Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"alati" - 501 õppematerjali

alati

Kasutaja: alati

Faile: 0
thumbnail
1
doc

Jõud ja Impulss

Kiirendus sõltub jõust. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=G*m1m2/r², Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus). Raskusjõud on jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (tugi puudub). Keha kaal on elastsusjõud. Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Hõõrdejõud mõjub ka paigalseisvatele kehadele (klaas käes, nael seinas). Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel ja mõjub piki kokkupuutepinda...

Füüsika
144 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Liikumine

suurimat kaugust tasakaaluasendist ning täisvõnkeks võnkuva keha liikumist ühest äärmisest asendist teise ja tagasi. Võnkeperioodiks nimetatakse ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aega (tähiseks on T, ühikuks s) ning võnkesageduseks täisvõngete arvu ühes ajaühikus (tähiseks F, ühikuks herts=1 Hz=1/s). 1 Hz on sagedus, mille korral 1 s. jooksul tehakse 1 täisvõnge. Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub alati teatud aeg. Mida inertsem on keha, seda suurem on keha mass....

Füüsika
136 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Magnetism ja elektromagnetiline induktsioon

Nähtust, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena tekitab aine ka ise magnetvälja, nimetatakse aine magneetumiseks. Magnetväli jaguneb voolu- (juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju (magnetnõel pöördub risti juhet), kahe paralleelse juhtme vahel mõjuvad juhtmega risti asetsevad jõud) ja püsimagnetväljaks (ümbritsetud alati magnetväljast, jaguneb tinglikeks põhja-ja lõunapooluseks, poolitamisel jääb kahe erineva poolusega püsimagnetiks, omadusi määrab eelkõige elektronide olemuslik magnetväli). Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus (tähis B ja ühik tesla T)...

Füüsika
233 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Perioodilised liikumised

Pöördenurgaks nimetatakse nurka, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Pöördenurka mõõdetakse radiaanides ( rad = 180°). Pöördenurk on kõigil punktidel ühesugune. Joonkiirus (v) on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. Ringliikumise nurkkiiruseks (; rad/s) nimetatakse pöördenurga ja selle sooritamiseks kulutatava ajavahemiku jagatist. Sirgjoonelisel liikumisel on keha kiirus suunatud alati piki trajektoori. Ringliikumisel muutub kiiruse suund pidevalt. Trajektoori puutuja on sirge, mis on antud punktis raadiusega risti. Kiirus on suunatud piki puutujat risti raadiusega. Kiirendus on kiirusvektori muudu ja selleks kulunud ajavahemiku jagatis. Ringjoonelisel liikumisel esineb (suunamuutustest tingitud) kiirendus ka siis, kui kiiruse arvväärtus ei muutu. Kesktõmbekiirenduseks (ak) nimetatakse suunamuutusest tingitud kiirendust, kuna ta on suunatud alati keha trajektoori...

Füüsika
86 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Päikesesüsteem, tähed ja universum

See on tingitud Kuu tiirlemisest ümber Maa vastupäeva suunas. Kuu teeb täisringi tähtede taustal tähekuu jooksul (27,3 ööp.). Samal ajal pöörleb kuu ümber oma telje nii, et Maa poole jääb ikka üks ja sama külg. Kuu niisugune pöörlemine on välja kujunenud Kuu poolt põhjustatud Maa ookeanite loodete pidurdaval toimel. Kuu erinevaid ilminguid nimetatakse Kuu faasideks. Päike valgustab alati poole kuu pinnast, mida me siis näeme Maalt kas täielikult või osaliselt või üldsegi mitte, sõltuvalt sellest, missugune Kuu valgustatud pinnast on parajasti Maa poole pööratud. Esineb hästi harva ja on vaadeldav lühikest aega. Päikesevarjutus tekib, kui kuu varjutab meie eest päikese. Selle korral lõikab Maa pind Kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Täielik päikesevarjutus algab ja lõpeb alati osalise päikesevarjutusega. Kuuvarjutus tekib, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse...

Füüsika
157 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Termodünaamika konspekt

Kehade siseenergiat on võimalik muuta mehhaanilist tööd tehes. Kui mingi süsteem teeb tööd välisjõudude vastu, siis tema siseenergia väheneb. Kui välisjõud teevad tööd mõne süsteemi jõudude vastu, siis keha siseenergia suureneb. Praktikas on ainsaks võimaluseks kasutada töötava kehana mingit gaasikogust. Gaasi paisumise töö on alati võrdeline rõhuga ja ruumala muuduga antud rõhul. Isohoorilises tööprotsessis läheb kogu juurdeantav soojushulk siseenergia suurendamiseks. Isobaarilise protsessi puhul jaguneb juurdeantav soojushulk paisumise töö ja siseenergia muudu vahel. Isotermilises protsessis läheb koju juurdeantav soojushulk paisumistööks (kõige kasulikum). Tsükliline protsess on ainus võimalus kestvaks soojuse muutmiseks tööks ning selle puhul tuleb paisuvat gaasi vahepeal ka jahutada ja kokku suruda...

Füüsika
117 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Töö ja Energia

Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent F cos . Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt või kui liikumissuuna ja jõu vaheline nurk on alla 90° on töö positiivne (atra vedav hobune), vastupidisel juhul aga negatiivne (raskusjõud). Füüsikas mõeldakse võimsuse (N) all töö tegemise kiirust. Keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nimetatakse energiaks. Tööd tehakse alati energia arvel. Liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Potentsiaalset e. varjatud energiat omav keha võib, aga ei pruugi tööd teha. Rääkides seda tüüpi energiast, tuleb tingimata märkida, mille suhtes ta mõõdetud on. Keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat nimetatakse keha mehhaaniliseks koguenergiaks. Energia jäävuse seaduse järgi ei saa energia tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele....

Füüsika
200 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vooluringi mõisted spikker

Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne voolutugevuste summaga rööbiti ühendatud juhtides (I=I1+I2). Rööbiti ühendatud n ühesuuruse takistuse juhi kogutakistus on n korda väiksem üksikjuhi takistusest (R=Ri/n). Rööbiti ühendatud juhtide kogutakistuse pöördväärtus on võrdne juhtide takistuste pöördväärtuste summaga (1/R=1/R1+1/R2). Lüliti ühendatakse tarvitiga alati jadamisi. Voolutugevus sõltub vooluallika ning juhtide omadustest. Galvani ja Volta (lõi 1799. a. esimese keemilise vooluallika) avastus, et elektrilaeng võib tekkida kahe eri metalli ja elektrolüüdi vesilahuse kontaktis, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Et tekitada juhis kestvat elektrivoolu, tuleb ühendada juht suletud vooluringi, milles on vooluallikas. Vooluallikas on seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel...

Bioloogiline füüsika
127 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kliima

Maakeral paiknevad püsivad kõrgrõhualad 30...40º pl. ning ll, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Tsüklonid lähtuvad Eestisse Islandist, sest seal asub aastaringselt Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib P-Atlandi hoovuse mõhul, mis viib sooja vett ning selle kohal ka sooja õhku kaugele põhja. Tsüklonid on madalrõhkkond ning antitsüklonid kõrgrõhkkond. Talvel on orgudes alati külmem kui mäenõlvadel, kuna külm õhk on raskem ja vajub oru põhja. Lääne-Eestis (Vilsandil) on talvel ­2ºC ning suvel 15ºC, Ida-Eestis (Narvas) aga ­7,3ºC ning 17ºC. Ühesõnaga on talvel soojem Lääne-Eestis ning suvel Ida-Eestis. Kasvuhooneefekt seisneb selles, et atmosfääris olevad süsihappegaas ning nn kasvuhoonegaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, kuid takistavad maa pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi, mistõttu maapind soojeneb....

Geograafia
165 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sulamid ja korrosioon

Metallide hävimist ümbritseva elukeskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon ­ roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).)...

Keemia
68 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kümnevõistlus

Tema nimel oli kümnevõistluse maailmarekord ja ta oli võitnud pronksmedali Pariisi olümpiamängudel. Hiljem sai ta rahvusvahelise tunnustuse ka Poola olümpiameeskonna treenerina ning mitmete spordiraamatute autorina. Klumberg sündis 17.04.1899 ja suri 10.02.1958. Eesti kergejõustikus on mitmevõistlus alati aukohal olnud. Rahvusvahelisele areenile pääsesid juba düünipoiste esindajad. Need Tallinna töölisnoored, kes sajandi algul hakkasid Tondi liivaluidetes mitmesuguseid kergejõustiku alasid harrastama, olid algul kõik omamoodi mitmevõistlejad. Meheks, kes ületas A. Klumbergi 25 aastat püsinud Eesti rekordi, oli Heino Lipp. Temal kujunes kümnevõistlus kõrvalalaks, kuid erakordsed kehalised võimed ja visa võitlejahing võimaldasid tõusta maailma oma aja parimaks kümnevõistlejaks...

Kehaline kasvatus
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kunstiliigid

Mahulised objektid paiknevad ruumis ja nende vorm liigendab seda. Hoone jaguneb peafassaadiks (kõige enam avalikkusele esindatud külg, rohkem kaunistatud, peasissekäik on esile tõstetud) ning külgfassaadiks (maja ülejäänud küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks ­ sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel). Sisekujunduses liitub skulptori, arhitekti, disaineri, maalikunstniku jne. looming....

Kunst
105 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kõrgrenessanss

Milano hertsog kutsus ta Milanosse tööle ning Leonardo jäi temaga kuni 1409. aastani (ta oli pidude korraldaja ja sõjaväeinsener, kunstiga tegeles üksnes vabal ajal). Tema loomingus eristus kaks olulist perioodi: Milano periood ("Madonna grotis" (1483), "Püha õhtusöömaaeg" (1496 ­ 1497) ning Firenze periood (1501-1506; "Mona Lisa" ehk "Gioconda" ehk "La Joconde" oli esimene psühholoogiline portree (Mona Lisa vaatab alati vaatajale otsa, ükskõik millise nurga alt teda ka ei vaadata); naine maalil on vabas asendis, tema käed on näha (selles saavutamiseks tegi da Vinci palju uurimistööd, nägemaks, kuidas sõrmed olema peavad, arendas välimuse kujutamise täiuseni). Kasutas ohtralt kolmnurk-kompositsiooni, sest see mõjub kõige majesteetlikumalt. Et inimkeha võimalikult hästi kujutada, käis da Vinci salaja surnukuuris laipu lahkamas. Maalides arvestas õhu perspektiivi. Leonardo da Vinci suri 1519...

Kunstiajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Visuaalse kunsti liigid

Stilisatsioon on looduslike vormide muutmine süsteemi sobivuse huvides. Idealiseerimine on looduslike vormide parandamine ideaalile vastavuse huvides. Kunstiteos on mingi kavatsuse teostamine mingis materjalis. Näitused said alguse 16-ndal sajandil, regulaarselt hakkasid need toimuma aga 18. saj. Visuaalse kunsti liigid on arhitektuur (oluline ruumimõju, mahulised objektid ruumis, nende vorm liigendab seda, hoone jaguneb peafassaadiks ja külgfassaadiks, alati ühiskonna ja ideaalide kehastus, ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega, jaguneb sakraalseks e. kiriklikuks ja proffaannseks e. ilmalikuks), skulptuurikunst (mahuline vorm, 3D, väljaraiumine (kivi, puit, jää; lõikamine, tahumine, nikerdamine; kõvast materjalist tükke välja lüües; vabalt välja raiumine (silma järgi), punkteerimine), modelleerimine (pehmest materjalist; voolimine; põletatud savi on keraamika), kokkukogumine e. assamblaaz (erinevate...

Kunstiajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Motivatsiooniteooriad

1 MOTIVATSIOON Sõna motivatsioon pärineb ladina keelest ­ motus ehk liikumapanev jõud. See suunab inimese tegevust, on ajendiks, mis varustab teda energiaga. Motivatsioon tekib vajadustest ja eesmärkidest ning avaldub tegevustes. Vajaduste rahuldamine saavutatakse tegevuse kaudu ning tegevustel on alati kindlad eesmärgid. Motivatsioon on inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Olemas on nii väline motivatsioon kui ka sisemine motivatsioon. Välimine motivatsioon on "käegakatsutav" tasu, näiteks palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon on seotud psühholoogilise tasuga ­ võimalus rakendada oma võimeid ja olla tunnustatud. Töötajate rahulolu on tihedalt seotud motivatsiooniga, seega saab tööga rahulolu...

Juhtimise alused
925 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Instrumentaalmuusika

Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj. Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingus. Klassikaline sonaat on 3 või 4 osaline instrumentaalteos. Sonaadi vorm: 1. Ekspositsioon (teema esitlus; pt ­ peateema, kt ­ kõrvalteema), 2. Töötlus (teema arendus või -töötlus), repriis (alguse kordamine; coda - lõpetus). Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. Sümfoonia esimene osa on alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet n...

Muusika
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pärimisseadus

Pärimisvõime on isiku võime pärida. Pärimiskõlbmatu on isik, kes on toime pannud pärandaja vastu surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, isik, kes teadvalt ja seadusevastaselt takistas pärandajat testamenti tegemast või muutmast või isik, kes hävitas või muutis omavoliliselt testamenti või pärimislepingut. Esimese järjekorra sugulased on lapsed, teise vanemad ja kolmanda vanavanemad. Abikaasa on alati võrdne, pärides esimeses järjekorras vähemalt veerandi, teises poole pärandusest. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi liigid on notariaalnte testament (tähtajatu; jaguneb notariaalselt tõestatud testamendiks (koostatud notari juures ja on seal ka hoiul) ning notarile kinnises ümbrikus hoiule antud testamendiks), kodune testament (kestab pool...

õigus
171 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Filosoofid ja nende ideed

Sünteetilised väited ütlevad midagi uut maailma kohta. 2.Kanti teoreetilise filosoofia põhiprobleem: Kanti jaoks on keskne meie tunnetuse võimalikkuse tingimuste analüüs. Seega on tema jaoks keskne küsimus: kuidas on meie tunnetus võimalik? Ja ennekõike keskendub Kant just sellisele tunnetusele, mis inimesel on sõltumatult igasugusest kogemusest. Kõige üldisemalt viitab a priori (aprioone) alati kogemust sõltumatusele ja a posteriori ( aposterioone ) kogemusest sõltuvusele. Kanti järgi võibki öelda, et teadmiste puhul on oluline küll kogemus, aga samas on meil ka teadmisi mis ei sõltu kogemusest. Lisaks sellele leiab ta, et meie tunnetuses on alati aprioone komponent. Kanti huvitab ennekõike meie tunnetus a priori. Aga tõsine probleem, mida Kant püüab lahendada, on see: kuidas on võimalikud sünteetilised väited a priori? See probleem on oluline selle tõttu, et kogu...

Filosoofia
589 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

TAIME- JA LOOMARAKU EHITUS JA TALITLUS

On ainu ja hulkrakseid organisme. Rakkudel on aga ühiseid tunnuseid (ehituslikud). TAIME JA LOOMARAKU ERINEVUSED Taime ja loomarakul on 3 põhilist erinevust: Taimerakul on olemas rakukest, loomarakku katab vaid rakumembraan Taimerakul on olemas vakuoolid (taimemahla mahutid), loomarakus aga puuduvad Taimerakus on olemas plastiidid (kloro, kromo ka leukoplastid), loomarakus aga alati puuduvad ORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED Nii nagu inimesel, taimedel ja teistel elusorganismidel on elundid, on rakus organellid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. 1. Rakumembraan ­ hoiab rakku koos ja reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja. On poolläbilaskev. 2. Rakuplasma ­ ehk tsütoplasma. Läbipaistev poolvedel sisu koos selles paiknevate väikeste moodustistega (organellidega). Seob raku tervikuks. 3...

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elekter

Magnetnõelale mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhtme lõigu pikkusega ning pöördvõrdeline kauguse ruuduga F=const I*l/r2 Kaks vooluga juhet mõjutavad teineteist magnetväljade kaudu jõuga... 1) Paralleelsete juhtmete korral on jõud maksimaalne. Ristuvate juhtmete vahel jõud ei mõju. 2) Kui paralleelsetes juhtmelõikudes kulgevad samasuunalised voolud, siis mõjub juhtmete vahel tõmbejõud. Vastassuunaliste voolude korral mõjub tõukejõud. 3) Jõud on alati risti juhtmelõiguga, millele ta mõjub Juhtmelõikude vahel mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega kummaski juhtmes ning lõikude pikkusega ja pöördvõrdeline juhtmelõikude vahekaugusega F=KI1I2l/d AMPERE'I SEADUS. MAGNETINDUKTSIOON. Magnetväljas juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline juhet läbiva voolu tugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ja siinusega nurgast voolu suuna ning magnetvälja suuna vahel F=Bilsin...

Füüsika
141 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun