetatakse erosiooniks. Toimub ärakanne (tekivad erodeeritud mullad) ja samas madalamasse kohta pealekanne (tekivad deluviaalmullad). 2. Alluviaalsed vooluveed ehk alatised vooluveed jõed saavad alguse allikaist, jääliustikest või järvedest, hiljem lisandub vett harujõgedest. Jõed jagunevad ülem-, kesk- ja alamjooksuks. Ülemjooksul on jõgede orud kitsad, ristlõige väike, alamjooksu suunas muutuvad madalamaks, orud laienevad, ristlõige suureneb. Ülemjooksult alamjooksu suunas suureneb vee hulk, kuid väheneb voolukiirus, sest harilikult väheneb jõeoru langus ja suureneb ristlõige
tohiks (Sveitsi 1875.a K-is looma uimaseks löömise norm!) b) formaalses tähenduses kõik need normid, mis on sätestatud K-is, mis eksisteerib sõltuvalt riigist kas ühe või mitme seadusena. Puhtpraktilistel kaalutlustel loetakse elus K-listeks normideks kõiki K-is kui kirjalikus dokumendis fixeeritud reegleid ja printsiipe, sõltumata materiaalsest sisust. lihtsam pidada konstitutsiooninormideks norme, mis on kirjas K-is. 2) ajalise kestvuse järgi a) alatised normid kehtestatakse määramata ajaks, kehtivad kuni muutmise või kehtetuks tunnistamiseni. Valdav enamus norme sellised. b) nn igavesed normid on K-des suhteliselt harva, on sõnastatud nö igavikulistena. K ise keelab neid üldse muuta (nt 19. saj keskpaigast alates kõigis Prantsuse K-des säte, et vabariiklikku valitsemisvormi ei tohi muuta). c) ajutised normid I) nn murranguaja e revolutsiooniaja normid (valitseva korra siduvad normid kaovad,
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
· RKKS §13 p.41 · RKKS §13 p. 21 (kui ei ole esimehe pädevuses, siis juhatus otsustab juhatus on üldorgan, esimees on eriorgan) Piirangud peavad olema põhiseadusega kooskõlas formaalselt ja materiaalselt. (kõigepealt formaalselt) 39 Formaalsed nõuded: Pädevus, menetlus, vorm !!!! IV Riigikogu komisjon §71 I, III RKKS IV PTK. Riigikogu komisjonid: 1. Alatised komisjonid RKKS §18 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; (RKKS §18 1; §1524 II, III komisjon annab antud juhul valitsusele juhised. See erineb üldistest printsiipidest (ka võimude lahusus). Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon;
· RKKS §13 p.41 · RKKS §13 p. 21 (kui ei ole esimehe pädevuses, siis juhatus otsustab juhatus on üldorgan, esimees on eriorgan) Piirangud peavad olema põhiseadusega kooskõlas formaalselt ja materiaalselt. (kõigepealt formaalselt) 41 Formaalsed nõuded: Pädevus, menetlus, vorm !!!! IV Riigikogu komisjon §71 I, III RKKS IV PTK. Riigikogu komisjonid: 1. Alatised komisjonid RKKS §18 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; (RKKS §18 1; §1524 II, III komisjon annab antud juhul valitsusele juhised. See erineb üldistest printsiipidest (ka võimude lahusus). Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon;
•Riigikogu juhatus võib otsuse vastu võtta üksnes pärast kõigi tema liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil (RKKTS §16 lg 4) 3.10 Komisjonid •Komisjonide moodustamise näeb ette PS §71 •Riigikogu Komisjonid on alatised, eri-, uurimis-ja probleemkomisjonid(RKKTS §17) •Alatiseidkomisjone on 11 -Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid (RKKTS §18 lg 2) -Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ning väliskomisjon nendes asjades, mis puudutavad Euroopa Liidu ühist välis-
koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Tegevuse lõpetamisel esitatakse Riigikogule aruanne tegevuse kohta. Riigikogu alatine komisjon Valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 1) keskkonnakomisjon; 2) kultuurikomisjon; 3) maaelukomisjon; 4) majanduskomisjon; 5) põhiseaduskomisjon; 6) rahanduskomisjon; 7) riigikaitsekomisjon; 8) sotsiaalkomisjon; 9) väliskomisjon; 10) õiguskomisjon; 11) Euroopa Liidu asjade komisjon Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon,
nõuetele) (§16 IV! Otsustamine) RKKS §13 p.41 RKKS §13 p. 21 (kui ei ole esimehe pädevuses, siis juhatus otsustab juhatus on üldorgan, esimees on eriorgan) Piirangud peavad olema põhiseadusega kooskõlas formaalselt ja materiaalselt. (kõigepealt formaalselt) Formaalsed nõuded: Pädevus, menetlus, vorm !!!! IV Riigikogu komisjon §71 I, III RKKS IV PTK. Riigikogu komisjonid: 1. Alatised komisjonid RKKS §18 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; (RKKS §18 1; §1524 II, III komisjon annab antud juhul valitsusele juhised. See erineb üldistest printsiipidest (ka võimude lahusus). Seega on antud komisjon üks mõjukamaid komisjone) 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
