Geograafia Demograafia- ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rahvastikurühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. )uurib rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi) Demograafiline üleminek- rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Inimarengu indeks(HDI)- Kasutatakse riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. (olulised koponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng) Traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Nüüdisaegne rahvastikutüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus ...
Sageli on kirjeldusi just sel põhjusel hinnatud 0 punktiga, sest töö ei vasta teemale. Tihtipeale mõjutab õpilast ka mõni lähedane teema, mille kirjutamist on harjutatud. See tõestab veel kord, et eksamiärevuses tuleb lugeda küsimusi ja tööülesandeid äärmise tähelepanuga ning vältida kiirustamist. 2. Vastuse kavandamine Mõtestage teema lahti ja koostage märksõnade abil oma arutluse (3) loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade järjekord. Ei ole mõttekas vormistada mustandit kirjandi vormis ja kulutada hulga väärtuslikku aega, vaid tuleks teema avada märksõnadega, jälgides töö kavandamise loogilist struktuuri. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Näiteks: Sissejuhatus Ajaline määratlus Ajalooline taust Alateema
leemi kõikides selle avaldumise vormides (näiteks teema "Vietnami sõja roll külmas sõjas" puhul tuleb käsitleda Vietnami sõda kui üht külma sõja kriisikollet, mitte aga lihtsalt kirjeldada sõjasünd- musi ilma ajaloolist tausta avamata). Vastust kavandades on mõistlik alustada mustandiga. Kõigepealt mõtesta teema lahti ja koosta märksõnade abil oma arutluse loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade järjekord. Ava teema märksõnadega. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline määratlus, ajalooline taust . Alateema (näited/faktid) Alateema Alateema jne Kokkuvõte: järeldused ja hinnang Selline struktuur peaks olema lühike kokkuvõte vastuse (arutluse puhtandi) peamistest märk- sõnadest koos mõningate ülestähendatud faktidega iga punkti juures, mis toetaksid esitatud põh- jendusi
Kui teema asetab probleemi kindlasse konteksti, tuleb seda ka nii ksitleda, mitte kirjeldada prob-leemi kikides selle avaldumise vormides (niteks teema Vietnami sja roll klmas sjas puhul tuleb ksitleda Vietnami sda kui ht klma sja kriisikollet, mitte aga lihtsalt kirjeldada sjasnd-musi ilma ajaloolist tausta avamata). Vastust kavandades on mistlik alustada mustandiga. Kigepealt mtesta teema lahti ja koosta mrksnade abil oma arutluse loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade jrjekord. Ava teema mrksnadega. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka phiseisukohad ja konkreetsed nited. Kava struktuur: Sissejuhatus: ajaline mratlus, ajalooline taust . Alateema (nited/faktid) Alateema Alateema jne Kokkuvte: jreldused ja hinnang Selline struktuur peaks olema lhike kokkuvte vastuse (arutluse puhtandi) peamistest mrk-snadest koos mningate lesthendatud faktidega iga punkti juures, mis toetaksid esitatud ph-jendusi. Mustandi kirjutamine on
• Teonimede rohke kasutamine (postisaadetiste laialikandmine) • Standardväljendid (tunnistada kehtetuks; annab vastutuse üle kolmandale isikule) • Täpne ja neutraalne sõnavara, kujundlikkuse, emotsioonide ja isikupärase sõnakasutuse vältimine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgimine Teadusstiil • Võõrsõnarohkus • Terminite rohkus • Definitsioonide rohkus • Sünonüümide vältimine terminite asemel ja sellest tulenevad sõnakordused • Teemade ja alateemade nummerdamine • Liigituste esitamine puntki kaupa ja nummerdatuna • Arvandmete, skeemide ja graafikute esitamine teksti sees või teksti lisana • Keerulised lausekonstruktsioonid • Tsitaatide ja refereeringute selge eristamine • Kirjakeele normide kõrvalekaldumatu järgmine • Ranged vormistusnõuded ja kindel struktuur teadusliku uurimuse puhul Ajakirjandusstiil • Ilmekas ja kujundlik keelekasutus, palju metafoore pealkirjades
raamatu konspekteerimisel jpm. Koostamise käik: · Lehele kirjutatakse teema v. probleemi nimetus ning ümbritsetakse see kas ovaali, ringi v. nelinurgaga. · Piiritletud kujundist tõmmatakse välja jooned, mis kujutavad edasise teemaarenduse suundi v. alaprobleeme. · Joonte otstesse tehakse uued kujundid (ovaalid, ringid jne), neisse kirjutatakse alateemad v. probleemi kirjeldavad märksõnad. · Alateemade juurest väljuvatele joontele märgitakse ideed ja mõtted, mis aitaksid vaatlusalust alaprobleemi määratleda v. lahendada (selgitused, täpsustused, eesmärgid, lähteülesanded, soovitavad tulemused, vahendid, sobivad tsitaadid, isikunimed, faktid jms). · Paberi kasutamata ossa kirjutage uitmõtteid, küsimusi jne. NB! Kasutage lühendeid ja sümboleid! Kui probleemi kallal töötab mitu inimest on soovitav
lähtuvalt alustada teema avamist ja oma seisukoha põhjendamist. Kui on eeldatud võrdlevat analüüsi, peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitusest. Vastuse kavandamine Mõtestage teema lahti ja koostage märksõnade abil oma arutluse loogiline kava. Märksõnad! Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Näiteks: Sissejuhatus Ajaline määratlus Ajalooline taust Alateema Alateema Alateema Alateema Alateema Kokkuvõte: järeldused ja hinnang Teemaarendus Hea sissejuhatus ergutab lugeja huvi ja tekitab
- Küsimused enne intervjuud süstematiseerida: uudise alaosade kaupa, tähtsuse järgi, kas vastused on olemas või ei. - Mida enam on küsimused välja mõeldud, seda paremad on hiljem infokogumise tulemused. Seega: korralik eeltöö hoiab kokku aega ja vaeva. - Küsimused alati kohe üles märkida. - Küsimused peaks kohe viima arvutisse ja seal koondama rühmadesse. Rühmitamise aluseks on uudise osad ja alateemad. Siis on olemas tuumküsimused, alateemade küsimused ja taustküsimused. 2. Valida allikaid iga küsimuse taha. Ka siin on spontanne mõtlemine, aga ka süstemaatiline läbimõtlemine, kes sobib allikaks. - Leida iga küsimuse juurde palju ja väärtuslikke allikaid. - Mõelda, kes võiks juhatada uute ja puuduvate allikate juurde. - Oluline on teada, et ka reporter ise ja raamatud on allikad. - Kui allikad on valitud, siis mõelda, kes neist on kättesaadavad, kellest alustada, keda saab intervjuuda telefonitsi.
varem. Püüd aja mõistet lahti filosofeerida on tekkitanud sajandite jooksul palju erimeelsusi ning konsensuseni pole tänaseni täielikult jõutud. Kas aeg on absoluutne või põhineb suhtel või põhineb aeg inimese tekitatud meelepettel. Töö jaguneb teoreetiliseks ning uurimuslikuks osaks. Teoreetilise osa jagan kolmeks suuremaks alapeatükiks milleks on “Aeg füüsikalise terminina ja relatiivsusteooria”, “Aeg filosoofias” ja “Aeg psühholoogias” kõigi alateemade raames keskendun ka nende arengule läbi inimkonna ajaloo. Uurimuslikus leian vaste küsimusele "Mida teavad Kadrioru Saksa Gümnaasiumi õpilased aja mõistest." Töö hüpoteesiks püstitan väite “Aeg on subjektiivne ning tema olemusele ei ole võimalik leida vastet kasutades vaid üht valdkonda olles selleks siis füüsika, filosoofia või psühholoogia." Uurimustöö eesmärgiks olen seadnud uurida aja mõiste arengut läbi inimkonna ajaloo ning
• Viies osaliselt õpet läbi ajutiselt või püsivalt rühmades (nt õpiabi- või tasemerühmad) või individuaalselt. • Osutades tugispetsialistide (eri- ja sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog) teenuseid. • Moodustades eriklasse erivajadustega õpilastele. KIP - kerge intellektipuudega lapsed. Kohandused õppe sisus: Järgida tuleb riiklikku õppekava ning püsida vastava klassi kindla aine raamides. Teema käsitluse sügavus. Peateemad jäävad samas. Alateemade seas võiks jätta mõned vahele, muuta järjekorda või teha hoopis järgmisel aastal. Õppida tuleb kõige (elulisemaid) olulisemaid teemasid, ilma milleta ei saa järgmises klassis hakkama. (Nt Harilike murdudega arvutamisoskuse treenimise mõttekus?) Klassis teksti asendamine samas teemas lihtsamaga Raamatu lugemisel asenda lihtsama, lühemaga või vähem lehekülgi Lugemik asendada lihtsama lugemismaterjaliga Kohandused õppe protsessis:
keerukaid lauseid ega arusaamatuid sõnu. Kuulaja mõistab kõne struktuuri. TIHEDUS – kõne pikkuse ja sisu vastavus. Halb pikk ja laialivalguv kõne. Paremini jälgitav ühe põhi- ja kolme kõrvalteemaga kõne. TEEMAARENDUS Tekst ei tohi olla liiga inforohke ega kõik laused kanda olulist tähendust. Liigendada ettekanne. Kuulajatel lihtsam struktureeritud kõnet jälgida. Kõne eri osi saab välja tuua pausidega alateemade nummerdamisega („esiteks“, „teiseks“, „kolmandaks“, aga ka „ühelt poolt“, „teiselt poolt“ teksti tutvustamisega projektori abil. TEEMAARENDUSE PEAMISED OSAD Seisukohtade, Oma seisukoha väidete esitamine, toetuseks esitan pooltargumentide kolm argumenti. järjestamine Esiteks väidan, et … Poolt- ja Ühelt poolt tähendab vastuargumentide see …, teiselt poolt
kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus: ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada), märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada), küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida), märgatust ja kogetust järeldusi teha, õpitut igapäevaelus kasutada. 2. Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik) Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes muutuvad nt millest tehakse omletti ja kuidas vedel muna kuumuse mõjul tahkeks muutub) Jõud ja liikumine (nt kuidas jõud ja liikumine seotud on) Energia (nt päike soojuse ja valguse allikana) Planeet maa ja seda ümbritsev
erinevad seisukohad vms. Kui kõige olulisemaks peetakse seda, millised on sündmuse tagajärjed, siis tuleb valida põhjus-tagajärg mudel jne. Oluline on, et reporter ei lepiks sellega, et paigutab materjali lihtsalt allikate kaupa üksteise järele. See ei too välja keskseid, olulisi suhteid. Üleminekud Et tekst oleks kergesti loetav, peab ära märkima teksti osade piirid ja osutama, millised on seosed nende vahel. võib osutada üleminekut juhtlõigult teema arendusele, eri alateemade piire, kõnelejate vahetumist jne. Selleks on kaks võttestikku: graafiline ja sisuline. Graafiline võttestik. Piiride osutamine taandridadega. Siin kehtib üks lihtne põhimõte: üks graafiline lõik peaks sisaldama ainult ühe alateema materjali. On kaks sellist reeglit taandridade paigutamiseks: • Parim on märkida iga alateema algus taandreaga ehk teha üks alateema võrdseks ühe graafilise lõiguga
Kordamisküsimused 1 Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? 2 Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? 3 Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? 4 Kuidas juhtida loodusalast arutelu? 5 Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega? 6 Millised loodusalased väärtushinnangud peaksid alushariduse käigus kujunema? 7 Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond? 1
t e h n o l o o g i a m a a i l m a s , hindab kriitiliselt tootmisprotsessi ning t ö ö e s e t (tööobjekti); — õpib mõistma i g a p ä e v a n ä h t u s t e o l e m u s t , omandab s ä ä s t l i k u majandamise põhimõtted; — tutvub kutseõppe võimalustega, kujundab valmisoleku elada ja töötada tänases ja tuleviku kiirelt muutuvas tehnoloogiamaailmas;‖ (cf: 1076). Töö – ja tehnoloogiaõpetuse õppesisu on avatud alateemade loeteluna, (RÕK:1076). Kui alates uuest õppeaastast on kasutada uuenenud õppesisule vastav, õpilasekesksemat õpet toetav, õppevara (vt 2.1.1), võib nentida, et seadus on tagatud. Ülaltoodut silmas pidades tõdetakse selles töös, et Riiklikus Õppekavas on loodud eeldusi õ p i l a s e k e s k s e m a õ p p e v i i s i valimiseks. Otsustav osa on õpikutel, tööjuhenditel, töövihikutel, projektitööde juhenditel. Ja õpetajal. Steel, Walter ja Merdith väidavad
t e h n o l o o g i a m a a i l m a s , hindab kriitiliselt tootmisprotsessi ning t ö ö e s e t (tööobjekti); -- õpib mõistma i g a p ä e v a n ä h t u s t e o l e m u s t , omandab s ä ä s t l i k u majandamise põhimõtted; -- tutvub kutseõppe võimalustega, kujundab valmisoleku elada ja töötada tänases ja tuleviku kiirelt muutuvas tehnoloogiamaailmas; (cf: 1076). Töö ja tehnoloogiaõpetuse õppesisu on avatud alateemade loeteluna, (RÕK:1076). Kui alates uuest õppeaastast on kasutada uuenenud õppesisule vastav, õpilasekesksemat õpet toetav, õppevara (vt 2.1.1), võib nentida, et seadus on tagatud. Ülaltoodut silmas pidades tõdetakse selles töös, et Riiklikus Õppekavas on loodud eeldusi õ p i l a s e k e s k s e m a õ p p e v i i s i valimiseks. Otsustav osa on õpikutel, tööjuhenditel, töövihikutel, projektitööde juhenditel. Ja õpetajal. Steel, Walter ja Merdith väidavad
See tõestab veel kord, et eksamiärevuses tuleb lugeda küsimusi ja tööülesandeid äärmise tähelepanuga ning vältida kiirustamist. 2. Vastuse kavandamine Mõtestage teema lahti ja koostage märksõnade abil oma arutluse (3) loogiline kava, kus on esile toodud ka alateemade järjekord. Ei ole mõttekas vormistada mustandit kirjandi vormis ja kulutada hulga väärtuslikku aega, vaid tuleks avada teema märksõnadega, jälgides töö kavandamise loogilist struktuuri. Alateemade juurde tasuks kirja panna ka põhiseisukohad ja konkreetsed näited. Näiteks: Sissejuhatus Ajaline määratlus Ajalooline taust Alateema Alateema Alateema
- kerge juhtida - uurija mõjutab - privaatne - jutt omas tempos - paindlik - saab süveneda Grupi- intervjuud - kerge analüüsida - raske juhtida - vastastikku mõjutatavad - raske leida ühist aega - liider mõjutab - ebaõnnestumise oht - vähem aega urgitseda Diaadgruppbi: kaks 3-4 liikmelist eri arvamusel olevat gruppi diskuteerivad omavahel. Peregrupp: vesteldakse koos kogu perega. Ettevalmistus: NB- mis on eermärk - alateemade fikseerimine + maht - põhi- ja abiküsimused igas liinis - projektiivtehnika: palun kirjelda oma esimest koolipäeva; emotsioone seoses millegagi - valige mõned pildid, mis iseloomustavad... - lõpetage lause oma sõnadega - rühmitage... sarnaste tunnuste alusel - rollimängud reaalsuse/fantaasia põhjal - valikud ja järjestamised Teostus: Soojendus. NB. Alusta alles siis kui kõik saavad oma ülesandest aru. Tasakaalusta vastajate aktiivsust. Austa igat
tõmmata paralleele samase nähtuse või probleemiga, teha vahekokkuvõtteid, korrata olulisi mõtteid uues sõnastuses jne. Sellist lisamaterjali nimetatakse redundantsiks ehk liiasuseks. Teemaarenduses peab kõneleja * liikuma lihtsamalt materjalilt keerukamale, * seostama uut infot juba tuttavaga materjaliga. Kasulik on ettekanne selgelt liigendada. Kõne tuleb esitada nii, et ühe mõttearenduse lõpu ja teise alguse vahel oleks selge piir. Alateemade järjestus peab olema loogiline, uute ja vanade mõtete vahele tuleb luua seoseid. Kuulajatel on lihtsam jälgida ning aru saada, kui nad tajuvad kõne struktuuri. Kõne eri osi saab välja tuua * pausidega, * alateemade nummerdamisega (,,esiteks", ,,teiseks", ,,kolmandaks"), * teksti tutvustamisega vaatevahendite abil (valgustahvel vms). Lõik on kasulik üles ehitada nii, et see toetaks kogu teksti mõistmist. Nii nagu
erinevaid materjale. Samuti pakub mulle huvi Ühendkuningriigi ajalugu ja ühiskonnakorraldus. Minu referaadi peamine eesmärk on anda ülevaade Suurbritannia majandusest- analüüsin riigi geograafilist asendit, arengutaset, rahvastikku, energiamajandust, põllumajanduse majanduslikke ja looduslikke eeldusi ja turismi. Oma töö koostamiseks kasutasin teatmeteoste "ENE" ja "Eneke" ning mitmete internetilehekülgede abi. Ühtseid materjale alateemade kirjutamiseks ei leidunud, vaid suur roll oli statistiliste andmete iseseisval analüüsimisel. Töö on jaotatud osadeks riigi majandust enim mõjutavate tegurite kaupa. On peateemad ning nende alajaotused. Alapeatükid on vajalikud andmete selgemaks esitamiseks, et töö lugemine oleks mugavam ja tekst kergemini arusaadav. I. Riigi üldiseloomustus 4 1.1. Üldandmed
See jaguneb kolmeks: a. Teema-arenduse materjali ja lisainfo eraldamine. Esmalt tuleb kontrollida, kas teema-arendus ning taust ja perspektiiv on eraldi. Tavalisim viga on taustalausete või lõikude paiknemine keset teemaarenduse osa. Seejärel tuleb tõsta lisamaterjali teema-arenduse järele. Nii selgub materjal, mis ei sobi. b. Teema-arenduse korrastamine. selle too tulemuseks on alateemade kaupa korrastatud ja kooskõlas materjal. Esmalt tuleb kontrollida, kas ühe alateema materjalid on kokku kogutud. Teine ülesanne on vaadata, kas juhtlõigus olev fakt on lahti räägitud ja vastav osa paikneb kohe pärast juhtlõiku. Kolmandaks kontrollida, kas kompositsioon vastab valitud struktuurimudelile ja tõsta vajadusel lauseid ringi. c. Tausta jagamine. Siis tuleb üle vaadata lisainfo, eelkõige taust
lisamist. Õpetatakse kasutama meiliprogrammis elektronkirjade organiseerimist ja haldamist. Interneti lehel saab valida kahe lehe vahel: 1. IE 7.0 / MS Outlook 2007, otselingina vajuta SIIA . 2. IE 6.0 / MS Outlook 2003, otselingina vajuta SIIA . Avanevas aknas vali kasutaja „Kasutaja“ ning kliki valikut „Sisene“. Koolitusülesanded on eestikeelse tekstiga. 2.3.4.1 Veebi kasutamine Veebi kasutamise alateemade menüüst saate selgeks, kuidas leida Internetist vajalikku infot, seda kopeerida oma tekstitöösse ning kuidas luua endale e-posti aadress ja kuidas seda kasutada. (Marandi, 2008) 17 3 ASJAAJAMISÕPE Iga asutus ja ettevõte on kohustatud jäädvustama oma tegevuse käigus tekkinud teabe, mis oleks piisav nii praeguste, kui ka tulevikuvajaduste jaoks. Dokumendid peavad säiluma nii kaua, kui neid vajatakse
Internetifoorum on lehekülg, mis on loodud ühesuguse huviga inimeste omavahelise suhtluse kergemaks tegemiseks. Olemuselt on internetifoorum nagu meilinglist, kuid on erinevalt meilinglistist ülevaatlikum ja kasutajasõbralikum. Internetifoorumis on postitused üldiselt saadaval ja kõigile nähtaval. Sageli on võimalik oma kasutaja andmeid täpsuseni seadistada, alustades lehekülje taustavärvist ja lõpetades piltide lisamisega. Enamasti on foorumid jaotatud alamfoorumiteks eri alateemade kaupa. Alamfoorumid jagunevad omakorda kasutajate poolt lisatud teemadeks. Teemade järjestamine käib üldjuhul postitamise aja või postituste hulga järgi. Paljud foorumid lubavad postitusi teha anonüümsetel kasutajatel, nii et isikuinformatsiooni üldse jagama ei pea. Kasutajaks registreerumisel on tavaliselt aga omad eelised: saab ligi paljudele varjatud alamfoorumitele, saab postitusi muuta, enda eelistusi muuta. 1925
Tallinn, Ilo. XV Kokkuvõtted. Arvestustöö Nõuded õppetööst osavõtu osas: Osalemine loengutes on soovituslik ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST I osa Teadmiseks konspekti kasutajale · Kohustuslikuks kirjanduseks mõeldud raamat "Psühholoogia alused" (vt. aineprogramm) aitab oluliselt kaasa tervikuma ja detailsema pildi saamiseks teemadest. · Konspektis esitatud alateemade juures olev viide/märge "vt. lisaks" aitab kaasa kohustusliku kirjanduse läbitöötamisele · Tekstis viide "vt. lk" viitab kohustuslikule kirjandusele · Konspektis sisalduv materjal ei asenda kohustuslikku kirjandust, vaid võtab kokku loengus käsitletud materjali. Konspekti saavad tudengid kasutada arevstustööks valmistumisel. NB: loengus demonstreeritud pildid peaajust, närvirakust, sünaptilisest kontaktist lisatakse loengukonspekti II osa juurde (lõppu).
Kooli ajaleht, almanahh, kroonika jm trükised Kooli sisehindamine (mida, keda jälgitakse, nt kevadel lõpuklassid; mingi aine) Õpilasomavalitsuse tegevus Arengukava koostab koolis direktsioon koos aineosakonna juhtidega. RÕK ja arengukava on kaks täiesti erinevat dokumenti, arengukava on suunatud eraldi sellele koolile kui institutsioonile. Aineraamatus esitatakse: Õppesisu valiku ja õpetamise printsiibid Õppesisu käsitlus teemade ja alateemade lõikes Õpitulemused (ainestandard) Õpikeskkonna ainespetsiifiline kirjeldus (seotud uue RÕKiga) Ainespetsiifilised õpioskused Soovitused õppemetoodika valikuks ja hindamiseks Soovitused diferentseeritud õpetamiseks Võimalused ainetevaheliseks lõiminguks Läbivate teemade käsitlusvõimalused Soovitused ainega seotud klassivälilseks tööks Üldpädevus
· Teema veeretamine kontrollivaba kirjutamine · Skeemi koostamine 4. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Kirjutuskramp tuleneb hirmust, mitte rumalusest. Peab rahunema ning eesmärgikindlalt mõtlema. Kontrollivaba kirjutamine tuleb kasuks. Kirjutuskramp on hirmust tulenev suutmatus oma mõtteid korrastada ning hiljem paberile panna. 5. Mis on mõtete korrastamine? Mõtete korrastamine on põhiteemal tuginevate alateemade üldise suuna määramine, tagamaks põhiteemale vastavust. Samuti on mõtete korrastamine ka põhilugejaskonna määratlemine, moodustamaks tervikliku ettekujutuse kirjutusstiilist, mida tuleb viljeleda kirjutamisel. 6. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. 7. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Kirjatöö eesmärk on edastada lugejale sõnum võimalikult täpselt ning arusaadavalt
Kas analüüsitav diskursus annab panuse diskursuse korra muutmisse või taastootmisse? 3. Mis on diskursuse ideoloogilised ja poliitilised mõjud? Kuidas see aitab säilitada või muuta olemasolevaid teadmiste ja uskumuste süsteeme, sotsiaalseid ja võimusuhteid, sotsiaalseid identiteete? Diskursusanalüüsi tulemuste esitamine Diskursusanalüüsi tulemused on soovitav esitada selgelt struktureerituna alateemade, analüüsitud diskursuse struktuuride või peamiste uurimisküsimuste ja/või järelduste kaupa. Oluline on põimida uurija analüütilisse teksti, mis koosneb uuritavate tekstide detailsest, kuid ühtlasi kokkuvõtlikust-üldistavast kirjeldusest, tõlgendustest ja seletustest, lühemaid näiteid ja/või pikemaid tsitaate. Uurija analüütiline tekst peab olema mahukam kui tsitaadid ja näited. Mitte mingil juhul ei saa loota, et tsitaadid n-ö räägivad enda eest.
koostamise põhimõtteid: huvitava teema leidmine ja valdkonna piiritlemine; materjali kogumine; kogutud andmete töötlus ja rühmitamine; uurimistöö tulemuste analüüs ja töö liigendamine; teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks; tsiteerimine; kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu; viitamine algallikatele; vormistamine; lisad; töö esitlus; väljund. Omaette alapeatükk on õpilastöödes sagedamini esinevatest vigadest alateemade kaupa: teema ja pealkiri; sissejuhatus, eesmärgid; uurimismetoodika; graafikud, joonised, tabelid, lisad; tulemused, analüüs ja järeldused; kokkuvõte koostamisest; kirjanduse loetelu ja viitamine; vormistus. Osundatud on ka kust leida abi- ja lisamaterjali ajaloo uurimistööde kirjutamiseks. 48 UURIMUSTÖÖ VÕIMALUSED PÕHIKOOLIS - TOOMAS JÜRGESTEIN JA NETE TUTSU http://www.oppekava.ee/index
märkmed arvutisse. Sõnastatakse oma seisukohad. Vaadatakse üle uurimuse esialgne struktuur, vajadusel tehakse selles muudatusi. 55 Illustreerivate materjalide koostamine. Jooniste, skeemide, tabelite, fotode jm illustreeriva materjali koostamine või otsimine. Uurimuse kirjutamine ja vormistamine. Töö osad: tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, uurimuse peateemade ja alateemade põhjal vormistatud tekst, kasutatud kirjandus, lisad. Sissejuhatuses antakse kokkuvõtlik ülevaade teemast ja probleemidest, selgitatakse uurimuse eesmärki, tutvustatakse kasutatud allikmaterjali ja selle kogumist, tutvustatakse töö ülesehitust. Töö sisuosa jaotatakse peatükkideks, vajadusel ka alapeatükkideks. Uurimuse kokkuvõte peaks kajastama peatükkide järeldusi ja andma vastuse sissejuhatuses püstitaud põhiideele (-väitele)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
