Majandus: Esimene viisaastaplaan oli oma eesmärke (rasketööstus ja kollektiviseerimine) arvestades edukas, kuigi tõi kaasa miljoneid inimohvreid ja ei parandanud elukvaliteeti. Teine viisaastaplaan (1933-1937) seadis samuti eesmärgiks rasketööstuse eelisarendamise, väga kiiresti kasvas relvatööstus. Samas inimeste elujärg ka ei paranenud. Aastaks 1936 oli ca 90% põllumajandusest kollektiviseeritud, kuid see majandusharu jäi aastateks kiratsema ning toiduaineid oli alatihti puudu. Stalin ja tema lähikond ei hoolinud inimestest, oluline oli eesmärgi poole liikumine ükskõik mis hinnaga. Sunnitööliste kasutamine suurte objektide ehitusel tõi kaasa kümneid tuhandeid hukkunuid, inimesed nälgisid, elukohti ei jätkunud. Kes protesteeris, saadeti laagrisse või hukati. Läänele loodeti järele jõuda tööstuse arendamise teel, pidevate repressioonide tõttu oli aga oskustööliste ja inseneride puudus ja ehituskvaliteet vilets.
seda tingimusel, et nad on seotud tänapäevase tundestruktuuriga. 3) "Selektiivne" tasand - valikutasand, kus tuleb uurida seda, mis printsiipide järgi tuleb valida. See, mida me üldse mingist ajast kätte saame kunstide kaudu, on kellegi poolt välja valitud. Kultuurilised traditsioonid pannakse kokku mingit sotsiaalset huvi teenides. Selektiivne traditsioon tõrjub teatud asju ja selektsioon teenib kellegi huve. Kunsti tegeliku väärtuse möödupuuks alatihti aeg. Ars longa vita brevis. Raymond Williamsi peateos: "Culture and Society" (1958) Massid on hüsteerilised ja barbaarsed, kultuuri vastand. Williams näeb masside manipuleeritavuses ohtu. Demokraatia on liiga tähtis, et seda massidele usaldada. Massidemokraatiat ei ole Williamsi sõnul olemas, on ainult demokraatia. Mass on meist alati eemal, see on teised inimesed, me ei arva iseend kunagi massi hulka, sest see on meist väljaspool. Williamsi sõnul on
valikutele lõpuni truuks jäämisest; ka Tammaru Margusele ühes episoodis omistatud Hamleti „Olla või mitte olla?”-monoloog mõjus viitena üldinimlikele valikudilemmadele. 1970ndate keskpaiku lavastas Mikiver Draamateatris nii radikaalset lääne dramaturgiat (John Arden, Kurt Vonnegut) kui ka Konstantin Trenjovi revolutsiooninäidendi „Ljubov Jarovaja” (1977) – viimane pakkus huvitavate näitlejatööde kõrval nii mõnegi kõneka kujundi, näiteks alatihti käsi peseva revolutsionääri kujus peituva allusiooni leedi Macbethile (Neimar 1996: 6). 1343. aasta maarahva ülestõusu ajast pärit nelja eestlasest kuninga lool põhinev Jaan Kaplinski näidend „Neljakuningapäev” tõstatas sümboolselt küsimuse rahvuslikust eneseteadlikkusest (see teema oli 1970. aastate kultuuris üldisemaltki aktuaalne); Mikiveri tõlgenduses (1977) jäi „Neljakuningapäev” aga ideoloogilise masinavärgi hammasrataste vahele, jõudes vaatajateni vaid 11 korda
Üldine, vaimne protsessi kirjeldamine. 3) "Selektiivne" tasand - valikutasand, kus tuleb uurida seda, mis printsiipide järgi tuleb valida. See, mida me üldse mingist ajast kätte saame kunstide kaudu, on kellegi poolt välja valitud. Kultuurilised traditsioonid pannakse kokku mingit sotsiaalset huvi teenides. Selektiivne traditsioon tõrjub teatud asju ja selektsioon teenib kellegi huve. Kunsti tegeliku väärtuse möödupuuks alatihti aeg. Selective ei tähenda ainult parimat, vaid tõlgendamine ,,interpretatsioon" nt. viitamine filmile, loob karakteri. Need 3 tasandit koostatakse kellegi huvides. Nt. ,,regatti" jäätis meenutus nostalgiliselt ja süütust Nõuk ajast. Kultuuri kolm määratlust: 1) kultuur kui dokumentatsioon. Kult on salvestanud inimkogemus. Nt. valitakse parim teaos ja seda peetakse väärtuslikuks 2) kultuur kui ideaal, mingite universaalsete väärtuste kogum.
XXV - Talus oli 7 last: Krõõda 3 tütart Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres; Marilt poeg Indrek ja veel Jussi lapsed Juku ja Kata - Indrekut hoiavad enamjaolt Liisi ja Maret, kes venda vahel näpistavad nii et see nutma hakkab, mis peale tuleb Mari poissi hoidma - kopli-Vargamäel on laste ühine majapidamine, sellest võtab osa ka karja-Atu, lastel omad põllud, kraavid, loomad, kohtud jms, peamine suur töömees, kes enda õlul kõike kannab on Atu, mäng peab alatihti Liisi ja Mareti jaoks pooleli jääma, sest peavad minema last hoidma - Andresel palju tööd, sest nagu on lapsi juurde tulnud, keda toitma peab, on ka loomi ja seega on vaja rohkem heina teha ja põldu harida - Majandus tõusis, viinavabrikud tahtsid järjest rohkem kartuleid, et alkoholi teha, need kes oma kartulit müüsid said palju raha ja käisid seda kõrtsis laiaks löömas, Andres aga nende hulka ei kuulunud, sest ta käis harva kõrtsis ja joomisega ei tegelenud, see oli nö vaesuse
metsaserval isegi piilumas, kuid sõpra ei näinud ta kusagil, ainult Magdaleenat ja Salme sõbrannasid, kes riietusid juba vastavalt külaelanikele, Leemeti ainsaks mängukaaslaseks jäi Ints, sest kuna kõik metsast lahkusid, sulges Tambet oma pere onni, kartes, et see võiks ka neid nakatada, Hiie oli nukker - Leemet ootas ikka veel pikisilmi kohtumist Pärtliga, Ints püüdis teha lohutada külainimeste üle pilkavaid nalju tehes, kuid see ei tõstnud poisi tuju, nad käisid alatihti metsaservas jälgimas külaelu ja Leemet ei andnud ennem alla, kui oma vana sõpra nägi, ta sisistas talle ussisõnu, et ta tähelepanu saada ning Pärtel tuli tema juurde, ta oli muutunud, talle meeldisid külainimesed ja viljalõikus, ta uskus nüüd Jumalasse ja rääkis sellist juttu nagu Ülgas põhimõtteliselt, Intsu nähes ta kohmetus, kuid kallale ei läinud, tunnistas siiski, et külarahvas
selle juurde käib suur mäng ja võõritus. Tuleks märgata, et ta hakkab loominugu algusest peale liikuma ühe tegelaskujuga läbi mitme kümnendi. Kui meil on väidetavalt kätte jõudnud postmodernistlik ajajärk, siis see väidab, et midagi algupärast pole olemas ja loomulikult pole Fabiean enam algupärane kuju, see on avalikult laenatud Kästneri proosast. Muti Fabian on intelligentne kuju, kelle puhul võib väita, et ta alatihti satub mingitesse konfliktsituatsioonidesse, kus ta ise liigub alati vaimukõrglusel aga peab liikuma vaimumadaluses, sellest tulenevad konfliktid. Ta armastab kujutada haritud seltskonda ja mingis mõttes kirjutada seda Fabiani kuju enda lähedaseks. Romaanis „Hiired tuules“ ei ole iseenesest tegemist Fabianiga, kuid on tegemist väga fabienliku kujuga (Victor), kelle pilgu läbi mängu jälgitakse. Selles mängus omakorda saab peategelaseks Jermakoff. Tegemist on teatriromaaniga
. sa oled õnnelik selle üle, et vähemalt keegi suutis oma õnne leida .. kui oled väljas, siis alati tõmbad näole võltsnaeratuse ja kui koju jõuad, siis need pisarad hakkavadki voolama .. need samad pisarad, mida sa üritasid terve päev peita .. ja nii päevast päeva .. kuni sa leiad uue ja armud .. aga ma tunnen ikkagist, et see ei juhtu varsti .. et ma ei suuda veel pikka aega kellegisse teisse armuda, sest pole enam kedagi vaja .. mitte ühtegi teist, kui aint sind ! aga alatihti ma jään mõtlema, et perse ma ei viitsi masetseda, et sa oled nii värdjas ja et sa polegi vist mind väärt aga putsi, mõistus ja hing on nii erinevad asjad .. mõistus räägib, et vittu kõik, peaks rahunema, aga süda toksib, et ei tohi alla anda ja oma lootused kaotada, kasvõi mikroskoopilised .. ja nii sa satudki segadusse .. " kõige valusam viis igatseda inimest on olla temaga koos ja teada , et sa ei saa teda kunagi endale " .. vähe õige .
Lastel avaldub rauavaegusaneemia tavaliselt tähelepanu ja mäluhäiretena ning suureneb risk haigestuda sagedamini hingamisteede viirusinfektsioonidesse. Mida teha, kui suvepuhkus on veel kaugel ja sa tunned ennast väsinult. Rannahooajale mõeldes loobud ka veel liharoogadest. Siis võib juhtuda, et sa saad vähe rauda ja võib tekkida rauavaegus. Rauavaeguse tundemärgid: -Nahk ja limaskest on kahvatud -Oled väsinud ja kõigest tüdinenud. -Kannatad alatihti peavalu. -Küüned on muutunud hapraks ja juuksed langevad välja. -Lihased on nõrgad ja kipuvad kergesti valutama. -Kõht on kinni, kuigi sööd kiudainerikast toitu. -Raske on millelegi keskenduda. -Hakkad väikesegi pingutuse korral hingeldama. -Lõhed tulevad suunurkadessee. Kehva enesetunde põhjuseks võib olla ainuüksi rauasisaldusega toitude nappus. Tekib rauavaegusaneemia. Rauavaeguse all ei kannata tavaliselt mehed ega üleminekuea seljataha jätnud naised
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
suletud ring. umbes 25 000 mõrva. Selle tulemusena võivad tekkida hir- misest. Teleri mõju all olevad lapsed liiguvad vähe, näksivad mud ja unehäired, samas aga võib liigne vägivalla nägemine alatihti rasvarikkaid kartulikrõpsejms. Sageli tekitab just liigne nüristada mõistust ja anda halba eeskuju. kehakaal stressi ning teeb lapsest koolikaaslaste seas naeru- Televiisorist võib kergesti sõltuvusse sattuda. Action ja aluse. power mõjuvad vaatajale elustavalt, tekitades positiivsena Televiisor haarab üheaegselt meie peamisi meeli - näge- mõjuvat erutusseisundit
Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel- Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal.
mäletad, mu arm?" (3 köidet; Lund 19511959) kajastub kodumaa kaotamise traagika ,,Ekke Moor" I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas 45 kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel-Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal.
Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel-Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal.
koolikeskkonnas, samamoodi näitavad mõned andekad õpilased üles suurt visadust ja jõupingutust isegi sel juhul, kui nad suudaksid saada suhteliselt häid tulemusi ka vähese jõupingutusega. Ka Dweck (2000) osutab, et sugugi kõik andekad ei ole orienteeritud meisterlikkuse saavutamisele, mõned lapsed on rohkem mures läbikuk- Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 53 kumise pärast ja kahtlevad alatihti oma võimetes. Samuti ei innusta aka- deemiline edukus andekaid sageli suurematele väljakutsetele. Pullmanni (2005) tulemustest nähtus, et seos enesekindluse ja akadeemilise edu (hin- nete) vahel väheneb alates kaheksandast klassist. Põhjust, miks intelligent- sete õpilaste puhul madal enesehinnang ei tarvitse alati tähendada halbu hindeid, näeb ta selles, et akadeemiliselt edukad õpilased on enese suhtes kriitilisemad, ka võivad nad püstitada madalamaid ootusi oma akadeemi-
Ta algatas ka rühmatoas mänge, kus juhttegevuseks oli kellegi või millegi hävitamine ning kus lendasid ebaviisakad sõnad. Ikka ja jälle tekkisid suured tülid rollide jaotamise ja mänguasjade pärast. Ebaedu kutsus esile vihapurskeid, ropendamist, tõukamist, löömist ja solvanguid, eriti liidri käitumises. Poisid, kes soovisid liidri sõprust taotleda, muutusid teiste laste suhtes agressiivseks, et maandada ebaõnnestumisest tekkinud solvumist ja viha. Õpetaja pidi alatihti sekkuma tapmise, uputamise ja surmamise mängimisel Barbiede ja McDonaldsi mänguasjadega; hoolimatul suhtumisel haigesse kaaslasesse või nukusse; lelude lõhkumisel ja loopimisel; sõnalisel ja füüsilisel ähvardamisel; rüselemisel; löömisel, tõuklemisel ja ebaviisakate sõnade kasutamisel; kadedusel ja ebaõiglusel mänguasjade ja maiustuste jagamisel.
Tema loomingu romantiline kujutuslaad, rikas ainevalik ja karakteriloome põhineb fantaasial, tinglikkusel ja sümboolikal. 83 EKKE MOOR I Neenu Moor tuleb laudast. Ta näeb ranas askeldavat naabrimeest-Toomas Uuvet. Nad lähevad Ingelandi laadale.Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel-Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
